KEVAD 2012Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11e, Tallinn Projekti juht: Margit Laasnurm | margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629 Toimetaja: Kristiina Viiron |kristiina.viiron@lehed.ee, tel 680 4567

LEMMIKLOOM 2

täpilahus

LEMMIKLOOM 3

IGALE ELUSOLENDILE JA NII KA MEIE LEMMIKLOOMADELE ON LOODUS ANDNUD SOOJÄTKA-MISFUNKTSIOONI. ERINEVA-TEL LOOMADEL AVALDUB SEE ISEMOODI NING MÕNE LIIGI, NÄITEKS KASSI PUHUL VÕIB NN JOOKSUAEG INIMESTE VAATE-VINKLIST LÄHTUDES OLLA KA ÜSNA TÜLIKAS.

Kristi ina Viiron

Kes meist ei oleks kuulnud ütlust „märtsikassid”. Käimas on kassi-pulm – vali kräunumine kevadööl akna all, isased kisklevad ja kos-tab beebinutt u meenutav hala. Ja paari kuu pärast tulevad pisikesed kiisupojad ilmale.

Rapla lemmikloomakliiniku Vetar loomaarst Rika Mölder tõdeb, et kui emane kass jooksuajal õue sa-tub, siis on kindel, et ta ka ti ineks jääb. Õuekassi toas kinni pidada on aga üpris küsitav ett evõtmine, ja ka toakassi innaaegset „hala” on inimesel vaat et võimatu välja kan-natada.

Kassid saavad suguküpseks ala-tes kuuendast elukuust. Emase kassi jooksuaja tunnuseks ongi val-jul häälel kräunumine ja maas pü-herdamine. Jooksuaeg võib mõnel kassil kesta nädalaid, seejärel nä-dalaks vaibuda ja taas otsast alata

– seda muidugi juhul, kui teda on õnnestunud isasest eemal hoida.

ALGAB OTSAST PEALEMõni kass võib pidada ka pisut pi-kema vahe, ent mõne aja pärast on kräunumine ja püherdamine taas platsis. Möldri sõnul indleb mõni loom ka väga vaikselt ning teda saab toakassina pidada, ilma et inimene peaks vahele sekkuma, kuid enamasti ei ole võimalik aeg-ajalt korduvat kassikisa taluda. Õuekassi ei ole nagunii võimalik innaajal kinni pidada ning kui kas-sipoegi saada ikka plaanis ei ole, on kõige mõistlikum lasta kass steriliseerida. „Seda võib teha juba enne esimest jooksuaega,” tähel-dab Mölder.

Kassidele saab innaaja ärahoid-miseks anda ka hormoontablett e või lasta teda süsti da, kuid seda varianti ei soovita loomaarst eriti kasutada, sest hormoonid võivad tekitada mitmeid kõrvalnähte, näi-teks erinevaid kasvajaid.

Kui emane kass on lõikusega ste-riliseeritud ehk temalt on eemalda-tud emakas ja munasarjad, siis talle jooksuaega enam peale ei tule.

Isasel kassil emasega sarnast jooksuaega ei ole, nemad on alati valmis paarituma ning kui kuskil leidub indlev emane, lahkuvad nad kodust pulma, kaklevad end verele ning lisaks pritsivad kõikjale

lehkavat uriini, et oma territooriu-mi tähistada. Sellegi vastu on abi-nõu olemas – kastreerimine ehk munandite eemaldamine. Looma-arsti sõnul seejärel isased kassid rahunevad, ei sirtsuta enam, ei kipu kaklema ega pulma, hoiavad rohkem kodu ligi ja on leplikumad.

KERGEMINI OHJATAV KOERNatuke lihtsamad lood on koerte-ga. Emasel koeral algab esimene jooksuaeg kuskil kuue kuu kuni aasta vanuses vahemikus. Ena-masti on koeral jooksuaeg kaks korda aastas, harva üks ja haruhar-va ka kolm korda. Üks jooksuaeg kestab keskmiselt 21 päeva, loo-ma häbe tursub, võib erituda verd ning loom lakub sageli oma taga-keha. „Loom on rahutu. Toakoer kipub õue ja õuekoer tahab kodust kaugemale jalutama,” kirjeldab Rika Mölder.

Kui kutsikaid ei ole soovi saada, on kõige odavam viis koera inna-ajal lihtsalt kinni pidada. Käia loom rihma otsas jalutamas ja hoida ko-silased eemal. Lõplikult lahendab innaajaga seotud probleemid ste-riliseerimine.

Isasel koeral jooksuaega ei ole, tema kipub pulma siis, kui indlev emane on käepärast – ja emase lõhn hakkab isase ninna juba kaugelt.

Möldri sõnutsi lastakse vahel ka isaseid kastreerida, et looma

käitumist parandada, kuid seda te-hakse harvemini kui kasside puhul. Koera on peremehel ka märksa lihtsam ohjata kui kassi.

KÄRMED NÄRILISEDEmaste küülikutega on nii, et kui nad isasega kokku saavad, siis nad ka paarituvad ja jäävad ti ineks ning kui see eesmärgiks ei ole, siis neid kokku lasta ka ei maksaks. Rotti del ja merisigadel on jooksuaeg väga ti hti – rotti del nädala ja meriseal kahe nädala tagant ja kui järglasi ei taheta, hoitagu eri soost loomad lahus.

Üldse on otstarbekam kasvata-da väikseid närilisi, kui neilt poegi ei soovita, koos ühest soost kaas-lasega, siis ei teki neil kiusatust ja on vähem käitumishäireid. Ema-sed loomad võivad rahumeeli koos elada, kui nad muidugi omavahel sobivad.

Kui peres on aga erinevast soost loomi, siis lastakse isaseid küüli-kuid ja merisigu sageli ka käitumi-se korrigeerimiseks kastreerida. „Rahustab neid tunduvalt maha,” põhjendab Rika Mölder.

Näiteks isane küülik võib sarna-selt kassile uriini pritsida, kuid kast-reeritud loomal see komme kaob.

See tüütu jooksuaegFOTO: RAUNO VOLMAR

Seda kisa, mida kassid jooksuajal kuuldavale toovad, on inimesel vaevalt võimalik rahumeeli taluda.

Kõik Preemia hõrgutised on naturaalsed, konservandivabad ja eestimaised. Preemia tooted on kasulikud Teie lemmiku tervisele kuna on kergesti seeditavad, sisaldades rikkalikult proteiini. Selle närimine eemaldab hambakivi, ennetades nii hamba- ja igemeprobleemide tekkimist.

Preemia tooteid müüvad:RIMI, Selver, Prisma, ETK Maksimarket, Bramham Trade, Tallinna Kaubamaja, Stockmann, Super Netto, Kolmark, Port Artur, Haapsalu TÜ, Agamiks, Valdeku kliinik ning kõik teised paremad hyper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.

Premeeri oma lemmikut maitsvate hõrgutistega

PREEMIA OÜ, Tulbi põik 12, Haapsalu, GSM 050 35 762, Tel/faks 047 29 618e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee

Kuivatatud seakõrvKuivatatud maguKuivatatud kopsKuivatatud närimistoruKuivatatud maksKuivatatud kanapuguKuivatatud kanakaelKuivatatud mage kalaNärimislihaAssortii

KõiKidele Angry Birdsi fännidele!

Lindude ja põrsaste maailm ootab Sind! Lõbusad pildiallkirjad pluss Sinu fantaasia ning võimalusi joonistamiseks jagub lõputult. 100 fantaasiarikast lõpetamata pilti pakuvad tundide kaupa rõõmu kõikidele Angry Birdsi fännidele vanuses 3 kuni 103!

Saadaval raamatupoodides. Tellimiseks helista telefonil 680 4444 või klienditugi@lehed.ee

LEMMIKLOOM 4

musest. Stressi tekitavad situat-sioonid võivad muu hulgas olla näiteks kolimine, mitu kassi ühel territooriumil, ebasobiv pissiliiv või pissikasti vale asukoht, järsud toidumuutused, muutused elu-korralduses, uued elanikud kodus, remont ja kindlasti ka loomaoma-niku stress.

Kõige eelneva tõttu ei aitagi raviks lihtne tabletikuur ja raken-dama peab hoopis kompleksset ravi, mis hõlmab nii stressi vä-hendamist, veetarbe suurenda-mist kui ka erinevaid ravimeid.

Stressi vähendamine on üli-malt olulise tähtsusega. Iga kassi jaoks peab olema eraldi pissikast, tuleb vähendada üleasustatust ja kiusamist näiteks teise kassi poolt. Selleks tuleb tagada igale konkureerivale kassile oma söögi ja joogikoht ning oma turvaline puhkekoht. Lisaks võib kasutada spetsiaalset feromoone sisalda-vat spreid, mis vähendab ärevust. Teinekord on vajalik ka spetsiaalne ravitoit, kuid sellest tähtsam on suurendada kassi veetarvet. Kõige lihtsam viis seda teha on pakkuda krõbinate asemel konservtoitu. Igal kassil on omad eelistused, kui-das talle vett juua meeldib. Mõnele kassile meeldib näiteks vihmavesi, mõnele hoopis pudelivesi, mõnele meeldib tilkuvast kraanist juua, mõnele vannipõhjas seisev vesi. Joogikausse võiks asetada sel ju-hul mitmele poole, sest kassi jaoks o n oluline ka asukoht, kus ta joob. On olemas ka spetsiaalsed pursk-kaevu tüüpi veeautomaadid kas-sidele. Abiks võib olla ka näiteks ise keedetud lihapuljongist tehtud jääkuubikute lisamine veele. Kõik nipid, millega kassi rohkem jooma

meelitada, on teretulnud. Lisaks võiks kasutada ka põie seina kaits-vat spetsiaalset toidulisandit.

Medikamentidest kasutatakse vastavalt vajadusele põletikuvas-tast ja valu vaigistavat ravimit, kusiti krampi vähendavat ravimit ja äärmisel juhul ka antidepressante.

Kassi peab arstile näitamaNagu näha, on kasside põiepõ-letikud hoopis keerulisemad, kui esmapilgul näivad ning seetõt-tu ongi vajalik pissiprobleemide käes vaevleva kassiga minna loo-maarsti vastuvõtule. Tuleb uurida põhjalikult, millest häda tingitud on, ning raviplaan koostatak-se igale loomale individuaalselt. Vale raviga teeme oma loomadele kasu asemel kahju ja haigus kor-dub sagedamini kui muidu. Kõige tavalisem viga on sel puhul an-tibiootikumide kasutamine, sest vajalikud on need vaid üksikutel juhtudel. Eriti tähelepanelik peab olema isaste kasside puhul – ummistuse korral tuleb kiiremas korras arstile tõtata. Oodata ei tohiks isegi mitte poolt päeva.

Kristina VimbergloomaarstOÜ Maxi LemmikloomakliinikPärnu mnt 463a, Tallinntel: 670 9004www.lemmikloomakliinik.eeE-R kella 9–20L kella 10–16

Pole sugugi tavatu olukord, kus kassi tabab põiepõletik. Samuti pole sugugi ebatava-line, et sel puhul ootab loo-maomanik loomaarstilt kiirelt oma lemmiku tarvis ravimeid. On ju loomake väga hädas – ta üritab suurte raskuste ja valudega pissida, aga välja tuleb vaid mõni verine tilgake, kui sedagi. Tihti pissib kass sel puhul pinguldatud asendis ja üritab seda teha korduvalt ja sageli. Kassike, kes varem on ilusti pissikastil oma häda teinud, hakkab järsku eba-sobivates kohtades ja väga kaeblikult häälitsedes oma häda toimetama.

Kasside põieprobleemide alla kuulub aga terve rida erinevaid haigusi, mis hõlmavad kusitit ja põit. Kahjuks ei viita haigustun-nused ühele konkreetsele haigu-sele. Seetõttu ongi tähtis enne ravimi väljastamist kindlaks teha põiehäda põhjus.

Suur enamus põiepõletikest on idiopaatilised, see tähendab, et põletiku põhjus ei ole selge. Põ-letiku põhjustajatena järgnevad põiekivid ja -liiv, anatoomilised defektid ja põiekasvajad. Erine-

valt inimesest ja koerast esineb kassidel bakteriaalset põiepõle-tikku suhteliselt harva. Põhjuseks tõenäoliselt ülimalt kange ja kont-sentreeritud uriin, mis on bakteri-tevastase toimega. Erandiks on siin vanemad kassid, kellel esineb sagedamini neerupuudulikkust ja diabeeti – sel puhul on uriin lah-ja ja väga kergelt tekivad bakte-riaalsed põieinfektsioonid. Isastel kassidel võib tekkida eluohtlik kusiti ummistus, seda põhjustab kas põletikuklomp või kivike. Sel

juhul üritab isane kass korduvalt ja tulemusteta pissida, kräunub sel ajal kõvasti, on rahutu, lakub ägedalt sabaalust ja võib peitu pugeda. Poole päevaga muutub ta aga loiuks ja apaatseks, ei söö ning hakkab oksendama. On ülimalt oluline sellisel juhul kii-resti loomaarsti poole pöörduda, sest juba 1–2 päevaga, mil kass pissida ei saa, tekib tõsine äge neerupuudulikkus ja kassike su-reb. Tegemist on kiiret abi vajava loomaga.

Ravi sõltub haiguse põhjusestIlmselgelt on olenevalt põhjusest ravi erinev. Kivide ja liiva vastu aitab enamasti spetsiaalne kive lahustav ravitoit. Mõne kivisordi puhul on vajalik hoopis kivide kirurgiline eemaldamine. Bak-teriaalse põiepõletiku puhul on näidustatud antibiootikumikuur. Kasvajate puhul aitab ainult operatsioon. Kusiti ummistu-se puhul on ravi kompleksne ja hõlmab nii ummistuse likvidee-rimist kui ka kõigi elutähtsate parameetrite normi viimist.

Kuigi enamasti on tegu idiopaa-tilise põiepõletikuga ehk kassi-de idiopaatilise tsüstiidiga (KIT), peab eelnevalt kõik teised juba eelnimetatud põhjused välistama. See tähendab, et peab tegema kindlaks, ega kassil pole kive või liiva põies, kasvajat või anatoo-milist defekti või bakteriaalset põieinfektsiooni. Välistama peab ka käitumuslikud probleemid. Kui põhjust ei leita, ongi tegu idiopaa-tilise põiepõletiku ehk KIT-ga, mis moodustab kassidel esinevatest põieprobleemidest ligikaudu 60%. Tänapäeval teatakse juba, et KIT-i põhjus on n.ö närvides ja väga suurt rolli selle tekkes mängib stress. Eelsoodumuslikud fakto-rid on ka ülekaalulisus, täielikult tubane n.ö laisklev eluviis ja 100% kuivtoidu söömine.

Kassi stressi tuleb vähendadaMis siis võib kassile stressi põh-justada? Esiteks muidugi ei ole iga kass stressile vastuvõtlik, vaid tundlikkus oleneb kassi loo-

Kasse kimbutavad sageli põieprobleemid

MAXILEMMIKLOOMADE KLIINIK

Kui kassi on tabanud põiepõletik, tuleb kiiresti minna arstile, et teada saada, mis loomakest vaevab. FOTO: MARKO MUMM

Müügil lai valik erinevaid tooteid nii koertele kui ka

koeraomanikele.

koerapood.eeParim koht koerasõpradele!

www.lemmikloomadekrematoorium.ee