32
Talv 2009 Interjööri-eri

interjöör 2 / talv 2009

Embed Size (px)

DESCRIPTION

ajakiri, interjöör, sisustus

Citation preview

Page 1: interjöör 2 / talv 2009

Talv 2009

Interjööri-eri

Page 2: interjöör 2 / talv 2009
Page 3: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri 3

Sunoreki uudistooted kes-kenduvad energiasääst-likkusele ja on täpselt va-ja-minevas mõõdus.

Mari Sarv

Meie kliima tavalised, aga vas-tandlikud mured on talvekülm ja suvekuumus. Just neid aitavad Sunoreki kolm uut toodet lahen-dada või leevendada. Üks kül-mavastane nipp on paigaldada aknakatted nii klaasi ligi, et klaa-sist õhkuv külm tuppa ei jõuagi, sest soojeneb enne üles. Tihedalt külma klaasi vastu paigaldatavad tooted võivad anda isegi üle 15% säästu küttekuludelt, seda või-maldavad põhjalikult katsetatud ja energiaklassidesse jaotatud tehnilised kangad. Teisalt hajuta-vad „targad” aknakatted valgus-kiirguse nii, et ruumis on võimalik arvutiga töötada, aga samal ajal pole tuba hämar.

Tänapäevased aknakatted on maja funktsionaalsed osad, mitte enam pelgalt ruumikujundusele-mendid. Sunoreki tekstiiliosakon-na juht Heleri Sander tutvustab otse aknaklaasile kinnitatavat uudistoodet Gecko, mille on välja töötanud, katsetanud ja paten-tinud Saksa firma Creation Bau-mann.

See on silikoonpõhjaga kangas (silikoon haakub aknaklaasiga), mis vähendab UV-kiirgust, säili-tab toa soovitud temperatuuri ja hajutab otsest valguskiirgust. Tu-lemuseks on huvitava disainiga ja moekais värvitoonides tekstiilist „soe aknakile”, millel on võrreldes tavalise kiletamisega mitu eelist. Esiteks on Gecko korduvalt ee-maldatav (seda võib vajaduse kor-ral pesta ja tagasi kleepida). Ak-naklaaside kiletamise puhul tekib klaasi ja kile vahele kuumus, mis võib klaasi purustada – Geckoga tänu materjali eripärale seda ohtu pole. Kolmandaks on Gecko disai-nivalik laiem ja tekstiil annab toale hubasema ilme kui kile.

Geckot kasutatakse akna osa-liseks katmiseks, tööruumides valguse hajutamiseks, kiireks eraldamiseks jne. Sunorek pa-kub ka võimalust lõigata Geckost

Sunorek pakub energiasäästlikke aknakatteidvälja fragmente, mida saab n-ö mosaiikpildina aknale kleepida – olgu need üksikud lehed, lilled, ornamendid või kogu klaasipinda kattev tekstuurne tekstiil.

Kihiline riietus akna eesEttevõtte kardinapuude teha-se tootejuht Mairiika Kirsimägi tutvustab voldikkardinaid, mida Sunorek toodab ainsana Eestis. Voldikkardinad voldivad end akna ette kas alt üles või ülalt alla – nii nagu parasjagu vaja. Kogu kardi-naploki võib jätta ka keset akna-kõrgust pidama.

Voldikkardinate valikus on kaks eriti tähelepanuväärset too-det: duett- ja duokardin. Esimene on kärjekujuliselt volditud kahe-kordne kangas (võivad olla erine-vad kangad, aga ka kaks kihti sa-mast riidest). Kärje sisse koguneb aknaklaasilt õhkuv jahedus – kärg toimib nagu kihiline riietus. Koos spetsiaalse Perfect Fiti raamiga saab selle aknaraami sisse kinni-tada ilma kruvide ja lisasüsteemi-deta ning sel puhul on duettkan-gaga võimalik pakkuda täielikku pimendust.

Duokardin tähendab, et akna ette saab päevaks seada tüllilaad-sest materjalist valgust läbilask-va kanga ja õhtul lisada paksema aknakatte – just nagu klassikalis-te rippuvate kangaskardinatega. Suvepalavuse tõrjumiseks tehak-se termokattega valgust ja soo-just peegeldavaid voldikkardinaid ja erinõuetega ruumide jaoks on olemas niiskus-, hallitus- ja tule-kindlad kangad.

Rätsepatöö akende katmiseksKolmas Sunoreki pakutav uudis-toode on kassettruloo, mida saab paigaldada nii tuppa kui ka õue. Jaemüügi protsesside juht Raido Tammemäe vahendab, et siin ka-sutatakse spetsiaalseid screen-materjale, mis sarnanevad tram-miakendele kleebituga: seest välja näeb, vastupidi mitte. Ma-terjali ees on nurga all tehtud pi-sikesed augud, kus valguskiirgus murdub, ja nõnda tagatakse si-seruumide loomulik valgus. Spet-siaalseid materjale kasutades võimaldab kassettruloo ka täielik-ku pimendust. Lisaks on screen-

materjalid tulekindlad, sobivad nii sise- kui ka välistingimustesse ja neile saab peale trükkida. Välis-screen’id sisaldavad klaaskiudu, mis tagab materjali vastupidavu-se ka rasketele ilmaoludele.

Suvisel ajal ja suurte klaas-pindade puhul on screen-kangast kassettruloo välja paigaldatuna parim lahendus, sest peatab ligi 80% päikesekiirgusest, enne kui see jõuab hakata aknaklaasi soo-jendama. Külmas omakorda tekib välja paigaldatud kassettruloo puhul vaheruum akna ja aknakat-te vahele. See tagab õhu tsirkulat-siooni ja tekib nn termose-efekt, kus kardina ja klaasi vaheline õhu-

kiht hoiab ära ruumi jahenemise. „Kassettruloode üks suur eelis on võimalus katta tõeliselt suuri, kuni 18-ruutmeetriseid aknaklaa-se, nii suuri ruloosid Eestis mujalt ei saa,” lisab Tammemäe.

Kõigile kolmele energiasääst-likule uudistootele pakub Sunorek rätsepateenust ehk valmistab ak-nakatte täpselt akna mõõdus. Nii saate millimeetri pealt katta kogu valgusava. Eraldi tasub märkida, et kõiki kolme toodet saab kasu-tada ka kaldpindadel – nt katu-seakendel – ja horisontaalpinnal ehk laeaknail, mille katmisega tavatoodete valik tavaliselt hätta jääb.

Gecko kui sisekujunduselement, on ka näha, et valgust on endiselt piisavalt.

Voldikkardin. Välistingimustes kassettruloo.

Page 4: interjöör 2 / talv 2009
Page 5: interjöör 2 / talv 2009
Page 6: interjöör 2 / talv 2009
Page 7: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri 7

Hellalt hoiame ja säilitame vanaemadele-vanaisadele kuulunud sajandivanuseid mööblitükke, ent saepu-ruplaadi ja liimpuiduajas-tu lastena oleme hakanud unustama, et ka praegune täispuidust mööbel võib kesta aastakümneid ja kauemgi.

„Just materjali tugevus, ajatu vä-limus ja väga kvaliteetne töö on need olulised asjad, mis tamme-puidust mööblile läbi aegade kest-va väärtuse annavad,” ütleb juba kolmadat aastat Eesti turule tam-mepuust mööblit tarniva Oriens OÜ juhatuse liige Külle Aru.

Tema sõnul on mööbliks ka-sutatav puit hoolikalt valitud. „Näiteks kui tegu on lisaplaatide abil pikendatava söögilauaga, siis plaatide vahelepanekuga säilib lauale omane puidumuster, ka koos plaatidega moodustab pui-dupind ühtse terviku.”

Samuti saab valida toolidele ja puhkemööblile erinevates too-nides kattematerjale, tekstiile ja naturaalset nahka. Siin jääb silma jällegi üks oluline detail: söögilaua juurde kuulavad ja lillemustrilise tekstiiliga kaetud toolid on nagu identsed kaksikud, kõigi seljatu-gede katteks on kasutatud täp-selt sarnast mustrifragmenti.

„Oluline on ka kasutusmugavus. Meie mööbli puhul saab küll väita, et tegu on just põhjamaisele inime-se mõeldud toodetega,” lisab Aru. „Erinevad pinnatöötlused ja ajatu stiil lubavad tammepuidust mööb-lit kasutada kõikjal: alustades uue kodu ja lõpetades renoveeritud ruumide sisustamisega.”

Erinevad tootesarjad lubavad Aru sõnul valida endale sobiva mööbli näiteks antiikse välimuse-ga Rooma, moodsamatest Mango või Orise sarjast.

„Valikut on piisavalt. Tõsi, esin-dussalongis kõiki näidised välja panna ei saa, aga laoseisu oleme üritanud hoida ikkagi sellisena, et inimesel oleks võimalus soovitud

Kvaliteetne tammepuidust mööbel tagab looduse ilu ja kestvuse sinu kodus

kapp või laud kiirelt kätte saada. Kogu tootevalik on nähtaval vee-bipoes,” lisab Aru. „Samas on rõõm teatada, et peatselt on turule tule-mas uus tootesari Inkeri, mis on valminud koostöös arhitekt Mari-Liis Vunderiga.”

Kuna tegemist on massiivse täistammest mööbliga, siis viivad firma töömehed mööbli tellijale ka kenasti kohale. „Mööbel saabub meile juba kokku pandult, vaid laudadel on plaat ja jalad eraldi. Nii kaalub üks korralik vitriinkapp

oma sada kilogrammi. Loomulikult on kappidel kasutatud karastatud klaasi ning sahtlite metallsiinid arvestatud kandma tavalisest ko-gukamat raskust.”

Aru tunnistab, et paljud klien-did on nendeni jõudnud just tut-vuste kaudu. „Ikka käiakse ju kü-las ja vahetatakse muljeid selle üle, kust mida ostetakse. Nii on mõnigi ostja tulnud jutuga, et ma tuttavate juures nägin sellist lau-da või kappi, hakkas meeldima ja sooviks endalegi.”

Kommentaar:

Hind ja kvaliteet paigasKui hakkasime seitse kuud ta-gasi oma maakodu renoveerima ja sisustama, tegime enne päris põhjalikku eeltööd, et viia ennast kurssi, kes millist mööblit pakub. Tahtsime endale midagi sellist, mida võiks ka järgmistele põlv-kondadele pärandada. Selles suh-tes tundus tammepuidust mööbel parima lahendusena. Oriensi pa-kutavate toodete puhul vastab kvaliteet täiesti hinnale, samuti jäime väga rahule nende kliendi-teenindusega.Sirje Laansoo, Loo kooli direktor

•• valmistatud Euroopa kõrgekva-liteedilisest tammepuidust, mis on tugev ja vastupidav, looduslik materjal•• rahulik ja puhas Skandinaavia stiil •• elegantne ja ajatu disain, mis toob esile puidu looduslikult kau-ni mustri•• rõhuasetus kvaliteedil ja kvali-teetsetel materjalidel•• meile omasest Euroopa tam-mepuidust valmistatud mööbel annab edasi positiivset energiat loodusest •• viimistlus looduslike materja-lidega•• pikk eluigaVAATA LISAKS: www.oriens.ee

Tammepuidust mööbli eelised

Page 8: interjöör 2 / talv 2009
Page 9: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri 9

Ja-jaa, linoleum. Sest sel-le nime taga on tegelikult peidus linaseemneõlist naturaalne põrandakate, mitte tükk kummi, nagu ekslikult arvame.

Agne Narusk

Kes Tallinnas Miia-Milla-Manda las-temuuseumis käinud, on näinud ka sealseid värvilisi linoleumpõran-daid. Vuih, linoleum, ütleb ilmselt nii mõnigi – staatiline elekter ja tervisele halb sünteetika. Nii see tegelikult pole: linoleum on üks paremaid looduslikke põrandakat-teid, see sünteetiline „linoleum” aga tegelikult kummkate või nn PVC- ehk plastkate.

Mitte üksnes laudpõrandad„Meie sisekujundajad ja -arhitektid on teadlikud sellest, mis maailmas toimub, ja nii pole lasteaedade-koolide projekteerijail ja tööde tel-lijail vajagi ekstra naturaalset lino-leumi küsida,” ütleb põrandakatete asjatundja Arvi Mägin. Ta toob neid maale ja vahendab klientideni juba rohkem kui kümme aastat. Ta jul-geb soovitada linoleumi eriti kuu-ma ja looduslikku sõna marmor-leumi. Sellega on nüüdseks kaetud

Ökopõrandat katab puit, linoleum või naturaalne vaip

Eestis väga paljud lasteasutused ning võhik tunneb katte ära vinge-te värvilahenduste järgi. Marmor-leumi eriti kõva sõna on variant, mida annab tükkidena kombinee-rida nagu mosaiiki või panna maha nagu laminaati, kui soovite. Sellise põranda võib põhimõtteliselt uude kohta kolides seljas kaasa võtta, räägib legend. Kuid Mägini sõnul ei tea ta küll kedagi, kes seda ka teinud oleks, sest ega ju köögi-mööblitki uude koju kaasa võeta. On see ju vahepeal ära tüüdanud ja sageli spetsiaalselt vana ruumi jaoks tehtud.

Et põrandakatete valijat lino- ja marmorleumi looduslikkuses veen-da, olgu öeldud, et see on toodetud ökoloogiliselt, minimaalset ener-giat kasutades. Linaseemneõlist, puuvaigust, puidujahust (või korgi-purust) ning lubjakivipulbrist sega-takse tihke mass, mida toonitakse looduslike pigmentidega. Seejärel pressitakse eri toonides linoleumi-massid džuudist aluskangale, mis annab materjalile vastupidavuse. Džuudist aluskanga järgi saab ka vahet teha, kas tegu on loodusliku linoleumi või hoopis tehisliku PVC- ehk plastkattega.

Soomes on tuntuima linoleumi-tootja Forbo marmorleum ainuke põrandakattematerjal, mis kannab

märki „Yhteistyössä Allergia- ja Astmaliitton Kanssa” (koostöös al-lergia- ja astmaliiduga – toim). Hea on teada, et marmorleumi on heaks kiitnud ka Eesti Allergialiit. Mägini sõnul on põhjuseks linaseemneõli, mis on hingamisteedele väga hea – vastsest linoleumpõrandast eral-duvad linaseemneõli aurud.

Puit ja vaip või mõlemad korragaSäästvalt ehitajate lemmik on vaieldamatult korralik laudpõrand. Kuid laudpõrand või hea naturaalne tammeparkett pole enam sugugi nii öko, kui see katta lakiga, rõhu-tab Arvi Mägin. Mõistagi on parim sellised põrandad katta tervisliku (lina)õliga – kuid see on tõeline põrandate RollsRois! Kui rahakott lubab, siis palun. Neile, kes valivad pigem laki, saab kaassõnaks öel-da, et tervisele kahjulik või allergiat tekitav see päris kindlast pole. Aga pole ka öko.

Mägini soovitus on lastetoas ning köögis-esikus katta põrandad marmorleumiga ning esimeses panna maha ka täiendavad tervis-likud kohtvaibad. Tõeliselt naturaa-lset vaipa pole Eestis kerge saada: müüjaid on üksikuid ning saamaks aru, kas meeldima hakanud kate ikka tõesti sünteetikat ei sisalda,

tuleb asjatundja appi võtta. Sei-nast seina ulatuva vaipkatte kohta ütleb ta, et alla 500 krooni ruut-meeter vaevalt et ehtsat villavaipa kätte saab. Samas ei maksa Mägini sõnul nii väga karta polümiidkiudu vaibas, sest – nagu lakitud parketi puhul, pole need tervisele igal juhul kahjulikud. „Vastasel juhul ei tohiks neid Euroopas müüagi,” rõhutab ta. „Allergiat need ei tekita, samas on selline vaip vastupidav ning nende värvivalik on suur.” Mis võiks ma-gamistuba katta? Lambavillavaip, arvab Mägin.

Põrand jääb inimese koju kauaks, vähemalt viieks-seitsmeks aastaks. Nii pole liiast nõu pidada asjatundja-tega, et maha saaks ikka tõepoolest see kate, mis pead valutama ei pane ning perel hingata ja olla laseb.

PS! Üks isiklik tähelepanek selle loo autorilt: arvata, et näiteks las-tetuppa kaltsuvaipa muretsedes olete saanud hakkama tõeliselt ökoteoga, alati ei maksa. Sest liiga paljud kudujad kasutavad süntee-tilist kaltsu. Pimesi rahvuskultuuri viljelejat usaldades võite lapse tervisele karuteene teha. Proovige põlva tikuga ja saate teada.

Soovitus: häid nõuandeid põrandakatete valikuks leiab aadressilt: www.floorin.ee

Page 10: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri10

Lastetoa kujundamine tahab omaette lähenemistMõistlik on kujundada tuba, mis kasvab koos lapsega – nii ei pea paari aasta pärast päris otsast alustama.

Agne Narusk

Väikestega on lihtne: mis jääb aastasel põnnil või tirtsul üle, kui leppida vanemate maitsega ja näha esimese asjana hommikul roosat pitsivahtu, teletupse või seinatäit mõmmikuid. Hiljem as-jad nii ludinal ei lähe: lapsele tuba kavandades tuleb arvesse võt-ta tema soove ja vajadusi, enda võimalusi ning ruumikujunduse põhimõtteid. Sisekujundaja Madle Mühlbachi noorim laps on 2,5-aas-tane ja esmasündinu jõuab peat-selt kooliikka.

Ta teab juba, et toa kujundami-ne läheb keeruliseks siis, kui lapsi on rohkem kui üks – ning veel eri vanuses ja/või soost –, ruume

nende päralt aga üks. Veelgi kee-rulisem on siis, kui selgub, et ilma Ämblikmehe, Lotte või Miki-Hiireta pole omaette olemise koht lastele üleüldse vastuvõetav.

Mõned nõuandedLastetuppa on mõistlik valida mööbel, mida saab kohandada lapse kasvamise järgi – näiteks beebivoodist tavaline voodi, mäh-kimislauast tavaline kummut, soovitab Madle Mühlbach. Voodist hiljem omakorda nari, tavapära-sest kõrgema voodi alusest män-guasjariiul või kirjutuslaud. Või kujundada ruumile rahulik foon, mida elavdatakse eri piltide, män-guasjade, erksavärviliste riiulite-

lauakeste ja hõlpsalt uute vastu vahetatavate aknakatetega – nii, nagu lapse areng selleks vajaduse loob.

Kui aga kuidagi ilma merealuse maailma või Lotteta läbi ei saa, tuleb temaatilise toa loomisel kindlasti kaasata laps kogu ku-jundus- ja otsustusprotsessi ning võimatute soovide puhul püüda kompromissile jõuda, ütleb Mühl-bach. Inspiratsiooni saab tegela-se või esemega seotud raamatu-test, filmidest ja ajakirjadest. Abi on temaatilistest kangastest ja tapeetidest.

„Valige toas kujunduse kesk-punkt, mis toob kõige tugevamalt teemat esile,” õpetab sisekujun-daja. „Olgu selleks siis auto- või laevakujuline voodi, džunglina ku-jundatud ronimisnurk või temaati-liste esemetega avariiul. Teemaga seotud või valitud värviskeemi kordavad voodipesu ja katted olgu pigem põhitoonides ja ühevärvili-sed, mõne üksiku temaatilise ele-

Värvitud seinad on praktilisem valik kui tapeet, sest seina on lihtne üle värvida.

Page 11: interjöör 2 / talv 2009

Lastetoa kujundamine tahab omaette lähenemist

mendiga.” Unustada ei tohiks ka ruumi ega neutraalset pinda lapse kunstiteoste, kollektsioonide ja eri projektide tarbeks.

„Üldse tuleks asjade paigu-tamisel laskuda lapse tasandile – kas kõik kõige vajalikumad ese-med on ikka hõlpsalt kättesaada-vad, loogiliselt paigutatud ja ka kergesti kokku korjatavad (kehtib eelkõige mänguasjade kohta),” soovitab Mühlbach.

Tapeet või värv?Värvitud seinad on praktilisem valik kui tapeet, sest seina üle-värvimine on tunduvalt lihtsam kui vana tapeedi eemaldamine ja uue paigaldamine. Praegu on saa-da palju eri värve, mille abil saab luua omanäolisi lahendusi. Üks viimaste aastate hitt-tooteid on tahvlivärv, millele saab kriitidega joonistada ja siis joonistuse lapiga

maha pühkida. Teine huvitav värv on magnetvärv, millele on võima-lik oma joonistusi ja meeldetule-tusi kinnitada või siis magnetiga varustatud tähtedest sõnu moo-dustada. Projektori abil saab oma lemmiktegelased seinale värvida, kui selleks on vaid aega, tahtmist ja viitsimist.

Mis värvi seinad teha? „Üks võimalikke lähenemisviise on ar-vestada korteri või maja üldise kujunduse ja värvigammaga, lisa-des sellele särtsu ja iseloomu eri-nevate detailidega,” soovitab Mü-hlbach. „Samas on lastetuba see koht majapidamises, kus võib ül-disest kujundusstiilist eemalduda ja luua omaette väikese maailma.” Nii või teisiti peaks silmas pida-ma sedagi, et lastel on väga palju mänguasju, mis kõik lisavad toale kirevust ja värve. Niisiis oleks hea kasutada tagasihoidlikku fooni ja värvid tuua sisse pigem detaili-dena, mida on lihtne vahetada ja muuta.

Kui aga on kindel soov katta seinad tapeediga, siis tasub kombi-neerida eri tapeedipaneele või otsi-da sobivat lastepärast fototapeeti. Värvitud seina ilmestamiseks pii-sab ka ühest tapeedipaneelist või ühest tapetseeritud seinast. Kõi-kide materjalide valikul – olgu siis tegemist seinte või põrandaga – on lastetoas kriteerium number üks naturaalsus. Sünteetika väikese inimese ellu ei sobi.

•• Kui vana laps hakkab toas ela-ma, on neid seal üks või mitu; millised on nende põhivajadused (mõnus maas mängimise koht, õppimise nurgake jms); kas lastel on erivajadusi (allergik, puue, kas ta kardab nt pimedust või kõrgust jms); kui suur on tuba, kas seal üksnes mängitakse või ka maga-takse ja õpitakse; kas kujundus tuleb temaatiline või hakkab tuba n-ö kasvama koos elanikuga; teh-niline külg – kas piisab valgusest ja pistikupesadest, ventilatsioo-nist, milliseid materjale kasu-tada, kas on vaja midagi välja vahetada; turvalisusküsimused; kujundusküsimused (värvilahen-dus, sisustuselementide disain ja materjalid jt); eelarve ning aeg.

Millele on vaja mõelda?

Lastetoas võib üldi-sest kujundusstiilist eemalduda ja luua omaette väikese maailma.

Page 12: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri12

Uus vaatenurk ehetekunstile – pärlikee surnud hiire kaelasEhtekunstniku Ted Noteni looming sobib nii enda kui ka interjööri ehtimiseks.

Lill Sarv

Hollandi ehtekunstnikku Ted Note-nit teatakse eelkõige seetõttu, et mees läheneb ehtekunstile ebat-raditsionaalselt. Kahtlemata on tal elu jooksul olnud võimalus puutu-da kokku eri mõttemaailmadega – enne Maastrichti kunstiakadee-miasse astumist töötas ta neli aas-tat psühhiaatriahaiglas õena ning veetis siis paar aastat reisides ja maailma avastades.

Pärast kunstiõpinguid Maast-richti kunstiakadeemias asus ta õppima ehtekunsti kuulsasse Ger-rit Rietveldi akadeemiasse Amster-damis.

Ted Noteni deviis on jääda alati häbematult uudishimulikuks ning avastada uusi vaatenurki ehte-kunstile. Ta otsib ilu kummastuses.

1998. aastal algatas Noten projekti „Chew Your Own Brooch” ehk „Näri endale oma pross”. Kunstnik lasi klientidel nätsu näri-da ja see kaeti hiljem väärismetal-liga. Nii muutusid ehted võib olla isegi liiga isiklikuks. Kahtlemata saab vanavanaema hambajälge-dega prossist tulevikus väärtuslik perekonnareliikvia.

Esimene Noteni ateljeele suuremat vastukaja ja ka kuul-sust toonud projekt oli „Turbo Princess”. Noten valas akrüülvai-ku surnud hiire, kellel oli kaelas väike pärlikee. Hiir suri loomulikku surma Noteni ateljee nurgas ning kunstnik leidis, et surnud hiirest võiks ka kasu olla.

Sõrmus lõbutüdrukuleNoteni tuntumaid projekte on „Lady K Bags” ehk „Leedi K kotid”. Tegemist on massiivsete akrüü-lvaigublokkidega, mida kaunis-tavad ülekullatud püstol ja kuul, kokaiin jt tänapäeva glamuuri-

Page 13: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri 13

Uus vaatenurk ehetekunstile – pärlikee surnud hiire kaelasmaailma üle ironiseerivad objek-tid. Kunstiteosed näevad välja küll nagu kotid, kuid need kaaluvad ligi 30 kg ja eesmärgipäraselt neid kasutada ei saa. „Kasutan oma teostes sageli püstolit, kuid minu eesmärk on panna püstol teise konteksti ning võidelda kunsti kaudu kuritegevusega,” ütleb No-ten ise.

Eelmise aasta sügisel otsusta-sid Amsterdami linnavõimud anda osa punaste laternate linnaosas asuvaid maju kunstnike käsutus-se. Idee oli sel viisil võidelda linna-osas võimust võtva kuritegevuse vastu. „Minu ateljee kuulus nende õnnelike hulka, kellele anti võima-lus aasta aega tegutseda punaste laternate linnaosas ning kasutada ära kuulsaid vaateaknaid,” on No-ten ilmselgelt asjade käiguga ra-hul. Uues asukohas alustades pai-galdas Noten ateljee vaateaknale müügimasina, kuhu oli kirjutatud: „Be nice to a girl and buy her a ring!” ehk „Ole tüdruku vastu kena

ja osta talle sõrmus!”. Iga soovija sai masinast 2 euro ja 50 sendi eest sõrmuse osta. Kuigi müügi-masina pealkirjast võib välja lu-geda vihje lõbutüdrukute juurde minevale kliendile, on peamised sõrmuse ostjad siiski moeteadli-kud linnakodanikud, kes eelista-vad sõrmuse hoopis endale jätta.

Vaimustuses moegurudTed Noteni viimane kollektsioon „Haunted by 36 women” valmis naise stereotüüpe silmas pida-des. Näiteks moeguru, ema, jääti-setüdruk, femme fatale ehk saa-tuslik naine jne. Kollektsioonile eelnes aasta uurimustööd. „Sain inspiratsiooni tuntud Jaapani puugravüürija Hokusai töödest „36 vaadet Fuji mäele”. Hokusai kujutas mitmeid kordi vaadet, mida tema pidas kõige põneva-maks. Samamoodi proovisin mina läheneda teemale, mis mind kõige enam huvitas,” räägib Noten. Es-malt koostas kunstnik installat-

siooni, milleks kasutas vanu kum-me, kingi, kohvreid, mänguasju ja muud huvitavat. Siis muutis ta kiirprototüüpimise tehnika abil valminud kollaaži mõõte arvutis nii, et nende järgi oli võimalik teha sõrmuseid, prosse ja kaelakee-sid. Iga ese loodi kolmes varian-dis – esiteks kollaaž, siis mõnest alternatiivsest materjalist (nt autovärviga kaetud kuumpressi-tud metalli- või plastpuru) ehe ja lõpuks puhtast kullast ehe.

Nii mõnedki Noteni ehted, mis on loodud moemaailma kritiseeri-miseks sotsiaalsest vaatepunk-tist, on moegurud vaimustusega vastu võtnud.

Kahtlemata on Noten suutnud tuua huumorit ehtekunsti ning oma tööde kaudu esile toonud moodsa maailma absurdsuse.

Noten ei piirdu vaid ehtekuns-tiga ning tegutseb ka disainerina – nii sisekujunduse kui ka kont-septuaalse kunsti vallas.

www.tednoten.com

Page 14: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri14

Itaalia Euroluce 2009 mess tutvustas uusi trende valgustite maailmast

Hektor Light

Suunda näitab Itaalia Euroluce 2009 mess

Kiire ja lihtsa paigaldusega valmis-lahendused annavad arhitektuuri-liselt huvitava tulemuse••1•• Suure ruumi saab lihtsalt täi-ta valgustorudega.••2•• Teine võimalus on neljast või kuuest alumiiniumlatist moo-dustuv valgusti nimega Spiral Tribe Fontana Artelt.••3•• Firma Undercover toodab kipsi ja erilise papi kooslusega ma-terjali, mida saab soovikohaselt vor-mida. Sinna sisse saab installeerida sobilikke Antarese valgusteid.

Valgusti ja innovatsioon••4•• Uus tehnoloogiline valgus-süsteem on LED-põrandaliist fir-malt Zeroombra. Seda on mugav ja lihtne paigaldada, alumiiniumpro-fiilist LED-valgustitega varustatud liistu saab suunata seinale või põ-randale. Kui kasutada säästlikke valgusliiste 12 tundi päevas, kesta-vad LED-id 20 aastat.••5•• Flosi kuubik. Kuubikut ker-gelt eri külgedele keerates saab valguse sisse ja välja lülitada ning valgust dimmerdada.

Valgusti ja ilu••6•• Flosi süvisvalgustid on saa-nud pitsilise kips-sisu, mis on ins-pireeritud tuntud Flosi rippvalgus-tist Skygarden, mille on disaininud Marcel Wanders.

Valgusti ja elustiil••7•• See on rõivabrändi Diesel noorusliku, julge stiili miksimine valgustite maailmas. Tulemus on irooniline, naljakas ja loov. Segatud on eri kunstiliike ja muusikasuundi – selline näeb välja Dieseli koostöö Foscariniga.••8•• Valgusti Fork kuppel on liht-sast telgimaterjalist. Seda saab 360 kraadi pöörata, mis on hea ruu-mi atmosfääri muutmiseks.

Mõjutus sisekujundus-elementidest••9•• Ebakorrapära on uus arhi-tektuuriline efekt Foscarini firmalt – eri külgedest vaadates on lamp erinev. Inspiratsiooni allikaks olid ribi- ja lamellkardinad. See valgusti on mänguline, soe ja sõbralik – so-

bib nii koju kui ühiskondlikku ruumi. Valgusti disainer on Vicente Garcia Jimenez.••10•• Estiluzi lillekesest valgusti.

LED-valgustidLED tungib tavavalgustite maailma ja on märk säästmise vajadusest.••11•• LED-välisvalgusti Tradde-list.••12•• Traddeli roostekarva vään-levad välisvalgustid nimega Twig.••13•• LED-valgustitega varusta-tud valgusti Spore on kristallklaa-sist käsitöö, disaineriks Iona Ghini firmast Murano Due.

Hinnas on käsitööKäsitöö on ikka hinnas, eriti kõrge-te ja suurte ruumide valgustamise puhul.

1 2 11

141510

3 3 7

Page 15: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri 15

Itaalia Euroluce 2009 mess tutvustas uusi trende valgustite maailmast

Hektor-Light – 15 aastat valgustusalast kogemust, professionaalne nõustamine, valgustite valiku mitmekesisus ja kvaliteet

• pakume oma klientidele valgustuse terviklahendusi nii majja, kontorisse, korterisse, salongi kui ka aeda.• võimaldame leida valgusarvutustega just teie ruumi jaoks ideaalse valguslahenduse.• kui sirvite valgustite katalooge, nõustavad teid professionaalid, kes on kursis Euroopa tippdisainiga ja uute toodetega tuntud valgustitootjatelt.• valgustite valik kauplustes uueneb pidevalt ja hinnapoliitika on paindlik.

Hektor-Light – valguse algus KAUPLUSED:Tallinnas: Rocca al Mare keskus, F-korpuse II k Järve keskus, 0-korrus Tähesaju äripark, Tähesaju 31Tartus: Lõunakeskus

••14•• Suursugune unikaalne lühter Atlantis firmast Terzani on moodustatud kettidest ja on val-minud käsitööna. Ühes valgustis on kokku 4000 meetrit ketti.••15•• Siidiussikookonitest kä-sitööna valminud valgusti Inner-mostil.

Silmapaistvad eksemplarid••16•• Valgustite voolujooneli-sus ja ümarad vormid, 1960-ndad firmast Neweba. ••17•• Koonilised vormid, plast-välisvalgusti firmast Linealight- Endiselt on moes kuppel kuplis, värviküllus on toodud valgusti kupli siseossa.

ESINDUSED: Tallinnas: Pärnu mnt 158/1Tartus: Ringtee 26 www.hektor.ee

5 6 9 8

1712413

716

Page 16: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri16

Hing ihkab sügisõhtul turgutustKui hinge kipub muserda-ma pimedus, on paras aeg panna teekann tulele, süü-data lõhnaküünal ja mäh-kida end sooja pleedi.

Signe Kalberg

Sügisõhtute õdusamaks muutmi-seks ja keha ning meele turguta-miseks pole vaja midagi muud, kui võtta aeg maha, pühkida peast töömõtted ja leida paar tundi aega endaga olemiseks. Ideaalne on selleks elusa tulega kamin, mis on juba aastasadu olnud tähtis nii esinduslikus interjööris kui ka ta-gasihoidlikus maamajas. Kui aga rasket kaminat ei saa korterela-musse paigaldada võib soetada biokamina.

Biokamin on eestlasele veel pisut harjumatu tulekolle, aga kes on näinud elavat tuld klaaskami-nas kesk interjööri või seinal, ei unusta seda eales. Bio- ehk piiri-

tusekaminad on mobiilsed, ravi-funktsiooniga, ökonoomsed soo-jusallikad ja väga dekoratiivsed. Kui vaja, võib kamina viia ühest toast teise või siis paigaldada seinale.

Paljud inimesed on enda jaoks avastanud aga erilise valgusalli-ka – soolalambi. Sõltumata vas-tukäivatest arvamustest selle ra-viomaduste kohta, on soolalambil

üks kindel hea omadus – oma huvitava kuju ja maheda valgu-se tõttu sobib see hästi hubase meeleolu loomiseks.

Kes ihkab oma koju midagi ainulaadset, sel tasub soetada tekstiilidisainer Mare Kelpmani padjakollektsioon Lights & Stri-pes, mis sai parima tootedisaini preemia disainiauhinna Bruno 2008 jagamisel. See on high-

tech-materjalidest kootud padja-kollektsioon, mis on inspireeritud esiemade triibuvaipadest. Osa ornamente kogub endasse val-gusenergiat ja helendab pimedu-ses, olles dekoratiivseks ning ka funktsionaalseks valgustajaks hämaras ruumis.

Home Art OÜ tegevjuhi Kairit Kaudre sõnul piisab kodus huba-sema meeleolu loomiseks küü-naldest, kaminast, viirukitest ja mõnusast kuumast teest. „Tõm-make endale ümber pehme pleed, vaadake head ja emotsionaalset filmi või kuulake muusikat – liht-ne ja trafaretne, aga 100-prot-sendiliselt toimiv,” arvab ta. Kui lesimiseks on veel suur ja usku-matult pehme diivan ning palju patju, polegi rohkemat vaja. Ehk vaid kohevat vaipa või eksootilist nahka põrandal. Mahe muusika ja meeli uinutav lõhn aitavad vaba-neda tööpingetest.

„Meie viirukite lõhnavalik on ebatraditsiooniline ja mitte liiga

Foto: Signe Kalberg

Page 17: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri 17

Foto: Signe Kalberg

idamaine ja vänge. Pakume ka häid naturaalseid teesegusid – kõike seda saab sügisõhtutel meie juures kohapeal nautida, kas üksi või koos sõpradega,” üt-leb Kaudre.

Üle 150 sentimeetri pikkune küünal kujuneb kindlasti kodus pilgupüüdjaks. Home Arti poes jäävad silma erksavärvilised pu-nased, oranžid, rohelised ja kol-lased küünlad, mis annavad inter-jöörile juurde sära ja positiivset energiat. Neid võib asetada kas küünlaalusele, klaasanumasse või erilisse, punutud või sepista-tud küünlahoidjasse.

Home Arti müüja Kaia Maasiku sõnul pole kuigi keeruline valmis-tada ise küünalt. Vajalik lambiõli on müügil tanklates, eri pikkusega lambitahid ja sobivad pudelid on aga suures valikus saadaval poes.

Rotermanni kvartalis asuvas Elegant Boutique’i poest võib lei-da sepistatud küünlajalgu, mida panna seinale, põrandale või laua-le. Omapärane, käsitööna valmis-tatud veinilobo on aga praktiline ja romantiline õhtukaaslane. www.homeart.ee

Page 18: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri18

Et aknalaud või talveaed sü-gisel taas värskelt mõjuks, tuleb taimi aeg-ajalt uuen-dada või välja vahetada.

Signe Kalberg

Juba olemasolevasse valikusse lihtsalt uute, eriti õitsvate taime-de lisamine tekitab elevust ja uut indu nendega tegeleda. Toatai-med on lõpetanud terrassil või rõ-dul suvitushooaja ja kolinud taas sooja toa valgusküllasele aknale. Paraku selgub siis, et mõnele juba kevadel pisut kehvakesena tundunud potitaimele pole suve-teraapiast kasu olnud ning ta on jäänud kiratsema. Leppida tuleb tõsiasjaga, et ükski taim ei ela igavesti ja nende asemele peaks

sügishalli peletamiseks tooma õitsva lille.

ESTELLA Taimekujundus OÜ juhataja Jane Pappeli sõnul on inimesed enda jaoks taasavas-tanud alpikanni. Mõnda aega oli ta lausa unustusse vajunud. Eri-ti palju soovitakse miniõielisi ja -lehtedega sorte, kuna taime le-hedki on kirjud. „Kui osta, siis ikka mitu potti, üks taim mõjub suures ruumis või kuskil kapinurgal õn-netuna,” soovitab Pappel. Efekti saavutamiseks peaks taimi olema rohkem. Arvestama peab ka selle-ga, et alpikann õitseb kuu aega. Et lill uuesti õitsema läheks on vaja teda hoida jahedas ja valguskülla-ses ruumis.

Kuna varsti on jõulud, on sobiv aeg tuua tuppa jõulutäht. Kui väl-javalitud taim on suur, mõjub ta ka

Üksik suur kuuking värvilises potis mõjub elegantselt ja efekt-selt, minivormide puhul kehtib jälle reegel- rohkem taimi loob parema mulje. Ehitud ebaküpress on asendanud üha rohkem tradit-sioonilist kuusepuud, kuid ehtima-ta taim mõjub värskendavalt ning jõuluhõnguliselt ka novembris.

Lillepoodi kodu jaoks meelepä-raseid taimi valima minnes tasub lähtuda eelkõige sisetundest. Kui

Õieilu annab kodule uue sära

Jõulutäht.

üksikuna efektselt. Minivormide puhul tasuks jällegi osta rohkem kui üks pott, mida rohkem, seda parema tulemuse taimedest saab.

Kuuking on samuti väga po-pulaarne taim, sest inimesed on avastanud selle orhideelise taime kasvatamise lihtsuse. „Kuukinga on märksa kergem kasvatada ja hooldada kui näiteks sõnajalga,” kinnitab Pappel.

Page 19: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri 19

taim hakkab meeldima, siis meel-dite ka teie talle.

Toalille moodi on ilmunud de-koratiivsed ja söödavate viljadega loorberipuu, õlipuu ja kohvipuu. Avarasse ruumi võib julgelt valida suure palmi, viljadega sidrunipuu või suuremat sorti loorberipuu. Tuppa sobib dekoratiivkapsas, mis on väga atraktiivne taim - tüve otsa poogituna sobib ta kenasti toataimeks.

Ka vanu taimi ei tohi unusta-da. Nagu iga elav organism, on ka taim kõige elujõulisem keva-del-suvel, mil valget aega palju ja päike naeratamas. Sügisele vastu minnes on aga vaja ennast natuke ette valmistada. Pappel soovitab vaadata, kas valitud asukoht on taimele hea. Taim vajab piisavalt valgust ja ruumi enda ümber. Tuu-letõmbust ja pidevat möödakäi-mist ta ei talu. Kui suvel tuli taimi tihti kasta, siis talvel kehtib reegel

— kasta üks kord nädalas, vee kogus oleneb poti suurusest, kuid pigem vähem kui rohkem.

„Väeta taimi oktoobri keskpai-gani tavalise lilleväetisega, edas-pidi kasta tavalise veega, korra kuus pane vette väetist,” annab Pappel nõu.

Aeg-ajalt tuleks pritsida taimi veega ja pihustada lehtedele le-heläiget. Nii püsivad taimed värs-kete ja rohelistena. Taimekahju-reid peab otsima lehe alumiselt küljelt. Märgates seal liikumist või ämblikuvõrgu sarnast moo-dustist, tuleb kindlasti muret-seda aianduskeskusest putuka-mürki ja seda kasutada. Saada on väga häid ja tõhusaid looduslikke preparaate.

„Vahel juhtub, et taim on kah-jureid üleni täis, siis ei ole muud, kui see kiiresti likvideerida ja uus taim muretseda,” õpetab Pappel.

Kui on kogunenud palju pisike-si potikesi erinevate taimedega, siis võiks need kokku istutada uhkeks taimekompositsiooniks. Nii muutub hooldus lihtsamaks ja tulemuseks on ilus taimeku-jundus.

Kuuking

Aeg-ajalt tuleks taimi pritsida veega ja pihustada lehtedele leheläiget.

Page 20: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri20

Kuna mööblit nappis, si-sustas Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpetaja Aime Peever oma klassi nutikate, käepäraste ja „isetuunitud” esemetega.

Kristiina Viiron

Mida peaks tegema õpetaja, kel-lele antakse üle küll uhiuus, kuid möbleerimata aineklass? Aasta-jagu päevi varem, kui ehitus koo-limajas lahti läks, ei osanud keegi hingestki aimata, et mööblios-tuks tehtud riigihange tühista-takse. Vana päevinäinud mööbel aga oli suures osas uue ootuses ammugi prügimäele rännanud.

Niisugune lugu juhtus tänavu suve hakul Rapla Vesiroosi güm-naasiumi kunstiklassiga ja õpe-taja Aime Peeveril tuli kibekähku pea tööle panna, et klass sisus-tamata ei jääks. Esialgu oli kind-

lalt olemas vaid uus õpetajalaud, ka õpilaste jaoks sai kooli pealt uued lauad ja toolid kokku, aga kuhu peaks õpetaja oma asjad panema? Kunstiklassis jagub ju rohkelt kraami: värvid, paberid, mulaažid jms.

Õnneks oli koolis alles vanu pruune puitlaastplaadist kappe, kus Aime Peever sel ajal, kui talle uut kabinetti ehitati, oma õppe-vahendeid hoidis. Nüüd läksid need taas loosi.

Soe värv, külm värv?Aga kas tõesti paigutada nad vast valminud ruumi selliste pruuni-dena, samal ajal kui klassi seinad on heledad ja põrandaliistud ko-guni virsikutooni? „Seisin klassis ja mõtlesin, et värviks kapid ka virsikukarva,” meenutab Aime Peever. „Aga kui pole üldse külma värvitooni, siis tundus mulle, et klass tulebki nagu virsik – üm-margune ega moodusta vormi.”

Õpetaja pilk langes tema jalas olevatele teksaspükstele: mis oleks, kui...? Jah, kinnitas Aimele ka tema poeg ja nii saidki vanad kapiuksed värvitud erksaks tür-kiissiniseks, ehkki välja kukkus see natuke teisiti, kui Aime oli plaaninud. „Mulle soovitati vär-vi alla kanda krakleelakki – kui sellele värv peale kanda, tõmbub värv praguliseks,” täpsustab ta. Uksed tulid pragulised küll, aga natuke ebaühtlaselt. See johtus asjalust, et lakk sai kantud otse lihvitud kapiustele, aga alles hiljem selgus, et otse lihvitud pinnale ei taha lakk hästi jääda – oleks pidanud esmalt värvikihi alla kandma. Üldmuljet see mui-dugi ei sega ja rõõmus sinine ka-pirida torkab klassi astudes kohe silma.

Ka tugitooli ja diivanit kata-vad teksaspükstest õmmeldud katted – samuti õpetaja Aime näputöö. Et tugitool ja diivan pä-

Riigihanke uperpalli tõttu sai Rapla kool endale põneva kunstiklassi

Rapla Vesiroosi gümnaasiumi kapiuksed on rõõmsalt sinised. Rõõmsad on ka VIb klassi lapsed.

Vana tugitooli puudused on peidus teksasriietest õmmeldud katte all.

Page 21: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri 21

rinevad samuti mõlemad kooli vana mööbli hulgast ja sellest kõneles silmanähtavalt ka nen-de kulunud ja veidi määrdunud pealisriiegi, tuli need sobivat värvi kattega varjata.

Teksaspükstest diivanikate „Ostsin kataloogist katted ja värvisin siniseks, vanad teksa-püksid aga lõikasin ribadeks ja õmblesin kattele siksakpistega peale,” selgitab ta, kuidas lõbu-sailmelised katted sündisid. Et oleks kunstiklassile ja noortele veelgi kohasem, lisas Aime kat-tele värvilised aplikatsioonid: punased huuled ja kollase sü-damikuga karikakrad. Lisaks annavad särtsu veel punased padjad: kaks südamekujulist ja üks kirjaga absolut chill.

Kunstitundi saabuvad õpila-sed maanduvad meeleldi klassi tagaosas asuvale diivanile ja tu-gitooli. Kes soovib, saab kõrval-

Riigihanke uperpalli tõttu sai Rapla kool endale põneva kunstiklassiolevalt raamaturiiulilt, mis eral-dab ühtlasi väikest ruumikest klassist, lugemist võtta.

Saareplangust ehitatud raa-maturiiulit saadab samuti oma tekkelugu. Et uus kunstikabinet ehitati kooli vanasse filmiruu-mi, koosneb see kahest osast: suurest klassist ja väikesest umbes 2,5 x 2,5 meetri suuru-sest toakesest. Ehkki kummal-gi ruumil on oma uks, olid need ühendatud ka kandilise madala avaga – kõmm ja kõmm kippusid sealt läbi minejad oma pead ära lööma.

Seetõttu otsustas õpetaja Aime ehitada sinna hoopis raa-maturiiuli – tugevast ja tihedast saareplangust. „Teadsin, et mu mehel on saareplanku, aga siis selgus, et ta oli selle juba jõud-nud ühele mehele maha müüa, nii et pidin selle tagasi ostma,” meenutab ta riiulimaterjali keerdkäike. Kool tuli õpetaja

sisustusideedega ilusti kaasa ja kattis Aime Peeverile kõik mater-jali ostmiseks tehtud kulutused.

Avause vahele mahtus täp-selt neli paksu üle kahemeetrist saareplanku, mis nüüd kannavad kunstiklassile kohast kirjandust. „Lapsed ikka võtavad ja sirvivad raamatuid,” märgib Aime.

Ökoloogiline äriklassTeiselt poolt riiulit paistab juba klassistki tuttavas stiilis kattega tugitool, mis sedakorda pärineb õpetaja kodust.

Kunstitundi saabuva VIb klas-si poisid ja tüdrukud kinnitavadki õpetaja sõnu ja võtavad vahe-tunniks diivanile platsi. „See on jumalast äriklass,” kiidab Ergo Pajuväli, kui uurin, mida nad sel-lisest klassist arvavad. Talle on toeks tugitoolikattele osutava klassiõe Hanna Toomla sõnad: „Nii on ökoloogiline, pole vaja vanu teksapükse ära visata.”

Kunstiõpetaja Aime Peeveril tuli oma klassi paljuski ise sisustada.

Vana tugitooli puudused on peidus teksasriietest õmmeldud katte all.

Fotod: Kristiina Viiron

Page 22: interjöör 2 / talv 2009
Page 23: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri 23

Paarkümmend näpunäidet köögi planeerimiseks

Alljärgnevalt mõned nipid, et kogu töötasapinna ja põranda vahele jääv ruum saaks põhjalikult ära ka-sutatud.

Madalam sokkel (7 cm) võimal-dab võrreldes 15-sentimeetrisega võita juurde ühe sahtli ruumi.

Õhem töötasapind (1,5 cm) an-nab võitu mahus.

Eri kõrgusega töötasapinnad90-sentimeetrine standardkõrgus on ajast ja arust, inimesed ei ole täp-selt ühepikkused. Seepärast võiks kasutada erinevaid töötasapinna kõrgusi. Ergonoomika ehk siin kon-tekstis kasutajale sobiv töökõrgus on teema, millest väga palju pole juttu olnud. Samal ajal aga on väga oluline, et toitu valmistataks muga-val ja loogilisel kõrgusel. Pliidiplaadi tasapind võiks olla aga madalam, et saaks üle kastruli serva sisse piilu-da ja veenduda, et toidutegemine on koka kontrolli all.

Spoon või lamineeritud tehismaterjalPalkmajja ja vanasse tallu sobib täispuidust mööbel, selles pole küsimustki. Küll aga pööraks tähe-

lepanu olukorrale, kus köök laie-neb vastavalt vajadustele ja pere suurusele. Sellises olukorras julgen soovitada spooni asemel puidu imi-tatsiooniga lamineeritud tehisma-terjale. Põhjus on lihtne. Kui on vaja kraabitud spoonuks välja vahetada, on väga raske leida täpselt sama tooni ja tekstuuriga lõpptulemust, sest tegu on ju loodusliku mater-jaliga. Samasuguse tehismaterjali saab aga kindlasti.

Bermuda kolmnurkPliit, külmkapp ja kraanikauss-prü-gikast – mina nimetan seda Ber-muda kolmnurgaks. Need peaksid olema käeulatuses ja loogiliselt

Köögimööbli paradoks on see, et alati jääb ruumi puu-du. Kui tahes palju on köögis ka ruutmeetreid, tahetakse sinna ikka rohkem ära ma-hutada.

paigutatud. Pliidiplaat ei pea olema ilmtingimata koos ahjuga. Olenevalt pere suurusest tuleks valida plaadi suurus. Kõiki nelja või koguni kuut ava ei kasutata tihti. Seega saab siin kokku hoida väärtuslikku tööpinda.

Integreeritud köögiseadmed on enamjaolt kapi jagu kallimad, aga need tasuvad end ära, sest siis moodustub tervik ja koristamine on lihtsam. Ei ole tolmukogujaid, mille-le ei pääse ligi. Prügikasti traditsioo-niline koht on kraanikausi all. Isegi kui lähete külla, võite ootuspäraselt leida otsitu just sealt. Prügisortimi-se vajadus sunnib aga otsima alter-natiivi laiemas sahtelsüsteemis. 90 cm laias sahtlis on rohkelt ruumi,

kasutada võib ka sokli sügavust, kuhu saab paigutada sügavamaid kogujaid.

Kraanikauss võiks olla kahe au-guga ja nõudekuivatusrestiga, et kiirem nõudepesu saaks mugavalt tehtud. Juba mõned aastad on Ees-tiski kraanikausi juures kasutusel purustaja. See on mõistlik valik, eriti korteris, kus kartulikoored ja muud juurikad hakkavad haisu ajama. Era-majas ei raatsita siiski potentsiaal-set mulda kanalisatsiooni ajada.

PaigutusSirge köök on õnnistus, nurgalahen-dus aga aseaine. Siinkohal räägime õigupoolest vaid hinnast.

Page 24: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri24

Nurk muudab köögimööbli kalli-maks. Ent kui see nurk juba olemas on, tuleb see hästi planeerida. Ka-russell on kõige populaarsem valik, ent see on kohmakas ja võtab palju ruumi. Tegelikult on nn kandikute lahendus parem, sest kandik tuleb täies ulatuses kapist välja ja nurk säilitab 90 kraadi (karussell lõikab aga 45-kraadise nurga alt), mis omakorda võimaldab nurka pare-mini kasutada ja jätab saledama üldmulje.

Saar on element, mis muudab köögi gurmaani keskkonnaks. Saarele on mõistlik paigutada plii-diplaat. Parem oleks combo – gaa-

siga ja elektriga. Samuti tuleb jätta piisavalt ruumi piparkoogitaina rulli-miseks ja salati lõikamiseks. Lisaks võiks saare ümber planeerida ka baaripukid või tavalise kõrgusega toolid.

Saarealuse pinna saab osavalt kappidega sisustada. Ahi võiks olla mitte töötasapinna all, vaid pigem toidutegemise kõrgusel, nii et saab kerge kummardusega vaadata, kuidas toit valmib. Kui rahakott vähegi võimaldab, soo-vitan ahju mõõtmetega combo’t (mikrolaineahi ja küpsetusahi koos – ruumi kokkuhoid), millel on hüdrolüüs. Hüdrolüüs teeb ras-

vase ahju ilma suure vandumiseta ise puhtaks.

Valgustus ja detailidValgustus annab köögile karakteri nii nagu fassaadivalgustus linna-le. Eriti siis, kui köök on avatud suurde tuppa. Siinkohal juhin tä-helepanu, et vaja on kahte valgust – töö tegemiseks ja mahedamat meeleoluvalgustust.

Pisikesed detailid määravad, kui õnnelikuna te end köögis tunnete. Blum ja Hetich on kaks head töökindlat sahtli- ja kapisüs-teemide tootjat, kes varustavad parimaid Eesti ja välismaiseid

köögimööbli tootjaid. On väga olu-line, et sahtlid ja uksed sulguksid vaikselt ja neid oleks võimalik rih-tida sirgeks, olenemata raskuste erinevusest sahtlites. Minu sõber kiitis selliseid sahtleid veel ühel põhjusel. Nimelt käima õppijad ei kanguta sahtleid nii naljalt lahti, sest sulgurmehhanism hoiab neid veidi kinni.

Soklid on enamasti valmista-tud vettimavast materjalist (MDF või nn saepuruplaat). Tähtis on veenduda, et sokli all oleks tuulu-tust võimaldav paarimillimeetrine ava. Mitmed tootjad paigaldavad sokli alla plastliistu, et põranda

Page 25: interjöör 2 / talv 2009

Interjööri-eri 25

pesemise niiskus ei pääseks soklisse ja tõstaks veidi tuulutuseks sokli põ-randast lahti. Suur erinevus tuleb sis-se ka sellest, kas köögikapid on eelne-valt roboti või inimese kokku pandud. Küsimus on ju tegelikult, et kas on romb või ristkülik. Kui teie kööki prant-satab pakk pilpaid, siis sõltub ainult paigaldajast, kas teie kööki tuleb õnn või õnnetus.

Kvaliteet versus hindOn ütlus, et ma ei ole nii rikas, et osta odavat kaupa. Kuigi palju raha peab ju ka keskpärase köögi eest välja käi-ma. Tihtilugu 50% sellest, mida tuleks maksta unistusteköögi eest. Pikaaja-lise investeeringu puhul tuleks kesk-pärase ja soovitud kauba hinna vahe jagada garantiiperioodi pikkusega. Sedasi saab teada, kui palju tegelikult on soovitud köök kallim kuu arvestuse lõikes. Kui rehkendus näitab üllatavalt väikest tulemust, siis soovitan tõsiselt kaaluda sellise köögi ostmist, mida hing tegelikult ihaldab. Teisalt võib ka kiruda otsust rahulduda keskpärasega ja õhata iga kord köögis süüa tehes, et ühel päeval ostan selle unistusteköögi.

Siin on 20 jagatud mõtet, millele võiks köögi valikul tähelepanu pööra-ta. Samuti on elu näidanud, et inimene õpib ikka oma vigadest. Mitmendat kööki planeerivad inimesed oskavad väga üksikasjalikult oma soove väljen-dada, sest neil on juba kogemusi.

Mõnel tootjal on ka netis köögi pla-neerimisprogrammid, kus saab ise kujundada ja fantaseerida. Soovitan väga!

Soovin unistuste täitumist ja et köök oleks rahvarohke paik teie kodus. Et köök oleks kodu süda.

Timm RannuNoblessaSaksa Kvaliteetköögidwww.noblessa.ee

Page 26: interjöör 2 / talv 2009
Page 27: interjöör 2 / talv 2009
Page 28: interjöör 2 / talv 2009
Page 29: interjöör 2 / talv 2009
Page 30: interjöör 2 / talv 2009
Page 31: interjöör 2 / talv 2009
Page 32: interjöör 2 / talv 2009