Bachelor`s thesis

  • View
    23

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

This bachelor`s thesis is about frogs mating behaviour.

Text of Bachelor`s thesis

TALLINNA LIKOOL

Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut

Loodusteaduste osakond

Siim Paas

ASTANGU PIIRKOND KAHEPAIKSETE ELUPAIGANABakalaureuset Juhendaja: Triinu Trv MSc Tallinn 2013

AutorideklaratsioonKinnitan, et olen kesoleva lput teinud iseseisvalt ning seda ei ole kellegi teise poolt varem kaitsmiseks esitatud. Kigi teiste autorite tulemuste kasutamisel on allikale viidatud.

...................................... ........................................

Kuupev autori allkiri

Kaitsmisele lubatud

Juhendaja ......................................... ....................................................

Kuupev nimi allkiri

ppekava juht ......................................... .....................................................

Kuupev nimi allkiri

Kesolev bakalaureuset on koostatud osana TL MLI ppetst. Selle hindamine positiivse hindega ei thenda, et MLI vastutab ts kasutatud meetodite, saadud tulemuste ja tehtud jrelduste eest.ASTANGU PIIRKOND KAHEPAIKSETE ELUPAIGANASiim PaasAntud bakalaureuset eesmrk on kirjeldada Astangu kahepaiksete faunat ja kahepaiksetele sobilikke elupaiku ning esitada kaitsekorralduslikke ettepanekuid.

Uuritud piirkond on Paldiski maantee, Kadaka puiestee, Astangu tee ja Thetorni tee vahele jv ala, mis jaotati edasiseks kirjeldamiseks kolmeks: pangapealne ala, pangaesine tiikide lik ja pangaesisest phjapoole jvad niisked hilud ning neile lisandub veel ks uurimisala idanurka jv ksik veekogu.Uurimist viidi lbi kaheksal peval: kaks eel- ja kuus vlitpeva. Vlitd teostati aprillis, mais ja oktoobris 2012 aastal. Uurimismeetoditest kasutati kahvapki, visuaalset tiskasvanud isendite loendust. Otsiti vesilike mune, krnkonnade kudunre ja teiste konnade kudupalle ning kulleseid. Kirjeldati veekogude seisukorda, pindala, sgavust, varjulisust, prgi hulka, ligipsetavust ja kallaste kaldenurka. lejnud ala sai ldise kirjelduse.Uurimispaiku nendel aladel oli 18: 12 tiiki, Jrveotsa oja, ks koobas ja niiskete hilude alal neli uurimispaika. Kahepaikseid leiti kokku neli liiki: rabakonn (Rana arvalis); rohukonn (Rana temporaria); harilik krnkonn (Bufo bufo) ja thnikvesilik (Triturus vulgaris). Leitud isendite koguarvuks saadi 191. Vesilike mune ei leitud, hariliku krnkonna kudunre leiti 37, pruunide konnade kudupalle 2160cm3 ning >200 kullest.Kige laiema levikuga oli rohukonn, keda leidus 77,8% uurimispaikades, jrgnesid rabakonn 33,3%, harilik krnkonn 27,8% ja thnikvesilik 11,1% uurimispaikades. Isendite arvukuselt moodustas rohukonn 34,0% kigi leitud isendite koguarvust; rabakonn 7,9%; harilik krnkonn 22,5% ja thnikvesilik 4,2% ning liigini mitte mratud pruunid konnad 31,4%.

Anti soovitusi edasiseks tegevuseks: veekogude pH taseme ja metallide sisalduse mtmine, varjulistes leiukohtades osade puude ja psaste maha vtmine, kallaste puhastamine prgist, kalade olemasolu kontrollimine ning keskkonnaameti teavitamine leitud isenditest ja nende olukorrast.Mrksnad: Astangu; kahepaiksed; elupaik; rohukonn; rabakonn; krnkonn; vesilikSISUKORD51. TEOREETILINE TAUST JA VAREM TEHTUD UURINGUD

51.1. Eesti kahepaiksed ja nende kaitse

51.2. Astangu kahepaiksete uuritus

61.3. Harilikule krnkonnale, raba- ja rohukonnale ning thnikvesilikule olulised elutegevust mjutavad tegurid

92. MATERJAL JA METOODIKA

92.1. Uuringuala kirjeldus

122.2. Vlitd

153. TULEMUSED

153.1. Tiikide nitajad

173.2. Liikide protsentuaalne osathtsus ning leiukohakaardid

203.3. Uurimispaikade kirjeldused

244. ARUTELU

244.1. Rohukonn

244.2. Rabakonn

254.3. Thnikvesilik

264.4. Harilik krnkonn

264.5. Kudupallid ja -nrid ning kullesed

284.6. Olukord ja edasised ideed

30KOKKUVTE

32SUMMARY

34KASUTATUD MATERJAL

37LISAD

SISSEJUHATUSAntud bakalaureuset autori (edaspidi autor) teema valikut mjutas huvi herpetoloogia ja liigikaitse vastu ning soov edasi ppida zooloogia erialal ttades kahepaiksete ja roomajatega. Linnastumisega kaasneb kahepaiksete elupaikade hvimine, mistttu on oluline vaadelda linna territooriumile jvaid alasid nagu Astangu, kus on teada varasem kahepaiksete esinemine kas ja kuidas taolised alad kahepaiksete elupaigana toimivad. Lisaks on Astangu piirkond tugeva ehitussurve all. Samuti motiveeris autorit fakt, et Eestis on kahepaiksete kaitsemisega tsiselt tegelema hakatud. Niteks on tehtud palju td ohustatud liikide (nt kre, mudakonn, harivesilik) elupaikade taastamisel.

Autori pstitas jrgmised ksimused: Millised kahepaiksete liigid on Astangul esindatud ja kui suur on nende arvukus ning, kuidas nad on uuritaval alal jaotunud? Millised on leiukohtades valitsevad tingimused ja kas need mjutavad liigilist mitmekesisust ning populatsiooniarvukust?

Bakalaureuset eesmrk on kirjeldada Astangu kahepaiksete faunat ja kahepaiksetele sobilikke elupaiku ning esitada kaitsekorralduslikud ettepanekud ala edasiseks hooldamiseks.Eesmrgi saavutamiseks pstitati jrgmised lesanded:

Koguda kirjandust, mis ksitleb kahepaikseid ja nende elupaiganudlusi; koguda materjali sealse piirkonna veekogude kohta ning maismaa taimestiku kohta. Koguda varasemaid andmeid Astangu piirkonna kahepaiksete fauna kohta.

Viia lbi vlitd, mille kigus leida, loendada ja mrata sealsed kahepaiksed ning kirjeldada nende elupaigas valitsevaid keskkonnatingimusi.

Koostada kaardid kahepaiksete leiukohtadest, mis annavad levaate nende levikust. Koostada kaitsekorralduslikud nuanded.Autor tnab oma juhendajat, kes leidis sobiva teema ja andis kiirelt ning phjalikult tagasiside tehtud tde osas. Riinu Rannapit (PhD), kes jagas enda koostatud ja kogutud materjali ning andis tehtud tde osas nu ja Andreas Halmani, kes kis autoriga vlitdel kaasas.1. TEOREETILINE TAUST JA VAREM TEHTUD UURINGUD

1.1. Eesti kahepaiksed ja nende kaitseEestis on 11 liiki kahepaikseid, millest 2 liiki thnikvesilik (Triturus vulgaris Linna) ja harivesilik (Triturus cristatus Laurenti) kuuluvad sabakonnaliste (Caudata) seltsi ja lejnud 9 liiki priskonnaliste (Anura) seltsi. Viimased on: mudakonn (Pelobates fuscus Laurenti), harilik krnkonn (Bufo bufo Linna), rohe-krnkonn (Bufo viridis Laurenti), kre ehk juttselg-krnkonn (Bufo calamita Laurenti), rabakonn (Rana arvalis Linna), rohukonn (Rana temporaria Linna) tiigikonn (Rana lessonae Camerano), jrvekonn (Rana ridibunda Pallas) ja veekonn (Rana kl. esculenta Linna).Kik Eesti kahepaiksed on looduskaitse all (RT I 2004, 38, 258). Euroopa Liidu Loodusdirektiivi neljandasse lisasse (ranget kaitset vajavad liigid) kuuluvad: harivesilik, mudakonn, kre, rohe-krnkonn, rabakonn ja tiigikonn ning teise lisasse (loodushoiualade mramist nudev lisa) kuulub harivesilik (Euroopa Nukogu direktiiv 92/43/EM). Lisaks on kre, rohe-krnkonn, mudakonn, rabakonn ja harivesilik kantud Berni Konventsiooni teise lisasse, kus on toodud rangelt kaitstud fauna liigid (Bern Conventsion, 1979). Harivesilik on kantud veel IUCN Punasesse raamatusse kategoorias LC ehk soodsas seisundis (least concern) (Arntzen, et al. 2009).1.2. Astangu kahepaiksete uuritus

Kahepaiksete osas on kesoleva bakalaureuset uurimispiirkonda ksitletud varem mitmel korral erinevate tde kigus (Kiristaja, 2006; Pappel, 2010; Uustal, 2011).

2010. aastal MT Phjakonna poolt tehtud Tallinna kahepaiksete fauna uuringu raames kontrolliti 1980ndatel aastatel leitud haruldaste liikide esinemist Tallinnas ja hinnati kahepaiksete elupaikade kvaliteeti, ohutegureid ja anti soovitusi kaitsemeetmete rakendamiseks ja seireks. Kidi ka antud t aladele jvate klindialuses metsas olevaid tiike uurimas (Pappel, 2010). T kigus leiti Astangult rohukonni ja thnikvesilikke. Kraavide ja tiikide olukorda hinnati halvaks ja sobimatuks vesilikele vhese taimestiku ning liiga madala vee temperatuuri tttu. Olukorra parandamiseks anti jrgmised soovitused: Tiikide mbrus avada pikesele, vltida edasist tiikide prgistamist ja vimalusel need puhastada.2011. aastal vlja antud teoses Andmeid Tallinna faunast aastatel 1980-2010 (Uustal, 2011) on ra toodud, et rohu- ja rabakonni on leitud Astangult nii uurimisala metsast, tiikidest kui ka Peeter Suure Merekindluse moonaladude koobastest, mida raba- ja rohukonnad kasutavad talvituspaigana. Rabakonnade kudemispaigana on toodud metsaalused kraavid ja ajustise ilmega veekogud (niiskete hilude alal - autor). Veekogusid peeti halvaks elupaigaks: madal temperatuur ja vhe taimi. mbritsevat metsa peeti aga heaks maismaaelupaigaks, kus esineb piisavalt kive ja lamapuitu, mis pakuvad eriti sabakonnalistele varjumis- ja toitumisvimalusi.

Vljaandes Tallinna rohealade loomastik (Kiristaja, 2006) on piirkonda kirjeldatud kui 252,2 ha suurust roheala, kus on palu eriilmelisi elupaiku niisketest psastikest kuivade loopealseteni. Samuti on ra mainitud klindiastang, endised sjaverajatiste mber olevad kuhjatud muldvallid ja ahelik tiike ning suur segamets. Eelkige on vlja tood pangaesised tiigid ja mainitud, et neid kasutavad rohukonnad kudemispaigana.1.3. Harilikule krnkonnale, raba- ja rohukonnale ning thnikvesilikule olulised elutegevust mjutavad teguridTallinnast on varasemalt leitud kuus liiki kahepaikseid: rohu- ja rabakonn, harilik krnkonn, kre, harivesilik ja thnikvesilik. Nendest peetakse Tallinnas tavaliseks rohukonna, harilikku krnkonna ja