KOLMAPÄEV, 8. juuni 2011

KINNISVARA EHITUS

Elamute ehitustegevus hoogustubDomus Kinnisvara Lõuna-Eesti maaklerid on täheldanud taas klientide kasva-vat huvi eramute ehitustegevuse alustamise vastu, teatas maakler Diana Kur-vits.«Uuritakse elamumaa pinnase kvaliteeti, kommunikatsioonide olemasolu ja funktsioneerimist, juurdepääsuteede korrashoidu ja kuuluvust,» sõnas Kurvits. «Meeldiv on tõdeda, et enamik kliente eelistab suhtlemist e-posti teel, mis võimaldab maakleril põhjalikult vastata.»Pakkumiste suure hulga juures eelistavad ostuhuvilised siiski hinna ja kvalitee-di parimat suhet, mis sisuliselt tähendab eelkõige krundi head asukohta ja de-tailplaneeringu ning kommunikatsioonide olemasolu. Oluliseks peetakse ka veekogu või parkmetsa lähedust, vaikust ning keskkonna puhtust. Vähem täh-tis pole ka kaupluste, koolide ja ühistranspordi olemasolu. (PM)

Taastatud vanad majad huviorbiidisMeie põhjanaabrid on majanduskriisidest õppust võtnud, omades pädevust ja üldisi teadmisi kinnisvaraturu tõusudest ja mõõnadest, analüüsib Uus Maa Kin-nisvarabüroo maakler Tiiu Lehtonen.Tema sõnul võib Eestis täheldada erinevate huvidega kinnisvarainvestoreid Põhjamaadest: suurinvestorid, kes on huvitatud mõisasüdametest, suurtes ko-gustes põllumajandusmaast või metsast, väiksematest korterelamuprojekti-dest, aga ka tavakodanikud, kes on huvitatud kuni kahe korteri ostust Eestis.Soome suurtes päeva- ja majanduslehtedes ilmunud kirjutistes räägitakse siin-sete investeerimisvõimaluste paljususest ja mõistlikkusest, selgitas Lehtonen.Tekkimas on uus huvirühm, kes hindab eelkõige ostuobjekti unikaalsust ja kin-nisvara hinna kasvu ajas. «Mõtlen keskaegseid vanalinnas asuvaid maju, juu-gendmaju või ka vana Kadrioru eestiaegseid maju,» lisas Lehtonen. (PM)

järgmine

KinnisVArA jA Ehitus

ilmub

17. augustil

2 8. juuni 2011

uudisedonline-küsitlus

Harju maakond 1076 (-333)* tehingutsh Tallinna linn 623 (-294)* tehingutHiiu maakond 21 (+2)* tehingutida-Viru maakond 270 (+23)* tehingutJõgeva maakond 70 (0)* tehingutJärva maakond 109 (+33)* tehingutlääne maakond 97 (+1)* tehingutlääne-Viru maakond 134 (+15)* tehingutPõlva maakond 80 (+22)* tehingutPärnu maakond 184 (+5)* tehingutRapla maakond 80 (+25)* tehingutsaare maakond 164 (-183)* tehinguttartu maakond 227 (+10)* tehingutValga maakond 94 (+41)* tehingutViljandi maakond 97 (+22)* tehingutVõru maakond 91 (+26)* tehingut

kokku 2794 (-291)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisVaRateHingud (ost-müük)aPRill 2011 / tÄiendatud

toimetajaRain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Mariann Maasi, mariann.maasi@postimees.ee, tel 666 2328Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395ehitusreklaam ja kuulutusedTallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.eeTartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391kujundaja/küljendajaAndres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

müügipakkumiste arv / korteridPortaal Harjumaa* tallinn eesti kokkuCity24 1773 7289 14 465soov.ee 726 2710 7214kv.ee 1799 6554 15 737

müügipakkumiste arv / majadPortaal Harjumaa* tallinn eestiCity24 1644 690 5831soov.ee 854 330 3560kv.ee 2031 629 7756

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

Andmed seisuga 6. juuni 2011 kell 09:50

müügiPakkumiste aRV

Viimasel ajal on kodu-maistes majandusarute-ludes tõstatatud üha enam teemaks ener-giasääst – õieti küll selle puudumine.

Urmas mardiEesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige

« Inimeste teadlikkus oma energiatarbimisest on puudulik,» teatab

oma sõnavõtus riigikogu ma-janduskomisjoni juht Kaja Kal-las. «Teadlikkus sellest, mis on energiasääst ning kus on või-malik säästa, peab oluliselt pa-ranema. See toob peredele ka rahalise kokkuhoiu. Riigil tu-leb omalt poolt jätkata soojus-energia kokkuhoiule suunatud programmidega ning ärgitada inimesi rohkem sellesuunalisi toetusi taotlema ja kasuta-ma.»

Tõepoolest hakkavad ini-mesed ju säästmisele mõtlema alles siis, kui rahakotis seda va krabisevat napib. Korteriühis-tus mõeldakse energia säästmi-sele suuremalt – kas ja kuidas on võimalik kortermaja selli-selt renoveerida, et ühelt poolt väheneksid küttearved, teisalt paraneks aga majas elukesk-kond ja -kvaliteet.

Korteriühistute Liidu vii-mase uuringu tulemused näi-tavad, et kõige energiasäästli-kumad on 1960.-70. aastatel ehitatud suured paneelkorter-majad, mis on osaliselt või täielikult renoveeritud, kus paistavad silma hästitoimivad ühistud ning mille tulemuseks on rahulolevad elanikud.

Jätkusuutlik toetusskeemKahtlemata on praegu pa-

rim aeg kortermajade komp-leksseks renoveerimiseks – toe-

tuse saamise võimalusi on praegu oluliselt enam kui näi-teks kümme aastat tagasi.

Alates mullu septembrist saavad korteriühistud või -ühi-sused taotleda KredExist kor-terelamute rekonstrueerimis-toetust kuni 35% ulatuses. Sellele lisaks saab kasutada korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu, täienda-vaid võimalusi pakuvad ka ko-halikud omavalitsused.

Maikuu lõpu seisuga (22.05.2011) oli KredExile lae-kunud kokku 108 kortermaja renoveerimistoetuse taotlust kogusummas ligi 2,3 mln eu-rot. Tehtud on 85 positiivset otsust rohkem kui 1,7 mln eu-ro ulatuses, millest vaid viiele korteriühistule on otsustatud eraldada 35% suurune ehk täielik praegu võimaldatav toetus.

25% suuruse toetuse otsus on tehtud kahekümne kolme-le majale ja ülejäänud otsused on tehtud 15% suuruse toetu-se eraldamise kohta. Nii ma-jandus- ja kommunikatsiooni-ministeerium kui ka KredEx kutsuvad ühistuid üles toetusi senisest julgemalt kasutama – miks siis ühistud juba asutuse uksel järjekorda ei moodusta?

Toetuste taotlemine pole lihtne, ent targalt juhitud ühistule kindlasti mitte üle jõu käiv protseduur – nõuab vaid põhjalikku eel- ja järeltööd ning erialaseid teadmisi.

Kindlasti vajavad ühistud aga kindlustunnet, et renovee-rimiseks mõeldud finantseeri-misskeem toimiks mitte ainult täna ja homme, vaid ka üle-homme ja järgnevatel aastatel. Aprilli lõpul Tallinnas toimu-nud VI Balti elamumajanduse konverentsil allkirjastatud pöördumises parlamendile ja ministeeriumile panid ühistud poliitikutele ja ametnikele sü-damele, et riiklikul tasandil

ühistutele pakutavad toetused ning laenud vastaksid enam reaalse elu vajadustele ning oleksid tõepoolest igale ühis-tule kättesaadavad. Nõudmi-sed energiasäästule olgu rea-listlikud, et need soodustaks renoveerimistööde ettevõt-mist.

Kes maksab?Parlamendi majandusko-

misjoni esimehelt Kallaselt said riigikogus peetud sõnavõ-tus sarjata ka soojatootjad, kes soojakao pärast eriliselt ei mu-retse – teatavasti maksame ju kõik, kes me sooja radiaatori-ga tuba naudime, ka kaugküt-tetoru juures külmal talvepäe-val haljendava muru kinni.

Arvudest kõneldes: tekki-nud on täiesti absurdne olu-kord, kus kõik, nii renoveeri-mata kui ka hoolega ning kal-li raha eest energiasäästlikuks kõpitsetud majades elavad tar-bijad maksavad kaugküttevõr-kude soojuskao eest kokku üle 44 miljoni euro ehk 689 mil-joni krooni, nagu selgus riigi-kontrolli hiljutisest auditist.

Juba enne soojuse jõud-mist tarbijani läheb torustikus kaduma 10-30 protsenti soo-jusest ning 28 omavalitsuse soojusvõrgus ulatub kadu üle 25 protsendi, aga tarbijalt nõu-takse seda raha küttearves ik-kagi.

Riigikontrolli audit pakub siin mitmeid võimalusi – kind-lasti vääriks kaalumist auditis tehtud ettepanek, mille koha-selt tuleks luua õiguslikud alu-sed, kuidas tunnistada kehte-tuks kaugküttepiirkonnad, mis ei suuda end ise majandada.

Samuti võiks riik kaaluda jätkusuutliku kaugküttega asu-lates toetusi soojuskadude vä-hendamiseks või rakendada teatavaid sanktsioone, kui soo-jatootja küttekadusid ei vä-henda.

Kelle asi on energiasääst?

kas sul/sinu perel on oma suvila/suvekodu? Vanalinnast kuulub kümnendik välismaalastele

Värske uuringu kohaselt kuulub 10 protsenti Tallinna vanalinnast välismaalastele, ülejäänu jaguneb küllaltki ühtlaselt kohalike eraisiku-te, ettevõtete ja riigi/linna vahel.

Pindi Kinnisvara koostas Tallinna kesklinna valitsuse tellimusel uuringu Tallinna vanalinnast, mille käigus kaardistati vanalinna kõik 597 hoonet ning analüüsiti omandite, kasutusotstarve-te, elanike ja tehingute struktuuri. (E24)

lätis saab kodulaenu «võtmed tagasi» põhimõttel

Citadele pank Lätis tea-tas, et hakkab kodulaene andma tingimustel, et kui inimene ei suuda oma laenu enam tagasi maksta, saab ta võtmed panka viia, kodu panga nimele kirjutada ning mingit võlga sellisel juhul panga ees ei jää. Eestis sää-raseid laenutingimusi silma-piiril ei paista.

«Oma kodu ostmine on perekonnale oluline otsus, mida tuleb teha kaalutletult ja kindlasti mitte lähtudes allmõttest, et proovin ära ning kui välja ei tule, siis viin võtmed panka,» nentis Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõ-nu Vanajuur. (E24)

suvilad on kõige kallimad Hiiumaal

Kes soovib Saare- või Hiiumaale suvilat soetada, põrkab kokku piiratud vali-ku ja Eesti keskmisest tub-listi kõrgemate pakkumis-hindadega.

Kui Eestis küsivad müüjad suvila ruutmeetri eest kesk-miselt 662 eurot, siis Hiiu-maal on sama näitaja 1141 eurot ja Saaremaal 1040 eurot. (City24.ee/E24)

seB tänavu kortereid enam müüki ei pane

Kui Swedbanki kinnisva-rafirma Ektornet valmistab praegu elamispindu müü-giks ette, siis SEBi konku-rent Estectus ei kavatse tä-navu rohkem elamiskõlblik-ku kinnisvara müüki panna.

«Esimeses kvartalis müü-sime kümme ridaelamubok-si ja kümmekond korterit kortermajades. Praegu ei ole näha, et hakkaksime tä-navu müüma lisaks mõnda elamispinnaobjekti,» ütles Estectuse juht Hannes Kuhl-bach. (E24)

Yit rajab kalamajja uue elumaja

YIT Ehitus alustab Kala-majas ehitustöid ning järg-misel aastal valmib Uus-Ka-lamaja 10 kolmest kolme-kordsest majast koosnev hoonekompleks ühtekokku 47 korteriga.

ASi YIT Ehitus juhatuse esimehe Margus Põimi sõ-nul on korterelamu osa ka-vandatavast elamukvartalist, mis seob tervikuks Uus-Ka-lamaja miljööväärtusliku eluasemepiirkonna ja ran-naala huviväärsused ning toob elu seni tühjana seis-nud alale Uus-Kalamaja tä-nava ääres. Elamukvartali rajamise esimeses etapis ehitas ettevõte 2008. aastal korterelamu Noole tänava-le. (PM)

Harju maakond 1190 (+16)* tehingutsh Tallinna linn 721 (+29)* tehingutHiiu maakond 32 (+18)* tehingutida-Viru maakond 295 (+71)* tehingutJõgeva maakond 75 (+10)* tehingutJärva maakond 63 (+21)* tehingutlääne maakond 75 (+10)* tehingutlääne-Viru maakond 128 (+15)* tehingutPõlva maakond 83 (+36)* tehingutPärnu maakond 164 (-144)* tehingutRapla maakond 70 (-6)* tehingutsaare maakond 108 (-17)* tehinguttartu maakond 288 (-1)* tehingutValga maakond 52 (+12)* tehingutViljandi maakond 95 (+5)* tehingutVõru maakond 77 (+8)* tehingut

kokku 2795 (+54)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisVaRateHingud (ost-müük)mai 2011 / esialgne

aRVamus

Korteriühistute liidu juht Urmas Mardi sõnul paluti VI Balti elamumajanduse konverentsil allkirjastatud pöördumises nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt kui ka parla-mendilt ühiselt, et nõudmised energiasäästule olgu realistlikud, et need soodustaks reno-veerimistööde ettevõtmist. Foto: Raigo Pajula

Jah, juba aastaid – 34.7%

Jah, äsja ostsime – 2.2%

Ei, aga otsime – 2.4%

Ei ole – 60.8%

1460 vastajatwww.e24.ee

38. juuni 2011

KORTERID

Müüa 4-toal krt Nõmmel, Kauge 84/2, 79,4 m2, 2 rõdu, saun, köögi-mööbel, eraldi toad.Hind: 63 593 €Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa kvaliteetkorterid PiritalÜp 54-72 m2, 2-3 toalised, lisaks suured rõdud, panipaigad.Hind alates 97 465 €Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa uus 2 toal krt kesklinnas Villardi 11. 4/1, 54,3 m2. Kõrge 1. korrus, uus kortermaja, valmis. www.villardi11.eeHind: 89 476 €Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa 3-toal katusekorter südalin-nas Kentmanni tn 10.99 m2, 5/5, sisustatud, saun, kamin.Hind: 172 000 €Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa 1-toal renoveeritud ja sisusta-tud krt Kesklinnas Herne tn-l.36,4 m2, kamin, 2/2.Hind: 45 900 €Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa suur 2-toal krt Tallinn, Tiskre, Hansu 38. Läbi maja planeeringuga avar rõduga krt, 59,4 m2, 3/3 korrus.Hind: 70 303 €Tel 668 4700, 5621 0829 Marilyn Talberg-Ainsam

Müüa suur 4 toal krt Sõpruse pst. 249, Tallinn. Läbi maja planeerin-guga 4 toal krt, 9/2 korrus, 88,9 m2, rõdu, kelder. Hind: 70 500 €Tel 668 4700, 5621 0829 Marilyn Talberg-Ainsam

Müüa 3-toal krt Kesklinnas Võistlu-se tn-l. Renoveeritud paekivihoone, saun. Üp 90 m2, 2/2.Hind: 145 000 €Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa uus 3 toal krt Kadriorus Tina 5. 3/3, 47,6 m2, 2 tasapinnal, osalise mööbliga. Hind: 89 000 €Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa renov 3-toal krt Kunderi 35a3/1, üp 48,7 m2. Eraldi sissepääsu, ilusa suure hoovi ja hea planeerin-guga korter. Hind: 93 000 €Tel 668 4700, 502 0702 Sille Lehtmets

Müüa paarismajaboks Suurupi külas. 2010 a, 132 m2, 4 tuba, saun, terrass, rõdu, ioonküte, vesipõran-daküte, kvaliteetne siseviimistlus.Hind: 137 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa majaosa Nõmmel, Palli tn. 3I korrus, 3 tuba, 59 m2. Kütmine ahju ja pliidiga. Laudpõrandad, kõrged laed. Krunt 1807 m2.Hind: 89 500 €Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

Müüa majaosa Nõmmel, Sihi tn,krunt 975 m2, puitmaja, 75 m2 + kõr-valhoone 92 m2, 4 tuba, keskküte, ahiküte, õhksoojuspump, saun.Hind: 159 900 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa majaosa Nõmmel, Lootuse pstÜp 115 m2 (5 tuba, 2 kööki, wc) + hoovimaja (garaaž, saun, kamina-saal, sahver 130 m2), oma aed.Hind: 147 000 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa kivimaja Kuijõel. Üp 170 m2, krunt 5 ha, keskküte, 5 tuba + köök, kelder, garaaž. Krundi kõrval Piirsalu jõgi ja «Rahaallikas».Hind: 75 100 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa uus maja Keila lähistel, Nahkjalas. Üp 140 m2, krunt 1,1 ha, kivikatus, aurusaun-dušš, wc, saun, ahi, köök, Keila 5 km.Hind: 79 900 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa uuem (2007) kivimaja Kernu lähistel. Üp 200 m2, krunt 15 000 m2, 5 tuba, saun, bassein, tiik. Kat. tunnus: 51801:002:0139.Hind: 77 950 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa eramu Suurupis. Krunt 2011 m2, 2004 a, 119 m2, puumaja, 4 tuba, kamin, saun, garaaž, terrass, el + kaminaküte, kõrghaljastus.Hind: 179 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa eramu Sauel. Krunt 955 m2, 1993 a, 221 m2, kivimaja, 7 tuba, saun, kelder, garaaž, keskküte, puurkaev, lokaalne kanalisatsioon.Hind: 127 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa eramu Nõmmel. Kinnistu 1102 m2, 1968 a, 262 m2, kivimaja, tsent. kommunikats, keskküte, sobilik kahele leibkonnale, kõrg-haljastus. Hind: 229 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa maja Tulbi 1, Kohila alev.Ehit 2005, 191 m2, kivimaja, 6 tuba, saun, keskküte tahkekütusega. Haljastatud, aiaga piiratud.Hind: 102 000 €Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

MAJAOSAD

MAJAD

NõmmeMüüa 2korruseline maja Nõmme kes-kuses, üp 298 m², 7 tuba, krunt 923 m².Õliküte, tsentraalne vesi ja kanal. Sau-nad, garaaž, panipaigad. Suurepäraneasukoht vaikses rohelises tänavas, kau-nis aed. Hind: 351 500 EUR ID: OH222005Ülle Kirss 665 9711, 504 6854 

Koidu tn, KesklinnMüüa hea asukohaga 3toaline korter.Üp 64,6 m², 2/4. Korteri planeeringuton muudetud. Korteris 2 magamis-tuba, köök, elutuba, vannituba koosWC-ga. Korteril kõrged laed.

Hind: 88 000 € ID: OH221495Siivi Pentjärv 665 9745, 513 5732

Neeme küla, JõelähtmeMüüa 2korruseline puumaja. Tsent-raalne vesi ja kanalisatsioon. Hinnasees köögimööbel tehnikaga ja elu-toamööbel. Hästi arenenud infrastruk-tuur, lähedal Neeme sadam,supelrand, Jägala juga. Hind: 115 000 € ID: OH221400Tatjana Jakovleva 665 9742, 552 0144

Vilde tee, MustamäeMüüa värskelt 2toal remonditud ilusvalgusküllane korter, üp 47 m². Majatäielikult renoveeritud. Lähedusespark, Rimi, Kännukuke turg, raamatu-kogu, kool, lasteaed, polikliinik.

Hind: 47 990 € ID: OH222194Aleksei Komarov 665 9777, 5648 5148

Suurekivi põik 23a, Peetri külaMüüa kivimaja, üp 97 m². Majas 3 ma-gamistuba, avatud elutuba köögiga,terrass, saun, dušš. Kamina ehitamisevõimalus, gaasiküte, lastemänguväljak,kuur 14 m², autovarjualune 21 m².

Hind: 160 000 € ID: OH221835Leila Nurk 665 9704, 502 3505

Süda tn, KesklinnAnda üürile 2toaline korter kesklinnas,3/2, 66m². Korter kahel tasapinnal, IIkorrusel abiruumid. Kvaliteetne sisse-viimistlus, köögimööbel tehnikaga,mullivann, pesumasin.

Hind: 512 € / kuus ID: OH221947Tatjana Jakovleva 665 9742, 552 0144

Tammsaare tee 63, MustamäeMüüa täielikult renoveeritud 2toalinekorter. Köögis eritellimusena valmista-tud köögimööbel, vannitoas uus möö-bel. Lähedal kaks parki, Magistralikeskus ja Mustamäe haigla.

Hind: 65 000€ ID: OH220926Eva Volke 665 9731, 5683 0489

MÜÜA MAJA

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER

MÜÜA MAJA

ÜÜRILE ANDA KORTER

Pärnasalu, SaueMüüa 2toaline korter, üp 43,30 m², 1/2.Uued pakettaknad, laminaatparkett,toad eraldi. Keskküte ja ahi. Trepikodaremonditud, uued aknad, korterijuurde kuulub suur keldriboks. Majaümber suur aed. Hind: 38 000 € ID: OH217063Mai Tiitma 665 9721, 56482957

MÜÜA KORTER

Lastekodu tn, KesklinnMüüa 3toaline korter. Renoveeritudtelliskivimaja, läbi maja planeering.Korteri juurde kulub kelder. Korteristehtud remonti: uued aknad, santeh-nika, köögimööbel, vahetatud torud.Lastemänguplats kinnises hoovis.Hind: 63 000 € ID: OH221700Tatjana Jakovleva 665 9742, 552 0144

MÜÜA KORTER

Järveküla, RõugeMüüa ärimaa 8,25 ha, elekter, kanali-satsioon, vesi, võimalus sihtotstarvetmuuta. Kinnistul asub järv ja puhke-maja saunaga.

Hind: 45 000 € ID: OH219294Mare Siirak 665 9718, 553 5556 

MÜÜA ÄRIMAA

MÜÜA MAJA MÜÜA KORTER

Uue-Maailma tn, KesklinnMüüa 2toaline korter 10 min jalutus-käigu kaugusel südalinnast. Üp45,9m², 4/6. Korter koosneb avatudköögiga elutoast, magamistoas, WC-stkoos dušinurgaga.

Hind: 79 900 €  ID: OH177444Siivi Pentjärv 665 9745, 513 5732

MÜÜA KORTER

Padriku tee, PiritaMüüa 3toaline korter 2005 a ehitatudmajas, üp 82,6 m², lisaks panipaik 2m²ja rõdud 22,8 m², 1/4. Avatud köögigaelutuba, 2 eraldi tuba, garderoob, WC-ga duširuum, saun. Parkimine kinniseshoovis.Hind: 118 240 € ID: OH160906Kersti Junolainen 665 9709, 504 5270

MÜÜA KORTER

2-toal täielikult remonditud korter Ropka linnaosas Vasara 31 (4/5, ü-p 47 m², 31 700 €). Tel 506 8707, Urmas

Atraktiivne kinnistu Saadjärve kaldal (7119 m², rannapiir 78 m, 100 % elamumaa, 50 800 €).

Tel 506 8707, Urmas

Ridaelamuboks Uus-Ihastes Mugasto tn(ü-p 203,6 m², väga heas seisukorras, 129 000 €). Tel 529 5618, Ilona

1-toal mug korter Uus tn (4/5, keskmises seisu-korras, 24 925 €).Tel 529 5618, Ilona

4-toal ahjuk korter Tähtveres Taara pst (1/2, ü-p 75 m², kinnistu 1218 m², uus katus ja uuendatud fassaad, 99 000 €). Tel 508 2396, Agnes

Suvila Vehendis (kinnistu 1740 m², maja 2,5 k, Võrtsjärv 100 m, ujumis- ja paadihoidmiskoht, kõrghaljastus, 23 000 €). Tel 506 8707, Urmas

Kinnistu Luunja vallas (23,5 ha, millest ca 12 ha metsa). Maja ü-p 114 m², el pind 76 m².Tel 5804 0621, Varje.

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldaminewww.tonisson.ee

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17,tel 734 4888, 5666 4873,tartu@tonisson.ee

K I N N I S V A R A

MÜÜA 2-toAl korter MÜÜA 4-toAl korter

MÜÜA kINNIStU MÜÜA kINNIStU MÜÜA SUVIlA MÜÜA rIDAelAMUAItAMe MÜÜA teIe kINNISVArA

Agnes tkatšenko tel 508 2396 Ilona Marken–laisk tel 529 5618 Varje Matisen tel 5804 0621 Urmas Makko tel 506 8707

4-toal mug korter Jalaka tn (1/5, ü-p 74 m², muudetud planeeringut, 44 000 €).Tel 5647 2126, Margit

2-toal renov korter Kaunase pst(5/5, ü-p 46,3 m², 36 430 €).Tel 521 5056, Anneli

2 -ja 3-toal korterid Karlovas (uues kortermajas ning renoveeritud korterid).Tel 5804 0621, Varje

MÜÜA 1-toAl korter MÜÜA 2-toAl korter MÜÜA korter MÜÜA 4-toAl korter

4 8. juuni 2011

Valesti määratud hind tähendab kuudepikkust ajakaduKinnisvaraturu aktiivsus on euro saabumisest tin-gitud üldise hinnatõusu tõttu jätkuvalt madal ning kaubaks lähevad kas väga odavad või siis väga heas seisukorras objektid.

Olav leOkPindi Kinnisvara maade ja majade grupi juht

H oolimata mitmetest positiivsetest sõnu-mitest nagu töö-

puuduse kahanemine, majan-duskasv ja inimeste üldine kindlustunde paranemine po-le aktiivsus kinnisvaraturule jõudnud, sest toidukorvi pide-va kallinemise tõttu söövad ini-mesed sõna otseses mõttes suu-re osa oma sissetulekutest ära.

Hind või asukohtTuru üleüldine ebakindlus

kajastub ka kinnisvaraostjate tegevuses, kes valivad väga suure hoolega, millist vara en-dale soetada. Kusjuures kaheks domineerivaks äärmuseks on kas väga odava või väga heas asukohas ja seisukorras oleva objekti otsimine.

Odava vara jahtija teeb kõi-kides muudes parameetrites väga suuri mööndusi. Olgu siis tegemist korteri seisukorra, era-mu siseviimistluse kvaliteedi või maatüki asukoha suhtes.

Nii võib kinnisvaramüüja rahumeeli arvestada, et kui te-male kuuluv elamumaa asub ka 10 km kaugusel Tallinna linnapiirist, leiab ta sellele ost-ja igal juhul, kui vaid hind jääb alla 30 000 euro.

Nii lähevad kaubaks ka lin-

nalähedased eramud hinna-klassis kuni 160 000 eurot ning mis iganes asukohas ja seisu-korras Tallinna korterid, kui nende ruutmeetrihind ei ületa 6300 euro piiri.

Nõudlikud ostjadTeine nn kuum kaup on

väga heas seisukorras ja väga hea asukohaga elamispinnad, mille eest ollakse valmis maks-ma ka kõrget hinda. Harvad pole eramutehingud Nõmmel või Viimsis hinnaklassis 300 000 – 400 000 eurot, kuid hoo-ne peab olema laitmatu. Sa-muti soetatakse väga hea asu-kohaga elamumaid hinnaga kuni 70 000 eurot.

Ka kallimate korterite eest ollakse valmis maksma üle 2000 euro ruutmeetri kohta. Selliste varade ostjateks on suures osas isikud, kes teevad tehingu omavahendite arvelt ning seeläbi on ka oluliselt nõudlikumad.

Iga väiksemgi investeerin-guvajadus korrutatakse läbi hoomamatu «emotsionaalsuse

indeksiga», mis maakeeli tä-hendab, et kui eramu katus va-jab maksimaalselt 5000 euro suurust investeeringut, püütak-se hinda alla kaubelda 10 000 – 15 000 eurot, kuna tipphoo-nete puhul väärtustatakse uue omaniku tööpanust ülikõr-gelt.

Eelnev ei tähenda loomuli-kult, et muude varagruppide-ga tehinguid ei tehtagi, kuid nende realiseerimine on siiski oluliselt keerulisem kui väga odavate või väga heade varade puhul.

Probleemsed varadKõige raskem on pakku-

mistetulvas ning küllaltki pas-siivses turuseisus realiseerida näiteks mitte midagi ütlevas seisukorras paneelmajakorte-reid. Iseäranis probleemsed on esimese korruse elamispinnad, samuti on tugev ülepakkumi-ne buumiaegu ehitatud era-mutes, kus rahapuuduse tõttu on osaliselt sisetööd tegemata jäänud.

Ka elamumaid, mis paikne-

vad logistiliselt väga kehvas asukohas, on keeruline konku-rentsis hoida, sest inimesed hindavad maatükkide puhul üha enam seda, kui kergesti pääseb ligi ühistranspordiva-henditega.

Eelneva taustal saame vara-omanikele üldistatult soovita-da, et enne vara müügihinna määramist tuleb endale selgeks teha, millise müügistrateegia-ga alustada, sest praeguste kin-nisvaraostjate hingeelu on va-rasemast keerulisem ja nõud-mised kõrgemad.

Valesti määratud hind võib anda tagasilöögi ning lõppeda lihtsalt huvipuudusega, mis võib tähendada kuudepikkust ajakadu. Kusjuures see ei pruu-gi alati tähendada müügihin-na allapoole korrigeerimist – viimastel kuudel oleme vahen-danud mitu tehingut, kus müüjapoolsed ootused olid al-guses madalamad, kui nende vara tegelikult väärt oli, sest nad ei osanud lihtsalt endale kõiki objektiga seotud väärtu-si teadvustada.

Kliendipäevad 30. aprillil kl 11.00-15.004. mail kl 15.00-18.00

Kõige raskem on praeguses pakkumistetulvas jõuda mõistliku müügitehinguni paneelmaja-korteritega. Foto: Liis Treimann

58. juuni 2011

Jätkusuutlikkus on maailmas kiirelt kasvav trendKui mõtleme jätkusuut-likkusele, mõtleme tihti kestvusele, pikaealisusele ja loodushoidlikkusele. Jätkusuutlik arendus ei tähenda lihtsalt passiiv-maja ehitamist – arvesta-da tuleb kõigi huvitatud osapooltega, ka tulevaste põlvkondade heaoluga.

FrancescO de lUcaOxford Sustainable Groupi peaarhitekt

J ätkusuutliku arenduse ehk kestliku arenduse eesmär-

giks on inimeste vajaduste ra-huldamine, kuid samaaegselt ka keskkonnaga arvestamine. Tõeliselt kestlik arendus peaks samal ajal kasvatama nii tulu kui ka avaldama positiivset mõju ümbritsevale ühiskon-nale.

Seega tuleks jätkusuutlik-kusest rääkides keskenduda kolmele mõjurile, mille moo-dustavad sotsiaalsed, majan-duslikud ja ökoloogilised põh-jused või tegurid. Ja ainult nende kõigi kolme teema kat-tumisel saame tegelikult rääki-da jätkusuutlikkusest.

Terviklik elukeskkondJätkusuutlikku filosoofiat

jälgides peab arvestama kõige-

ga, alustades ehk kõige tähtsa-mast: elu- ja töökohtade asu-kohad. Ideaalis asuvad elukoht ja töö üksteisest mitte väga kaugel, mis tähendab, et kõik eluks vajalik on käe-jala juures. Sellest lähtudes võib öelda, et jätkusuutlik arendus hõlmab endas tervikliku elukeskkonna loomist.

Oma kestlikku elukeskkon-da valides peab arvesse võtma hoonesiseste ruumide ja funkt-sioonide paigutusega, välisvii-mistlusega, aga ka ehitusma-terjalide ning keskkonnasõbra-like ehitustehnikatega.

Sellist põhimõtet järgides tuleb majad disainida energia-tõhusaks praktilisel moel – et hoone paigutus ning suured aknad võimaldaksid kasutada idast, lõunast ja läänest lange-vat päikesevalgust passiivseks

kütteks ja suviseid tuuli loo-duslikuks jahutuseks.

Oluline osa jätkusuutlikku-sest on ka kohaliku materjali kasutamine ning arvestamine kohaliku kliimaga. Näiteks tu-leks maksimaalselt kasutada kohalikku kliimasse sobivaid taimi, jätta alles võimalikult palju puid ning istutada ole-masolevad puud ümber sinna, kuhu vaja.

Algus SaksamaaltSellistest täielikult kestli-

kest ja põhjalikest arendustest maailmas on veel vara näiteid tuua, kuid mõned küllaltki lä-bimõeldud projektid on juba olemas.

Kõige esimese keskkonna-ga arvestava arenduse leiame Saksamaalt. Seda hakati ehita-ma 90ndate keskpaigas. Tege-

mist on jätkusuutliku kogu-konnaga Vauban, mille põhi-eesmärgiks on loodussõbralik lähenemine.

Linn sai valmis 2001. aastal ning sinna kolis kohe pärast se-da sisse kaks tuhat inimest, mis juba kümme aastat tagasi viitas jätkusuutliku eluviisi tuleviku-le ning inimeste teadlikkusele.

Kõigi hoonete ehitamisel lähtuti madala energiakasutu-se standardist ning sada hoo-net projekteeriti eriti madala energiakasutusega passiivmaja põhimõtetel.

Teiste hoonete energiava-rustus on lahendatud biogaa-sil töötavast elektri ja soojuse koostootmisjaamast.

Biomassi energia toodetak-se taastuvatest looduslikest al-likatest nagu puit ja rohtsed energiakultuurid. Samas on

hoonetel ka päikesepaneelid ja fotogalvaanilised elemendid.

Kõige parem on Vaubanis aga päikeseenergia kasutamine. Neil on maailma esimene ko-gukond, kus kodud toodavad positiivset energiat, mis tähen-dab, et päikeseenergia ülejääk müüakse linna energiavõrku, millest saab kasu iga kodu.

Lisandub EestiAraabia Ühendemiraatides-

se ehitatakse Masdari City’t, mis on küllaltki põhjalik pro-jekt, kuid seal puudub side loo-dusega ning see on rohkem tehnilise fookusega.

Masdari City eesmärgiks on täielikult toetuda päikeseener-giale ja teistele taastuvatele energiaallikatele koos jätku-suutliku null-süsiniku ja null-saaste ökoloogiaga.

Linna oodatakse elama 45 000 kuni 50 000 inimest ning 1500 ettevõtet. Tegemist on väga ambitsioonika ja ühe suurema omataolise projekti-ga maailmas, mis peaks täies ulatuses valmima juba 2025. aastaks.

Samas on võimalik ka Ees-tile lähemalt jätkusuutlikest projektidest rääkida. Mõned projektid Rootsis on keskkon-na suhtes hästi arenenud ja on ka edukaks osutunud.

Näiteks Rootsi suuruselt kolmandas linnas Malmös plaanitakse üks linnaosa Ro-sengård ehitada ümber täieli-kult energiasäästlikuks.

Sarnaselt on ka Eestis Juu-ru vallas rajamisel terviklik ja keskkonnasõbralik, säästvale elustiilile keskenduv uusasum Oxford Park.

Oxford Park tahab tõestada, et jätkusuutlikkuse kontseptsioon on ka Eestis vastu võetud, järgides nii maailmas levinud trendi. Foto: Oxford Park

6 8. juuni 2011

Külmuma kippuvad veetorud soojusta suvelJärjekorras juba teine «talvine» talv on enam-vähem õnnelikult üle ela-tud. Üsna palju oli prob-leeme hoonete veetorus-tike külmumisega, mille tagajärjed olid väga eri-neva raskusastmega.

Jüri PüssUponori tehnilise toe spetsialist

T uleb tunnistada, et ini-mesed kipuvad koolis õpitut kiiresti unusta-

ma. Viimase pea paarikümne aasta jooksul on üha rohkem hakatud kasutama erinevaid plasttorusid ja mingil põhjusel on tekkinud arusaam, et plast-torude puhul on külmumismu-red päevakorrast maas.

Ühest küljest on ootused õigustatud, sest plasttorud ise

tõepoolest külmumist ei karda, küll tuleb aga kooli füüsikakur-susest meelde tuletada, et vee külmumistemperatuur on 0 °C ja siin ei aita toru materjal meid kuidagi.

Vesi külmub 0 °C juures olenemata sellest, kas on plekk- või plastämbris.

Ehitamine ja torudMiks sedasorti probleemid

siis ikkagi aeg-ajalt esile kerki-vad? Tuleb tunnistada, et kõik on enamasti mõtlemises kin-ni.

Paraku ei mõelda ehitami-se käigus alati kõike korralikult läbi: veetorud paigaldatakse näiteks välisseintesse, kus nen-de külmumisoht on kõige suu-rem. Kui torud peavad tingi-mata välisseinas olema, tuleb need erilise hoolega isoleeri-da.

Soovitav oleks sellisel juhul püüda sellesse torulõiku pla-neerida ka suuremat tarbimist, sest siis liigub vesi torus sage-damini ja külmumisoht on väiksem.

Näiteks on talvisel ajal tar-betu kastmiskraani veetoru külmumisoht eriti suur.

Olen näinud ka lahendust, kus veetoru oli ühest ruumist teise viidud läbi räästaaluse tuulekasti (ilmselt ununes see toru õigel ajal ära). Erilise hoo-lega tuleb ehitada majja tuleva veetoru sisend, sest sokli kõr-valt ülespöörduva toru külmu-mised on sagedased.

Üsna mitmeid tõsiseid probleeme on kaasa toonud ka inimlik soov raha kokku hoi-

da. Tänapäevased küttesead-med võimaldavad teatud pe-rioodideks rakendada nn sääs-turežiime. Nädalaks või kaheks talvepuhkusele minnes tun-dub ju päris mõistlikuna viia oma maja selleks perioodiks alandatud temperatuurirežii-mile.

Niisuguse soovi tekkimisel tuleks aga kohe mõelda sellele, et välistemperatuurid võivad meie äraolekul päris suurtes piirides kõikuda.

On olnud juhuseid, kus va-litud säästurežiim ei vedanud välja ja maja külmus. Sellistel puhkudel on kahjud väga suu-red, sest külmumise tõttu pu-runevad mitte ainult torud, vaid ka kütteallikas ja üldse kõik, millel vähegi veega pist-mist.

Suvel valmistu talveksSuvi on ehitamiseks kõige

magusam aeg. Neile, kes oma tulevasse elamisse veevärki või küttesüsteemi planeerivad, soovitan torustike paiknemine hoolikalt läbi mõelda.

Lootma peab ikka õigetele lahendustele, mitte püüda va-lesid lahendusi materjalide va-likuga päästa. Torustik peab olema külmumise eest kaitstud sõltumata sellest, millest see ehitatakse.

Tervislikkuse seisukohalt lähtudes on torustiku kavan-damisel mõistlik vältida selli-seid torulõike, kus vesi enami-ku aja aastast seisab (näiteks juba eespool mainitud kast-miskraan).

Seisva veega torulõigus või-

vad jõudsasti paljunema haka-ta kaunite nimedega bakterid (nagu näiteks «legionella»), mis võib reostada kogu maja joogiveesüsteemi.

Kõlava nimega bakterid kutsuvad esile äärmiselt vasti-kuid tõbesid, mida oleks kind-lasti mõistlik vältida.

Lihtne tõde on torustike puhul järgmine: külmaveeto-rusid tuleb kaitsta soojenemi-se ja soojaveetorusid jahtumi-se eest.

Soovitatavad torulõikude pikkused sõltuvad toru läbi-mõõdust: torulõigus oleva vee maht ligi kolm liitrit ehk mida jämedam toru, seda lühem. Soovituse mõte seisneb selles, et väga pikkade torulõikude puhul ei jõua vesi kogu toru pikkuse osas vahetuda ja vee kvaliteet võib pikapeale halve-neda.

Kui eelmine talv läks õn-neks ja suuremaid hädasid to-rustikega ei juhtunud (hoiatu-sed siiski olid), oleks praegu paras aeg midagi ette võtta. Üle tasuks vaadata majade veesisendid ja need vajadusel täiendavalt isoleerida või või-malusel kasutada eelisoleeritud torusid.

Kui esines lühiajalisi kül-mumisprobleeme, peaks prob-leemsed kohad üle vaatama ja võimalusel midagi ette võtma, sest olenemata sellest, et prae-gu käib päike kõrgelt, on aasta lõpus jälle talve oodata ja kõik algab taas otsast peale.

Elame kord juba piirkon-nas, kus soe aeg on tegelikult ju ettevalmistus talveks.

TEADMISEKS

Erisugused plastmaterjalid elavad külmumise erinevalt üle:

Elastne plasttoru (modifitseeritud polüetüleen PEX) elab •külmumise üsna hästi üle sellisel juhul, kui on näiteks vabalt karkass-seina sees, sest saab seal vajalikul määral paisuda. Kui PEX-toru on aga valatud näiteks betoonpõrandasse, on asi naljast kaugel. Sellisel juhul paisumise võimalus puudub ja pahandused ei ole kaugel.

Jäikade plasttorude (polüpropüleen, alumiiniumkihiga •komposiittorud) puhul peab olema ettevaatlik, sest oma väiksema elastsuse tõttu võivad need külmumise korral kergemini puruneda.

Allikas: Jüri Püss, Uponor

Kui vanade torude vahetamiseks läheb, tasub asjatundjatelt uurida, milliseid tänapäevaseid torulahendusi on saadaval ja millistes tingimustes neid kasutada sobib. Foto: Uponor

78. juuni 2011

Lamekatuse renoveerimine on tulus ja püsivVaatamata viimasel ajal jälle aktiviseerunud ela-muehitusele on valdav osa meie korruselamuid pärit siiski nõukogude ajast. Suurem osa neist on ehitatud lamekatuse-ga, mille oskuslik reno-veerimine on soodsam ja otstarbekam kui viilkatu-seks ümber ehitamine.

alO karU alar Pi irFeld andrUs TaliarUehituskonsultandid

T änapäevaste materjali-dega on võimalik teha veekindlaid ja toimi-

vaid lamekatuseid, mis kesta-vad 30-50 aastat. Sellise kestvu-se saavutamiseks tuleb muidu-gi kasutada tavapärasest kalli-maid ja kvaliteetsemaid mater-jale, kui on nn idaturule val-mistatud odavad versioonid, millega kaetakse suurem osa meie lamekatustest.

Lamekatuse ümberehitus viilkatuseks on üsna mõttetu tegevus. Seda on otstarbekas teha vaid juhul, kui soovitakse katusealust välja ehitada. Isegi siis on otstarbekam kaaluda hoopis lisakorruse pealeehita-mist.

Hästi planeeritud eeltöödÜldjuhul on korruselamu-

te katuslaed algselt kaetud vä-hemalt neljakihilise ruberoid-kattega, vanematele majadele on tavaliselt ruberoidikihte aastate jooksul lisatud.

Viimasel kahel kümnendil on peaaegu kõik katused kae-tud vähemalt ühekihilise täna-päevase modifitseeritud bituu-menrullmaterjaliga.

Kui otsus katuse renoveeri-miseks on olemas, peab alusta-ma eeltöödega. Kõigepealt tu-leb katus prahist koristada ning eemaldada sealt kõik liig-ne, nagu vanad antennid, an-tennialused, mittevajalikud lä-biviigud jms.

Katusele tekkinud auru- ja veekotid tuleb avada ja kuiva-tada. Kui olemasolev kate on kahjustunud ja vett täis, tuleb see eemaldada vajadusel kuni aluskonstruktsioonini.

Üldjuhul on katusekate nii halvas seisukorras vähestel ka-tustel ja sealgi vaid sellistes madalamates kohtades nagu äravoolukaevu ümbrus ja katu-seneelud. Kahjustamata katu-

sekatte võib katusele alles jät-ta, sest see hakkab toimima au-rutõkkena.

Lahtised hüdroisolatsiooni ülespöörded tuleb eemaldada. Vanad asbesttsemendist kana-lisatsiooni tuulutustorud peab välja vahetama uute vastu. Olemasolevad ventilatsiooni-korstnad ja nende katteplaadid tuleb restaureerida ning vaja-dusel kõrgemaks ehitada. Kõik betoon- ja kivipinnad peab en-ne hüdroisoleerimist kruntima bituumenkrundiga.

Katuseluugid tuleb välja va-hetada uute õhkamortidega varustatud iseavanevate soo-justatud luukide vastu.

Lombivaba katusKatusekalle on sisemise ära-

vooluga katustel antud panee-lidega kahelt poolt keskele, vä-limise äravooluga katustel väl-japoole. Sisemise äravooluga katuste keskosas ehk neelus on loodud lisakalded iga trepiko-ja juures asuvate äravoolukae-vudeni.

Katusekalded on üldjuhul suhteliselt väikesed. Lombiva-ba katuse väljaehitamine eel-dab täiendavate lisakallete (vä-hemalt 1 : 20) väljaehitamist, mis nõuab parapettide kõrge-maks ehitamist.

Lahendus on töömahukas ja vajab täiendavat investee-ringut. Seetõttu on otstarbekas parandada kaldeid nähtavates lombikohtades või luua lisakalded puis-tematerjaliga või kaldse soojustusma-terjaliga selliselt, et kogukalle oleks vähe-malt 1 : 80. Praktika näitab, et sellist la-hendust kasutades jäävad katusele valdavalt alla 15 mm lombid. Sellise sügavu-sega lombid on lubatavad ka uusehituses.

Soojus ja hüdroisolatsioonOlemasolev soojustus on

paljude kortermajade katustel kas TEP-plaatidest, mineraal-villast, kombinatsioon mõle-mast, gaaskukeroonpaneelidest või plokkidest. Soojustamiseks võidi kasutada ka berliiti, bi-tuumenberliiti, fenoplasti, ki-visöe- või põlevkivituhka (šlak-ki) jms nõukogude ajal kätte-saadavat materjali.

Nõukogudeaegsed lameka-tused on ilmselgelt alasoojus-tatud ja sageli ulatuslike kül-masildadega, mistõttu vajavad nad tõhusat lisasoojustamist. Energiatõhususe miinimum-nõuete kohaselt peab katusla-

gede soojajuhtivus olema 0,20 – 0,15 W/m2 K. Lisasoojustuse paksus määratakse energiaau-diti järgi spetsiaalsete arvutus-tega – üldjuhul on see 150–250 mm vahel.

Katuse lisasoojustusena tu-leb kasutada jäika soojustus-

materjali, mille survetugevus on vähemalt 30 kPa (vahtpo-lüstüreenil vähemalt 50 kPa). Hüdroisolatsiooni aluspinna-na tuleb paigaldada põhisoo-justusele tuulutus- ja punn-soontega varustatud kõvavill-plaadid 30–50 mm survetuge-vusega vähemalt 40 kPa.

Soojustuse ja hüdroisolat-siooni kinnitamiseks tuleb ka-sutada katusekinnituseks ette nähtud plasttüübleid. Kinniti-te arv määratakse kindlaks tüüblitõmbe katse ja selle põh-jal tehtava arvutuse abil. Para-peti- ja räästakonstruktsiooni kinnitamiseks tuleb kasutada naeltüübleid ja roostevabasid puidukruve.

Tuulutus vaata üleOlemasolev katuse tuulu-

tus toimib hoonetel üldjuhul

soojustusmaterjali peal olevas õhkvahes või tuulutussoontes, mille väljundavad asuvad hoo-ne välisseinte ülemises panee-lis või parapetis. Hoone reno-veerimise ajal tuleb vana katu-se tuulutus tingimata sulgeda. Seda võiks teha fassaadi reno-veerimise ajal.

Uus tuulutus luuakse pai-galdatud lisasoojustusse või-malikult kõrgele hüdroisolat-siooni alla. Selleks kasutatakse spetsiaalseid tuulutus- ja pun-nasoontega varustatud jäiku mineraalvillaplaate.

Põhisoojustusse 1000 mm kaugusele hoone pikemate kül-gede parapettidest lõigatakse sisse tuulutuse kogumiskana-lid. Kogumiskanalitele paigal-datakse iga 4-8 m järel alarõ-hutuuluti. Parapetituulutuse väljaehitamine ei ole vajalik.

Järgmisena tuleb ette võt-ta hüdroisolatsioon, mis te-hakse kahekihiline. Pealmise hüdroisolatsioonimaterjali kaal peaks olema vähemalt 5000 g/m2, alumisel 4000 g/m2. Külgülekate peab mõlemal kihil olema 100 mm, risti ülekate 150 mm. Hüdroisolatsioonima-terjalid peavad vastama vähe-malt kvaliteediklassile BTL 2.

Hüdroisolatsiooni üles-pöörded parapettidele ja katu-seluukidele tehakse kahekord-sed, ajutistele parapettidele ja ventilatsioonikorstnatele ühe-kordsed.

Ventilatsioonikorstnad lä-hevad ilmselt lähitulevikus re-konstrueerimisele seoses sundventilatsiooni väljaehita-misega.

Ventilatsioonikorstnad tu-leb üleni hüdroisoleerida, ka katteplaadid. Kanalisatsiooni-torude läbiviigud tihendatak-se spetsiaalsete kummitihen-ditega.

Ära unusta liftišahteKui hoonel renoveeritakse

ainult lamekatus ja fassaadid on tegemata, lõigatakse para-pettidel olemasolevad parape-tiplekid veeninaplekkideks ja kaetakse ühekordsete hüd-roisolatsiooni ülespööretega.

Kui hoonel on soojustatud fassaadid, tuleb ka parapetiosa soojustada. Selleks kinnitatak-se parapetile puitprussid 50 x 50 mm, mille vahele paigalda-takse 50 mm paksune soojus-tus. Prussidega antakse parape-tile ka kalle katuse poole. Para-pett kaetakse vähemalt 12 mm paksuse vineeriga ja kahekord-se hüdroisolatsiooniga. Parape-tid kaetakse pealt topeltvalts-jätkudega soovitavalt vähe-malt 0,7 mm parapetiplekiga.

Välimise äravooluga katuse lisasoojustamiseks paigaldatak-se räästaservale puitprussidest piire.

Katuseräästale paigaldatak-se räästaplekk ja hüdroisolat-sioon viiakse räästapleki peale.

Välimise äravooluga katuste räästakarniisid tuleb üldjuhul soojustada ka altpoolt. Seda võib teha fassaadi soojustami-se ajal.

Sisemise äravooluga katus-tel lahendatakse sadevete ära-vool äravoolukaevude abil. Äravoolutorustik liitub äravoo-lukaevuga vahetult kandevpa-neeli all. Koos äravoolude va-hetusega tuleb vahetada ka äravoolutoru all paiknevad ho-risontaalsed torujätkud kuni toru vertikaalosani.

Äravoolukaevud tuleb asen-dada uute 110 mm läbimõõdu-ga kaheastmeliste äravoolude-ga või üheastmeliste aurutõk-ke pinnal kummist läbiviiguti-hendiga varustatud äravoolu-dega.

Soovitav on kasutada teha-ses hüdroisolatsioonilapiga va-rustatud äravoolukaeve. Väli-mise äravooluga katustel uuen-datakse vihmaveerennid ja to-rustik.

Liftišahtidele tehakse 300 mm kõrgused hüdroiso-latsiooni ülespöörded. Lifti-šahtide siseosad tuleb soojus-tada samamoodi nagu muu katus. Liftišahtide seinad tuleb katta pleki, tsementkiudplaa-di või õhekrohvsüsteemiga. Vastasel korral võib sademeve-si pääseda seinapragudest ka-tusesse. Soovitav on kõik lifti-šahtide soojad katuse- ja seina-osad soojustada.

Püsiva tulemuse saamiseks tuleb lamekatuse renoveerimisel järgida mitmeid nõudeid ja töövõtteid, kuid vaev tasub end siiski ära, sest hoolega ja õigesti renoveeritud katus püsib aastakümneid. Foto: Alo Karu

Nõukogudeaegsed lamekatused on ilmselgelt alasoojustatud ja sageli ulatuslike külmasildade-ga, mistõttu vajavad nad tõhu-sat lisasoojustamist.

8 8. juuni 2011

Nii vähe vaeva katusegaTunne elust rõõmu Ruukki teraskatuse all

Inimesed on rõõmsad, kui neil pole vaja muret tunda oma maja katuse pärast. Siis saavad nad keskenduda asjadele, mis on neile palju olulisemad. Ja meie usume, et nii peabki olema.

Kerge osta, kerge paigaldada, kerge omada – Ruukki teraskatused on loodud selleks, et koduomanike elu oleks murevaba.

Võida elu lihtsaim katuse renoveerimine!

Samal ajal kui Ruukki professionaalid paigaldava sinu võidetud katust, veedad sina oma kaaslasega nädalalõpu Ritzi hotellis Pariisis. Osale veebilehel www.ruukki.ee/kodu

Balti riikide kaubanduspindade turul on huvitavad ajadTEADMISEKS

Valik Tallinna piirkonnas valminud kaubanduspindu ja kaubanduskeskuste laiendusi

Objekt Uusehituse/ laienduse ulatus

Aeg

Järve keskuse laiendus 3200 2008

Pirita Selveri laiendus 3000 2008

Tähesaju City (I etapp) 35 000 sügis 2008

Rocca al Mare kaubanduskeskuse I etapp (laiendus)

16 000 sügis 2008

Rocca al Mare kaubanduskeskuse II etapp (laiendus ja renoveerimine)

6000 ja 14 000 mai 2008

Rocca al Mare kaubanduskeskuse III etapp (renoveerimine)

11 000 talv 2009

Asko ja Sotka mööblikauplused Kakumäel

2300 talv 2008

Kakumäe Selver 3500 märts 2009

Solaris (kaubanduspind) 12 800 oktoober 2009

Kristiine Keskus 12 000 oktoober 2010

Tähesaju City (II etapp) 20 000 kevad 2010

K-Rautakesko laiendus Paldiski mnt ääres

3000 kevad 2010

Tabasalu Rimi supermarket 2000 juuni 2010

Baltika kvartal (I etapp) 2600 september 2009

Valik kavandatavaid kaubanduspindu Tallinna piirkonnas

Objekt Uusehituse/ laienduse ulatus

Aeg

Rimi Laagri kaubanduskeskus 5000 detsember 2011

ETK hüpermarket Ameerikanurga Kaubandus- ja Logistikapargis

13 000 2012 II pool

Allikas: DTZ Kinnisvaraekspert

Tarbijate kindlustunne on kõigis kolmes Balti riigis taastumas ja just see mõ-jutab jaekaubanduse aren-gut. Pole siiski põhjust ar-vata, et kaubanduspinda-de turg päris samas rütmis areneks.

aivar TOmsOnDTZ Kinnisvaraekspert asedirektor

K ui tarbijate kõrvale tuua arendaja ja investori pilk, mis meie oludes

tihtipeale ka kokku langevad, on põhjust teha kolme riigi vahel selget vahet.

Just Eesti eristub seeläbi, et ka kõige sügavamal kriisiajal toi-mus aktiivne arendustegevus. Tõsi, seda pigem olemasolevate keskuste laienemise kaudu, kuid samas rajati neil aastatel näiteks Solaris.

Läti areng kaldus pigem teise äärmusse, sest arendustegevus soikus ja nii mõnessegi kauban-duskeskusesse tekkis märkimis-väärne vakantsus. Keerukad probleemid tekkisid Riia tänava-tasandi kaubanduses.

Leedu jäi suures pildis oma arengus Eesti ja Läti vahele: suh-teliselt positiivse regionaalse arengu taustal võib probleemi-dena tuua välja näiteks suurt va-kantsi suuremate linnade täna-vatasandi kaubanduses.

Eesti ja eriti Tallinn tulid sel-lest suhteliselt «puhtalt» välja sel lihtsal põhjusel, et Tallinna pu-hul puudub väljakujunenud tä-navatasandi kaubandus. Selle taustategijaid on ilmselt erine-

vaid, kuid tagajärgi siiski üks. Lä-hiaastad hakkavad seda pilti muutma, aga praegu on seis sel-line.

Investorid tunnevad huviMõne viimase kuu areng on

huvitav. Konkreetsetest suurte-hingutest saab rääkida Eesti turu põhjal. Meie ajakirjandusest on käinud läbi kaks investeeringut suurusjärgus sada miljonit eurot.

Ühel juhul oli tegemist kuuest kaubandusobjektist koos-neva portfelliga, teisel juhul Kris-tiine kaubanduskeskusega. Tõsi, vähemalt esimesel juhul puudub ühene info, et tehing oleks lõpu-le viidud, kuid selge on see, et üle mitme aasta on huvi kasva-nud ja soov tehinguid teha ole-mas.

Neid tehinguid ei saa pidada juhuslikeks või imestamist vää-rivateks. Esiteks seetõttu, et tege-mist on kaubanduspindadega ja teiseks, et need toimusid Eestis.

Olnuks tegemist teistsuguste valikutega, võiks viidata juhuse-le, praegusel juhul võiks pigem väita, et tegemist on tulemuste-ga, mida võis oodata. Erinevatel põhjustel eelistavad välisinves-torid praegu kolmest Balti riigist kindlasti Eestit, samuti on turul atraktiivseimaks just kaubandus-pinnad.

Rasked ajad pole möödasPole põhjust väita, et turg on

taastunud. Mõni aasta tagasi teh-tud allahindlused renditaseme-tes pigem kestavad, kui on mine-vikuks saanud. Kui alustati 6–12-kuuliste perioodidega, siis õige pea neid pikendati ja kuna kaubandus on alles kosumas, po-le see loomulikult võimaldanud

kinnisvaraomanikel rendihindu kergitada.

Samas on just rendialandus-te kaudu saavutatud seda, et ras-ked ajad elati üle suuremate probleemideta vakantsi osas. Tõ-si, juba eespool nimetatud mõt-tes eristub Riia ja tänavatasandi kaubanduse puhul eristuvad ka mõned Leedu linnad, aga näi-teks kaubanduskeskuste puhul pandi enamikul juhtudel suhte-liselt hästi vastu.

Erandid on siiski olemas, kuid suur vakants puudutas pi-gem väikelinnu, kus buumihar-jal tihtipeale valmis üheaegselt mitu konkureerivat projekti.

Ilmselt mitte kõik neist ei saa omanikele renditulu teenida kaubanduspindadena. Halvemal juhul on muidugi juba tegemist uute omanikega.

Kaubanduskeskustest enam kannatasid spetsialiseeritud kau-banduspinnad, näidetena võib tuua eelkõige autokaubandust ja ehitusmaterjalide kauplusi.

Tuleviku mõttes võibki prob-leeme näha pigem väikelinna-des, kindlasti võtab kosumine just seal kauem aega. Paraku puudutab see palju enam võrrel-des Eesti ja Leeduga Lätit.

Eestis ja Leedus on juba lähi-ajal oodata rendihindade kasvu algust – Lätis võtab see siiski kauem aega. Seejuures on Riias näha positiivseid märke, et täna-vatasandi kaubandus on kõige raskemast madalseisust üle saa-mas.

Tõsi, renditasemed on hiilge-aegadega võrreldes kahvatud, aga üle mitme aasta on taas ha-katud avama uusi kauplusi ja va-kantsus on seeläbi pöördunud vähenemise suunas.

98. juuni 2011

TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 / Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B NARVA: Puškini 5 RAKVERE: Vase 1 VILJANDI: Puidu 17 PÄRNU: Lina 22

www.feb.ee / e-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500

Pakume karastatud klaasidega raamidetatäielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

www.malmerkfassaadid.ee

AS Malmerk FassaadidValdeku 132, Tallinn

tel 659 9247, 504 1744rodu@malmerk.ee

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest? Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

10 8. juuni 2011

Kaunis kodu nõuab hoolivat pererahvastKortermaja kaunistamine pole sugugi üle jõu käiv ülesanne, kui leidub vaid tahet oma kodu ümbrust korrastada, leiavad mullu Eesti kauneima korter-maja tiitliga pärjatud Ao tn 5 korteriühistu liikmed Cristel Kuurmaa, Kairi Rosin ja Rain Zõbin.

krisTel kOssar

S irelite uimastav lõhn on esimene, mis Tallin-na kesklinnas Ao täna-

val hiliskevadise uitaja meel-tesse tungib. Tänav on väike, palistatud kortermajadega, millest enamiku sünniaeg jääb möödunud sajandi esimesse poolde.

Võib vaid oletada, millises-se imelisse värvi- ja lõhnaderik-kasse tagaaeda avanevad vära-vad teeservas – maja number viis on just üks neist. Iseäranis värvi- ja liigirikast aianurka, moodsama nimega kiviktaim-lat presenteerides pakatavad korteriühistu liikmed Cristel Kuurmaa, Kairi Rosin ja Rain Zõbin uhkusest ning jutusta-vad, kuidas kogu see ilu teoks sai.

«Eks me seda koos ikka te-gime, igaüks tõi midagi – kes maakodust, kes ämma käest, ka naabritega vahetasime, nii et ühistu raha ei ole me selle te-gemiseks kulutanud,» muigab Rain.

Püsivalt peavad aga aianur-gal silma peal eeskätt need paar majaelanikku, kes taimekasva-tuse kunsti kõige paremini tun-nevad. «Kõige olulisem ongi, et majas oleks paar-kolm inimest, kes aiatöö oma südameasjaks võtavad,» lisab Kairi.

Hooldatud hekk ja muruAo 5 korteriühistusse kuu-

lub üheksa korterit – kõigi oma-nikud tunnevad oma kodu käe-käigu vastu elavat huvi. «On

erinevaid arvamusi, aga lõpuks jõuame ikka üksmeelselt kok-kulepeteni,» räägib Cristel.

Ehk teisisõnu, kui läheks tarvis koostegemise musternäi-dist, siis võiks Ao tänava viien-da maja ühistuliikmed siin va-balt ette astuda. Cristel jutus-tab, kuidas viimati näiteks koos hekki sai pügatud (hekk näeb välja äärmiselt eeskujulik) ning muruniitmine, mis pea 1500 m2 suurusel krundil hädatarvilik, käib graafiku alusel.

Muru paistab õues aga sa-muti sedamoodi, et teeks kade-

daks iga inglise aiapidaja – kas siis tõesti keegi niitmisgraafi-kust ei viili? «Eks ikka tuleb et-te, aga me tegeleme sellega,» naerab Cristel.

Üks suur Itaalia famigliaTemale on Ao tänava viies

maja olnud koduks kogu elu. Kairil läheb siin seitsmes aasta – piisavalt kaua, et mäletada, kui nukralt trööstitu oli maja-ümbrus toona.

Lillelõhna asemel kössitasid aiapõues viltuvajunud kuurilo-budikud, võsastunud rägasti-

kust piilusid rämpsuhunnikud – korda sätitud puhkenurgast võis vaid unistada.

Tagahoovile tõi uue hinga-mise Tallinna projekt «Hoovid korda», mille tarvis tuli aiale kõigepealt korralik projekt te-ha – Cristeli sõnul saadi hoovi korrastuseks toona sada tuhat krooni (ligi 6400 eurot), 40 000 (üle 2550 eurot) tuli ühistul omaosalusena leida.

Maja ise on ühistu toel sa-muti põhjaliku uuenduskuuri läbi teinud, alates katusevahe-tusest kuni sise- ja välisremon-

dini, uutest torudest ja keld-riakendest rääkimata.

Pangalaenuta ei saa läbi ka Ao 5 ühistu. «Kui ühistu on suur ja korteriomanikke palju, on raha muidugi rohkem. Meie võtmesõnaks on meeskonna-töö – peame oma väikses ühis-tus paljud asjad oma jõudude-ga ära tegema,» selgitab Rain.

Talvel, kui aed mõnusasti lumevaiba all talveund tukub ning rohimist-niitmist pole, võtavad omanikud kätte ja ehitavad näiteks... oma lume-linna.

Cristeli, Raini ja Kairi juttu kuulates võib vaid ette kujuta-da, kuidas sumedad suveõhtud Ao tänava viienda maja taga-õues välja näevad. «Eks me na-tuke olegi nagu üks suur Itaalia perekond – õhtuti toome oma laudlinad, pirukad ja kohvitas-sid õue, istume siin ja ajame juttu – tuleb üks, teine ja kol-mas,» räägib Kairi.

Koos tähistatakse sünnipäe-vi ja peetakse koolilõpupidu-sid, tehakse jaanituld. «Midagi korraldame me alati,» naeratab Cristel.

Korrastatud majaümbrusEesti Korteriühistute Liit

(EKÜL) ja Eesti Kodukaunista-mise Ühendus kutsusid korter-maju ka tänavu osalema kon-kursil «Kauneim kortermaja». EKÜLi välissuhete ja projektide juhi Anu Sarneti sõnul valitak-se kaunimad kortermajad välja kolmandat korda ning korteri-ühistute huvi ürituse vastu on järjest suurenenud.

«Paistab, et inimesed tun-nevad oma kodumaja ümbru-se korrastamise vastu elavat huvi – maja ümber istutatak-se puid ja põõsaid, tehakse korda rõdusid, luuakse lastele maja juurde vaba aja veetmi-se võimalusi,» kõneles Sar-net.

«Ühistute oskused selles osas, kuidas maja juurde kuu-luvat väikest maalappi kodu-seks muuta, on nähtavalt para-nenud.» EKÜL pakub oma liik-metele ka vastavasisulist kooli-tust, viimati leidis aset õppereis Hansaplanti.

Ao 5 ühistu sätib aga vaik-selt paika juba tulevikuplaane – kesklinnas nii aktuaalne par-kimisprobleem peab saama la-hendatud, kuidas selleks aga hoovi ümber seada, on alles selgitamisel.

Siingi loodetakse abi pro-jektilt «Hoovid korda», millest kõik alguse sai – kortermaja ku-nagisest nukrast tagahoovist sündis kadestamisväärselt kau-nis Eestimaa kodu õu.

Siseviimistlusplaadid ISOTEX on dekoratiivtapeedi või tekstiiliga kaetud puitkiudplaadid, millega võite kiiresti muuta oma kodu- või kontoriruumid nägusaks, soojaks ja vaikseks. ISOTEX plaatide tootmisel kasutatav tehnoloogia on keskonnasõbralik. Puitkiudplaadi valmistamiseks ei kasutata ühtegi kemikaali. Plaatide sideaineks on puidus sisalduvad looduslikud vaigud.

Isotex lae- ja seinapaneelid

ISOTEX plaadid hoiavad suurepäraselt soojust, 12 mm ISOTEX plaadi soojusisolatsioon on sama, kui 44 mm puidul või 210 mm punasel tellisel.

SOOJUSISOLATSIOON

ISOTEX parandab oluliselt ruumi akustikat, takistab välismüra sissepääsu ja summutab ruumis tekkiva müra (-22dB) ning kaja.

HELIISOLATSIOON

ISOTEX siseviimistlusplaatide paigaldus on ülimalt lihtne. Plaadid on nii kerged, et vajadusel saab neid üksi paigaldada. Peale paigaldamist ei vaja plaadid enam täiendavat viimistlust, seega jäävad ära tüütud pahteldamis-, lihvimis- ja koristustööd.

LIHTNE PAIGALDUS

Remont - see on imelihtne!

www.isotex.ee

Sobilik ka suvekodudesse ja maamajadesse!

Isotex on saadaval kõigis Eesti suuremates ehitusmaterjalide kauplustes

Cristel Kuurmaa võib rõõmustada – tema kodumaja ja aed on pärjatud tiitliga «Eesti kauneim kortermaja». Foto: Kristel Kossar

118. juuni 2011 11

Paide mnt 7, PärnuTootmine

Tööstuse 29, Kadrina

TermoPlokk / TermoPlokk SilverTermoPlokk ja TermoPlokk Silver on EPS-soojustusmaterjalist vormitud ehitusplokid elamute kandvatevälisseinte ehitamiseks. Laotud sein armeeritakse ja täidetakse betooniga.

TermoPlokk Silver on võrreldes TermoPlokiga ca 20% madalama soojusjuhtivusega.

TermoPLokk Silveri valmistamisel kasutatakse grafiiti sisaldavat toorainet ning tänu sellele on see parimmaterjal passiivmajade ehitamiseks esitatavate nõuete täitmiseks. TermoPlokist või TermoPlokk Silveristehitatud majad on lisaks energiatõhususele ka mugavad hea soojustus tagab selle, et talvel on needühtlaselt soojad ja suvel ei kuumene need nii kiiresti ka üle. Tervisliku kliima kindlustab ventilatsiooni abilkontrollitud õhuvahetus.

–

·

·

·

·

Mõõdud 1160x300x320 mmPloki kaal 2,5 kgIsolatsioonikiht 2x100 mmU-väärtus:TermoPlokk 0,15 W/m KTermoPlokk Silver 0,13 W/m K

2

2

·

·

·

3 plokki8 mm armatuurterast 6 m0,1 m betooni (C25)vajadusel 2,3 m metallprofiilikipsplaadi kinnitamiseks

3

Mis on TermoPlokk / TermoPlokk Silver? 1 m seina ehitamiseks on vaja:2

SOOVITAME SOOJUSTAMISEKS

Reideni plaat AS

MüükTel +372 656 2727www.reideniplaat.ee

Läti betoontoodete tehas

Soodsad hinnad! PAKUME:

• Keramsiit-betoonist plokid

• Sillused avadele

• BI-armatuur

• Tänavakivid

• Kõnnitee äärekivid

• Pakitud keramsiit

kottides 50 l ja BIG Bag 1 m³

Esindaja Eestis: TASOSTAR Kaubandus OÜRävala pst 8, Tallinn. Tel 627 3057, 5309 0029info@buildingmaterial.ee • www.buildingmaterial.ee

ÕÕNESPLOKK

AS-i SILIKAAT uus ehitusplokk – ÕÕNESPLOKK on mõõtmetega 250 x 240 x 192 mm.Plokil alumisel küljel on üheksa õõnsust Ø 50 mm, millest kaks on plokki läbivat vertikaalsuunalist ava ja mida on hea kasutada elektri-kaablite paigaldamiseks.

KASUTUSKOHAD

Plokk on mõeldud kandvate seinte ja •vaheseinte ladumiseks (ridaelamud, tööstushooned, hallid jm)•

EELISED

Ploki konstruktsioon võimaldab laduda müüri püstvuuke täitmata. •Küljed on reljeefsed nn punn-soonühendusega ja haakuvad omavahelMüüri ladumisel ei ole vaja kasutada armeerimist•Valmis seina ei pea krohvima•Tänu läbimõeldud konstruktsioonile säästetakse segu, lisamater-•jale, tööaega ja transpordikulutusiMüürisegu paigaldamiseks mõeldud kelk ja haarats lihtsustavad •plokkide ladumist

D ffi

­ tuleviku klaasimine­ ei vaja eriluba paigaldamiseks­ maksimaalne läbipaistvusvalgusele­ kaasaegne väljanägemine

­ lihtne kasutamisel­ mugav kasutusel­ kindel ning tugev­ kõige odavam

­ LODžADE ja RÕDUDESISEMINE VOODERDAMINE

tootmine, paigaldus, viimistlus* siis, kui tellitakse terve teenuste pakett

­ klassikaline klaasimine­ nõuab erilubapaigaldamiseks­ maksimaalne soojapidavus­ massiivne

* pakkumine kehtib kuni 30.06.2011a.EPM

12 8. juuni 2011

JANA TOOME maakler+372 5342 5945jana.toome@dtz.ee

TOOMAS RINGOmaakler, hindaja+372 517 3628toomas.ringo@dtz.ee

KRISTA TOOMEMETS maakler+372 517 3624krista.toomemets@dtz.ee

ÜLLE MÄEHANSmaakler+372 503 0033ylle.maehans@dtz.e

ENNU SUSIkutseline maaklerhindajaEKMK+372 502 8972ennu.susi@dtz.ee

LIIA KALDOJA kutseline maaklerEKMK+372 520 1121liia.kaldoja@dtz.ee

HENRY PÄRNmaaklerhindajaEKHÜ+372 526 6999henry.parn@dtz.ee

IVE PULMA maakler+372 5556 6606ive.pulma@dtz.ee

MARE SAKSAkutseline maaklerhindajaEKMK+372 527 1223mare.saksa@dtz.ee

KALLE LÄLLkutseline maakler+372 511 2835kalle.lall@dtz.ee

OST-MÜÜK HINDAMINE HALDAMINE TURU-UURINGUD HOONETE MÕÕDISTAMINE NÕUSTAMINE

Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250 dtz.tallinn@dtz.ee

www.dtz.ee

DTZ

IRIS OLLEkutseline maaklerEKMK+372 510 5340iris.olle@dtz.ee

MÜÜA KORTER

MÜÜA MAJA

MÜÜA RIDAELAMU

MÜÜA MAA

MÜÜA RIDAELAMU

MÜÜA MAA

EKSKLUSIIVNE

MÜÜA MAJAMÜÜA MAJA

MÜÜA MAA

4toal krt vanalinnas Uus tn 20, 3/4, üp 104,6 m², kamin, kel-der, parkimine hoovis, kõrged laed, keldrikorrusel ühiskasu-tuses saun, keskküte.

ID 12543 Krista Toomemets

252 450 €

Elamumaa Kernu vald, Laitse küla, Uku AÜ, üp 2629 m², ela-mumaa detailplaneering, elek-ter ja vesi krundi piiril, maa-tükk osaliselt kaetud metsaga.

ID 31868 Ülle Mäehans10 865 €

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER

Müüa eksklusiivne maja Laagri alevikus Pääsküla jõe veerel Veskitammi 1.Üp 390 m², saun, kamin, kesk-küte. Koosneb 4-st eraldiaset-sevast korteriomandist, lisaks I korrusel töötav ilusalong. Müüakse kehtiva rendilepingu-ga. Kinnistu müüakse terviku-na, mille moodustavad 4 erinevat korteriomandit.

Müüa uus maja Porkuni järve va-hetus läheduses Hirve tee 1 (Tamsalu vald), üp 166,8 m², krunt 3000 m², maaküte, saun.Katastrinr: 78701:004:0118

ID 28186 Kalle Läll

178 000 €

Maja Rapla vald, Nõmme küla, krundi suurus 6744 m². Hoo-nestus koosneb rehielamust (146 m²) ja aidast (21 m²). Katastrinr: 66903:003:0048

ID 40021 Ennu Susi

50 000 €

EKMK - Eesti Kinnisvaramaaklerite koja liige

EKHÜ - Eesti Kinnisvarahindajate ühingu liige

rahvusvaheline kinnisvarateenuste

ettevõte, kus töötab

ligi 10 000spetsialisti

KATRINKURM-VALOJÄÄmüügijuhtkutseline maaklerEKMK+372 502 6897katrin.kurm@dtz.ee

Uued korteridbüroo- ja korterelamusTallinna kesklinnas

Müüa 1-5-toalised korteridsügisel valmivas büroo-kortermajas Tartu mnt 50

0-korrus parkimiskohadI-V korrus büroopinnadVI-VIII korrus korterid

Kõik korterid on rõdudega (suurimad rõdud suurusega 24-37 m²).

www.dtz.ee/tartumnt50

Mare Saksa

ID 26936 Ülle Mäehans447 380 €

Elamumaa Haabersti, Saviliiva tee, kõrghaljast. Det.plan. järgi jagatakse 2300 m² krunt 2-ks, veel võimalus planeeringut muuta. Kat.nr: 78406:610:1260

ID 41265 Kalle Läll

87 490 €

MÜÜA KORTER

Järvekaarekorterid vaategaÜlemiste järvele

www.dtz.ee/jarvekaare

Müüa viimased korterid Rae vallas JärvekülasKaare tee 1.

1-toalised korterid köögiga

2toal korter3toal korter

hinnad alates 39 433 €

54 964 € 90 627 €

Kalle LällIve Pulma

KUU PAKKUMINE www.dtz.ee/veerenni

Müüa korterid täielikult renoveeritud puumajas. Korterid müüakse musta karbi kujul, v.a krt 7, mis on siseviimistlu-sega, üp 27,8 m², 2/3, keskküte, kamina- ja ahjuvõimalus, autokoht sisehoovis, hind 42 642 € Ülle Mäehans, Mare Saksa

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER

1toal krt Mustamäe, Sipelga 3a, üp 31,6 m², 5/8, lift, rõdu. Müüakse koos köögimööbli ja -tehnikaga. Võimalus osta kogu sisustusega.

ID 20607 Ülle Mäehans

59 999 €

1toal krt Nõmmel Ilmarise 5, 5/5, üp 30 m², uued aknad, garderoobikapp, turvauks. Maja kõrval mets Pääsküla matka- ja suusaradadega.

ID 38377 Krista Toomemets

32 500 €

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER

2toal krt Kodu tn EW-aegses renoveeritud majas, üp 35,6 m², 2/2, ahiküte, gaasikütte võimalus, kelder, oma sisehoo-vis grillimisnurk ja parkimine.

ID 42085 Liia Kaldoja

45 000 €

3toal krt Sõpruse pst 196, 9/9, üp 60 m², planeering muude-tud, 2 rõdu, köögimbl, 2 sisse-ehit. kappi, esiku sein loodus-kivist, madalad komm.kulud.

ID 21494 Ülle Mäehans

61 994 €

Kommunikatsioonidega ja kõrghaljastusega eramukrunt Pirital Suurekivi teel, 1200 m², rajatud tsentraalsed tehnovõr-gud, liitumised hinnas.

ID 30373 Ennu Susi

77 000 €

Maja Harku vald, Türisalu küla, Karutooma tee, üp 200 m², krunt 1890 m², 2 korrust, saun, kamin, rõdu, garaaþ, signalis., maaküte, köögimbl tehnikaga.

ID 27163 Ennu Susi

190 000 €

1toal krt Põhja-Tallinn, Õle 36, 2/2, üp 29,8 m², puumaja, kor-ter on eritasapinnaline, el.küte, kelder, uued aknad, turvauks, uus torustik, duðð.

ID 11366 Jana Toome

25 900 €

Ridaelamukorter Viimsi vald, Laiaküla tee, üp 140 m², krunt 780 m², saun, mbl, signalis., kamin, müüakse kogu sisustu-sega (v.a pehme mööbel).

ID 29399 Krista Toomemets

185 340 €

Uus

4toal krt Lasnamäe, Kalevipo-ja põik 2, 9/9, üp 66 m², üm-ber planeeritud 4-toalisest, avatud köök, 3 mag.tuba, ma-dalad kommunaalkulud.

ID 38396 Jana Toome

57 500 €

Ridaelamukorter Rae vald, Jär-veküla küla, Kitse tee, üp 123 m², krundi üp 3354 m², saun, gaas, kinnine hoov, ostmisel võimalik kasut. järelmaksu.

ID 38272 Ive Pulma

130 700 €

1toal krt Pirita, Purde tn 12a, kahel korrusel (I k köök, san. ruum, II k elutuba-mag.tuba), üp 47 m², mbl võimalus, kelder, signalisats., oma hoov 300 m².

ID 8684 Henry Pärn

89 444 €