Tallinna Linnateatri sügis 2011

  • View
    232

  • Download
    13

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Siit saad lugeda ajalehte Tallinna Linnateatri sügis 2011, kus räägitakse 47. hooaja esimese poole tegemistest.

Text of Tallinna Linnateatri sügis 2011

  • TALLINNA LINNATEATRI SGIS 2011 www.linnateater.ee /ajaleht

    TallinnaLinnateatri sgisTeater ja film toidavad teineteist

    Amy seisukoht on klassika-line inglise peredraama, kuhu on vargsi pimitud ka ksimus teatri- ja filmimaailma suhe-test. Lavastuses ht peaosa-titjat, filmifnnist filmitegi-jaks kasvavat Dominic Tyghed mngiv Mikk Jrjens jagas oma mtteid.

    Eesti nitlejatele heidetakse sageli ette, et nad on filmis ebaorgaanilised. Mis sa arvad, miks see nii on?

    Ma ei arva, et nitlejad olek-sid nii vga ebaorgaanilised. Oma kogemuste phjal julgek-sin elda, et pigem on ksimus teadmistes. Teatrikoolis oli ja on filmis mngimisest vhe juttu ja veel vhem on praktilist poolt. Nitleja pib filmis mn-gimist filme tehes, samas kui reissre, kes aidata oskaksid, on vhe. Mingisugune lli sealt vahelt on puudu ja nii pivad nii reissrid kui nitlejad teine-teise ja ka oma ameteid tundma juba vtteplatsil olles. Teisest kljest ei ne ma eesti filmides kunagi suurt phjust nitleja kallal norida, minu arust on vead kusagil mujal.

    Mida su kogemus filmis ja teatris mngimise kohta tleb mida ks vi teine nitlejale annab vi mispoolest hea on?

    Mlemad vivad olla sama-moodi avavad ja mngulised, aga kogemus vib olla ka vastupi-dine, see ei pruugi meediumist oleneda. Etendust ja lplikult kokku pandud filmi ei saa nit-leja seisukohalt vrrelda, kll aga neid protsesse, mis he vi teiseni viivad. Filmis mngides saab nitleja enda kohta pidevalt vga palju (uut) infot, filmi tege-

    TULEKUL!David Hare Amy seisukoht

    Lavastaja Mladen Kiselov, kunstnik Iir Hermeliin, lavastaja assistent Kristjan kskla, helilooja Jaak Jrisson, valguskujundaja Priidu Adlas, pantomiim Aleksander Eelmaa, dramaturg ja nidendi tlkija Triin Sinissaar. Osades: Mikk Jrjens, Hele Krve, Helene Vannari, Anu Lamp, Kalju Orro, Kristjan kskla

    Esietendus 29. oktoobril 2011 Taevalaval

    mine on oma olemuselt intiim-sem. Distants minu ja kaamera vahel on vga vike, vale on suu-rel ekraanil kohe nha. Teatris on aega, on ruumi s.t. proovi-perioodil ja nii on ka energia veidi teine, kogu protsess on ava-ram ja kikehaaravam. Proovi-periood on tavaliselt paralleelne igapevaeluga, filmitegemine tundub olevat lhem, kontsent-reeritum, intiimsem aeg. Aga jllegi, seda mtlen ainult omi pisikesi kogemusi pidi, mitte kuidagi ldistades.

    Olen tielikult protsessi-usku, ma usun, et thtis on see suund ja udu, milles teatrit vi filmi tehakse, mitte nii vga resultaat, mida tullakse vaa-tama vljastpoolt. Teatri vlu on sisepoolne, ja vljast vib haarata just see seesmine lae-tus, seesmine tstetus, kunagi ei saa inimest teliselt kita n. tekitatud mulje.

    Mis vrtusi sa nitlejana laval vi filmis tahaksid vljendada, mida iseendas vi teistes nit-lejates vrtustad (vaatajana, lavapartnerina vms)?

    kskik mida vi keda mn-gides ikka mngid iseennast siin elus. Teatris kies vi filmi vaa-dates haarab mind alati ausus. Vib-olla see klab naiivselt, aga ma olen enda jaoks vlja melnud sna ebaedev. Mulle meeldib ebaedev teater. Mulle meeldib, kui nen, et nitlejale on tehtud lavastusprotsessiga, selle kahe kuuga tema elust pai, vi on talle midagi testi, sdamest antud, isegi, kui see on valus; ja nitleja tnab seda protsessi materjali, lavastajat, mida iganes sellega, et annab selle kogetu oma sdamega saali edasi. Mul on hea meel, et ma testi nen seda aeg-ajalt teatris, ja muutun nukraks ja pahuraks, kui nen, et vale on sisse jetud. Miks inimesed ei eemalda seda valet? Muud ei olegi vaja, kui et mitte valetada.

    Mis sulle elus ldse kige tht-sam on see, mismoodi elada: et mismoodi siis?

    Elada armastuses ja armas-tades. Rumal on suuri snu loopida ja vibolla tlen seda liiga julgelt, aga ma testi usun

    sellesse. Amy seisukohas on palju seda, et inimesed vtavad kunsti vi tleme, ldistades, midagi muud kui oma elu, oma lhedasi, eluleselt nagu miski muu kui sinu igapevaelu, sinu elamine (tegusna) viks olla thtsam. Minu arust ei ole, palju paha ja minu jaoks misteta-matut saab alguse sellest, kui elu ei seata kige thtsamaks. Kui seatakse kige-kige tht-samaks mni lavastuse vi filmi tegemine. Kunagi ei saa see nii-moodi olla, muidu on nii paljud asjad juba eos valed. Aga sellega peab inimene pidevalt tegelema, iga inimene, igas hetkes, mitte reetma iseennast, kui tahes raske see ka poleks. Elu ja teatri vahel peab olema mingisugune sild, olgu selle nimi mng vi kuidas kellelegi melda meeldib. le viid oma te ja enda, aga see peab olema hepoolne liiklus, kunst ei saa kunagi olla targem, kui on meie elu.

    Amy seisukoha tegevus toimub valdavalt kaheksa-kmnendatel ja heksakm-nendatel. Kuidas sulle tundub,

    Mikk Jrjens Amy seisukoha laval.

    Fotod: Siim Vahur

    Anu Lamp on Draama 2012 kuraator Septembris toimunud eesti teatri festivali Draama 2011 lpus kuulutati vlja jrgmise festivali kuraator, kelleks on Linnateatri nitlejanna, tlkija ja lavastaja Anu Lamp.

    Tema lavastatud Kesk-pike kuulus 2011. aasta fes-tivali phiprogrammi, mille motoks oli Allkirjaga teater.

    Minu jaoks on kuraatori lesandeks panna kokku htne tervik. Kogum, mis mahuks he pealkirja alla. See on nagu ter-vikliku nituse koostamine. Eks kuraatori nimetuski on rohkem teada kunsti- kui teatrivaldkon-nas. Loomulikult kaasnevad selle ametiga kohustused, aga kohustustega kaasnevad nneks ka rmud, snas Anu eelseisva lesande kommentaariks.

    Linnateatris on Anu Lamp praegu tegev Mladen Kiselovi 29. oktoobril esietenduvas lavastuses Amy seisukoht (autoriks briti nitekirjanik Sir David Hare), kus ta kehastab ht peaosatitjat, teatrinit-lejannat Esme Allenit.

    Ruudu Raudsepp

    mis tendentsid on kaasaegses filmis ja teatris vrreldes too-nasega? Milliseks vib osutuda filmi-teatri vastuseis niteks kmne aasta prast?

    Aina rohkem nen neid paralleele kahe aja vahel. Meie ja tollase aja vahel. Mured, vastuseisud kik on samad. Olen pdnud tutvuda tolle-aegse filmi- ja telemaailmaga, pdnud oma tegelast ja tema mtteid mista just tolles ajas, vaadanud neid tolle aja Ava-tare, Inceptioneid ja Taran-tino filme, ja ma nen, et tpselt need samad paralleelid on seal olemas, probleemid ja mstika on ikka sama, lihtsalt ollakse kuhugi poole liikunud. Seetttu arvan, et kmne aasta prast on olukord sama, muutuvad paljud asjad, aga tuum jb samaks, miski ei asenda teatri vahetust ja teisest kljest, pane neid ekraane, kaameraid, efekte ja suitsu lavale palju tahad, ikka on film alati ees. Ma arvan, et need kaks toidavad teineteist vahvasti.

    Ksis Maria Lee Liivak

  • TALLINNA LINNATEATRI SGIS 2011 www.linnateater.ee /ajaleht2

    nnelik on see htu, mil kohtu-vad Tallinna Linnateatri nitlejad ja Tallinna Kammerorkester ning esitavad heskoos eesti levimuusika klassikasse kuuluvaid kauneid laule. nnelik htu toob endaga hrgud meloodiad ja sulni raolemise. Laulavad Andero Ermel, Mikk Jrjens, Hele Krve, Anu Lamp, Indrek Ojari, Anne Reemann, Rain Simmul, Elisabet Tamm, Mart Toome, Veiko Tubin, Sandra Uusberg, Andrus Vaarik, Evelin Vigemast, Kristjan kskla. Kontserdi dirigent on Anu Tali.

    TULEKUL!

    NNELIK HTU

    14. novembril Rakvere Teatris, 15. novembril Viljandi Ugalas, 17. ja 18. novembril Tallinnas, Vene Teatris. Piletid mgil teatrite kassadest, Piletilevist ja Piletimaailmast.

    Pri it Vigemast i Hecuba prast judis hiljuti oma 100. mngukorrani. Ehkki tki iga on auvrne, ei paista raugevat publiku huvi ega ka trupi ind. Viimasel ajal ks Linnateatri enim gastroleerivaid tkke teeb nd vljasidu ka Tallinna enda piires, murdes fnnide ning piletihuviliste rmuks kodulavalt hoopis suuremasse, Salme kultuurikeskuse suurde

    saali. Etendused on Salme kultuurikeskuses 22. ja 23. novembril ning 13., 14. ja 15. detsembril kell 19. Piletid hin-naga 17,50 ja 15 eurot (soodus-hind rdukohale) on mgil Linnateatri kassas ning Pileti-levis vastavalt hinnaga 18,80 ja 16,10. Novembri etenduste pile-tid on juba mgil, detsembri etenduste piletimk algab tavapraselt 1. novembril.

    Hecuba prast gastroll Kalamajja

    Novembri lpus esietenduv Gizzelle on sinu viies lavas-tus Lavakunstikooli tudengi-tega. Miks sa ha tagasi Lava-kooli naased?

    hest kljest, kooli huvidest lhtudes on see vastuseks kooli vajadusele visuaal-fsiliste ttubade jrele. Minu enda jaoks aga on see aga huvitav ka mitte ttoana, vaid tule-muste nimel. Kool on mnest professionaalsest trupist vi teatrist vga erinev, sest tuden-gid on palju valmimad otsima, tegutsema, uut proovima. Nad

    on alati agarad tegema midagi, mida nad ei suuda ja mida nad pole varem teinud. Selline tahe ja entusiastlik olukord on tava-lises teatris vga raskesti saa-vutatav.

    Teiseks... mitte, et tuden-gitega lavastamine nuaks vhem vastutust, aga see on teistmoodi vastutus. Ma vin lubada endal teha vga kum-malisi asju, mida mujal teha oleks raske. Vib-olla juba sel-leprast, et meil on terve lavas-tuse eelarve palju viksem.

    Need on peamised phjused.

    Pealegi ma arvan, et need eelmised td Lavakoolis olid pris huvitavad ning koolile on hea, kui see protsess on aktiivne. Mletan, kui me 21. lennuga tegime Lavakas lavas-tust 3 3I3TER3 (Tehhovi Kolme e ainetel), etendati seda maikuus viis korda ja siis kursus lpetas. Nd me teeme tavaliselt nii, et mngitakse terve hooaja.

    Kas sa ned mingeid tendentse noorte inimeste juures vrrel-des nt kmne aasta tagusega?

    Gizzelle lugu perevrtustest. Ilma peretaIntervjuu Saa Pepeljajeviga

    lihtne. Selge, et me ei tee teatri-koolis klassikalist balletti. Ma tahan, et struktuur oleks vaba, mis thendab, et me kasutame palju fsilist liikumist, tantse, visuaale ja etde... Aga ometi see lugu kuidagi puudutab, sest see on nii argine seda juhtub kogu aeg: tdrukut petetakse ja ta saab surma. Teisest kljest huvitab mind selle loo mstika-pool. Balleti kogu teises vaatu-ses on Wilis, merineitsid, surnud tdrukud, sireenid, valkrid. Kik, mis puudutab keskaegset mstikat, tis kujundeid, mida tunneme kunstist, ajaloost, kul-tuurist... Ma arvasin,