Tehnoloogia arenduskeskused

Kevad 2012

Raivo Murde

Alates 2009. aastast investeeri-takse EAS-i programmi raames kaheksasse tehnoloogia aren-duskeskusesse (TAK-id) ligi 83 miljonit eurot Euroopa Regio-naalarengu Fondi, EAS-i ja Eesti ettevõtete raha uurimistöödesse, mille tulemusel sünnivad uued innovaatilised tooted ja teenused ning kasvab teadlaste, tudengite ja ülikoolide võimekus. EAS nimetas tehnoloogia arendus-keskuste programmi loomisel seda enda jaoks kõige ambitsioo-nikamaks ning suure tulevikupo-tentsiaaliga ettevõtete ja tead-laste seltskonnale suunatud programmiks. Tehnoloogia aren-duskeskustel on ju suur roll ja potentsiaal mõjutada Eesti ette-võtete konkurentsivõimet.

EAS-i innovatsioonidivisjoni direktori kt Erki Varbola hinnan-gul on tehnoloogia arenduskes-kused oma uurimistöid edukalt ellu viinud ja ligi 90 partnerette-võtet on selle tulemustega ka rahule jäänud. Peale esimeste edukate tootearendusprojektide on ettevõtted rakendanud TAK-idest saadud teadmisi oma toot-misprotsesside jälgimiseks ja täiustamiseks. Lisaks on TAK-id tegelnud aktiivselt oma teadus-tulemuste presenteerimise ja turustamise ettevalmistamisega, sh intellektuaalomandi kaitsmi-sega. Samal ajal on Varbola sõnul suurimaks potentsiaaliks partne-rite jätkuv kaasamine TAK-ide tegevusse, et laiendada võima-like uuringutest kasusaajate hulka.

Kolm aastat tagasi valiti nelja-teistkümne taotleja hulgast välja kaheksa tehnoloogia arendus-keskust, mida toetatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi

Tehnoloogia arenduskeskustel suur roll tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimetEttevõtete ja kõrgkoolide koostöös loodud tehnoloogia arenduskeskuste mahukate teadusuuringute tulemusel on ettevõtted alustanud esimeste tootearendusprojekti-dega ning ka esimesed tooted on juba turule jõudnud.

vahenditest enam kui 57,5 mil-joni euro eest. Maksimum-summa ühe arenduskeskuse kohta on ligi 7,7 miljonit eurot. Lisaks investeerivad neisse uuri-misasutustesse arenduskeskus-tega liitunud ettevõtted ligi 25,6 miljonit eurot.

Väljavalitutest kolm olid IT ja elektroonika, neli biotehnoloo-gia (toiduainete valdkond ja meditsiin) ning üks materjalide arenduskeskused. Neis valdkon-dades on olemas Eestis tugevad ettevõtted ja teadlastebaas.

Tehnoloogia arenduskeskus-tega on liitunud kaht tüüpi ette-võtted – suured tootmisfirmad või teenusepakkujad, kes saavad uurimistöö tulemusel sündinud toodet või teenust müüa, ning väiksemad ettevõtted, kes paku-vad neile arendustööd. Midagi sarnast on näiteks Soome Nokia ümber koondunud. Palju väike-seid arendusfirmasid, mis on koostoimiva mudelina Soomele edu toonud.

Kaheksa TAK-i asutajatest ja partneritest on tuntud ettevõt-ted, näiteks Põhja-Eesti Regio-naalhaigla, Leibur, Valio, Võru Juustutööstus, Estiko Plastar, Andrese Klaas, Evikon MCI, Web-media, Regio, Skype, Swedbank, Ida-Tallinna Keskhaigla, Piiman-dusühistu E-Piim, Eesti Tõuloo-makasvatajate Ühistu jne.

Esimesed tulemusedViis tehnoloogia arenduskeskust on tegutsenud alates 2004. aas-tast ning nüüdseks on sündinud ka mitmeid tulemusi. Näiteks Tervisliku Piima Biotehnoloo-giate Arenduskeskuse ja Tartu Ülikooli teadlaste töö tulemusel avastati ja arendati välja vere-rõhku mõjutav bakter Lacto-bacillus plantarum TENSIA,

mida piimandusühistu E-Piim rakendas tervisliku Südame-juustu valmistamisel.

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse uuringute tule-musel on aga juba praegu võima-lik hinnata inimeste individuaal-set riski teatud tüüpi rinna-, munasarja- ja sooltevähi ning melanoomi puhul.

OÜ Eliko Tehnoloogia Aren-duskeskus on aga koostöös oma partneritega aktiivne patsiendi kaugjälgimise lahenduste välja-töötamisel, soovides kujuneda selles vallas Eesti peamiseks kompetentsi ja arenduskesku-seks. Praegu analüüsitakse tõsi-selt, kuidas oma partneritega koostöös turule tulla komplekse telemeditsiini teenusega.

Tarkvara Tehnoloogia Aren-duskeskuse (STACC) on koostöös Knowit Estoniaga arendanud välja tehnoloogia, mille üheks kasutusalaks on veebilehtede uudne visuaalse testimise auto-matiseerimise töövahend. Ning Andrese Klaas on koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Nanotehnoloo-gia Keskusega palju aega ja res-sursse panustanud vedelkristall klaaside arendamisse. Selle tule-musena valmis näiteks Tallinna teletorni kuus klaasist põran-dapaneeli, mida saab soovi ja

vajaduse järgi matist kirkaks moondada.

Mitmesuguseid töövõite on TAK-idel kümneid.

EAS-i hinnangul tegutsevad kaheksa tehnoloogia arendus-keskust valdkondades, mis on Eestile ühed perspektiivsemad. Eestis ehk oleks veel ruumi ener-geetika ja keskkonnatehnoloogia TAK-i jaoks, kuid ega rohkemaks Eestis eriti ruumi ei ole. Peamine eesmärk on kaasata olemasole-vate TAK-ide ümber veelgi roh-kem ettevõtteid.

Senised uuringud näitavad, et Eesti ettevõtetest vaid paar prot-senti teevad ülikoolidega koos-tööd, mis on Lääne-Euroopa rii-kide ning eriti Soomega võrrel-des väga madal näitaja. Neisse kaheksasse tehnoloogia aren-duskeskusesse on koondunud koorekiht neist ettevõtetest, kes ülikoolidega koostööd arenda-vad.

Saadav kasuTulem, mida investeeringutest TAK-idesse saadakse, on kõige lihtsamini mõõdetav uute too-dete ja teenuste näol, mida Eesti ettevõtted mõne aja pärast saa-vad müüa.

Kui meie ettevõtted hakkavad tootearenduses kasutama üli-

koolide teadlaste uurimustöid ja suudavad end selle abil ümber profileerida suurema rentaab-luse ja lisaväärtusega toodete ning teenuste pakkujateks, siis kasvab nii ettevõtete kui ka Eesti majanduse konkurentsivõime.

Üks olulisemaid TAK-ist saa-davaid kasusid on inimeste koo-litamine. Tehnoloogia arendus-keskuste moodsad laborid on tudengitele atraktiivsed õpikesk-konnad ning tekitavad huvi nen-des valdkondades end arendada. Üha rohkem magistri- ja doktori-töid tehakse TAK-iga liitunud ettevõtete tellimusel ja nende koostajad suunduvad pärast õpinguid tööle nendesse sama-desse firmadesse või jätkavad sama teema uurimist arendus-keskuses.

Näiteks Tervisliku Piima Bio-tehnoloogiate Arenduskeskuses oli esimese kolme aasta jooksul TAK-i uurimistööga seotud kümme doktoritööd ja 13 magistritööd. Lisandunud on selles vallas veel kümneid magistri- ja doktoritöid.

Tudengid viiakse sedasi vara-kult kurssi Eesti ettevõtete vaja-duste ning probleemidega, üht-lasi muudab see pikemas pers-pektiivis ka ettevõtete tootearen-duspoliitikat.

Juba 2004. aastast, mil loodi esimesed tehnoloogia arendus-keskused, on ka ülikoolide huvi nende loomise vastu üha kasva-nud. Kõige rohkem TAK-e on loo-dud Tallinna Tehnikaülikooli juurde, seejärel Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teaduskon-dade ümber.

Koostöö TAK-iga muudab üli-koolide õppekavasid ja uurimis-tööde suundi Eesti ettevõtete vajadustele vastavaks.

Praegune tehnoloogia aren-duskeskuste programm ning kes-kuste projektid lõppevad aastal 2015. „Meile teadaolevalt planee-ritakse TAK-programmi jätkata ka järgmisel programmeerimis-perioodil. Käesoleval rahasta-misperioodil ei ole uute TAK-ide moodustamiseks lisarahastuse leidmine aga realistlik,” ütles Erki Varbola.

Tema sõnul on TAK-idega nagu enamiku teadus- ja aren-dusasutuste puhul avaliku sek-tori toetus väga olulisel kohal. Seetõttu riigipoolse toetuse puu-dumisel arenduskeskused ise-seisvalt samas tegevusmahus tõenäoliselt jätkata ei suudaks.

TEhnoloogia aREndus-kEskusTE pRogRaMM** 2003. aasta jaanuaris avas Eas tehnoloogia arenduskes-kuste programmi. selle meetme kaudu toetatakse ettevõtete ja teadusasutuste vahelist pikaajalist koostööd turule orienteeritud teadus- ja arendustegevuse elluviimisel.** Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava tehno-loogia arenduskeskuste prog-rammi eelarve aastani 2013 on 58 miljonit eurot, maksi-mumsumma ühe arenduskes-kuse kohta ligi 7,7 miljonit eurot.** 2009. aasta jaanuaris Eas-ile esitatud 14 tehnoloogia arenduskeskuse loomise taot-lusest valiti välja 8 Tak-i, mida toetatakse rahaliselt. lisaks Euroopa Regionaal-arengu Fondi rahadele kaasfi-nantseerivad neid ligi sada partnerettevõtet.

Tehnoloogia arenduskeskuste erilehe väljaandmist toetavad: Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TPTAK), Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK), Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus (STACC), OÜ Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus, Andrese Klaasi AS, AS Favor, Tallinna Tehnikaülikool.

Ettevõtete ja kõrgkoolide koostöös loodud arenduskeskuste uurimistöö tulemusel sünnivad Eesti uued innovaatilised tooted ja teenused.

Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, Tallinn.

Toimetaja: Raivo Murde | raivo.murde@lehed.ee

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teadlased on aastaid töötanud selle nimel, et arendada uue põlvkonna vähiravimi kandidaate ning töötada välja ja rakendada vähkkasvajate varase diagnostika tehnoloogiaid.

FOTO: Siim Lõvi

2 Tehnoloogia arenduskeskused

Tehnoloogia arenduskeskus aitas Favoril robotkeevitusse juurutada mitu uut toodet

2009. aastal moodustasid neli-teist Eesti ettevõtet innovaati-liste masinaehituslike tootmis-süsteemide tehnoloogia aren-duskeskuse (IMECC), et koos Tallinna Tehnikaülikooli tead-laste ja IT-firmadega oma teh-noloogiat arendada. Üks IMECC asutajaliikmeid on Favor AS, mille tootmise aren-dusjuht Marko Mänd tõdes, et algusaasta kulus arenduskes-kuse tööde käivitamisele ja kon-sortsiumi toimimispõhimõtete kujundamisele, kuid 2010. aas-tal alustati juba sisuliste tege-vustega.

„Tänaseks oleme robotkee-vituse alal välja töötanud uni-versaalrakistuse kontseptsiooni

Õhukese lehtmetalli töötlemisele spetsiali-seerunud as Favor on viimase paari aastaga koostöös Eas-i ja Tallinna Tehnikaülikooliga viinud kohaliku metallitööstuse välisturgudel arvestatava kõrge tasemeni.

ja valmistanud keevitusrakis-tuse põhiraami, millele on tule-vikus võimalik kiiresti ja paind-likult luua tootepõhiseid üles-seaderakiseid,” lausus Mänd. Lisades, et koostöös TTÜ-ga on tehtud robotil testkeevitustööd ja keevisõmbluste katsetused optimaalsete keevitusrežiimide määramiseks. Selle töö tulemu-sena on ettevõte robotkeevi-tusse juurutanud mitu uut too-det.

Favori koostöö eesmärk tea-dusarenduskeskuses ongi aren-dada oma robotkeevituse kompleksi ja saavutada uute toodete kiire, efektiivne ja tead-mistepõhine robotkeevitus-protsessi juurutus koos paind-

tööd tootmise ettevalmistuse ja tootearenduse protsesside kaardistamisega ja toodetega kaasneva dokumentatsiooni struktureerimisega. See on eel-duseks PLM-keskkonna proto-tüübi evitamisel Favori toot-misse.

Praegu on Favori suunaks pakkuda rohkem oma klienti-dele tootearendusteenust ja tei-selt poolt liikuda keerulisemate toodete valmistamise poole. See esitab ka suuremaid nõudmisi tootega kaasneva ja kiiresti muutuva info haldamisele, rää-kis Mänd. „Nendele nõudmis-tele püüame vastata integreeri-tud infosüsteemide arendamise kaudu, mis siis toetaks täielikult ettevõtte igapäevast toimimist.”

Kui projekti alguses püüti Favoris visioneerida tulemu-sed, kuhu neljanda tegevus-aasta lõpuks tahetakse jõuda, siis detailsemalt on projekte juhitud aastapõhiste tegevus-kavadega. Iga aasta lõpus on tehtud kokkuvõtteid ja planee-ritud uusi tegevusi. „Nii oleme planeeritud lõpptulemusele pidevalt lähemale liikunud. Eitada ei saa ka, et nende aas-tate jooksul on olnud tagasi-lööke ja kõik ei ole kulgenud planeeritult. Kuid see on ju arendustöö puhul loomulik.” Tulevikuvisiooni osas arvas Mänd, et IMECC võiks senisest rohkem tegeleda suhete loomi-sega Eestist välja, et siinsetel ettevõtetel tekiks võimalus võtta üle parimaid praktikaid ja kohandada neid siis oma vaja-dustele.

Siiski ei maksa tootmise arendusjuhi kinnitusel loota, et ainuüksi sellises arenduskes-kuses olemine midagi ettevõtte jaoks muudab. Eelkõige peab ettevõte ise enda tarvis ära hin-dama, milliseid kitsaskohti tea-dusarenduskeskuses osalemise kaudu soovitakse lahendada ja kuidas seal osalemine võiks konkurentsivõimet parandada.

Tema sõnul oligi esimeste konsortsiumi tegevusaastate probleem see, et keegi ei tead-nud täpselt, mida me nüüd tegema hakkame. Tulid kokku tootmisettevõtted, IT-ettevõt-ted ja ülikool ning arvati, et hakkame nüüd midagi suurt korda saatma. Kuid tegelikud ettevõtete probleemid ilmne-sid mõni aeg pärast nende kaardistamist ja alles siis said paika tegelikud tegevussuu-nad.

Üks peamisi probleeme on Männi sõnul olnud ka see, et tegelikult on iga ettevõte erine-vas arenguetapis ja sellest tule-nevalt on ootused keskusele erinevad. Seetõttu võib vajalike tegevuste ühisosa leidmine olla üsna keeruline. „IMECC-is oleme tänaseks mingil kujul selle ühisosa siiski leidnud.”

Innovaatilise Masinaehitus-like Tootmissüsteemide Tehno-loogiakeskus (inglise keelest lühendatuna IMECC) tegutseb selle nimel, et Eesti töötlevad tööstused ja ettevõtted kasva-taks innovaatiliste lahenduste abil oma läbilöögivõimet, aren-daks toodangut ning muudaks tootmist efektiivsemaks.

liku väikeseeria tootmise suut-likkusega.

„Teise valdkonnana oli soov arendada tooteinfo haldamise protsessi, seda PLM- (Product Lifecycle Management) süs-teemi juurutamise kaudu ette-võttesse, et vähendada igapäe-vasest infovahetusest tulenevat raiskamist ja parendada tootega kaasneva info haldamist,” ütles Mänd. Lisaks võimaldab IMECC-is osalemine näha vii-maseid tootmistehnoloogilisi arenguid teistes ettevõtetes ja mujal maailmas.

Mänd tõstis IMECC-iga koostöö plusspoolelt esile ka selle, et ettevõttele on loodud juurdepääs ressurssidele ja infole, millele muidu ei oleks osanud või oleks raske olnud juurde pääseda. „Konsortsiumi

tegevuse jooksul on partnerid üsna avatult jaganud oma koge-musi ja on olnud võimalus näha, kuidas keegi on oma probleeme lahendanud.”

Kõik see kokku on avarda-nud ettevõtte pilti sellest, kui-das mujal on asju tehtud ning seeläbi saadud ideid oma prot-sesside arendamiseks.

Konkurentsivõime parane-mise ja eeliste osas tõdes Mänd, et näiteks Favoril oli paar aastat tagasi õhukese lehtmetalli robotkeevituse teadmised ja kogemused minimaalsed. Kuid nüüdseks on IMECC-i spetsia-listide abiga ettevõtte robotkee-vituse suutlikkus tõusnud oluli-selt.

Teise projektiga ehk PLM-süsteemi juurutamisega on ettevõte esimeses etapis teinud

Toidu- ja Fermentatsiooni-tehnoloogia Arenduskeskus (TFTAK)TFTAK toidulabor tegeleb jäätise, kommide, leiva ja piimatoodete uute tehnoloogiate arendamisega. Eesmärk on toiduainete säilivusaja pikendamine ja toidu funktsio-naalsuse parandamine. Töö tule-musena tõusevad partnerettevõ-tete müüginäitajad ja kaubamärgi tuntus.

Teine oluline tegevussuund on osalemine Hollandi, Kanada, Soome ja Eesti firmade ning tea-dusasutustega projektides, kus töötatakse välja ja müüakse tehno-loogiaid ning riist- ja tarkvara bio-tehnoloogia alal kogu maailmas.

Nanotehnoloogiate Arenduskeskus (NanoTAK)NanoTAK teostab partnerettevõte-tele ja teistele huvilistele nanoteh-noloogiaga seotud uurimistöid peamiselt uute materjalide välja-töötamise valdkonnas.

Nanotehnoloogiate Arendus-keskusel on kaks peamist uurimis-suunda: nanostruktuursed gaasi-sensorid ja funktsionaalsed nano-materjalid. Esimese uurimissuuna eesmärk on nanotehnoloogia ja uute materjalide kasutuselevõtuga oluliselt parandada toksiliste, keskkonnavaenulike, plahvatus-ohtlike ja ka lihtsalt ebameeldivate gaaside detekteerimisvõimalusi. Sensorelementide tundlikkuse

parandamine ja väiksem voolu-tarve kombineerituna juhtmevaba tehnoloogia ning üha rangemate keskkonna- ja ohutusnormatiivi-dega võimaldavad oluliselt laien-dada gaasisensorite rakendamist nii tööstuses, kontorites, kodustes majapidamistes kui ka keskkonna monitooringus.

Teise uurimissuuna sihiks on leida võimalusi mitmesuguste nanostruktuuride kombineerimi-seks igapäevaste materjalidega nende mingite funktsionaalsete omaduste parandamiseks.

Software technologies and applications competence cen-ter (STACC – Tarkvara TAK)Tarkvara Tehnoloogia Arenduskes-kuse (STACC) missiooniks on tõsta selle valdkonnaga seotud Eesti organisatsioonide kompetentsi, konkurentsivõimet ja ekspordivõi-mekust ning suurendada tarkvara-lahendustest saadavat kasu laie-malt.

STACC on orienteeritud tarkva-ratehnika valdkonna rakendusuu-ringutele, kaasates sinna nii teh-noloogia tarnijaid kui ka kasuta-jaid. Peale Eesti kahe täppistea-duste gravitatsioonikeskuse – Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnika-ülikooli – on STACC-i ümber koon-dunud tunnustatud tarkvaraaren-dusfirmad: Cybernetica AS, AS Regio, AS Webmedia, OÜ Quretec, Knowit Estonia Consulting OÜ,

Skype Technologies OÜ, E-Tervise SA, OÜ Plumbr ja OÜ ZeroTurna-round.

OÜ Tervisliku Piima Biotehno-loogiate Arenduskeskus (TAK)TAK-i uurimistööde fookuses on innovaatiliste teaduspõhiste teh-noloogiaplatvormide arendamine jätkusuutliku piimatootmise ja uudsete tervislike toodete välja-töötamiseks.

Põhilised uurimisvaldkonnad hõlmavad biotehnoloogiat ja ini-mese tervist.

TAK-i projektides on oma jõud ühendanud lehmade aretajad ja geneetikud, söötmisteadlased, mikrobioloogid, piimatehnoloo-gid, toitumisteadlased, biokeemi-kud ja arstid, et teaduslikult läbi töötada ja täiustada kogu piima-tootmise ahel alates lehmade are-tusest ja söötmisest kuni tervisliku piimatoote valmimiseni. Eesmärk on suurendada Eesti piimasektori konkurentsivõimet. Keskuse ees-märk on uute biotehnoloogiliste võtetega luua uusi lahendusi ja uusi innovaatilisi tehnoloogiaid tervisttoetavate, haiguste riski vähendavate teaduspõhiste too-dete valmistamiseks, mis on vajali-kud kodumaisel turul ja millel on kõrge ekspordipotentsiaal.

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus AS (VTAK)Vähiuuringute Tehnoloogia Aren-

duskeskuse tegevusvaldkonnaks on uue põlvkonna vähiravimi kan-didaatide väljaarendamine ja vähkkasvajate varase diagnostika tehnoloogiate arendamine ning juurutamine.

VTAK-i töö tulemusel saab tea-tud tüüpi vähkkasvajaid varase-mas staadiumis diagnoosida. See-juures ollakse keskendunud just mitteinvasiivsele diagnostikale – st inimest ei ole vaja tükkideks lõi-gata, et teada saada, kas tal on vähk.

Väljaarendamisel on nn uue põlvkonna vähiravimite kandidaa-did, mis on efektiivsemad, selek-tiivsemad ja võimalikult vähese toksilisusega ülejäänud organis-mile.

Uute ravimikandidaatide ja diagnostiliste platvormide loomi-seks kombineeritakse meedikute, biotehnoloogide ja keemikute teadmisi. VTAK-i asutajateks ja partneriteks on enamik vähiravi ja diagnoosimisega seotud organi-satsioone Eestis.

OÜ ELIKO Tehnoloogia ArenduskeskusELIKO tegeleb kahe uurimissuu-naga – sensoorika ja signaalitööt-luse meetodid ning personaliseeri-tud andmeteenused.

Sensoorika ja signaalitöötluse meetodid võimaldavad kätte saada informatsiooni mitmesu-guste nähtuste ja protsesside

kohta. Selleks uuritakse ja arenda-takse bioloogiliste, elektrokeemi-liste ja mehaaniliste suuruste mõõtmist peamiselt nende elektri-lise impedantsi kindlaksmäära-mise kaudu. Eesmärk on sensor-võrkude usaldusväärsuse ja töö-kindluse tõstmine peamiselt ter-vishoiu valdkonnas, kuid käsil on ka akude ja patareide eluea ning nende elektrimahutavuse mõõt-mine ning eri komposiitmaterja-lide ja nende struktuuride (näiteks elektrituulikute labade) defektide avastamine.

Innovaatiliste masinaehitus-like tootmissüsteemide TAK (IMECC)IMECC-i teadus ja arendustööd toimuvad kolmes suunas, mille ühisnimetajaks on tulevikutehase kontseptsiooni ja strateegia aren-dus ning realisatsioon:

- E-tootmise ning toote eluea juhtimise mudelite väljatöötamine ja juurutamistingimuste määratle-mine ettevõtte, tarneahela võrgus-tiku ja klastri tasanditelt lähtudes ja mudelite katsetamine ettevõte-tes;

- ettevõttekesksete protsesside automatiseerimise väljatöötamine robot-tehniliste lahenduste baasil;

- intelligentsete süsteemide arendamine töökeskkonnast anduritega vajaliku informat-siooni kogumiseks, sünteesiks ja tarkade otsuste vastuvõtuks ning

edastamiseks juhtimiskeskustesse.Kavandatavatele uurimistöö-

dele on iseloomulik infotehnoloo-giliste lahenduste lõimimine töös-tuse ja tootmise erivaldkonda-dega. Uurimistööde tulemused loovad aluse uute toodete juuruta-miseks, tootlikkuse tõstmiseks ning kõrgtehnoloogiliseks tootmi-seks. Rakendused ei piirdu ainult mehhatroonika ja masinatööstu-sega, vaid on teostatavad ka ener-geetikas, toiduaine-, puidu- ja mööblitööstuses.

Reproduktiivmeditsiini ja -bio-loogia tehnoloogia arendus-keskus (Repro-TAK)Repro-TAK-i peamine tegevus-valdkond on reproduktiivmedit-siini tehnoloogiate arendus. Kon-sortsiumi uuringute peamiseks sihiks on viljatuse diagnostika ja ravi meetodite arendamine. Uuringute tulemusena jõuavad kasutusse uued tehnoloogiad naise- ja mehepoolse viljatuse põhjuste tuvastamiseks ning laste-tuse ravi tulemuslikkuse paranda-miseks. Praegu on viljatuse diag-nostika küllaltki ebatäpne ja ravi madala tulemuslikkusega.

Repro-TAK-i teine suurem tegevusvaldkond on veterinaar-meditsiinis (tõuaretuses) laialda-selt kasutatavate tehnoloogiate arendus, mille eesmärk on muuta kariloomade tõuaretus oluliselt efektiivsemaks.

Ettevõtete ja teadusasutuste koostöös sündinud kaheksa Tak-i

3Tehnoloogia arenduskeskused

Ennekõike tuntakse ettevõ-tet ohutus- ja turvaklaaside valmistajana nagu vaik- ja kilelamineeritud, karastatud ja t u lek i nd lad k laa sid. Samuti eri mõõtu sise- ja välistingimustesse mõeldud peeglite, lacobele-, matt-, muster- ning toonklaaside valmistajana. Tavatarbijale on Andrese Klaasi ühed tun-tumad tooted klaasist sau-nauksed ja seinapeeglid. Kuid tänu aastatepikkusele arendustööle on sellelt ette-võttelt oodata innovaatilisi lahendusi vedelkristall klaa-side maailmas.

Ettevõtte juhatuse esi-mehe Gerd Veelma sõnul on arendustegevus firma jaoks praegu olulisim suund. Näi-teks hakkas Andrese Klaas üheksa aastat tagasi tootma keemilise disainmatistusega klaase, mida siiani ei val-mista ükski teine ettevõte Baltikumis ega Skandinaa-vias.

„Meil pole nii palju raha kui suurtel rahvusvahelistel k laasitoot jatel ja seega peame leidma teise tee. Pühendume eriklaasi vald-konnale ja seda ka arendus-tegevuses,” selgitas Veelma, kelle sõnul katsetab firma pidevalt uusi lahendusi ning otsib ideid ja väljakutseid kogu maailmast.

Viimase aja suurimaks innovatsiooniks firma toote-nimistus on vedelkristall klaasid. Selle arendamisse on ettevõte panustanud koostöös Tartu Ülikooli ja Eesti Nanotehnoloogiate A renduskeskusega pa lju aega ja ressursse ning jõutud on sellisele tasemele, et saab hakata juba mõtlema val-mistoote turule toomisele. Vedelkristallklaasi plussiks on asjaolu, et mattklaasi saab elektrivoolu abil muuta kirkaks ja läbipaistvaks. Sel-line klaasiinnovatsioon loob tootele palju erinevaid kasu-tusvõimalusi.

Ve el m a s õnu l a lg a s vedelkristallklaasi projekt juba 2008. aastal, kuid päris palju kulus aega selleks, et klaasi kirgas pool oleks tõeli-

Kodumaine firma tõotab klaasitootmises väikest revolutsiooniligi 17 aastat peamiselt ohutus- ja turva-klaase valmistanud andrese klaasi as on tänu aastatepikkusele arendustööle muutmas vedelkristallklaasi tootmispõ-himõtteid kogu maailmas.

selt kirgas. See oli keeruline ülesanne ja selleks tehti äär-miselt palju katseid. Nüüd-seks on täpne segu põhimõt-teliselt teada ja töö käib toot-misprotsessi a lustamise suunal.

Andrese Klaasi ees-m ä r g i k s on a a s t a lõpuks olla ise võime-l i ne vedel k r ista l l-klaasi tootma. Selle jaok s t u leb vä lja arendada terve toot-misliin, mis saab toimuma koostöös ühe Saksa ettevõt-tega, kes hak kab hoolitsema ka toot-misseadmete hili-sema hoolduse ja järeltoe eest.

Firma kaugeleula-tuvamaks plaaniks on jõuda sinnamaani, et vedelkristallklaasi lit-sentsi ja tehnoloogiat müües saaks seda toota iga väike või keskmise suurusega ettevõte. Seeläbi jõuaks see paljudele turgu-dele, hind langeks ning selle tootmist ja hinnakujunda-mist ei kontrolliks enam suu-red ettevõtted, kes müüvad seda klaasi praegu hinnaga 1000 eurot ruutmeeter.

„Meie soov on jõuda sel-leni, et esmane hind oleks praegusest poole odavam, aga kui seda hakataks palju-des riikides tootma, alaneks h i nd v e elg i ,” s e lg it a b Veelma.

Analoogseid klaase on maailmas juba aastaid ole-mas, ent Andrese Klaasi pakutav vedelkristalllahen-dus on tehnoloogiliselt eri-nev toode. Innovatsioon seisneb kas või selles, et antud klaasi on Eestis välja töötatud meetodi järgi oda-vam toota, kuna tootmis-protsess on palju lühem ja lihtsam. Üheks suurepära-seks näiteks Andrese Klaasi toodetud vedelkristalllahen-dusest on Tallinna teletorni kuus klaasist põrandapa-neeli, mida saab vastavalt soovile ja vajadusele matist kirkaks moondada.

Gerd Veelma selgitab, et

teletorni põranda pealis-pind, millel inimesed käivad, on tavaline 3 x 10 mm klaas. Selle all on põrandaklaasiga paketti pandud vedelkristal-l iga lamineeritud k laas. Vedelkristall on kahe klaasi vahel, sest see kaitseb pinna-katet kõige paremini. Klaasi servast jooksevad elektri-juhtmed, et klaasi valgust läbilaskvaid omadusi voolu abil muuta saaks.

Veelma sõnul kasutatakse maailmas ühe rohkem eripä-raseid ja originaalseid klaas-la hendusi. Üheks kõige võimsa ma ks nä iteks on Apple’i poolt Shanghaisse

rajatud 18 meetri kõrgune klaaslahendus. Selle mono-liitsetest klaasilehtedest ele-mendi valmistamiseks tuli sisuliselt ehitada kohapeale uus tehas.

Uudseid klaaslahendusi tehakse ka Eestis ning üheks näiteks võib tuua vabadus-samba, mille väljavahetata-vad klaaspaneelid tootis sa mut i A nd rese K laa s. Veelma arvates võiks see trend jätkuda, kuna neil on olemas oskusteave ja võime tugevaks arendustööks.

Lähituleviku innovatsioo-nidest rääkides nendib klaa-sifirma juht, et uue suunana

lisandub ilmselt puutetund-like klaaspaneelide kasutu-selevõtt. Näiteks tulevikus on teie kodudes televiisori asemel tükike klaasi seinal. Vajadusele täidab see nii teleri kui ka arvutiekraani funktsiooni, kuid muul ajal sulab visuaalselt seinaga ühte.

„Arendus on selline ala, et selle juures ei maksa heituda asjaolust, et keegi kusagil on midagi analoogset juba tei-nud. Me ei tea kunagi – äkki meie alustatud arendus aitab võimaluse viia see kõik järg-misele tasandile või kasvab sellest välja hoopis uus pro-jekt.”

andrese klaasi toodetud vedelkristalllahendusest on Tallinna teletorni kuus klaasist põrandapaneeli, mida saab vastavalt soovile ja vajadusele matist kirkaks moondada.

FOTO: DELFI

4 Tehnoloogia arenduskeskused

STACC-i uudsed tehnoloogiad aitavad tarkvaraettevõtted maailma

Teadus- ja arendusorganisat-sioon STACC (Software Tech-nology and Applications Com-petence Center) on orienteeri-tud tarkvaratehnika vald-konna rakendusuuringutele, kaasates sinna nii tehnoloogia tarnijaid kui ka kasutajaid. Peale Eesti kahe täppistea-duste gravitatsioonikeskuse – Tartu Ülikooli ja Tallinna Teh-nikaülikooli – on STACC-i ümber koondunud tunnusta-tud tarkvaraarendusfirmad: Cybernetica AS, AS Regio, AS Webmedia, OÜ Quretec, Knowit Estonia Consulting OÜ, Skype Technologies OÜ, E-Tervise SA, OÜ Plumbr ja OÜ ZeroTurnaround.

STACC-i tegevjuhi Indrek Vainu sõnul on eesmärk luua kontsentreeritud teadusaren-duskeskus, kus ettevõtted saaksid oma ühistele tehno-loogilistele probleemidele lahendusi. Selleks töötab STACC välja tehnoloogiaid, mida saab ettevõtetes kasu-

kolm aastat tagasi loodud Tarkvara Tehnoloogia arenduskeskuse (sTaCC) missiooniks on tõsta selle valdkonnaga seotud Eesti organisatsioonide kompetentsi, konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust ning suurendada tarkvaralahendustest saadavat kasu laiemalt.

tada või tootena turule tuua. Eesmärgi saavutamise eeldu-seks on ühest küljest ettevõ-tete ideed ja vajadus ning tei-salt tugev teaduslik meeskond.

Ettevõtete ja ülikoolide koostöö keskusena toimiv STACC on paik, kus teadlased teevad oma relevantsetel tee-madel uurimistööd ja ettevõt-jad leiavad nad selle kompe-tentsi järgi üles. Ettevõtted suunavad teadlasi omalt poolt rakenduslike küsimustega, võimaldades kasutada reaal-seid andmeid ning lahendada reaalelu probleeme.

Sellisest koostööst sünni-vad Vainu sõnul näiteks isik-likku privaatsust garanteerivad analüüsimeetodid, parema tarkvara loomise võimekus, sotsiaalvõrkude parem ana-lüüsimine ning tarkvara testi-mise hõlbustamiseks vajalikud pilditöötlusalgoritmid.

Toetamaks oma missiooni viib STACC läbi rakendusuu-ringuid andmekaeve ja and-

STACC-il, mis pakub ligipääsu teaduspoolele ja loob kesk-konna koostööks teiste part-neritega.

Tema sõnul on ettevõte saa-nud oma uurimistööle väär-tusliku teadusressurssi. Koos-töö tulemuseks on uus tehno-loogia, mille üks kasutusala kohe-kohe uue spin-off-ette-võttena turule läheb. Tegemist on veebilehtede uudse visuaalse testimise automati-seerimise töövahendiga. Seda tehnoloogiat poleks nende ettevõte Loogi hinnangul ilma STACC-ita luua suutnud.

Rahvusvaheliselt tegutsev Java produktiivsustööriistade loomisele pühendunud tark-varalooja ZeroTurnaround

alustas STACC-iga koostööd juba ettevõtte algusaastatel. Eesti Aasta Innovaatori 2011 tiitliga pärjatud ettevõtte esmatooteks on JRebel, mida kasutab ligi 20 000 Java aren-dajat üle maailma, et säästa koodikirjutamisele kuluvat aega. ZeroTurnaroundi asu-taja ja tegevjuhi Jevgeni Kaba-novi sõnul sai STACC-iga koostöös teha uuringuid agressiivsemalt, mille tule-museks on nende uus inno-vaatiline toode LiveRebeli. „Täna saame näidata esimest LiveRebeli eest saadud inno-vatiivse toote auhinda Eclip-seconilt.”

Praegu on STACC-il töös 13 projekti, millesse kaasa-tud ligi 35 teadlast, inseneri ja programmeerijat. Konto-rid on nii Tartus kui ka Tal-linnas. STACC on avatud teadus- ja uuringumahukale koostööle nii era- kui ka ava-liku sektoriga.

mete integreerimise (Data Integration and Mining – DIM) ning tarkvara- ja tee-nuste disaini (Software and Services Engineering – SSE) suunal. DIM suuna projektid on orienteeritud valdavalt veebianalüütika ja sotsiaal-sete võrkude analüüsimisele, biomeditsiini andmete integ-ratsioonile ja kaevele ning pri-vaatsust säilitavale andme-kaevele. SSE projektid tegele-vad nutikate teenuste ja inter-netiliideste ning tarkvaraaren-duse produktiivsuse raken-dusuuringutega.

„Ettevõtete ja teadlaste vahelisel koostööl on võtme-küsimuseks erinevate ajaliste horisontide sünkroniseeri-mine,” tõdeb Vainu. Teadus

vajab mõtte- ja arendustööks rohkem aega ja suunasead-mist, valdkonda süvenemist, probleemi õiget sõnastamist ja mõistmist ning üliõpilaste värbamist. Ettevõtted vajavad aga kiiresti uusi kontsept-sioone ja toimivaid lahendusi, et seda äris rakendada.

Kahe ja poole aastaga on STACC-is loodud tugev kom-petents ning valminud esime-sed prototüüplahendused, mida ettevõtted saavad oma äritegevuses kasutada.

Üks STACC-i asutajaid, Knowit Estonia tegevjuht Kas-par Loog on senise koostööga väga rahul. Kuna Knowit väi-keettevõttena ei saa ega jõua teha erilist teadusarenduste-gevust, siis on oluline roll

Dr Juan Cui tutvustab Georgia Ülikooli Computational Systems Biology laboratooriumi vähiuuringute tulemusi

Juan Cui kaitses doktorikraadi bioinformaatikas Singapuri Rahvuslikus Ülikoolis 2008. aas-tal. Kraadiõpingute jooksul tegeles ta süvendatult andme-kaevega, arvutusliku immuno-loogia ja ravimidisainiga. Edasi hakkas ta Georgia Ülikoolis töö-tama vähi bioinformaatika ja süsteemibioloogia alal. Praegu uurib ta võimalusi, kuidas oma-vahel ühendada vähiravi uurin-gute teoreetilist poolt praktilise poolega – ehk kuidas ühendada arvutuslikku modelleerimist ja oomika/sekveneerimise and-mete analüüsi vähi biomarke-rite, alternatiivse splaisingu mustri ja arvatavate vähiravi sihtmärkide eksperimentaalse kontrollimisega.

Leidmaks vähi biomarke-reid, lõi tema juhitud töögrupp arvutiprogrammi, mis uuris vereseerumisse eritatavaid (sekreteeritavaid) valke. Kuna rakkudest sekreteeritavate val-kude hilisemast saatusest tea-takse väga vähe, siis polnud töö lihtne. Esimeseks sammuks oli olemasolevate andmete kogu-mine ja süstematiseerimine selliste verre eritatavate val-

kude kohta, mis on seotud eri-nevate haigusseisunditega. Järgnevalt uuriti, millised on nende valkude ühised füüsi-kalis-keemilised omadused ning kas leidub ka konservee-runud aminohappelisi järjes-tusi ja sekundaarstruktuure. Töö tulemusena näidati, et valkude sekretsiooni jaoks on olulised järgnevad tunnused: signaalpeptiidid, transmemb-raansed domeenid, glükosü-leerimissignaalid, hüdrofoob-sus ja polaarsus, aga ka sekun-daarstruktuur ja struktuuri-tud regioonid. Dr Cui ja kol-

leegide töö tulemused avaldati ajakirjas Bioinformatics, lei-des teiste teadlaste hulgas kohe laialdast vastukaja, ning nende tulemuste alusel esitati ka USA patenditaotlus.

Koostöös patsientide and-metega osalenud Jilini Ülikoo-liga Hiinas töötati Dr Cui grupis välja ka maovähi biomarkerite identifitseerimise meetod. Kokku 80 haige ja terve koe paari kasutati esmalt transkrip-toomilise mikrokiibi analüüsis. Võrdlevanalüüsi ja arvutusliku ennustamise tulemusena tehti kindlaks geenimarkerid, mis eri maovähi tüüpide puhul erista-vad vähirakku normaalsest rakust. Teiseks võtmeleiuks oli võimalike seerumis ja uriinis leiduvate valguliste markerite ennustamine, kasutades eri tasemel ekspresseerunud geene. Leiti mõned sellised ennustavad markerid, mis vali-deeriti eksperimentides – kaasa arvatud üks väga paljulubav maovähi uriinimarker. Tulemu-sed on avaldatud ajakirjades Nucleic Acid Research, PlosOne ja BMC Cancer ning on aluseks teisele USA patenditaotlusele.

Loengud vähi bioinformaatikast TTÜ Informaatikainstituut, Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus koostöös Eesti Tervisetehnoloogiate Klastriga kutsuvad osalema Georgia Ülikooli (USA) teadlase, Dr Juan Cui loengusarjas:

� 29. mail kell 14.00 “Cancer Biomarker Analysis via Classification”,

� 30. mail kell 14.00 “Cancer Growth Model”,

� 31. mail kell 14.00 üldloeng “Cancer Bioinformatics”,

� 31. mail kell 16.00 “Cancer Genome Analysis”.

Dr Cui on Georgia Ülikooli Computational Systems Biology Laboratory vähiprojekti juht. Sellel kuul kajastas nende töid Science Daily: Low Oxygen Levels Could Drive Cancer Growth. Loeng on esmalt mõeldud bioloogidele, informaatikutele, arstidele ja tudengitele.5. ja 6. juunil esineb dr Cui Tartu Ülikoolis.

DETAILSEM InfOrMATSIOOn: http://data.ttu.ee

rEGISTrEErIMInE: jaan.ubi@ttu.ee või telefonil 5648 2063

LOEnGUD TOIMUVAD: TTÜ majandus- ja sotsiaalteaduskonna õppehoones X-209, Akadeemia tee 3, 12618 Tallinn

dr Juan Cui

5Tehnoloogia arenduskeskused

Vähk on haigus, mille diag-noosimine lööb esimese hooga jalust nii haige kui ka tema lähedased. Oleme ju harjunud vähki pidama sur-mahaiguseks ning mis seal salata – vähk kustutab igal aastal mitmedki eluküünlad. Aga vähk on haigus, millest ka terveks saadakse. Selle nimel, et vähki üha varasemas staa-diumis diagnoosida ja ravi tõhustada, teevad tööd kõik arenenud riigid maailmas. Nii ka Eesti. 2005. aastal rajatud Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (VTAK) on aastaid töötanud selle nimel, et arendada uue põlvkonna vähiravimi kandidaate ning töötada välja ja rakendada vähkkasvajate varase diag-nostika tehnoloogiaid.

Vähiriski hindamine vereanalüüsiga Juba praegu on võimalik hin-nata inimeste individuaalset riski teatud tüüpi rinna-, munasarja- ja sooltevähi ning melanoomi puhul.

Analüüsi andmiseks ei ole patsiendil vaja teha muud, kui anda vereproov. Just sedalaadi diagnostikatehnoloogiate, mille puhul ei ole vaja inime-sele n-ö haiget teha, välja töö-tamine ongi keskuse eesmärk.

Analoogseks uurimissuu-naks on ka vähimarkerite tuvastamine vereanalüü-siga. „Vähirakud ilmnevad tihtipeale veres ammu enne seda, kui kasvajat on võima-lik n-ö tükina tuvastada,” märgib VTAK-i juhataja Riin Ehin. Näiteks rinnavähi sõel-uuringuks ei oleks sel juhul vaja naist saata mammograafi tegema (kiiritus!), kui naise veres vähi biomarkereid ei leidu. Niisamuti ei ole sool-teuuringuks tarvis teha pat-siendile üsnagi ebamugavat protseduuri, vaid esimese asjana selgitatakse vereana-lüüsiga välja, kas veres leidub vähimarkereid ning alles see-järel selgub, kas inimene võiks vajada täiendavaid uuringuid.

„Selle analüüsiga ei tekitata inimesele ilmaaegu valu ega raisata asjatult kallitele uurin-gutele haigekassa raha,” tõdeb Ehin. „Iga aegsasti avastatud vähk aga säästab inimelu ja hoiab kokku riigi raha.”

Kui geenitestidega tehakse kindlaks, et inimesel ongi soodumus rinna- või sool-tevähiks, käib ta edaspidi regulaarselt perearstil verd andmas ja kui veres ilmnevad vähimarkerid, suunatakse ta täiendavatele uuringutele. Nii võiks see tulevikus tõepoolest olla – praeguseks on biomar-

Vähiuuringute TAK töötab välja vähi varaseid diagnostikavõimalusi ja tõhusamat ravi

kerite test VTAK-is töös olnud poolteist aastat ning selle tulemused on Ehini sõnul paljutõotavad.

Individuaalset riski teatud tüüpi vähkidele aga saab juba lasta hinnata. Kui geneetili-sele konsultatsioonile suunab onkoloog või perearst, tasub selle eest Haigekassa. Tulla võib ka omal käel, sel juhul tuleb riski hindamise eest ise tasuda. Helistades telefonil 620 4347 saab panna kinni aja arst-geneetik dr Olga Kos-tina vastuvõtule Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Praegu on VTAK-s töös neli projekti diagnostika valdkon-nas. Lisaks eelmärgitule on töös ajukasvajate biomarkeri-tega seonduv projekt ja mole-kulaardiagnostilised analüü-sid personaalseks raviks.

Tõhusama ravi nimelUue põlvkonna vähivastaste ravimite arendamiseks on töös kaheksa projekti.

„Meie eesmärk on töötada välja ravimikandidaadid, mis tapaks üksnes vähirakke. See vähendaks oluliselt vähiravi toksilisust,” täpsustab Riin Ehin. „Põhjus, miks vähira-vimeid peab olema palju, on see, et kui ütlen sõna „vähk”, ei tähenda see ühte haigust – molekulaarbioloogilises mõt-tes on tegemist enam kui 350

erineva haigusega.” Vähi tõhusaimaks raviks

tuleb ravi määrata haiguse molekulaarbioloogilise ole-muse järgi. Juba eelmainitud molekulaardiagnostiliste ana-lüüside välja arendamine on samuti VTAK-i üks töösuundi.

Arenduskeskuse projek-tide koordinaator Maarika Merirand märgib, et kaks projekti ravimikandidaadi arenduses on hilises uurin-g ufaasis. „Üks neist on endomeetriumi ehk emaka limaskesta neljanda staa-diumi vähi ravimikandi-daat, millele praegu ravi ei olegi. Ravimikandidaat on välja töötatud ning oleme Euroopa ravimiametilt saa-nud sellele orbravimi staa-tuse, mis tähendab seda, et ravimiuuringuid tehakse kiirendatud vormis, kuid samamoodi kindlate reeglite järgi nagu üldiselt ravimiuu-ringuid,” räägib Merirand.

Samuti on ravimikandidaat välja töötatud kahe kind-lat tüüpi leukeemia raviks. „Nende kahe ravimikandi-daadi suhtes on huvi tundnud mitu farmaatsiafirmat – see annab lootust, et ravim tuleb tootmisse ja turule. Ravimite tootmise ja turustamisega VTAK ei tegele,” selgitab Meri-rand.

Ravimite arendussuunal

on töös ka angiogeneesi inhi-biitori ehk kasvaja veresoonte teket takistav ravimikandi-daat. Ravi takistab kasvajal moodustada enda ümber veresooni, see aga tähendab, et kasvaja ei saa anda siirdeid.

Samuti on arendamisel melanoomi vaktsiinikandi-daat. „Püüdleme selle poole, et tulevikus saaks end mela-noomi vastu vaktsineerida,” osutab Merirand.

Ta tõdeb, et ravimiarendus on suhteliselt pika arenguga protsess ning avastamisest turule jõudmiseni kulub 15–17 aastat. Diagnostika puhul on arengutsükkel lühem, seetõttu ongi osa VTAK-i arendusi jõudnud juba ka rakendusse. Rakenduslikku eesmärki kõik kaksteist töös olevat projekti kannavadki, lisaks kuulub VTAK-i projek-tiportfelli ka kolm baastea-duslikku projekti.

Vähiuuringute Tehnoloo-gia Arenduskeskus on rahvus-vaheliselt tunnustatud teadus- asutus, kelle töös osalevad mitmed erinevad partnerid nii Eestist kui ka välismaalt. „VTAK-s on koos erineva taus-taga inimesed, mis tähendab ühelt poolt pidevat kvalitee-dikontrolli, teiselt poolt seda, et meil on kogu aeg võimalik leida uusi lahendusi problee-midele,” märgib Riin Ehin.

Kaks aastat tagasi pälvis keskus Soomes Kvalitee-diinnovatsiooni eriauhinna. Tunnustuse tõi vähiriski hin-damise ja nõustamise teenus.

VTAK-i arendustöö käib tihedas koostöös igapäeva-selt praktiseerivate onkoloo-gidega, kellelt keskus saab teavet vähihaigetega seondu-vatest probleemidest. Samuti annavad arstid hinnangu, kas projekt on kliinilises konteks-tis rakendatav. Paralleelselt tehakse koostööd farmaat-siafirmadega, hindamaks arendusprojektide turupo-tentsiaali ja leidmaks edasisi litsentseerimispartnereid.

Põhja-Eesti Regionaal-haigla juhatuse esimehe Tõnis Alliku sõnul on teadusalane koostöö VTAK-i ja tema pro-jektide partneritega nende haiglale, kui vähikeskusele oluline väljund aitamaks selle raske haigusega patsiente. Koostööle innustavad ka esi-mesed tulemused, mis on juba leidnud rakendust iga-päevases ravitöös. Perspektii-vis näeme vähihaiguste ravis osalevate tegevarstide üha suurenevat rolli uute uuri-missuundade ja projektide algatamisel ja nendes osale-misel, mida loetakse nn kõi-kehõlmava vähikeskuse üheks kvalitatiivseks näitajaks.

VTAK-i käekäigu üle tun-

nevad head meelt ka teised koostööpartnerid. VTAK-i nõukogu esimees, Tallinna Tehnikaülikooli teaduspro-rektor Erkki Truve sõnul on Vähiuuringute TAK ülikoolile oluline mitte üksnes koostöö arendamiseks ettevõtetega. Mitmed TTÜ doktorandid ja magistrandid teevad TAK-des oma igapäevast uurimistööd, mille tulemusel sünnivad head ning rakendusliku väl-jundiga magistri- ja doktori-tööd.

Glaxo SmithKline Eesti OÜ meditsiiniala juhi Toomas Pruunsilla sõnul on globaalse farmaatsiagigandi Eesti esin-duse üheks rolliks ka kohalikul ravimiarendustegevuse aren-gutel silma peal hoida. Sellel baasil on meil VTAK-ga kuju-nenud usalduslikud suhted ja oleme kursis VTAK-i kuu-luvate firmade potentsiaalselt huvi pakkuvate tehnoloogi-liste platvormidega. Praegune koostöö pole küll veel suure-mahuline, kuid kätkeb endast reaalset võimalust hoopis laiemaks ja kvalitatiivselt uuel tasemel partnerluseks.

AS Kevelt juhatuse liikme Ivar Järvingu sõnul on nende ettevõte tänu VTAKile saanud algatada ja ellu viia ravimi-arenduse projekte, millega üksi oleks olnud raskem hakkama saada. „Meie jaoks on oluline nii uute kompe-tentside teke kui ka struk-tureeritud koostöö haiglate, ülikoolide ja ettevõtluspart-neritega ning loomulikult ei ole ka vähetähtis finantsvõi-mendus,” lisas ta. AS Kevelt on tänu koostööle VTAKiga muutunud rahvusvahelisel areenil oluliselt konkurent-sivõimelisemaks. „Koostöös VTAKiga arendatud üks meie ravimikandidaat on jõudnud kliinilistesse uuringutesse.”

„Meie töö eesmärk on, et inimesed oleks tervemad, paremini diagnoositud ja ravitud,” rõhutab Riin Ehin.

VTak asutati koostöös järgmiste partneritega:Tallinna Tehnikaülikoolpõhja-Eesti Regionaal-haigla saTrial Form support TFs aBCeMines Estonia oÜCambrex Tallinn askevelt asCelecure asinbio oÜVTak-i projekti partnerid on näiteks: Tartu Ülikool, protobios oÜ, Ephag as, Quattromed hTi laborid oÜ, Balti Tehnoloogiaaren-duse as jt.

Vähiuuringute Tehnoloogia Aren-duskeskuse teadurid Katrin Vanatalu, Ingrid Palm ja Monika Drews töötavad selle nimel, et vähki saaks võimalikult varakult diagnoosida ja tõhusamalt ravida.

FOTO: Siim Lõvi

Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskuse teadurid Katrin Vanatalu, Ingrid Palm ja Monika Drews töötavad selle nimel, et vähki saaks võimalikult varakult diagnoosida ja tõhusamalt ravida.

FOTO: Siim Lõvi

6

Biotehnoloogia tuleb ettevõtjatele appiTervisliku piima Biotehnoloogiate arenduskes-kuses (TpTak) ühendavad ettevõtted ja tead-lased oma teadmised ning kogemused uute, kõrge ekspordipotentsiaaliga toidutoodete ja loomasöötade loomiseks biotehnoloogia abil, ütleb TpTak-i juht Ene Tammsaar.

Tehnoloogia arenduskeskused

Millised on teie arenduskes-kuse põhilised uurimisvald-konnad?

TPTAK teeb multidistsipli-naarset teadus- ja arendustööd põllumajanduse, toiduteaduse ja meditsiini valdkonnas.

Oma teadus- ja arendustege-vusega täiustame ja arendame teaduspõhiselt kogu piima toot-mise ja piimatoodete valmista-mise ahelat. See tähendab, et TPTAK-i teadlased on kompetent-sed nii toiduainete, loomorganis-mide kui ka kliinilise meditsiini (inimorganismi) uurimistööde läbiviimises. See võimaldab teha teadusarendustööd alates looma aretusest, söötmisest, pidamisest, tervist toetavate toodete loomis-ideoloogia väljatöötamisest kuni toote tervislikkuse uurimiseks kliiniliste katsete läbiviimiseni.

Kõigis neis eelnimetatud vald-kondades tehakse ettevõtjatele vajalikku teaduslikku uurimis-tööd, viiakse läbi kliinilisi loom- ja toiduainete uuringuid, tegeldakse uurimistulemuste patenteerimise ning intellektuaalomandi litsent-simisega. Seega on TPTAK-i tege-vus suunatud uurimistulemuste rakendamisele ja konkurentsiee-lise saamisest huvitatud ettevõt-jatele, kes pakuvad tarbijale uusi, teaduspõhise lisandväärtusega tooteid.

Millises suunas peaks are-nema meie igapäevane toit?

Kui esitada küsimus, et mis on kujunemas lähemal ajal üheks ülimalt tõsisemaks sotsiaal-majanduslikuks väljakutseks, siis on vastus sellele järgmine – haiguste raviks kuluvate res-sursside kriitiliseks muutuvad võimalused, kulud ja koormu-sed ühiskonnale ja seda ka väga kõrgelt arenenud riikide puhul. Kas majandus peab seda vastu?

Lahenduste otsimine on jõud-nud lõpliku tõdemiseni: eluliselt ülioluliseks on muutunud tea-duspõhised uuenduslikud-enne-tavad lahendused ja tegevused! See aga muudab väga oluliseks toiduainete tööstuse, mille tea-duspõhises innovaatilises aren-gus peitub väga võimas abinõu süvenevate probleemide mini-miseerimiseks ja ennetamiseks.

Teadlaste ja ettevõtete süner-gism suudab luua innovaatilisi lisandväärtusega tooteid, mis on tervist säästavad ja toetavad ja haiguste riski ennetavad. Pike-mas väljavaates vähendama kõiki inimeluga seotud kulutusi ning kokkuvõttes on see väga võimas majanduslik kokkuhoid ja kasum.

Miks on vaja toiduainetele anda lisandväärtust?

Elame väga keerulises kesk-konnas, kus kõikvõimalike prob-

leemide surve tervisele järjest kasvab, saadavad tavatoidud on muutunud vaesemaks (pinnas on vaesem, tehisainete kasutusele-võtmine, inimeste mikrofloora on muutunud vaesemaks jne) ning ei piisa ainult tavatoidust. Tavatoidule tuleb anda lisaväär-tus, rikastades toitu näiteks vita-miinidega, kaltsiumi, kiudainete, probiootiliste bakteritega jne.

Toitu, sealhulgas piimatooteid tuleb muuta ka mitmekesisemaks ja veel paremaks ka inimese jaoks. Näiteks vajab inimene asenda-matute rasvhapete hulka kuu-luvaid oomega-3-rasvhappeid, mida inimese organism pole võimeline ise tootma ja peaks neid saama toiduga. Põhiliselt on oomega-3 allikaks kala. Aga miks mitte saada seda piimaga? TPTAK-i teadlased on välja töö-tanud veiste söötmisstratee-gia, mida kasutades saab tõsta oomega-3 sisaldust piimas. Sellist piima juues saab inimene sealt oomega-3-rasvhappeid.

Selleks, et olla konkurentsivõi-meline, peame tootma ja ekspor-tima lisandväärtusega toidutoo-teid. Mahutoodete eksportimise aeg on läbi ning see ei ole Eesti toiduainetööstuse väljundiks, sel-lega ei teeni enam raha. Selleks, et luua lisandväärtusega toidu-tooteid, tuleb vaatluse alla võtta kogu toidu tootmise ahel ja teha arendustööd kogu selle ulatuses.

Eri toodetes on erinevad probiootilised bakterid. Mille poolest nad erinevad?

Probiootikumidena on kasu-tusel bakteritüved, mille liigid on inimorganismis loomupäraselt olemas. Igal probiootilisel bak-teritüvel on aga oma spetsiifili-sed omadused. Seega, erinevad probiootikumid ei konkureeri otseselt, nad pigem täiendavad üksteist.

Näiteks kui Südamejuustu sisalduv TENSIA bakter toetab südame-veresoonkonna tööd, siis ME-3 bakter on antioksü-dantsete omadustega.

Lisaks TENSIA bakterile on TPTAK-i kultuurikollektsioonis veel mitmeid baktereid, mille omadused on hästi kirjeldatud. Näiteks ühel probiootilisel bak-teril on Eesti ja Euroopa patent, kahe bakteri kohta on esitatud patenditaotlus. Kõikidel neil bak-teritel on erinevad spetsiifilised omadused. Järgnevatel aastatel jätkame uurimistööd erinevate bakteritega.

Toiduahela üks oluline lüli on loomad ja nende toit. Miks on silobakteril nii suur tähtsus?

Traditsiooniliselt on olnud loomade söötmise põhiliseks eesmärgiks toodangu suuren-

damine. Kuna tarbija eeldab nn täiesti kvaliteetset toodet, siis on teadlaste eesmärk luua söötmise strateegiad, mis hõlmavad nii lis-andväärtusega piima tootmist kui ka loomade heaolu ja tervist.

Tänu mitmete rasvhapete (näiteks oomega-3) kasulikule mõjule inimeste tervisele on intensiivistunud ka söötmisala-sed uuringud nimetatud rasvha-pete sisalduse suurendamiseks piimarasvas.

kuidas seda saavutada?Veiste põhisöödana kasuta-

takse Eestis traditsiooniliselt liblik- õielistest heintaimedest valmis-tatud silo, mis sisaldab rohkem piima ülekanduvaid tervis-sood-said rasvhappeid. Kuna liblikõie-listest heintaimedest kvaliteetse silo saamine ei olegi nüüdisajal nii lihtne, oli eesmärgiks leida sel-leks sobiv piimhappebakteritel baseeruv silokonservant.

Aastatepikkune uurimistöö on kandnud vilja: TPTAK-i ja EMÜ teadlaste poolt isoleeritud ja uuri-tud silobakter Lactobacillus plan-tarum NCIMB 30236 nimega E-98

sai Euroopa toiduohutusametilt (EFSA) positiivse hinnangu ning Euroopa Komisjoni otsuse, mille alusel kanti bakter Euroopa Lii-dus registreeritud söödalisandite nimekirja.

on see väga suur saavutus?Jah, see on väga suur saavu-

tus, sest antud momendil on Euroopa Komisjoni otsusega Euroopa Liidu söödaregistrisse kantud vaid üksikuid silokonser-vante. See bakter pärineb Lõuna-Eesti rohumaadelt. Selle bakteri omaduseks on toota piimhapet, mis parandab silo käärimisprot-sessi. Tekkiv happeline keskkond konserveeribki sööda, hoides ära riknemist põhjustavate bakterite arengu. Tulemuseks on hea ja kvaliteetne silo. Nüüd on Eestil ka olemas oma silo kindlustusli-sand, mida saab kasutada Eestis, kuid millel on ka kõrge ekspordi-potentsiaal.

uurimistööd silokonservan-diga aga ikkagi jätkuvad?

Jah, kavas on uurida, kuidas see kajastub loomade toodan-guvõime paranemises ning mil-liseid positiivseid omadusi on veel sellel bakteril. Kinnitatud bakteri kõrval on TAK-i bakterite kollektsioonis veel teisi perspek-tiivseid, sileerimist soodustavaid baktereid. Järgnevate aastate jooksul ongi plaanis uurida neid edasi ja leida uusi baktereid ning bakterite kombinatsioone, milli-sed kindlustavad kvaliteetse silo tootmise ja säilitavad silo fermen-tatsiooniprotsessis heintaimedes olevad kasulikud toitained.

kas uurimistöö hõlmab ka pii-matootmise efektiivsemaks muutmist ning loomade are-tust?

Piim on mitte ainult väär-tuslik toiduaine, vaid ka oluline piimatööstuse tooraine. Piim, mis laapub kiiresti ja formeerib tugeva kalgendi varsti pärast laapensüümi lisamist, annab suurema kuivainesisalduse ja suurema juustutoodangu. Piima laapumisomadused mõjutavad nii juustu toodangut kui ka selle

kvaliteeti. Individuaalsete leh-made piima laapumisomadused on väga erinevad. Meie uuringud näitavad, et piima laapumisoma-duste geneetiline parandamine on potentsiaalselt efektiivne mee-tod juustutootmise efektiivsuse suurendamiseks, kuna ka pullid erinevad oma tütarde laapumis-omadustelt.

Arenenud karjakasvatusega maades kasutatakse piimatoot-mise kasumlikkuse parandami-seks majanduslikke selektsioo-niindekseid. Järgnevate aastate uurimistööde kavas on välja töötada meie majandusnäita-jatel põhinevad majandusli-kud selektsiooniindeksid ning piimatootmise jätkusuutlikud aretusstrateegiad. Selleks oleme laiendanud uurimistööd, kaasates täiendavaid aspekte: geneetilised markerid, tervis, sigimine, lüpsi-kiirus, loomade kasutusiga, udara tervis, rasva-proteiini suhe, piima rasvhappeline koostis jne. Raken-dades uurimistööde tulemusi saa-vad TPTAK ettevõtluspartnerid parandada juustutootmise efek-tiivsust (paremini laapuv piim),

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus (TPTAK) võitis uudse Eestis leiutatud ja kliinilistest raken-dusuuringutes testitud probiootilise mikroobitüve Lactobacillus planta-rum TENSIA eest 2010. aastal Soome kvaliteediinnovatsiooni auhinna. Preemia andis ettevõttele üle Soome president Tarja Halonen. TENSIA bak-ter mõjutab soodsalt südame-vere-soonkonna tööd, mida on kinnitanud kliinilised rakendusuuringud Eestis ja Venemaal. Esimesed andmed on äsja ka publitseeritud. Auhinnatud bakter on jõudnud eestlaste toidulauale E-Piim Tootmine AS-i toodetavas Harmony™ Südamejuustus, ettevõte on alustanud Südamejuustu eksporti Venemaale ja teistesse riikidesse.Praegu käivad mitmed teaduslikud rakendusuuringud, et uurida bakteri neid toimemehhanisme, mille kaudu tema positiivsed omadused avalduvad inimese organismis.

Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse (TPTAK) juhataja Ene Tammsaare sõnul on auhind väga suur tunnustus TPTAK-i ja Tartu Ülikooli teadlastele. Näiteks, saadud kvalitee-diinnovatsiooni auhind on justkui kva-liteedimärk sisenemisel Põhjamaade turule. See annab konkurentsieelise ettevõtetele, kes saavad arenduskes-kuse litsentsi TENSIA bakteri kasutami-seks oma toodete valmistamisel. Tea-

duspõhise lisandväärtusega tervislike toidutoodete turuleviimisega avaneb Tammsaare sõnul Eesti toiduainetöös-tusel võimalus oma konkurentsivõime ja ekspordi tõstmiseks.

TPTAK-I AuHINNAd: •• Lactobacillus plantarum Tensiale omistati Soome Kvaliteedi-innovat-siooni 2010 auhind.(Tensia omadusi hindasid selle auhinna jaoks põhjalikult sõltumatud Soome teaduseksperdid).•• Lactobacillus plantarum Tensia või-tis Koreas rahvusvahelisel leiutiste näi-tusel KIWIE 2009 (Korea International Women Inventions Exposition 2009) kuldmedali.•• 2009 EuWIIN-i (European union Women Inventors & Innovators Network) konverentsil ja naiste leiu-tiste näitusel Helsingis pälvis pro-biootikum Lactobacillus plantarum TENSIA (Südamejuust) EuWIIN 2009 eriauhinna.•• 2009 Tartu parima ettevõtja nimetus.

TPTAK bakterid koguvad auhindu ja tunnustust

juustupiima tootmise geneetilist potentsiaali (piima laapumis-tunnuste aretusväärtus) ning veiste geneetilist majanduslikku potentsiaali (koondindeks ja juus-tuindeks). Geneetiliste markerite kasutamine võimaldab teostada selektsiooni noorloomadel, seega saada geneetiline hinnang loo-made kohta juba varakult.

kuidas töötab TpTak-i mudel?

Maailmapraktika on näida-nud, et ühisjõul valmivad teh-noloogia arenduskeskused on optimaalseim ja ökonoomseim mudel teadustöö arendamisel. Selline koostöö on kasulik kõi-kidele osapooltele, kuna see ühendab teadlaste kompetentsi, erasektori ettevõtlikkuse ja riigi finantseeringud. Protsess on ehk esialgu kohmakas ja aeganõudev, kuid kokkuvõttes on olnud kõigile tulus. Just TPTAK-is integreerivad ettevõtted ja T&A asutused oma teadmised ja kogemused uute kõrge ekspordipotentsiaaliga toidutoodete ja loomasöötade loomiseks biotehnoloogia abil.

TPTAK-I Loodud INTELLEKTuAALSE OMANDI POrTFELL•• Litsentsid ettevõtetele: - Lactobacillus plantarum TENSIA lit-sents E-Piima Tootmine AS-ile; ettevõte on toonud turule toote Südamejuust Harmony, mis sisaldab TENSIA-t;- silokonservant E-98 – litsents Starter ST oÜ-le; ettevõte on toonud turul toote NoRdSIL, mis sisaldab silokon-servanti E-98.- söötmisstrateegia oomega-3-piima jaoks;•• Euroopa Komisjoni poolt söödali-sandite registrisse kantud silokonser-vant Lactobacillus plantarum NCIMB 30236, E-98;•• 4 leiutist;•• 3 Euroopa patenti, 2 Eesti patenti;•• rahvusvahelised patenditaotlused;•• 4 lisandväärtusega toote tootmis-ideooloogiat;•• 9 andmebaasi – veiste dNA, piima laapumis- jm omadused; •• oskusteave tõuaretusest tervislike toodeteni;•• teadusartiklid, magistri- ja dokto-ritööd; •• mikroobide kollektsioon.Allikas: TPTAK

TPTAK võitis Soome kvaliteediinnovatsiooni auhinna, mille andis ettevõttele kätte Soome president Tarja Halonen.

oÜ Tervisliku piima Biotehnoloogiate arendukeskuse loomasööda mikrobioloogia laboratoorium

7Tehnoloogia arenduskeskused

OÜ Eliko Tehnoloogia Aren-duskeskus on juba kaheksa aastat tegelenud Eestis targa keskkonna lahenduste ja nende rakenduste arenda-misega, mis kogub enda või inimeste kohta informat-siooni ning töötleb ja esitab seda kasutajale vajalikus vor-mis. Eliko juhi Oliver Väärt-nõu sõnul hõlmavad nende targa keskkonna rakendu-sed näiteks tarka linna, ini-mese tervise parameetrite pikaaegset jälgimist, RFID ja NFC raadiosidetehnoloo-giatel põhinevaid nutikaid personaliseeritud pileti- ja makselahendusi.

Oliver Väärtnõu selgitab, et ametliku kinnitatud uuri-miskava järgi on Elikol kaks uurimissuunda. Esimene neist keskendub sensoorika ja signaalitöötluse meeto-dite arendamisele ning teine personaliseeritud tarkvara-lahenduste arendamisele ning testimisele. Käimasole-vat EAS-i tehnoloogia aren-duskeskuste programmi on rakendatud kolm aastat ning kokku on selle raames Eliko teinud koostööd ligi 20 ette-võtlus- ja teaduspartneriga. Avaldatud on sadakond tea-duslikku artiklit monograafiat või konverentsi ettekannet ning taotletud kümmekond rahvusvahelist patenti. Järg-nevalt tuleb juttu mõnedest märkimisväärsematest pro-jektidest.

Eluskudede mõõtmineÜks olulisemaid Eliko töö-valdkondi sensoorikas on eluskudede mõõtmine ja monitoorimine. Eliko ees-märk on välja töötada impe-dantsi- ehk lihtsamalt öeldes elektritakistuse mõõtmisel põhinev meditsiiniaparatuur, mis suudaks jälgida patsiendi erinevate organite ja kudede olukorda. Koostööpartnerite abiga on projektiga praegu jõutud esimeste katsetusteni, järgneval kahel aastal täius-tatakse aparatuuri patsien-dikatsete tulemite kohaselt.

Eliko sensoorika temaatika projektijuht Paul Annus nen-dib, et igasuguse meditsiini-aparatuuri loomise protsess on väga pikk ja aeganõudev. Kui biotehnoloogias arenda-takse ravimeid välja 10–15 aastat, siis meditsiiniapara-tuuri puhul jääb see prot-sess ilmselt nelja ja kümne aasta vahele. Iga meditsiini-turg on eraldi reguleeritud,

Targa keskkonna lahendused sünnivad Eestis ELIKO abiga

seega innovaatilisest ideest valmistooteni ja omakorda selle müümiseni jõudmine on väga keeruline ja vaevarikas protsess.

Koostöös oma partneritega on Eliko veel aktiivne teleme-ditsiini ehk patsiendi kaugjäl-gimise lahenduste väljatöö-tamisel, soovides kujuneda selles vallas Eesti peamiseks kompetentsi ja arenduskes-kuseks. Praegu analüüsitakse tõsiselt, kuidas oma partne-ritega koostöös turule tulla komplekse telemeditsiini teenusega.

Eliko projektijuhi Alar Kuu-siku sõnul on vananeva rah-vastiku kontekstis telemedit-siini lahendustel selge tulevik ning seda mitte ainult Eestis, vaid terve maailma konteks-tis. Kuna aga teema on ülimalt kompleksne, võtab selle laia-desse massidesse jõudmine veel üsna palju aega. Ka Ees-tis saab selle eelduseks ilm-selt olema teenuse riigipoole rahastamine, kuna raviasu-tused praeguse tervishoiu-teenuse rahastamise mudeli juures ei ole motiveeritud rakendama telemeditsiini kui peamiselt lahendust hai-gusennetuseks ning olemas-olevad süsteemid on liiga

kallid patsientide poolt täies mahus tasumiseks.

Virtuaalsed pangakaardid mobiiltelefonisKiiremate kaardimakselahen-duste turule toomiseks käi-vitati Elikos NFC raadioside rakendusuuring, et selgitada välja, kuidas tuua kontakti-vabade maksete võimekus mobiiltelefonidesse, arves-tades olemasolevaid mobiil-lahendusi. Rakendusuuring annab selle aasta juuni lõpuks vastuse küsimustele, milline oleks võimalik ratsionaalne ja avatud lahendus realisee-rimaks Eestis kontaktivabu virtuaalseid pangakaarte mobiiltelefonis (NFC-tele-fon). Eliko ja tema partnerite hinnangul aitaks kontakti-vabade maksesüsteemide kasutuselevõtt oluliselt tõsta elektrooniliste maksete soori-tamise kiirust, mis omakorda laiendab kaupmeeste ringi, kes oleks huvitatud sularaha-vabast arveldamisest. Näiteks on käimasoleva rakendusuu-ringu fookuses kontaktivaba pangakaardi ja NFC-telefoni kasutuselevõtu võimalused ühiskondlikus transpordis, kus kiirus on üliolulise täht-susega.

Väärtnõu toob Eliko ühe märkimisväärse arenduspro-

jektina esile ka oma partneri Defendeci Smartdec tehno-loogia arendust, mida on nii Eliko kui ka Defendeci inse-nerid koostöös arendanud viimased kolm aastat. Praegu leiab tehnoloogia rakendust näiteks Eesti piiridel olevates kaugjälgimise nn arupuru ehk juhtmevabades sensor-seadmetes, aidates tuvastada illegaalseid piiririkkumisi ja piiririkkujaid.

Personaliseeritud tarkva-ralahenduste puhul on Eliko aidanud sellise ajaarvestuse tarkvara arendamist nagu Toggl, mis on saanud väga positiivse vastuvõtu osali-seks projektipõhiselt tööta-vate spetsialistide seas. Toggli kasutavad näiteks program-meerimisettevõtted, juristid ja mitmed konsultatsiooni-firmad, mis müüvad kliendile

oma töötunde. Nüüdseks on Toggli projekt Elikos lõppe-nud, kuna uuringute faasiga saadi lihtsalt ühele poole. „Täna on nad küll üsna väike, küll aga kasumlik IT-ettevõte, kellel on oma toode, mida müüakse 90% ulatuses Ees-tist välja,” selgitab Väärtnõu.

Eliko üks suuremaid part-nereid on Tartus asetesev ette-võte Regio, kes on tehnoloogia arenduskeskuse abiga loonud enda strateegilistele süstee-midele uut väärtust. Koos on arendatud andmekrabajaid, süsteeme, mis otsivad inter-netist informatsiooni geoinfo andmebaaside täiendamiseks ja parandamiseks. Samuti on koos arenduskeskusega analüüsitud ja loodud uusi kergesti laiendatavaid geo-info andmebaasi struktuure ning välja töötatud esimesi

teenuse demonstraatoreid, mille tulemeid kasutatakse näiteks maanteeameti uues teenuses Tark Tee.

Üheks Eliko tugevamaks partneriks tarkvaratestimise alal on Väärtnõu hinnangul ettevõte Elvior, mis on aren-danud välja sardsüsteemide ehk siis spetsiifilistest elekt-roonikaseadmetest koos-nevate süsteemide mudeli-põhiseid testimislahendusi, mida kasutatakse peamiselt mobiiliside sektoris mitme-suguste tarkvararakenduste testimisel. Samuti on riistvara testimise suunal Eliko part-nerettevõte Testonica Labs suutnud luua head sidemed CERN-iga, millega koostöös on loomisel elementaarosa-keste müüonite detektorite riistvara testimise rakendus.

Tark tänavavalgustusVäärtnõu selgitab, et tava-inimese jaoks igapäevaselt kasutatavate rakenduste puhul tegeleb Eliko ka targa tänavavalgustuse süstee-mide arendusega. Näiteks toimub kogu Tartu linna tänavavalgustuse juhtimine Elikos arendatud kontrolle-rite ja tarkvara abil. Maikuu alguses pandi sarnane veidi täiendatud süsteem tööle ka 26 Lõuna-Eesti maanteerist-miku valgustamiseks.

Eliko juht rõhutab, et nende arenduskeskuse ees-märk ei ole kindlasti konku-reerimine Eesti IT-ettevõte-tega. Meie eesmärk on olla vahelüli teaduse ja ettevõtluse vahel – olla ettevõtetest kaks sammu ees, seal, kus ettevõt-jate jaoks on uue tehnoloogia arenduse ja kasutuselevõtu riskid veel liiga kõrged. Peame oma ülesandeks analüüsida teaduse viimaseid trende ning selle pealt välja töötada ja pakkuda uusi konkurent-sivõimelisi lahendusi meie ettevõtluspartneritele. Olu-line on see, et ettevõtja, kes meie juurde tuleb, huvituks ise arendusest ning oleks kogu arendusprotsessi vältel selle juures. Nende eesmärk peab olema tootearenduse faasis teatepulk üle võtta ning iseseisvalt arendusega edasi minna seni, kuni toode on pakendatud ning valmis kliendile kätte andmiseks. Väärtnõu nendib, et just sel-liseid ärksaid ja teotahtelisi ettevõtteid otsib Eliko pide-valt oma konsortsiumi koos-tööpartneriks.

oÜ Eliko Tehnoloogia arenduskeskus

Teaduspargi 6/2,Tallinn 12618, Eesti

Telefon: +372 6599 881Faks: +372 6599 880E-mail: info@eliko.eeVeeb: www.eliko.ee

Miks on Tartu Ülikool parim koostööpartner ettevõtetele?

XX ainus Baltimaade ülikool maailma 3% parima seas (THE Ranking)

XX kuulub 1% kõige tsiteeritumate ülikoolide ja teadus-asutuste hulka 8 teadusvaldkonnas ning maailma 1% enim tsiteeritud teadlastest 15 töötab Tartu Ülikoolis (ESI Ranking)

XX 2010. aastal lisandus ettevõtluspartnerite hulka 50 uut ettevõtet

XX üle 1500 täiendusõppekursuse ligi 30 000 õppijaga aastas

XX Tartu Ülikooli teadlastel on kasutada maailmatasemel aparatuur

XX eelarve maht ca 124,5 miljonit eurot, millest kulutused teadus- ja arendustegevusele on 45%

XX ligipääs rahvusvahelisele kogemusele, 57 partnerüli-kooli 21 riigist

Tartu Ülikooli teaduskonnad, kolledžid ja instituudid koondavad suurema osa Eestis tehtavast teadustööst, hõlmates eri valdkondi moodsatest tehnoloogiatest psühholoogia ja meditsiinini. Meie teadlased ja õppejõud on teie teenistuses, et pakkuda praktiliste probleemide lahendamiseks ülikooli oskusteabel põhinevaid uuringuid ja eksperthinnanguid.

Ülikooli partnerite spekter on esinduslik ja lai – ülikoolist võib abi leida nii väikeettevõte kui ka suurtööstus, nii mu-nitsipaal- kui ka riigiasutus.

Tartu Ülikool pakub koostööpartneritele võimalust rakendada meie teadlaste ja üliõpilaste teadmisi ja oskusi oma ideede elluviimiseks.

Pakume ettevõtjatele võimalust rakendusliku väärtusega teadmisi ja ideid ellu viia ning taotleda koos ülikooliga täiendavaid vahendeid ühisprojektide finantseerimiseks:

XX parim teaduspartner oskusteavet nõudvateks töödeks

XX rakendusuuringud ja eksperthinnangud

XX leiutised ja oskusteave

XX abi finantseerimisvõimaluste leidmisel

www.ut.ee

Tartu Ülikool on parim partner aktiivsele ja innovaatilisele ettevõtjale!

Tervistavad soolakookonid „Uuringu tulemusel oleme suurendanud müüki ning klientide ja potentsiaalsete koostööpartneri-te usaldust meie toodetesse. Oleme müünud juba ca 20 soolakookonit üle terve maailma. Koostööd Eesti teadusasutuste, sh Tartu Ülikooliga, on plaa-nis jätkata.“

Eva-Liisa Salin, OÜ Kokkonen juhatuse liige

Võta meiega ühendust! Vahur Valdna Tartu Ülikooli ettevõtlussuhete koordinaator vahur.valdna@ut.ee tel 737 6195, 5698 1612 www.ut.ee/ettevotlus

Keskkonnasõbralikud ehitusvahud„Koostöö Tartu Ülikooliga keemikutega seisneb in-footsingute teostamises ja selle põhjal meetodite leidmises, mis võimaldaksid viia tooted EU nõue-tega vastavusse. Koostöö käigus on välja töötatud ja ka praktikas testitud uut tüüpi keskkonna- ja tervisesõbralik ehitusvahu eellane.“

Toomas Sepper, OÜ Krimelte tootearendusjuht