20
MÕTLEMINE LOOVUS KEEL Avinurme Gümnaasium, 10.kl Psühholoogia Kristina Pikas

Motlemine Keel Loovus

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Motlemine Keel Loovus

MÕTLEMINE LOOVUS KEEL

Avinurme Gümnaasium, 10.klPsühholoogiaKristina Pikas

Page 2: Motlemine Keel Loovus

MÕTLEMINE … … kogu vaimne aktiivsus, mis seostub info

töötlemise ja mõistmisega ning suhtluses kasutamisega

… toimub infotöötlusena psüühikas aju vahendusel

Mille poolest erineb inimese mõtlemine loomade mõtlemisest?

Page 3: Motlemine Keel Loovus

MÕTLEMINE JA KEEL Mõtlemise element on mõiste, millega

tähistame nii konkreetseid asju (KOER) kui ka abstraktseid nähtusi (ISAMAA-ARMASTUS).

rikas keel = palju mõisteid = selgem mõtlemine ja väljendamine

Page 4: Motlemine Keel Loovus

MÕISTETE KORRASTAMISE VIISID KATEGORISEERIMINE

HIERARHIATESSE PAIGUTAMINE

PROTOTÜÜPIDE KASUTAMINE

Page 5: Motlemine Keel Loovus

MÕTLEMISE VORMID KUJUNDLIK MÕTLEMINE - tegelik objekt või

nähtus asendatakse pildiga meie peas

ESEMELINE MÕTLEMINE – mõtlemisülesannete lahendamine otseselt esemetega manipuleerides, iseloomulik väikestele lastele, ahvidele

Page 6: Motlemine Keel Loovus

MÕTLEMISLIIGID KONVERGENTNE MÕTLEMINE – probleem,

millel on üks või mõni konkreetne lahend, kindel tulemus (matem.ül; faktid; intelligentsustestid)

DIVERGENTNE MÕTLEMINE – lahendusi võib olla palju, kasutatakse loovust (kirjandi kirjutamine, rollimäng, ajurünnak)

Page 7: Motlemine Keel Loovus

MÕTLEMINE = ülesannete lahendamine

TAASTAV MÕTLEMINE – lahenduse otsimisel kasutatakse eelnevaid kogemusi, teadmisi; meenutatakse kogetut/ õpitut

LOOV MÕTLEMINE – lahenduse otsimisel üritatakse leida uusi teid; enim kasutatakse katse-eksitus meetodit

Page 8: Motlemine Keel Loovus

PROBLEEMIDE JAGUNEMINE HÄSTIDEFINEERITUD PROBLEEM – täpselt

määratletud lähtesituatsioon, eesmärk, lubatud lahenduskäigud jm reeglid (MALEMÄNG)

HALVASTIDEFINEERITUD PROBLEEM – suurem või väiksem ebamäärasus, “lahtised otsad”, ei ole teada piirid ja võimaluste hulk, lahenduseks valitakse realistlikum variant (RAHAKOTI KAOTAMINE)

Page 9: Motlemine Keel Loovus

G. Wallasi 4-etapiline probleemilahenduse kirjeldus (1980) ETTEVALMISTAV ETAPP – õpitakse

probleemi tundma, otsitakse lahendusi INKUBATSIOON – ideede küpsemine, võib

toimuda füüsilise tegevuse või une ajal ILLUMINATSIOON – selginemine, tekib

sisetunne- õige lahendus on käes!, ahaa-elamus

VERTIFIKATSIOON – lahenduse kontrollimine, teiste variantide proovimine kui esimene ebaõnnestub

Page 10: Motlemine Keel Loovus

Millist probleemilahenduse etappi kirjeldatakse? Too analoogne näide.Sürakuusa türann Hieron II oli kahelnud, kas tema

kuldkroon on ikka puhtast kullast. Ta käskinud Archimedesel see kindlaks teha.

Ühel päeval vannis istudes taipas Archimedes äkki, mil viisil ülesannet lahendada. Suure erutusega hüppas ta vannist välja ja jooksis, alasti nagu ta oli, tänavale, karjudes “Heureka!Heureka!” (kr – olen leidnud).

See, mille Archimedes avastas, oli keha ruumala ja kaalu vaheline seos, mille saab määrata, kui keha asub mingis vedelikus.

Page 11: Motlemine Keel Loovus

MÕTLEMISÜLESANNE- VASTA VÕIMALIKULT KIIRESTI!

Tööriistapoodi siseneb kurttumm, kes vajab haamrit. Ta koputab mõne korra rusikaga letile, müüja saab temast aru ja ulatab haamri.

Seejärel tuleb poodi pime, et osta kääre. Mida teeb pime?

Page 12: Motlemine Keel Loovus

Ühenda kõik täpid nelja sirgjoone abil nii, et ei eemalda pliiatsit paberilt st pideva joonena

Page 13: Motlemine Keel Loovus
Page 14: Motlemine Keel Loovus

KEEL … … häälikuil põhinev tähenduslike märkide

süsteem … anna inimestele võimaluse suhelda … tema vahendusel õpime, mõtleme … pani aluse inimkonna kultuurilisele

arengule … arengu kohta on palju teooriaid

Page 15: Motlemine Keel Loovus

KEELE ARENG sõnade ja tähenduse omandamine algab kohe

pärast sündi esimestel elukuudel/aastatel on määrav

vanemate keeleline aktiivsus 4-a laps valdab ~5000 sõna; keskmine

täiskasvanu ~35 000 sõna igal inimtegevuse valdkonnal kujuneb välja

erikeel, argoo, släng võõrkeele õppimiseks soodsaim aeg on 3.-6.-

eluaasta vahel ökonoomia printsiip- mida sagedamini kasutatav

on sõna, seda lühemaks ta muutub aja jooksul (televiisor-teler, automobiil- auto)

Page 16: Motlemine Keel Loovus

KEELE ARENGUTEOORIAD SAPIR-WHORFI HÜPOTEES Kultuur mõjub inimese psüühikale keele

kaudu. Seega peaks keel kujundama inimeste maailmapilti ja tunnetusprotsesse ning seetõttu peaksid eri keelte kasutajad erinema ka oma psüühika poolest.

Näiteks: eskimotel palju sõnu lume varjundite tähistamiseks; indiaani keeltes tuule ja puhumise tähistamiseks üks sõna

Page 17: Motlemine Keel Loovus

SAPIR-WHORFI TEOORIA NÕRGAD KOHAD Väidete õigsust ei kontrollitud katsete ega

vaatlustega. Sõnad pigem peegeldavad mõtlemist kui

kujundavad seda.

Page 18: Motlemine Keel Loovus

MIKS EI OLE AHVID VÕIMELISED KEELT OMANDAMA?Rääkiv gorilla Kokokasutab märkide keelt ja saab aru inglise- keelsest kõnest

Page 19: Motlemine Keel Loovus

AHVID… … õpivad suurte raskustega … õpivad eesmärgiga mingit tasu saada

(toit, jook jms) …ei suuda ületada 3-aastase lapse taset … matkivad koolitajat … keele omandamine võimatu, sest

puudub artikuleeritud kõne mehhanism

Page 20: Motlemine Keel Loovus

GEENIUS – GENIAALNE INIMENE LEIDKE MÕNEST GENIAALSEST INIMESEST

RÄÄKIV ARTIKKEL, RAAMATUPEATÜKK VMS.

LUGEGE SEE LÄBI. REFEREERIGE JA LISAGE E-KESKKONDA;

PEALKIRJAKS ANTUD INIMESE NIMI. KOMMENTEERIGE KAHTE VABALT VALITUD

REFEREERINGUT FOORUMIS.