Lemmikloom | kevad 2013

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Lemmikloom | kevad 2013

Text of Lemmikloom | kevad 2013

  • LEMMIKLOOMLEMMIKLOOMKEVAD 2013Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Pevalehe teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629.

    So

    cit

    de

    s P

    rodu

    its

    Nes

    tl

    S.A

    . reg

    istr

    eeri

    tud

    kaub

    amr

    k.

    Meie toidame tema keha. Sina aga hinge.

    Meie elu Purinas keerleb kasside ja koerte mber. Ka sinu neljajalgne sber innustab meid pidevalt

    otsima uusi lahendusi, et muuta tema elu veelgi paremaks. Ja investeerima uuringutesse, mis aitavad

    tal elada pika ja terve elu. Ning looma parimaid lemmikloomatoite kige parematest koostisainetest.

    Me teame, kui vga sa oma spra armastad. Ka meie Purinas oleme tielikult phendunud kigi

    lemmikloomade eest hoolitsemisele.

    Jlgi meie tegemisi Facebookis: www.facebook.com/PurinaEesti

  • 2Kik Preemia hrgutised on naturaalsed, konservandivabad ja eestimaised. Preemia tooted on kasulikud Teie lemmiku tervisele kuna on kergesti seeditavad, sisaldades rikkalikult proteiini. Selle nrimine eemaldab hambakivi, ennetades nii hamba- ja igemeprobleemide tekkimist.

    Preemia tooteid mvad:RIMI, Selver, Prisma, ETK Maksimarket, Bramham Trade, Tallinna Kaubamaja, Stockmann, Super Netto, Kolmark, Port Artur, Haapsalu T, Agamiks, Valdeku kliinik ning kik teised paremad hyper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.

    Premeeri oma lemmikut maitsvate hrgutistega

    PREEMIA O, Tulbi pik 12, Haapsalu, GSM 050 35 762, Tel/faks 047 29 618e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee

    Kuivatatud seakrvKuivatatud maguKuivatatud kopsKuivatatud nrimistoruKuivatatud maksKuivatatud kanapuguKuivatatud kanakaelKuivatatud mage kalaNrimislihaAssortii

    Linda P. Case, M.S.

    Kas teravili Koeratoidus on iKKa hea mte? see Ksimus on tstatunud viimastel aastatel ning on mniKord viinud tera-vilja tieliKu vltimiseni. mis vas-tab teraviljade puhul tele, mis mitte?

    Teraviljad = energianii inim- kui ka loomatoidus sisalduvad peamiselt nisu, mais, oder ja riis. need teraviljad sisaldavad suurel hulgal kergesti seeditavaid ssivesikuid, mis on suurep-rased ja kergesti omandatavad energiaal-likad. energiat on vaja kikidele looma-dele keharakkude talituseks, normaal-seks kasvuks ja tegutsemiseks.

    Keedetud teravilja on koertel kerge seedida. parajas koguses, nagu seda lei-dub niteks real1 petfoodi lemmikloo-matoidus, toodab teravili energiat ja tagab kogu toidu seeduvuse.

    Kliisid ja eoseid sisaldavatest teravilja-dest saab kiudaineid ning olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Kiudaineid saab ainult taimedest ning loomad vajavad neid see-dessteemi korralikuks toimimiseks.

    Koerad vajavad toidus teravilja

    Ssivesikud sstavad proteiiniKui kehal on ssivesikuid energia tootmiseks, saab proteiine kasutada mitte energia allikana, vaid palju kasulikumalt. nimelt oluliste amino-hapete tootmiseks, ehitamiseks, keharakkude taastamiseks ja immuunssteemi toetuseks. seega, kui toit sisaldab kasvi vhesel m-ral teravilja, vimaldab see efektiiv-semat proteiinide kasutust.

    Kas koertele piisab vaid lihast?Koeri klassifitseeritakse karnivoo-rideks, sest nende metsikud esiva-nemad pidasid jahti. metsikud koerlased sid ra kogu oma ohvri, kaasa arvatud kondid, organid, soolestiku sisu (mis sisaldas tera-vilju ja taimi). seega, isegi metsikud koerlased tarbisid regulaarselt taimseid ssivesikuid. veelgi enam, paljud koerlaste liigid sid regu-laarselt raipeid ning ka taimi. see-prast pole vaja terve looma toi-dust teravilju tielikult eraldada, sest sel moel vetaks neilt ra aja-looliselt omane energiaallikas.

    Teraviljad ja allergiadiga toiduproteiin vib phjustada allergilisi ilminguid. Koertel on potentsiaalse allergeenina tuvastatud nisu (krge glutee-nisisalduse tttu) ja mais. sel phjusel on mned lemmikloomaomanikud hakanud vltima teravilja sisaldavat toitu.

    toiduallergiaid ksitlevates teostes on tavalisemate allergiaphjustajatena nimeta-tud koertel hoopis loomaliha, piimapro-dukte ning soja. nisu- ja maisiallergiad on pigem erandid.

    sageli aetakse toiduallergia segi glutee-nitundlikkusega, mis on harvaesinev, genee-tiliselt mjutatud krvalekalle. seda esineb peamiselt iiri setteritel, kes pole tundlik-kuse korral vimelised seedima gluteeni sisaldavat toitu.

    real 1 petfoodi lemmikloomatoidus sisalduv nisu on kasvatatud phjapoolsetel, pikesevaestel aladel. seal kasvab pehmem teravili, millel on oluliselt viksem gluteeni-sisaldus kui nisusortidel, mis on kasvanud krgemate temperatuuridega maades.

    Kui tasakaalustatud toit sisaldab iges koguses kvaliteetset teravilja, nagu seda on real 1petfoodi lemmikloomatoidus, tagab see loomale suureprase energia ning ss-tab toiduproteiine vajalikumaks kui kiireks energiaallikaks. see aitab kaasa teiste olu-liste toitainete omastamisele ning on loo-mulikuks viisiks toita oma parimat spra koera!

    Linda P. Case on kassi- ja koeratoitumise, -kitu-mise, -treenimise ning -tervise edendamise spet-sialist. Ta on olnud Illinoisi likooli loomateaduste osakonna ppejud, programmikoordinaator ja veterinaarmeditsiini abiprofessor.

  • 3PROFESSIONAALSED KOERTE JA KASSIDE TOIDUD TEHHIST!

    SUPERPREMIUM SARI

    Maksate peale kauba kttesaamist.SOODUSTUS -10% ostes le 1 toote.

    PROFESSIONAALSED KOERTE

    12a Eestis12a Eestis

    PREMIUM SARI

    (15kg)

    Alates28

    Tellige www.brasa.ee vi telefonil 672 4878 Tasuta kohalevedu le Eesti!

    (15kg)

    Alates22,50

    Kaire Talviste

    LooMaaRsT sooviTab Kassi ja KoERa juba MaasT Mada-LasT hgiEEniPRoTsEduuRi-dEga haRjuTada.

    Kiki hooldusprotseduure viks teha juba kutsikast peale: vaa-data krvu ja suhu ning kontrol-lida kppasid. Kui eelnevalt pole looma selliste tegevustega harju-tatud, siis seda keerulisem on nendega hiljem alustada, tleb loomaarst Janne Orro-Taruste.

    htlasi ei pea aga arvama, et kui rn aeg on mda lastud, polegi enam midagi vimalik ette vtta. Siis tuleb lihtsalt harjutada sammhaaval ja maiusega looma julgustada. Kige olulisem on see looma igemete ja hammaste eest hoolitsedes, mis on Orro-Taruste hinnangul ks tsisemaid prob-leeme.

    Suu ja hambad vajavad pide-vat hoolt, sest hambakivi ja ige-mepletik on tsised probleemid. Neid aitab ra hoida vaid hamba-pesu, lisab ta. Alustada soovitab ta kutsikaeas, kui probleeme veel pole ja vimalikult positiivses vt-mes koerale vaadatakse regu-laarselt suhu ja ta saab selle eest maiust. Jrgmiseks puudutatakse srmega looma hambaid ja ige-meid loom saab taas kiita ja maiust. Lpuks lisatakse hamba-pasta ja puhastatakse hambad he-kahe kaupa korraga.

    Mitte kunagi pole hilja alus-tada. Kui kutsikale pole seda teh-tud, siis see ei thenda, et tis-kasvanud loomale poleks vima-lik seda petada. Samm-sam-mult, soovitab loomaarst. Koer-tele tegelikult hambapesu meel-dib, sest pasta on hea maitsega, aga tuleb silmas pidada, et ini-meste hambapasta loomadele ei sobi.

    Hamba- ja igemeprobleemid on sagedasemad vga vikestel koertel. Teatud mral mngib siin rolli prilikkus ning dieet. Neid probleeme on olnud kogu aeg, lihtsalt varem ei pratud nendele nii palju thelepanu, lisab Orro-Taruste. Hamba- ja ige-meprobleemide sagenemise ja kuivtoidu suurema tarbimise vahel ei ole seoseid avastatud.

    KnEd ja KaRvTeine murekoht on lemmikute knte likamine. Paljud koerad ei lase peremeest ldse tangi-dega ligi, sest protseduur on v-ras. Inimesed pelgavad sageli, et likavad loomale sisse, teab Orro-Taruste. Nad otsivad abi ja juhendamist loomakliinikust, ent seda lahendust loomaarst ei soo-vita. Kliinikus on nagunii vras keskkond ja esmavisiidil ei tahaks loomale knte likamisega

    Lemmiklooma hooldusega alusta sammhaaval

    halba muljet tekitada. Kodus on ta ikka rahulikum. Loomaarst soovitab ebakindlal peremehel prduda pigem kutsika kasva-taja poole, et see kntelika-mise ette nitaks. Esimesel korral ei pea endale ka ideaalset tule-must eesmrgiks seadma ja kiki ksi maha likama. Ikka tasa ja targu!

    Koeri ja kasse peaks pesema nii tihti kui vajalik ja nii harva kui vimalik, sest lemmikloomade nahk on inimeste nahast rnem. Loomade liiga sagedase ja valesti pesemise tulemusena pestakse maha loomulik naharasu. Kui loom pole must, siis pole ka pesu vajalik, piisab elementaarsest kppade puhastamisest, kinni-tab loomaarst. Loomadele ei sobi inimeste ampoonid ja koerte-kasside ampooni tuleks enne kasutamist lahjendada.

    Tukasside ja koerte karva-hooldus on spetsiifilisem ja sel-lega peaks peremees end kind-lasti enne looma vtmist kurssi viima. Nituseloomadel kasuta-takse palsameid ning neid kuiva-tatakse fniga, et karv korrali-kult kuivaks saada. Spetsiifilise-mat karvahooldust vajavad ni-teks Afganistani hurdad. Neid peab vhemalt kord ndalas pesema, sest muidu lheb karv pulsti. Prsia kassi pidamine on vga tmahukas, sest ta vajab sagedast kammimist. Kui seda ei

    tehta, hakkab karv pulstuma ja selle alla vivad tekkida haigused.

    Loomaarsti snul toovad mned aga oma lemmiku paar korda aastas loomakliinikusse pgamisele. Ega see pgamine ka head tee. Karva struktuur muutub seelbi pehmemaks ja lheb veelgi kergemini pulsti, selgitab ta.

    Kindlasti vajavad ohtrat kam-mimist tihedama aluskarvaga kodukassid, eriti veel kevadel ja sgisel, kui on karvavahetusaeg. Kui looma karv on tuhm, liketu, kmane ja pulstis, siis tuleks konsulteerida loomaarstiga, et vlistada toitainete puudus, hai-gused ja parasiidid.

    Kui nahk on korras, on ka looma karv korras. Naha seisu-kord sltub toitumisest, kui pole allergiaid ega parasiite, siis nahk ekstrahooldust ei vaja, lisab Orro-Taruste lpetuseks.

    Foto: Shutterstock

    Koeri ja kasse peaks pesema nii tihti kui vajalik ja nii harva kui vimalik, sest lemmik-loomade nahk on inimeste nahast rnem.

    Kindlasti vajavad ohtrat kammimist tihedama aluskarvaga kodu- kassid, eriti veel keva-del ja sgisel, kui o