Rahvastikuprognoos 2013-2040

Metoodika

Mare Vähi TÜ MSI 27.02.2014

Töörühm

TÜ matemaatika

Mare Vähi

Ene-Margit Tiit

TÜ Geograafia

Tiit Tammaru

Kadri Leetmaa

Statistikaamet

Alis Tammur

Prognoosimisel arvestatakse kolme protsessi:

Sündimus: sündimuse vanuskordajad,

sünnitaja keskmine vanus, summaarne

sündimuskordaja

Suremus: suremuse soo-vanuskordajad

Ränne: välisränne, siseränne

Lähtuti rahvastiku soo-vanusjaotusest

1. jaanuaril 2012.

Protsesside muutuste hindamisel arvestame

viimaste aastate trende Eesti andmete põhjal.

Sündimuse muutus eelneval perioodil

Viimaste aastate jooksul on sünnitaja vanus

järjest tõusnud – 25,4 aastat 1994 kuni 29,6

2012. aastal.

Summaarne sündimuskordaja on madal

1994. aastal 1,42

2012. aastal 1,59

Summaarse sündimuskordaja muutumine

0

0.5

1

1.5

2

2.5

Allikas: autori arvutused ESA andmete põhjal

0

0.02

0.04

0.06

0.08

0.1

0.12

0.14

15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 37 38 39 40 41 42 43 44 45

Sündimuse vanuskordajad

1994 2000 2012

Allikas: EUROSTAT

25

26

27

28

29

30

31

32

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Ema keskmine vanus lapse sünnil

Denmark Estonia Finland Sweden Norway Läti

Allikas: EUROSTAT

0.00

0.50

1.00

1.50

2.00

2.50

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Summaarne sündimuskordaja

Denmark Estonia Finland Sweden Norway Läti

Sündimuse muutus prognoosiperioodil

• Sünnitusvanuse muutus vastavalt

sündimuskõverate muutusele

• Summaarse sündimuskordaja tõus

väärtuseni 1.8 (mis on lähedane

loendusandmete põhjal arvutatud lõpetatud

sündimuskordajale 1.86)

Suremus eelneval perioodil

Oodatav keskmine eluiga on viimastel

aastatel tõusnud.

Keskmine eluiga sõltub haridusest:

kõrgharidusega inimeste eluiga on pikem.

Meestel oli erinevus 2010. aastal 5,8 aastat

(76,7 vs 70,9) ja naistel 3,2 aastat (84,0 vs

80,8).

Allikas: ESA

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Keskmise oodatava eluea dünaamika

Mehed Naised

Allikas: EUROSTAT

55

60

65

70

75

80

85

2007 2008 2009 2010

Oodatav keskmine eluiga

Mehed_kõrg Naised_kõrg Mehed Naised

Suremuse muutuse arvestamine

Eeldame, et Eestis tõuseb keskmine oodatav

eluiga sünnil (vähenevad suremuskordajad)

perioodi lõpuks tasemele, mis vastab

praegusele kõrgharidusega inimeste

tasemele .

See on igati reaalne – möödunud 12 aasta

jooksul tõusis Eestis oodatav eluiga meestel

6 ja naistel 5 aastat.

Ränne

Välisrände arvestamine

Aluseks oli 12 aasta jooksul toimunud

registreeritud välisrändesaldo soo-

vanusjaotus.

Sellele lisati hinnanguline registreerimata

välisränne. (Hinnang on saadud

loendusandmete põhjal)

Välisrände arvestamine

Eeldati, et registreerimata välisrändes on

tööealiste seas meeste ja naiste suhe

0,56:0,44.

Eeldati et registreerimata välisrände maht aja

jooksul väheneb ja tasakaalustub perioodi

lõpuks.

Siserände arvestamine

Siseränne võeti arvesse maakondade

prognooside arvutamisel.

Siserände suurus on hinnatud 2010 ja 2011

aasta andmete tegelike

maakondadevaheliste rändeandmete põhjal

üheaastaste soo-vanusrühmade jaoks ja

eeldatud, et suhtelised rändesuundumused

jäävad samaks.

Kokkuvõte (1)

- summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt

ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta;

- suremus väheneb;

- oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb

2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2

aastani;

- rändesaldo jätkab viimase 12 aasta

registreeritud ja registreerimata välisrände

trende ja väheneb mõnevõrra perioodi jooksul.

1. variandi järgi on koostatud ka piirkondlikud

prognoosid, kus siserändes on kasutatud

2011. aasta rahvaloenduse andmetele

tuginedes viimase kahe aasta

rändesuundumusi, mille silumisel on

arvestatud Eesti viimase kümnendi trende.

Kokkuvõte (2)

- summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt

ja jõuab 2040. aastaks 1,8 lapseni naise kohta;

- suremus väheneb;

- oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb

2040. aastaks naistel 83,7 ja meestel 78,2

aastani;

- rändekordaja on kuni 2015. aastani sama

nagu 1. variandil, aastatel 2016–2020 poole

väiksem ja alates 2021. aastast on sisse- ja

väljaränne tasakaalus.