Eesti KöökKaur-Joosep Lomp

K-10B2010

Sissejuhatus

0 Alati on olnud oluline, et toit pakuks meile ka midagi muud lisaks kõhutäitele. Soov saavutada komponentide vahel kõigi maitsete ja nüansside harmoonia on olnud suureks väljakutseks meie kokkadele. Ainult õigete komponentide segamisel ja õige tehnoloogia abil on sündinud väike ime – uue Eesti köögi kordumatute maitsete harmoonia.

0Eesti köök kitsamas mõttes on eesti rahvustoidud, nende valmistamine ja tarvitamine.

0Selle all peetakse tavaliselt silmas umbes 19.sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroogasid.

0Eesti köögi varasem kihistus on üsna sarnane teiste Põhja-Euroopa maadega.

0Selle määrasid ära kohalik kliima, maaharimistehnoloogia ning ühiskondlikud suhted.

0Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud – puder, rokk, kört, leem jt.

0Tähtsaimaks kujunes aga hapendatud taignast tume rukkileib.

0 Leib muutus kogu toidu ja elatise omamoodi sümboliks, muudel toitudel oli vaid leivakõrvase staatus.

0Musta leiba hinnatakse Eestis tänini.

0 Eestile omane teraviljatoit on ka kama – keedetud, kuivatatud ja jahvatatud segaviljast jäme jahu, mida tavaliselt söödi hapupiimaga (uuemal ajal süüakse kama ka keefiri või jogurtiga).

0 Munatoidud olid haruldased, munapuder ja keedetud munad olid pühapäevaroad.

0 Piimatoodetest tarvitati rõõska ja haput piima, võid ja kohupiima.

0 Lisaks hapupiimale tarvitati joogiks kalja, pühade puhul õlut.

0Liha polnud talurahva laual väga sagedane. Loomi tapeti sügisel.

0 kohe tarvitati ära rupskid, liha säilitati soolatult ja suitsutatult.

0 Seapeast ja -jalgadest keedeti pidurooga – sülti, mis sellise valmistusviisiga on maailmas ainulaadne ja mida eestlased tänini söövad.

0 19. sajandi teisel poolel hakkasid Eestis koos omandisuhete ja majandusoludega muutuma ka toitumistavad.

0 Järk-järgult said tuntuks ja kättesaadavaks uued toiduained ja -valmistamisviisid.

0 Peamised rahvusvahelised mõjud tulid linnade ja mõisate kaudu Saksamaalt ja Venemaalt.

0 Vürtspoodidesse ilmusid müügile soolaheeringas, manna, riis, suhkur, kohv ja vürtsid.

0 Naisseltsid hakkasid korraldama kokakursusi, levis hoidistamine.

01920.–30. aastateks kujunes välja nii-öelda eesti köögi teine kihistus.

0Sellest ajast on tuntud näiteks sellised Eestis hästi kodunenud ja omased toidud nagu kartulisalat, marineeritud kõrvits ja hapukurk, maksapasteet, kotletid, kartulipuder, kapsarullid, kissell, mannavaht, plaadikoogid jms.

0Pärast Teist maailmasõda said Eesti toitumistavad ulatuslikke mõjutusi ida poolt; sööklatesse ja restoranidesse jõudsid borš, seljanka, rassolnik, hartšoo, pelmeenid jms.

0Tunda andis samas toiduainete ja eriti maitseainete piiratud valik.

01980.–90. aastatest on traditsiooniline eesti köök tähtsust kaotamas. Siiski eelistatakse paljudes peredes eriti pühade ja pidude ajal veel traditsioonilisi toite.

Kokkuvõte

0Asukoht Põhjala lõunaosas ja neli aastaaega tagavad Eesti köögis piisava inspiratsiooni kõigile, kes soovivad valmistada toitu värsketest ja Põhjala puutumatust loodusest pärit andidest.

Kasutatud materjal

0 http://www.toidutare.ee/termin.php?id=605 0 http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_k%C3%B6%C3%B6k 0 http://

www.maaleht.ee/news/uudised/elu/eesti-kook-on-nagu-pardi-muusika-ja-tatte-laulud.d?id=33327805

0 http://kulinaaria.ee/eesti-kook 0 http://www.vabaeestisona.com/beta/index.php?option=co

m_content&view=article&id=753:eesti-koeoek-ja-kuelaline-los-angelese-eesti-majas-&catid=9:kohalikud-uudised&Itemid=11

0 http://eope.ehte.ee/toitlustus/?12._Eestlaste_toidukultuur_ja_rahvustoidud:Kaasaegne_Eesti_k%F6%F6k

0 TÄNAN TÄHELEPANU EEST