miskusmillal

EESTI KEELES

The Baltic Guide tutvustab teile mida

Soomes teha ja näha tasub

Rokisuvi alustab

Traavivõistlused iga päev

Soome disaini edu

Dalí ja Tinguely − stiilne kunst

Miley Cyrus maailmaturneel Soomes

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

MUUMIMAA

ww

w.b

alti

cgui

de.e

e

S O O M E K E V A D 2 0 1 4

Tykkimäe lõbustuspark – lastega perede lemmikkoht

Arboretum Mustila – Põhja-Euroopa märkimisväärseim metsapark

Verla tehasemuuseum – Unesco maailmapärandi objekt...

Repovede rahvuspark – Soome lõunapoolseim eramaa-alaRahvusvahelised spordisündmused:

L 14.6. Kymi GP traavivõistlused, 28.–29.6. RX Finland Rallicross MM-osavõistlus.

Selle suve uudis on veepark Aqvapark! Kogeda saab kiirust, veemöllu ja suurepärast seiklust.

Sobib igas vanuses inimestele, sest Tükkimäki on rõõmus, lõõgastav ja turvaline lõbustuskeskus Kouvolas. Lõbustuspargis on ligi 40 atrakstsiooni ja mängu, mis hoolitsevad selle eest, et tegemist jätkuks kauemaks.

Lõõgastu ja rõõmusta!

HÜVAD HINNAD, JA HEAD AJAD...

...nii üksikreisijatele kui ka autoga reisijatele. Alates käesolevast aastast väljub m/s Finlandia Tallinnast

ja Helsingist uutel ja veelgi parematel kellaaegadel. Soodsad ülesõiduhinnad, autopaketid ja infot laeva kohta

leiate www.eckeroline.ee.

69€Autopaketid 2 – 5 reisijale alates19€

Ühe suuna piletid alates

HELSINGIST

TALLINNAST

VÄLJUMISAJAD

The Baltic Guide nüüd Facebookis!

Hakka fänniks juba täna!

saad värskeimat infot Soome kohta

kuuled uudiseid ja nippe esimesena

võid mõjutada lehe sisu

osaled loosimistel

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 4 3juhtkiri

Rändevood

R ändlinnud on soojade ilmade tõttu segaduses — esimesed lõokesed ja metsvindid saabusid tänavu Soome juba veebruaris. Tavaliselt on neid oodata

alles paar kuud hiljem.Lõunast põhja poole rändavad ka inimesed. Eestist

Soome läinute arv on tõusnud julgelt üle 40 000 inime-se. Nii palju elab Eesti taustaga inimesi Soomes alaliselt. Numbrid on viimase viie aasta jooksul kahekordistunud ning põhja poole rändajate hulk kasvanud üle 6000 inimese aastas.

Kõige rohkem kolitakse Soome seoses tööga. Palju on räägitud kõrge kvalifikatsiooniga töötajate, näiteks arstide suundumisest Soome, kuid tegelikult töötab Soomes „kõigest” 300 Eesti arsti ringis. Iseenesest ju suur number, kuid 40 000st siiski vaid murdosa.

Aga ka Soomest kolitakse usinalt Eestisse. Viimasel ajal on kõneainet andnud ettevõtete kolimine

lõunanaabrite juurde tänu Eesti ärisõbralikumale seadus andlusele ja soodsamale maksusüsteemile. Eestis tegutseb praegu juba umbes 5000 ettevõtet, mida võib mõningate mööndustega pidada Soome firmadeks.

Kasvanud on ka pensionäride ränne Soomest Eestisse. Madalamad elamiskulud võimaldavad Soome pensionäridele kõrgemat elukvaliteeti. Kui vana korter Helsingis maha müüa, võib saadud raha eest osta Tallinnas samaväärse elamispinna ning raha jääb kõvasti ülegi.

Nii võibki prognoosida, et kui Soome rännanud talendid ükskord pensionile jäävad, kolivad paljud neist Eestisse tagasi.

Jukka Arponen peatoimetaja

12–13sisu

turismLääne-Soome. Turu − Soome vanim linn. Salvador Dalí saarestiku ringteel

ajakohast05 Kevade alguse rokifestival Helsingis. Maailma Kylässä on aasta suurim festival

Soome disain

turism08–09 Traavivõistluste suured rahad. Ratsutamisest ja lemmik-loomadest10 Lihavõttetraditsioonid ja -üritused

16 Joutseni kvaliteetsed sulejoped ja voodipesu

Peatoimetaja Jukka Arponen

Kujundajad Karin Tohvri, Evelin Linholm

Fotograaf Andrei Chertkov

Toimetussekretär Anne-Liis Advait Shah

Kontakt Põhja pst 25, Tallinn, 10415 Eesti

Toimetus tel +372 6117 760editorial@balticguide.ee

Reklaamiosakond marketing@balticguide.ee

Reklaamimüük Riitta Puolakka tel +358 45 261 3706

riitta.puolakka@balticguide.ee

Kaanel Miley Cyrusfoto Livenation

Väike foto Visitfinland

Väljaandja ei vastuta võimalike lehes ilmunud vigade põhjustatud majandusliku kahju eest. Väljaandja ei vastuta temast mitteolenevatel põhjustel ilmumata jäänud reklaami eest. Kõik asjakohased pretensioonid palume esitada kaheksa päeva jooksul pärast lehe ilmumist või plaanitud ilmumise päeva.

Tove Janssoni loodud kuulsaid tegelaskujusid tuntakse kogu maailmas. Tänavu möödub kirjaniku sünnipäevast 100 aastat ja seda sündmust on kavas suurejooneliselt tähistada.

Tove Marika Jansson sündis 9.8.1914. aastal Helsingis graafik Signe Hammarsteni ja skulptor Viktor Janssoni kunstnikepere esimese lapsena. Perekonna avatud ja boheemlik õhkkond toetas andekat tüdrukut otsima talle omaseid väljendusvahendeid. Selle tulemusena valmisid tal juba varases nooruses esimesed tööd, mis paistsid silma intuitiivse kindlustunde ja kunstilise kõnekuse poolest.

15aastaselt hakkas ta tegema kaastööd liberaalsele huumoriväljaandele Garmin. Kunstihariduse omandas Jansson Stockholmis ja Helsingis. Esimesed näitused äratasid positiivset vastukaja ning Jansson suundus välis-maale uusi kogemusi omandama.

Teise maailmasõja päevil sai ta võimaluse lahkuda sõjas osalevast riigist, pääsedes ühtlasi kaugemale või-mujanuliste juhtide verisest maailmast. Tema sule alt ilmus ja hakkas ajakirjanduse lehekülgedel oma elu elama

omapärane suursugune tegelane, kes hiljem sai tuntuks Muumitrollina.

1944. aastal sai Jansson keset pommitatud Helsingit endale ateljeepinnaks ühe keldrikorrusel asuva toa. Töö-toast sai kodu, mille seinte vahel sündisid tema tuntuimad maalid ja kirjutised. Seal valmis ka esimene muumiraamat „Väikesed trollid ja suur veeuputus” (1945). Teine Jans-sonile oluline ja armastatud paik oli ta väike saaresuvila Läänemeres.

1950. aastatel sõlmis ta lepingu Londonis ilmuva too-nase maailma suurima õhtulehega Evening News, mis hakkas avaldama Janssoni muumiteemalisi koomiksiri-basid. Peatselt jälgiti muumide tegemisi juba rohkem 20 riigis. Üldse on muumide koomiksit ja raamatuid tõlgitud kokku 40 keelde. Erinevatel aegadel on siia lisandunud ka TV-sarjad ja filmid. Jansson lahkus meie keskelt aastal 2001, kuid huvi muumipere tegemiste vastu ei näita ka praegu raugemise märke.

Juubeliaastaga seotud üritusi korraldatakse kogu maailmas ning Tove Jansson on juba saanud oma post-margi ja mälestusmündi. Helsingis on paljude väiksemate juubeliürituste kõrval avatud suur Tove Janssoni elule ja loomingule pühendatud näitus kunstimuuseumis Ante-neum (14.3−7.9). Arabia muuseumis avab uksed muumi-teemaliste kruuside näitus „Mukit” (5.6−31.8).

Muumide juubeliaasta

Trükk Printall AS

restoranid06–07 Head Helsingi kohvikud. Kõht täis Itaalia stiilis

1616

ostud

sündmused

18–19 Soome tippmood. Matka- ja spordivarustuse kauplused

14–15 Kevade suurimad kontser-did, tähtsaimad esietendused jpm

Foto

d ©

Moo

min

Cha

ract

ers™

Tuntud oma maitsvate liharoogadepoolest.Maitsvad, suured portsjonid.Soodsad hinnad.

Valikus on erinevaid steike, viini šnitslid, lõhemedaljonid ja palju muud maitsvat.

4

HELSINKI

Buffee

9,95 €Magustoit

2,95 €

www.rax.fi

Rõõm mitmekülgsest

buffee’st!Rohkem kui 30 rooga, millest

saad koostada uue menüü kas või igaks päevaks!

Magustoidu juurde kuuluvad kuumad joogid.

STEAK HOUSEA L A T E S A A S T A S T 1 9 8 6

Tel +358 9 694 4207E-R 10.30-21L 10.30-20, P 11-18

Forum Mannerheimintie 20 (2.korrus) HELSINKI

Eteläesplanadi 24HELSINKITel +358 9 611 217E-T 10.30-23K-L 10.30-24, P 12-23

w w w . m a n h a t t a n s t e a k h o u s e . f i

LINNA PARIMAD BIIFSTEEGIDH E L S I N G I - L A H T I - T A M P E R E

Tere tulemast!

Salvador Dalí Private Exhibition

International Art Gallerywww.artbank.fi

www.facebook.com/artbankfi nland+358 400 524 177gallery@artbank.fi

Kauppiaskatu 24, Parainen, Finland

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 44 sündmused

Miley Cyrus on hetkel maailma kuumimaid ja

enim jutuainet pakkuvaid poppstaare. Tema

äsja ilmunud album „Bangerz” kerkis juba ava-

nädalal USA Billboardi tabelis esikohale.

Varem singlina ilmunud „We Can’t Stop”

on tantsupõrandate megahitt kogu maailmas

pärast seda, kui Miley esitas lugu MTV video-

auhindade jagamisel sensatsiooni tekitanud

show’s.

Veelgi suurem hitt on värskeim singel

„Wrecking Ball”, mis on tõusnud USAs Spo-

tify edetabeli kuulatuimaks looks. Billboardi

esikoht tuli vaid paar päeva pärast singli muu-

sikavideo valmimist ja sellega kaasnes oma-

korda rekord, kui lugu jõudis ajaloo kiireima

100 miljoni vaatamiseni – see number ületati

vaid kuue päevaga.

Kõigest 21aastane Cyrus on jõudnud teha

silmapaistvat karjääri ka filmi- ja telenäitlejana.

Laiema publiku lemmikuks tõusis ta TV-sarja-

ga „Hannah Montana”, milles mängis peaosa.

Juba varem oli Cyrus kaasa teinud filmis „Big

Fish”. Hiljem on tal osatäitmisi olnud rohkem

kui kümnes filmis ning veel suuremas arvus

TV-seriaalides. ■

1.6 Hartwall Areena, Helsingi

Miley Cyrus lõhub piireTeismelisest tähest on kasvanud täiskasvanute meelelahutaja.

ZZ Top − kaks kontserti juunisBluusroki pioneer ja kõige pikema habeme-ga meeste bänd ZZ Top annab kontserte Oulus ja Helsingis. Ameerikast pärit mehed esinevad Oulus Raati staadionil reedel, 13. juunil ning Helsingis Kaisaniemi pargis Rockin’ Hellsinkil laupäeval, 14. juunil.

Omanäolise sound’iga bänd on roh-kem kui 40 aastat väl-danud karjääri jooksul andnud välja 15 albumit, mida kokku on müüdud üle 50 miljoni. Bändi koosseis ja pillid on püsinud muutumatuna: Billy Gibbons (laul, kitarr), Dusty Hill (laul, bass, klahvpillid) ning Frank Beard (trummid).

13.6 Oulu14.6 Helsingi

Endine punkar Billy BraggInglise vasakaktivist, ühiskon-nakriitik ja paljude kaunite armastuslaulude autor Billy Bragg saabub peagi Soome. Braggi karjäär sai alguse läbi punkmuusika 1977. aastal. Kuus aastat hiljem oli ta leidnud endale sobiva formaadi – mees ja elektri-kitarr – ning avaldanud esikplaadi „Life’s a Riot with Spy vs Spy”, millel ilmus ka Braggi tuntuim lugu „A New England”. Billy Braggi viimane album „Tooth & Mail” ilmus eelmisel aastal. Plaat arutab elu ja asju kantri ja folkmuusika kaudu.

6.6 Savoy-teatteri, Helsingi

Foto

Liv

enat

ion

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 4 5sündmused

Soome kevade TOP7

Aasta festival 2014 on Maailma Kylässä Finland Festivals on valinud maikuus Helsingis toimuva Maailm Külas aasta festivaliks 2014.Finland Festival juhtkond põhjendab valikut järgmiselt: „Maailm Külas ühendab avalikult, erapooletult ja ilma piirideta eri rahvaste muusika-, sõna- ja toidukultuuri. Festival annab tingimusteta ligipääsu väga erinevatele inimestele ning suurele rahvusvahelisele kogukonnale võimaluse kogeda midagi uut, näha nähtamatut ja suhtuda maailma rikkalikku spektrisse kirgliku huvi ja poolehoiuga. Festival ei karda ka raskemaid teemasid ning tehes koostööd mitme MTÜga, väitleb muu-sika kaudu kõige erinevamate probleemide üle.”

Ürituse põhiprintsiibid on tänaseks selgelt välja joonistunud. Külastajad saavad osa toidust ja kultuurist mitmelt poolt maailmast, kõne all on paljud rahvusvahelised teemad. 2014. aasta teemadeks on kliima ja Ladina-Ameerika.

Tasuta festival Maailm Külas toimub alates 1985. aastast ja sellest on kujunenud üks Soome suurimaid festivale, mis kogub igal aastal 60 000−80 000 külastajat. Festivali peakorraldaja on Soome MTÜde katusorganisatsioon Kepa ry, mis teeb koostööd enam kui 300 organi-satsiooniga.

Metro FeatFest on festivali ja Metro lehe uuelaadne muusikavõistlus, mis toimub 3.−23.3.2014 juba teist korda. Võitja pääseb esinema festivali pealavale koos Hiphop Allstariga. Ainult selle sündmuse jaoks kokku tulnud superprojekti ridades teevad kaasa Paleface, Sini Sabotage, Musta Barbaari ning Solonen & Kosola.24.−25.5 Kaisaniemi park ja Rautatientori, Helsingi

Rokisuvi algab Helsingis Euroopas kontsertturneel viibiv Sonisphere Festival maandub maikuus Soomes.Festivalisuvi saab lennuka alguse juba kevadel, kui hevihõnguline suurüritus Hietaniemi rannas massid kokku toob. Kuigi Sonisphere kestab vaid ühe päeva, võib siiski rääkida festivalist, sest programm on sisukas ja publiku ees tippklassi bändid. Kõvemad nimed on Metallica ja Slayer, kuid sama kõrgelt hinnatakse Soomes ka Rootsi bändi Ghost, Prantsuse Gojirat ning USAst pärit Mastodoni.Ebatavaline on aga ürituse juures see, et pileti internetist lunastanud festivalikülastajad saavad osaleda esitusele tulevate Metallica laulude valimisel. Metallica karjäär on nüüd-seks kestnud üle 30 aasta ja selle aja jooksul on plaadistatud üle 140 loo. Sonisphere Festivalil esitab Metallica 17 fännide poolt enim hääli saanud lugu ning peale selle bändi enda poolt valitud uusi laule. Sonisphere Festival toimub taevaminemispühale eelneval kolmapäeval 28. mail Hietaniemi plaažil Helsingis.

Kultuur

TEKST JUKKA ARPONEN; FOTOD VISIT FINLAND

01 Hokimaa SoomeSoome jäähokimeeskond on alates 1994. aastast kogunud medaleid viielt olümpiamängult. Ühelgi teisel maal ei ole sellist medalisaaki ette näidata, kuigi kuld on seni läinud alati kas Kanadasse, Rootsi või Tšehhi. Sotšist toodi ära pronks ja võistluste tähtsaimaks hokimängijaks (MVP) valiti Teemu Selänne (43 a), kes tõusis olümpiahoki kõigi aegade parimaks punktimeheks. Selännele on see juba neljas olümpiamedal.

Tulevasi olümpialootusi saab aga näha alla 18aastaste jää hoki MMvõistlustel, mis toimuvad 17.−27. aprillil Imatras ja Lappeen-rantas.

02 PiduKevadiste pidude hooaeg läheb lahti koos Vappuga 1. mail, mil töölised ja tudengid anduvad paariks päevaks (30.4−1.5) ohjeldamatule pidumeeleolule.

Järgmine suur pidu on koolide lõpetamine kuu aega hiljem ja varsti pärast seda tulebki aasta suurim pidu jaanipäev.

03 Kevadkogrits − kevadine maiuspalaKevadkogritsa valmimisaeg jääb teistest söögiseentest eri-nevalt kevadesse ja varasuvesse. Kevadkogritsad armasta-vad enamasti kasvada kohas, kus maapind on kahjustada saanud − näiteks võib seda seent leida raiesmike servadel. Kevadkogrits on eriti mürgine seen, sisaldades eluohtlikku rakumürki güromitriini. Mürgiseid ühendeid saab siiski seentest välja pesta, seetõttu tuleb seeni enne toiduks tarvitamist korralikult kupatada. Õigesti valmistatud kevadkogritsate maitse on suurepärane.

04 KalastusturismSoome loodus on justkui kalastusturismiks loodud: Lõuna-Soomel on pikk käänuline rannajoon, põhja pool leidub rikkalikult lõhejõgesid, sinna vahele ohtralt järvesid. Hästi korraldatud kalastusreise pakutakse veel vähevõitu. Kindel

väljapääs neile, kes soovivad kala püüda juhendaja käe all, on Kainuu kalastusmatkad Oulujärvil. Omal käel võib kala püüda kõikjal Soomes, kuid siis on saagi tabamine jäetud suuresti juhuse hoolde.

05 Tihedalt golfiväljakuidSoomele mõeldes ei pruugi kohe pähegi tulla seosed golfiturismiga. Siiski leidub põhjanaabritel lähestikku üle 100 golfiväljaku, seega jõuavad ka lühireisil olijad mitmel väljakul mängida. Maastik on Soomes vaheldusrikas ning nii leidub siin erinevaid radasid tasastest väljakutest metsade ja järvede keskel kuni suurte kõrgusvahedega raskemate väljakuteni.

06 Uued rahvuspargidKonnevesi ja Rautalammi maakondade territooriumile jääv Lõuna-Konnevesi piirkond lisab rahvusparkide võrgustikku Kesk-Soome järvesaarestiku ja mägimaastiku. Salon Teijo rahvuspargist saabki edelaranniku ainus mandripark. Teijos asuvad edelaranniku suurim kaljurünk, vaheldusrik-ka loodusega rabad ja lõunaranniku ühtlasemad metsa-massiivid. Arvatakse, et pargi uued teenused panustavad oluliselt turismi edendamiseks kogu piirkonnas. Pargid on külastajate vastuvõtmiseks osaliselt valmis juba sel suvel ning avatakse täielikult hiljemalt 2015. aasta jooksul.

07 Eurovisioonile noort jõuduSoomet esindab maikuus toimuval Kopenhaageni Eurovisioonil ansambel nimega Softengine, kes esitab oma loo „Something Better”. Bänd on laiemale publikule tundmatu ja koosneb viiest noorest vanusevahemikus 17−20 aastat. Seni on nad tuntust kogunud, esinedes peamiselt kodusele publikule Seinäjoel.

■ Rootsi lemmik KulttuuritalosTomas Ledin on üks armastatumaid Rootsi artiste Soomes, kelle muusika on püsinud edetabelites aasta-kümneid. Ledin annab Soomes regulaarselt kontserte ja need on alati välja müüdud.

Nüüd tuleb Ledin Helsingi Kulttuuritalosse seits-meliikmelise Höga Kusteni ansambliga, kellega ta tegi koostööd oma viimase plaadi väljaandmisel. Ansambli koosseisus on viiulid, kannel, akustiline bass, harmoo-nium ja bandžo ning sellest võib järeldada, et oodata on natuke kergemat meeleolu ja folkmuusika mõjutusi.

9.4 Kulttuuritalo, Helsingi

■ Legendide bändMis on ühist Eric Claptonil, Jeff Beckil, Jimmy Page’il ja Gypie Mayol? Nad kõik on mänginud kunagi ansamb-lis The Yardbirds. See briti bänd asutati juba aastal 1962 ning Euroopa rokkmuusika pioneerina kuulus ta samasse ajastusse biitlite ja The Rolling Stones’iga. Jim McCarty poolt rajatud Yardbirds on aga prae-gugi tasemel ning tuuritab jätkuvalt Euroopas ja USAs. Nostalgiahõnguline kontsert on kindel, sest kitarri mängib bändi esimene kitarrist Anthony „Top” Topham, kelle asemele hiljem tuli Eric Clapton.

28.3 Savoy-teatteri, Helsingi

Peae

sine

ja S

ini S

abot

age

ja H

ipho

p A

llsta

rs. F

oto

War

ner M

usic

Liv

e

Jam

esH

etfie

ld

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 46 restoranid

Tänaval möödudes ei hakka see poolkeldrikorrusel asuv ruum mil-legagi silma, trepist alla minnes avaneb aga kutsuv Itaalia restoran.

Perenaine Paola Chiodo askel-dab ka ise saalis, teenindab külas-tajaid, vahetab laudlinu. Paola on pärit Itaaliast, kuid elab juba 10 aastat Soomes. Restorani nimi on kombineeritud perenaise kolme tütre eesnimede esitähtedest: Valentina, Elisa ja Sandra – kokku tulebki Vaelsa.

Siin on kõik nii, nagu Paola kodumaal. Pasta on eranditult värskelt tehtud, seda valmistatak-se restorani köögis igal hommikul pastamasina abil ise. Ka aedviljad on ainult värsked, mingit külmu-tamist ja sulatamist siin ei tunnis-tata. Isegi tomatikaste valmib oma käe all – 4 tundi järjest, nagu seda Itaalias tehakse.

Peale pastade (kõige populaar-sem on carbonara) võib end hel-litada ka näiteks merest püütud valge tuuni steigiga. Külastajad söövad meelsasti ka taimetoite, lemmikuks on baklažaani-tomati-kotletid. Lennult kaob capre-se vasikaliha. Itaalia retseptidest ja valmistusviisist peetakse siin rangelt kinni. Muide, soome keelt

oskavad kokandushuvilised võivad restorani koduleheküljel osaleda Paola meistriklassides.

Tasub teada, et kuni kella 15 pakutakse siin ainult lõunaeineid, mis tähendab, et à la carte roo-gasid tellida ei saa. Lõunasöö-gi saab aga kokku panna Root-si lauas: salatisegu, selle juurde oliiviõli, palsami äädikas, oliivi- ja paprikatükikestega Itaalia leib ja pasta, ning loomulikult vesi, kohv ja mõru šokolaad. Alati saab valida midagi ka kolme päevaroa seast, milleks on salat, pasta ja risoto. Lõunasöök maksab 9.70.

Salat on ülivärske, leib suure-pärane. Mina valin põhiroaks riso-to merandidega. Portsjon on suur, riis al dente, mereande palju ja eri-nevaid, peale saab riputada oma maitse järgi parmesaani. Toitu oodates võib õppida ka pisut itaa-lia keelt – seinal on väike soome-itaalia vestlussõnastik.

Need, kes soovivad nädala-vahetusel à la carte menüüd nau-tida, peavad aegsasti kohad kinni panema – nii reede õhtuti kui lau-päeval on kõik lauad Vaelsas hõi-vatud. ■

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

KUIDAS LEIDA?Vaelsa. Annankatu 4, Helsingi

Värske pasta ja valge tuun

Helsingi parim Itaalia restoran on TripAdvisori arvates Vaelsa.

Mõlemad väiksed saalid on rah-vast ja jutumelu tulvil, sumin mee-nutab tegusat mesipuud. Muide, kui te ei ole lauda eelnevalt kinni pannud, ei maksa siiski tujust ära minna. Siin kehtib elav järjekord. Ettekandja selgitab, et oodata tuleb tavaliselt umbes pool tundi ja teeb ettepaneku võtta ajaviiteks baa-ris mõned joogid. Ei jõua aga õlut tellima hakatagi, kui laud on juba valmis. Saan vaevu maha istuda, kui lauale ilmus isuäratav kodune

nisuleib ning oliivi-õlist ja palsamiäädi-kast dipikaste. Tee-nindus on siin tõesti uskumatult kiire!

Restorani peasaal on kaetud tumedast puust paneelidega, punavalgeid laudli-nasid kaunistab lil-lemuster. Ringi vaa-dates jääb mulje, et külastajaid on igast rahvusest, kõrvu teritades kuuleb vaat et kõiki Euroopas räägitavaid keeli.

Itaaliapärane eelroog antipasti (11.60 €) on üsna suur taldrikutäis kergeid suupisteid, mille maitsed on tõesti Itaaliale omased: rukola, oliivid, mozzarella, grillitud papri-ka, artišokid, pisut Parma sinki ja salaamit ning lisaks roheline kaste. Ka pastaroog lihapallide ja toma-tikastmega (15.60 €) ei valmista pettumust. Lihapalle on taldrikul vähemalt sama palju kui pastat, toit pikantne ja puhta maitsega.

Menüü on rikkalik: suur valik Itaalia suupisteid, pasta, pitsa, liha ja kala. Täpsustuseks tuleb aga öelda, et La Famiglia köök on siiski pigem ameerikalike suge-metega. Peale juba mainitud roo-gade pakutakse siin ameerikalikke burgereid, kusjuures neid ei peeta siin asjatult unikaalseteks. Võtame näiteks Tryffel Surf & Turf bur-geri: see koosneb Itaalia leivast focaccia’st, veisesteigist, praetud kuning krevettidest, trühvlitest, rukolast, parmesaanist, tomati-test, marineeritud punasest sibu-last, laimimajoneesist ja friikartu-litest (22.50 €). Või peediburger: küpsetatud peet, kitsejuust, palsa-mikaste trühvlitega ja friikartulid (15.90 €).

Aga tööpäevadel kell 11–14.30 pakutakse ärilõunaid: Rootsi laud või ka köögist tellitud toit menüü põhjal, mis on iga päev erinev. ■

La Famiglia restoran asub Aleksanterinkatult kõigest paari sammu kaugusel. Ühel tavalisel reede õhtul sain populaarse restorani elurõõmsat õhkkonda nautida kõige ehedamal kujul.

KUIDAS LEIDA?La Famiglia. Keskuskatu 3, Helsingi

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Väike Itaalia

■ Kaunitarid USAst Helsingi messikeskuses pakub silmailu FHRA American Car Show, mis toob kohale viimistletud ja kroomist läikivaid Ameerika autosid. Tuning Car Show’s on iga auto teinud läbi rabava uuenduskuuri nii seest kui väljast. Autofännidele on välja pakkuda veel ka MC Heaven, mis demonstreerib uusi-maid stiilisuundi ja eripärasid ehk kõige paremini. Lihavõtete aegse nädalavahetuse kava hoiab oma kütkeis kogu peret. Esmaspäeva peale jääb eriprogramm lastele, pühapäeval on plaanis midagi spetsiaalselt naistele.

18.−21.4 American Car Show, Tuning Car Show, MC Heaven 2014. Helsingi messikeskus

■ Peaaegu nagu ABBA„1974 Tribute to ABBA − 40th Anniversary Tour” on brittide austusavaldus maailma vallutanud Rootsi bändile. Show on ringelnud ümber maailma ja alistanud paljud suured lavad, näiteks Twickenhami staadioni, kus oli kohal 80 000 kuu-lajat. Kaks aastat järjest on trupp esinenud täis-saalidele Rootsis. Populaarsuse taga on hulgaliselt vaevarohket tööd ja halastamatut harjutamist, nii et tribuutbänd laulab nagu ABBA, tantsib nagu ABBA ja tundub ka muidu olevat igati nagu ABBA.

9.4 Savoy-teatteri, Helsingi

Maitsev toit ja õdus õhkkond toovad kokku palju külastajaid

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 4 7restoranid

Esiteks juba selle pärast, et sise-nejat võtab vastu 120 aasta tagu-ne autentne interjöör, mis on imekombel edukalt meie päevi-ni jõudnud. Täiesti õige, kuulus

kondiiter Karl Fazer asutas oma kohviku juba 1891. aastal! Ja tei-seks, nagu neil ammustel aegadel, nii on ka täna selle Helsingi kuul-saima kohviku põhimõte jäänud samaks: pakkuda külastajale mida-gi nii head, et sellest jääks mällu unustamatu maitseelamus.

Mis maksab juba ainuüksi selle kohviku firmakakao! Isegi selle val-mistamine jätab kustumatu mulje:

teile pruulitakse ehtne tihe vedel šokolaad, serveeritakse suures kruusis, millega käivad eraldi nõu-des kaasas veel kuum piim, vahu-koor ja šokolaadikommid. Külas-tajale jääb lõbu valada piim kuuma šokolaadi sisse, segada, lisada vahu-koor ja asuda jooki nautima. Mak-sab selline kakaoelamus 6.90 €.

Loomulikult ei ole see veel kõik, sest saadaval on suur valik magusaid ja soolaseid küpseti-si, erinevaid kohvisorte ja teesid. Saiakesed, koogid või torditükk maksavad 3.50–7 eurot. Kitsejuus-tu-, lõhe- või krevetivõileibu paku-takse hinnaga 5–9.30 eurot tükk. Võrratud värsked ja kerged salatid – lõhega, kanaga, krevettidega, kit-sejuustuga – maksavad umbes 10 eurot. Lõuna ajal võib tellida eri-nevaid suppe, mille juurde paku-takse suurt valikut mitmesuguseid küpsetisi. Ka hommikueinetele on mõeldud ja nädalavahetustel ooda-takse rahvast brantšile.

Enesestki mõista tegutseb koh-viku juures ka pood, kust saab kaasa osta mitte ainult komme, vaid ka mitut sorti leiba. Siin-samas klaasvitriini taga valmistab aga šokolaadimeister käsitsi kuli-naarseid šedöövreid. ■

Kohvik pakub eelkõige väikest valikut võileibu, quiche’e, kooke ja torte. Teenindamine käib nii, et külastajad tõstavad seinaäärsest avatud vitriinist valitud hõrgutised oma taldrikule ja tellivad seejärel baaridaamilt kohvi või teed. Hin-nad on tavapärased: minu napoo-

lenikook maksis 5.80, cappuccino 3.70.

Peale selle võib siin saada ka väikseid hommikueineid värs-ke leiva, sarvesaiade ja kohapeal pressitud mahlaga. Lõunasöögiks tasub tellida päevasuppi, milleks võib olla näiteks püreesupp suit-sukalaga (7.20). Ei puudu ka sala-tibaar – valida tuleb kas suure või

väikse portsjoni vahel ning see-järel otsustada, kas tahate rohe-lise juurde süüa kana, fetajuustu, mozzarella’t, suitsulõhet, oliive, artišokke, tomateid või midagi muud meelepärast. ■

Teeme ise salati!Bulevardi Kahvisalonki sisekujundus ja õhkkond peegeldavad mingil seletamatul kombel Helsingi vaimu ja muidugi ei ole siin kunagi puudu külastajatest.

KUIDAS LEIDA?Karl Fazer Cafe. Kluuvikatu 3, Helsingi

KUIDAS LEIDA?Bulevardin KahvisalonkiBulevardi 1, Helsingi

TEKST JEVGENIA GORSKI

Kakkugalleria on tegelikult kol-mest väiksest ent stiilsest kohvikust koosnev kett. Kõige suurem asub Fredrikinkatul: kõrged aknad, hele-dad seinad, lihtsad roostevabast terasest vitriinid, väiksed lauad. Ja tütarlapsed laudade taga, kes vest-levad mingitest oma salapärastest asjadest, luues ainuüksi oma kohal-olekuga tõelise kohvikumeeleolu.

Hakatuseks selgub, et pakutak-se klassikalist kohvikumenüüd – võileivad, quiche’id, koogid, tor-did, saiakesed, küpsised – kõik nii nagu ikka. Aga kohvikul on üks salarelv – koogi-buffet! Kui soo-vid musta kohvi, maksad selle eest 11.30, kui latet või cappuccino’t, siis 13.90. Ja lähebki lahti – mait-se nii palju, kui tahad! Kena ette-kandjaneiu tõstab iga kord taldri-kule kolm sinu poolt valitud hõrku koogitükki. Elagu!

Paistab, et seekord jõudsin kõik huvi tekitanud koogid ära proovida, aga selliseid paadunud magusasõpru nagu mina annab ka otsida… Teisalt pole see üldse raske – kõik on nii värske, et pärast limpsid ka sõrmed puhtaks. Mina näiteks uurisin järgi, kuidas maitsevad šokolaadi-apelsini-

tort, šokolaadikook ploomisufleega, porgandi-meekook pehme, peaaegu vedela laimibesee täidisega (üllatas meeldivalt keeruka maitsekombinat-siooniga), värskete pehmes tarretises mustikatega üle mõistuse hea ploo-mikook, pähklikeeks… Ja oligi kõik – rohkem kahjuks sisse ei mahtunud, ehkki koogitükid olid imeväiksed. Ja mina veel mõtlesin…

„Keskmiselt piirdutakse 5–6 koogitükiga,” muigab ettekandja-neiu. „Kõige suuremad maiasmokad võivad hakkama saada 7–9 tükiga.”

Letile külastaja ette mahub 15 erinevat torti. Aga samas sei-sab ka jahekapp, mis mahutab veel terve rea külmalembese-maid torte. Ja see tähendab, et on, mida proovida! Kogu see õnn val-mib Kakkugalleria enda kondiitrite käe all ja tuuakse igal hommikul kohale ülivärskena.

Bulevardi 34 asuv kohvik on veel pisem, kuid samuti väga stiil-ne: siin istutakse üksikutel kõrgetel baaripukkidel ja jälgitakse koogi ja kohvi seltsis läbi akna, kuidas elu tänaval käib.

Ka aadressil Erottajankatu 7 asuvas kohvikus on külastajate jaoks vaid mõned lauad, sest tege-likult paikneb kohvik keset ele-gantset sisustuskauplust. ■

Kakkugalleria on maiasmokale kohustuslik kogemus! Kohvik pakub külastajale unikaalset võimalust maitsta

kõike ja kohe ning seega veel kord järele proovida, kas ikka ollakse tõeline magusasõber…

KUIDAS LEIDA?Kakkugalleria Helsingis: Bulevardi 34, Erottajankatu 7, Fredrikinkatu 41

Tordigalerii

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

■ Kummardus QueenileAmetlik austusavaldus Queenile − suurejoone-line show „The Queen Extravaganza” on läinud Suurbritannias ja Põhja-Ameerikas ülimenukalt. Queeni muusikat ja legendaarseid kontserteten-dusi ülistavat vaatemängu saab näha Helsingi The Circuses maikuus. Queeni trummari Roger Taylori poolt produtseeritud etendus toob bändi muusika lavale sellisena, nagu see algupärastel kontsertidel olla võis. Ka kitarrist Brian May annab show telgita-gustes oma panuse.

31.5 The Circus, Helsingi

■ Bollywoodi värvikas kevad Bollywood Masala Orchestra esitab Bollywoodi hitte ja populaarset India nüüdismuusikat. Kavas on 16 esinejaga värvikas ja rõõmukül-lane vaatemäng, kus traditsioonilise muusika esitajad, puhkpilliorkester, tantsijad, lauljad ja akrobaadid koondavad oma jõud ühtseks tule-värgiks. Kirevad kostüümid ja haaravad rütmid viivad publiku India lainele. Bollywood Masala Orchestra etendus „Spirit of India” on kindlasti selle kevade värvikaim üritus.

9.5 Savoy-teatteri, Helsingi

TEKST JEVGENIA GORSKI, FOTO ANDREI CHERTKOV

Kuulsa kondiitri juures

Karl Fazeri kohviku külastus on alati väike kulinaarne seiklus.

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 48 turism

Islandi hobuste tall ja ratsakool Fagur tegutsevad Lõuna-Vantaa maastikel, vaid 15 km kaugusel Helsingi kesklinnast. Talli jõuab mugavalt ühistranspordiga – nii bussi kui rongiga – otse Helsingi kesklinnast.

Faguris saab sõita nii manee-žis kui maastikul, kusjuures rat-sutamiselamusi pakuvad lausa 24 hobust. Rahulikud ja igasuguste ratsanikega harjunud hobused sobivad nii algajatele kui kogenud hobusehuvilistele. Esimest korda võib sadulasse ronida vilunud tree-

neri julgustava pilgu all ning teha tiir hobuse seljas, keda talutatakse ringi. Innukamaid algajaid luba-

takse hobusega ka maastikuretke-le, isegi kui see peaks olema esime-ne kord hobuse seljas istuda.

Talli ja ratsakooli rajasid 2009. aastal Hanna Eschner ja Marko Pitko. Ratsutamiseks ongi kõige

parem aega broneerida, helis-tades otse Hannale telefonil +358 44 365 2966 või e-posti teel aadressil hanna@fagur.fi. Tavatu-ristile võib soovitada nädalalõppu-del (L ja P) toimuvaid rühmamatku,

kuhu saab registreeruda kodulehel fagur. fi. Poolteisetunnine, ka algaja-tele sobiv matk maksab 50 eurot.■

Kõik sadulasseIslandi hobustega saavad hästi hakkama ka need, kes ei ole varem hobuse selga sattunud.

TEKST JA FOTOD JUKKA ARPONEN

Islandi hobune on maailma vanimaid hobusetõuge. Umbes 1000 aastat tagasi keelustati Islandile hobuste toomine ja seetõttu on kohalik põlis-tõug säilinud puutumatuna meie päevini.

Islandi hobuse turjakõrgus jääb 135−145 cm vahele, kehaehitus on tugev. Tõule on omane kohev ja paks karv ning tihti ka muljetavaldavalt pikk lakk. Islandi hobuseid on pea kõikides toonides. Loomult on Islandi hobused sotsiaalsed ja uudishimulikud.

■ Islandi hobune

Musti ja Mirri on lemmikloomatarve-tele spetsialiseerunud kauplustekett, millel on Soomes on üle 100 poe. Skandinaavia suurim omalaadne ettevõte suudab pakkuda tõeliselt esinduslikku valikut. Müügil on lai sortiment toitu kõikidele lemmikutele, kaelarihmu, lemmikloomade mängu-asju, transpordipuure, erialast kirjan-dust ja hooldustooteid. Ka omanikele on mõeldud – näiteks võib siit selga osta koolitusveste ja õueriideid.

Kõik lemmiku heaks

MUSTI JA MIRRI PEALINNAS■ Sello kaubanduskeskus

Leppävaarankatu 3−9, Espoo■ Kamppi ärikeskus

Urho Kekkosen katu 1, Helsingi■ Kaari kaubanduskeskus

Kantelettarentie 1, Helsingi ■ Puotinharju ostukeskus

Kastelholmantie 2, Helsingi■ T1 ärikeskus

Valimotie 29, Vantaa Tammisto

Helsingis on mõned kauplused, mis pakuvad kvaliteetseid ratsatarbeid, peale selle hoiab minimaalse valiku ratsutajale vajalikke tooteid müügil Prisma kauplustekett. Kesklinnas tegutsev Horse & Hound kuulub aga juba oma ala tippklassi.

Vantaas ja Espoos ehk siis 10 km kaugusel Helsingi kesklinnast asuvad kauplused Horze ja Hööks. Mõlemad on poed, kust leiab eriti suure valiku erinevas hinnaklassis tooteid nii ratsutajatele kui hobus-tele. ■

Ratsutaja varalaegasSoomes on ratsutamine populaarne harrastus, sellest annavad tunnistust ka arvukad hobuse- ja ratsatarvetele spetsialiseerunud poed.

RATSATARVETE POED■ Horse & Hound, Fredrikinkatu 20,

Helsingi kesklinnas

■ Horze, Martinkyläntie 67, Vantaa (mööda Porintied enne Kehä III)

■ Hööks, Martinsillantie 10, Espoo (Turu poole) ja Hagelstamintie 31, Vantaa (Tammisto)

■ Prismad, peaaegu kõikides Pris-mades on müügil ratsatarbeid

Kevade moevärvid Höök pakub suurt valikut ratsatarbeidTurvakiiver ehk kaska on

ratsavarustuse tähtsaim osa

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 4 9turism

Traavivõistlused on Soome armastatumaid spordialasid. Hipodroomidel jälgib võistlusi igal aastal umbes 730 000 pealtvaata-jat. Kihlveokontorites on see arv umbes 900 000.

Traavivõistlused said Soomes alguse 19. sajandil hobuste jäära-

jasõidust. Tänapäeval võisteldakse jääradadel harva ja rohkem vaa-temängu pärast. Tõsiseid traavi-võistlusi, mis tõmbavad ligi hasart-mängureid ja kus tehakse kohapeal panuseid, toimub aastas umbes 600. Igal aastal võtab võistlustest osa 8000 hobust ja 2000 džokit. Hobus-tele panustatud summad ulatuvad 250 miljoni euroni aastas. Rahvus-

vahelises plaanis kuulub Soome Euroopa viie suurima traavivvõist-luste maa hulka Prantsusmaa, Itaa-lia, Rootsi ja Norra kõrval.

Hipodroome leidub pea igas suuremas linnas. Pealinna ja kogu Soome esimene rada on Vermo, mis asub 15 km Helsingi kesk-linnast vana ja uue Turu maan-tee vahel, Kehä I-st seespool. Ver-

mosse saab mugavalt ka bussi ja rongiga. Kehä I-lt kaubanduskes-kuse Sello poole sõites näitavad teeviidad suunda Leppävaarast hipodroomile. Parklakohti jätkub umbes tuhandele autole. Tradit-siooniliselt toimuvad Vermo traa-vivõistlused kolmapäeviti, mil sõi-detakse iganädalast Toto-võistlust. Mõnikord jagub võistluskalendris

sõite ka teistele päevadele. Kevade suurim sündmus on 10. mail toi-muv Finlandia-ajo. Vermos leidub häid söögikohti ja saab korraldada mitmesuguseid eraviisilisi üritusi.

Teised Soome suuremad traa-vivõistlused toimuvad Kouvolas, Joensuus, Mikkelis, Lappeenran-tas, Kuopios, Lahtis, Seinäjokil, Jyväskyläs, Turus ja Oulus. ■

Hollywoodi filmitähe järgi ris-titud kuumavereline traavel Brad de Veluwe on samuti oma ala superstaar. Täkk purustas nelja-aastasena maailmarekordi, võites sprindivõistlused Rootsis. Suu-rejoonelise läbimurde tegi Brad Milano Orsi Mangellis, kus ta jättis seljataha Euroopa parimad hobu-sed. Täku treener Tuomas Kor-venoja on veendunud, et Brad de Veluwe parandab oma tulemusi veelgi. Senise vanuseklassi võistlu-sed on nüüd minevikku jäänud ja sihikul on edu maailma suurimatel

traavivõistlustel nagu Elitloppeti ja Grand Prix d’Amérique.

Brad de Veluwe on Sipoost pärit Ingmani perekonnale kuu-luva talli pikaaegse aretustöö tule-mus. De Veluwe nime juured on Hollandis. Ammustel aegadel oma suved Soomes veetnud Hollandi perekond nimetas oma kinnisva-ra kodumaa rahvuspargi järgi. De Veluwe suvituskoht on tänapäe-val Ingmani perekonna valduses ja sealt on pärit ka nende tippho-bused.■

Hobune nagu filmitäht Hetkel kuumim Soome traavel on nime saanud Brad Pitti järgi.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD SUOMEN HIPPOS jasõidust. Tänapäeval võisteldakse vahelises plaanis kuulub Soome mosse saab mugavalt ka busKST JUKKA ARPONEN, FOTOD SUOMEN HIPPOS

Traavivõistluste maaSoomes toimub peaaegu iga päev mõni traavivõistlus.

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 410 aktuaalne

Soome lihavõttekombestikus on segunenud rahvalik traditsioon ja religioossed tavad. Üksteisele on lähenenud ka ortodoksi ja luteri kirikutesse kuuluvate inimeste ette-kujutus lihavõtete tähistamisest.

Paljudele soomlastele on liha-võtete puhul kõige tähtsam see, et suur reede ja ülestõusmispühade esmaspäev on vabad päevad. Veel eelmise sajandi seitsmekümnen-datel aastatel olid kõik restoranid sel ajal suletud ning meelelahutus-like kontsertide korraldamine kee-latud. Suhtumine on muutunud ilmalikumaks ja taolised piirangud tühistatud. Siiski on enamik poode kinni ka tänapäeval, välja arvatud vaiksel laupäeval.

Lihavõtetest on saanud üha enam jõuludelaadne pere- ja toi-dupidu, mil tullakse kokku lam-bapraadi sööma.

PALMID JA PAJUDLihavõtted järgivad piiblisünd-musi. Kannatusnädala eelõhtu on palmipuudepüha ehk urbepäev – pühapäev nädal enne ülestõusmist, mil Jeesus saabus Jeruusalemma ja

juubeldav rahvahulk kattis ta tee palmiokstega.

Teadaolevalt kuulusid oksad katoliiklike lihavõtete juurde juba 6. sajandil pKr. Sellega on seotud rituaalne vitstega nuhtlemine, mida ühel või teisel kujul tuntak-se kogu Euroopas.

Põhjamaades palmioksi teadagi ei ole ja ainuke lehtes oks lihavõte-te ajal on paju. Vene keeles on paju верба, millest tuleb soomekeel-ne sõna virpominen − eesti keeles ‚urbimine’. See tähendab kaunista-tud pajuoksi, millega ennevanasti peletati pahasid vaime. Tänapäeval käivad urbimas peamiselt lapsed naabrite juures eesmärgiga saada vastutasuks maiustusi.

SUUR NELJAPÄEVKannatusnädala neljapäeval pesi Jeesus tseremoniaalselt oma jüng-rite jalgu, sõi koos nendega viimsel

õhtusöömaajal lambaliha ja teatas, et üks jüngritest reedab ta. Soome lihavõttekombestikus tehti suurel neljapäeval puhastavaid rituaale ja kirikutes on see olnud tähtis pihtimispäev.

SUUR REEDEJeesuse ristilöömise ja surma päev möödub vaoshoitult ja tõsises meeleolus. Varasematel aegadel oli kodudes isegi tule tegemine kee-latud, söödi külma toitu, kui seda-gi. Mämmi oli algselt spetsiaal selt suureks reedeks valmistatav külm paastutoit.

Viimasel ajal on Soome liha-võttetraditsiooni lisandunud suure reede sündmusi kirjeldavad eten-dused.

NÕIDADE AEGAlates suure reede õhtust kuni pühapäeva varahommikuni − mil Jeesus viibis hauas − on kurjade jõudude võimutsemise aeg. Nõi-dade peletamiseks põlesid lau-päeval Soomes lihavõttelõkked. Traditsioon on jõudnud tänapäeva välja ja näiteks Helsingis tehakse lihavõttetuld Seurasaari vabaõhu-muuseumis.

ÜLESTÕUSMINEJeesus oli surnud kolm ööpäeva ja tõusis hauast kolmanda päeva hommikul. Sellega oli lõppenud ka pikk paastuaeg.

Erinevatel usutunnistustel on erinevad lihavõttekombed. Kristla-sed hakkasid Jeesuse ülestõusmist tähistama umbes 1. sajandi lõpus pKr. Õigeusklikele on see kiriku-aasta suurim püha, mille juurde kuulub paast ja kogu öö kestev jumalateenistus.

Soome ortodoksne kirik elab Gregoriuse kalendri järgi ja peab lihavõtteid samal ajal kui lute-ri kirik, aga mujal pool, näiteks Venemaal, tähistavad ortodoksid nii lihavõtteid kui teisi kirikuaasta pühi vana, Juliuse kalendri järgi.

Soome luterlikus lihavõttetra-ditsioonis leidub sugemeid orto-doksi tavadest, näiteks urbimine palmipuudepühal, lihavõttetoidud ja viimasel ajal ka ristikäik. Hel-singis tehakse lihavõttetuld vaik-sel laupäeval 19. aprillil Seurasaa-ri vabaõhumuuseumi peoplatsil. 18. aprillil mängitakse kesklinnas maha Jeesuse kannatuslugu „Via Crucis”. ■

Lihavõtted kui kevadepidu

MILLAL PEETAKSE LIHAVÕTTEID?Lihavõtteid tähistatakse kevadisele pööripäevale järgneval esimesel täis-kuupühapäeval. Täpne päev arvutatak-se välja keerukate reeglite põhjal. Sel aastal peetakse lihavõtteid 20. aprillil.

TEKST JUKKA ARPONEN

Lihavõtted on Soomes kirikupüha, mida tähistab kogu rahvas.

See retsept on võetud Soomes võib-olla enim müüdud kokaraamatu „Kotiruoka” 1980. aasta väljaandest. Esimene „Koti ruoka” trükk ilmus juba rohkem kui 100 aastat tagasi.

2−3 kg lambaliha2−3 tl soola1−2 spl sinepit3−10 küüslauguküünt1 porgand 1 sibulvett või 2 dl kanget kohvi2 dl koort

Hõõru liha soolaga ja määri kokku sinepi ja purustatud küüslauguga. Võid teha ka väikseid sisselõikeid ja pikkida lammast küüslauguga. Soovi korral võib praadi enne ahju-panemist hõõruda ürtidega.

Aseta praad ning kooritud ja tükeldatud porgandid ja sibulad kõrgema servaga praepannile. Küpseta 2−4 tundi 125−150 °C ahjus kuni prae sisetemperatuur tõuseb 70−82 kraadini. Kasta praadi aeg-ajalt kohvi ja/või praeleemega.

Kogu praeleem eraldi kokku, lisa vajadusel vett ja valmista sellest näiteks nisujahuga vedelam kaste.

Mämmi toidulaualSoome lihavõtete traditsiooniline toit mämmi jagab rahva kahte leeri: ühed armastavad seda ja teised ei või mitte seedidagi. Hoolimata kahtlasest väli-musest maitseb mämmi koos suhkru ja koorega hästi.

Lihavõtete ajal müüakse mämmi’t kõikides poodides, kuid muul ajal on seda raskem leida. Kui mämmi meel-dima hakkab, võib seda ise kodus teha kas või aasta läbi. Retsepte on palju, kuid kõik toetuvad aastasadade vältel välja kujunenud põhilisele valmistus-viisile. Turu Akadeemia lugupeetud professor Pehr Gadd kirjeldas 1751. aastal mämmi tegemist järgmiselt:

„Üks osa rukkijahu, kaks osa jahva-tatud rukkilinnaseid, mida leotatakse kuumas vees. Pärast seda küpsetatak-se segu kerges kuumuses 6−7 tundi, seejärel lastakse jahtuda ja mämmi ongi nautimiseks valmis.”

Lambapraad traditsioonilise retsepti järgi

business guideThe Baltic

Foto

Tim

o Sa

ntal

a

ScanLex OyEnergiakuja 3, 00180 HELSINKI

toimisto@scanlex.fitel. +358 50 344 2844, +372 59 057 419

+358 10 281 3174

EESTLANE!KAS SINU TÖÖTASU ON ÕIGUSPÄRANE?

Võta ühendust Soome õigusbürooga, kes nõustab Sind erinevate tööõiguse alaste küsimuste lahendamisel. Õigussuhete iseloomu arvestades leiame ühiselt probleemidele lahenduse. Meie poole võib pöörduda kõikide

juriidiliste küsimustega.EESTIKEELNE TEENINDUS!

■ Majandusuudised

Soomes valmib järgmise kolme aasta jooksul üle 100 000 Mercedes Benzi aastas.

Valmet Automotive teatas, et palkab Uudenkaupunki autotehasesse 300 uut töölist ning alam- ja keskastme juhti. Tööjõudu vajatakse Mercedes Benzi A-seeria tootmiseks.

Tööjõudu on juurde vaja, sest A-seeria tootmist laiendatakse kahele vahetusele. Uudenkaupunki tehas on püstitanud eesmärgi ehitada ajavahe-mikus 2013−2016 üle 100 000 A-seeria Mersu. Tootmine algas eelmise aasta augustis.

Alates 1969. aastast on Uuden-kaupunkis valminud üle miljoni auto. Konveierilt on maha veerenud Saabid, Opelid ja Porsched.

Tootmine seisneb peamiselt keevitus töödes, värvimises ja koostes. Valmet Automotive koolitab uued töölised välja ise, mis tähendab, et eelnevat töökogemust kandideerijailt ei nõuta.

Koolitust viiakse läbi kahes etapis, kokku neli nädalat. Valmet Automotivelt tulnud teabe kohaselt sobib tulevane töö ühtviisi nii naistele kui meestele.

Unmonday uut kõlarit hakatakse müüma Apple Store poodides Euroopas ja Apple’i internetipoes.

Edasimüügileping Apple’iga aitab Unmondayl kindlustada oma kohta helitehnikamaailma tipus. Unmonday keraamilises kestas mitme kanaliga juhtmeta kõlareid peetakse revulutsiooniliseks uuenduseks. Innovaatilised kõlarid sündisid visa arendustöö tulemusena.

Unmonday Model 4.3 on müügi- ja turundusjuhi Jukka Niemineni sõnul AirPlay kõlar, mis on välja töötatud eelkõige Apple’i ökosüsteemi silmas pidades. Kõlarit saab juhtida iPadi, iPhone’i ja Mac-seadmetega iTunes programmi abil. „Kõlar on kujundatud Apple’i maailma silmas pidades, kuid kasutamine õnnestub ka PC keskkon-nas”, kinnitab Nieminen.

Kõlar on täiesti autonoomne – voo-luväljundit või välist juhtmeta võrku ei ole vaja. Sisseehitatud aku ja traadita

internet võimaldavad kõlarit kasutada vooluvõrku lülitamata või iseseisvat võrku loomata kaheksa tundi järjest. Kuusnurksel kõlaril on nutitelefonist tuttav liikumisandur, seega saab kõlarit kasutada erineval otstarbel.Uudset kõlarit on võimalik soetada ka Unmonday netipoest, Helsingi kesklin-na Stockmannist ning Arteki Helsingi poodidest. Hind on umbes 700 eurot.

Unmonday on 2011. aastal rajatud Soome ettevõte, mis on spetsialisee-runud kõrgekvaliteetsete nutikate audiosüsteemide loomisele ja toot-misele.

Autotehas pakub tööd

Uut tüüpi kõlar Soomest

RESTORANIPÄEV 17.5Restoranipäeval võib oma restorani avada igaüks ja enam-vähem igal pool −, aga seda vaid üheks päevaks! Ebatavalise ürituse populaarsus on aasta-aastalt kasvanud, nii et mais võib restorane leida kõikjal Helsingis. Lemmikkohtadeks on siiani olnud par-gid, tänavad, sisehoovid, talvisel ajal ka oma kodu või isegi töökoht.

Turism toob tööd ja raha

Soome saab ekspordiga võrreldavat turismitulu üle 4 miljardi euro aastas.

Soomes tegeletakse väga aktiiv-selt turismistatistika kogumise-ga. Numbreid vaadates selgub, et välisturistide kulutatud raha moodustab turismiäris ringleva-test summadest vaid kolmandiku, sest soomlased ise harrastavad aktiivselt kodumaal ringi reisi-mist.

Kogu turismisektori rahavoog oli eelmisel aastal 13 miljardit eurot ehk 3% SKTst. Turismialal töötavaid inimesi loendati kokku 200 000, mis on igati muljetavaldav arv.

Välisturiste saabus kõige roh-kem Venemaalt (umbes 50%), Ees-tist (10%) ja Rootsist (9%). Üldse külastas Turismiarenduskeskuse andmetel möödunud aastal Soomet kokku 7,6 miljonit välisturisti.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO TBG

FOTOD MESSUKESKUS/KIMMO BRANDT

Lemmikloomadel oma messPetExpol on väljas sadu loomi ja kõike, mis nendega seotud.PetExpo on osa suurest kevadi-sest suurüritusest Helsingi mes-sikeskuses. Samal ajal toimuvad käsitöö-, mudeli- ja lastele pühen-datud messid ning tutvustatakse kohalikke ja mahetoidutootjaid.

PetExpo kava sisaldab looma-näitust, võistlusi ja tooteesitlusi. Paljudele näitusekülastajatele on tähtis, et peale vaatamise saaks erinevaid lemmikloomi ka käega katsuda. Terved pered lähevad messile, et valida endale sobiv lem-mikloom, veel rohkem on neid, kes soovivad messilt teavet ja vahen-deid juba olemasolevate lemmik-loomade paremaks hooldamiseks. Kõikidele messidele pääseb ühe piletiga. ■

MESSIKESKUSESPetExpo, Lapsimessu, Model Expo, Käden-taito, OutletExpo, Lähiruoka & Luomu12.4 9−18 13.4 9−17 Messikeskus, Helsingi

Turu linn sai alguse rootslaste kindlusest, mis ehitati käidava-le kaubateele kohas, kus Aura-joki suubub Läänemerre. Paik asus mugava meresõidu kaugusel Stockholmist, sest veetee kulgeb peamiselt läbi saarestiku. Tuhat aastat tagasi oli see tähtis asjaolu, sest laevad olid väiksed ja nende merekõlbulikkus jättis soovida. Muide, ka tänapäeval käib Turu ja Stockholmi vahel läbi Ahvena-maa tihe laevaliiklus.

Linna tuntuimad vaatamis-väärsused on ajaloomälestised

nagu Turu kindlus, Toomkirik ja muuseumlaev Suomen Joutsen. Euroopa kultuuripealinna aasta tõi kultuuri tänavatele ja sellest ajast on pärit ka Logomo. Vanasse tööstushoonesse rajatud kultuu-rikeskus asub raudtee- ja bussi-jaama lähedal. Restoran Logomo Kitchen on avatud hommikust õhtuni. Päeval oodatakse seal lõu-nastajaid, õhtul valitseb pidulikum õhkkond.

Turus toimub vilgas ööelu ja söögikohtade valik on suur. Siin leidub ohtralt toidu-, veini- ja vis-kibaare, ööklubisid ja muid mee-lelahutuspaiku. Restoranid tegut-

sevad endises pangahoones ja apteegis ning koguni vanas koo-limajas. Pruulikoda-õllerestoran Koulu on omasuguste seas Soome suurim.

Turu kesklinn on suurepärane ostlemiskoht, kus vana kaubahal-li kõrvale on koondunud mood-said kaubanduskeskusi ja põnevaid väiksemaid poode.

Turismi seisukohast on täht-samad sihtkohad Turu saarestik, Rengastie ja naaberlinn Naanta-li. Rikka ajalooga Naantali täht-saim vaatamisväärsus on tervik-likult säilinud vanalinn, Soome presidendi suvemaja Kultaranta ja Muumimaa teemapark. Naantali Spa eristub teistest oma traditsioo-nide ja ilu poolest.

Suvel võistlevad omavahel populaarseima turismiobjekti tiit-li pärast Muumimaa ja veepark. JukuPargis asub Soome suurim veemängumaailm − Mereröövli-saar ja 16 suurt veeliumäge.

Turus elab umbes 180 000 ini-mest, mis teeb sellest Soome suu-ruselt viienda linna. ■

turi

Siin anname mõne vihje kõigile neile, kes tahavad osa saada Turu lahedast pubielust.

■ Old BankEndise panga ruumidesse ehitatud mõnus ja armastatud pubi. Aurakatu 3.

■ Pruulikoda-õllerestoran Koulu Soome suurim pruulikoda-restoran, kus külastajatele pakutakse hüva omatoodangut. Eerikinkatu 18.

■ Uusi ApteekkiVanast apteegist leiab ravimeid ka tugevama janu vastu. Kaskenkatu 1.

■ Hugo Mugav ja rahulik pubi, kus pakutakse ka väärt söögipoolist. Stålarminkatu 2.

■ Olavin KrouviTäiskasvanute seas populaarne õhturestoran, kus vähemalt nädala-lõppudel on hea aega veeta ja tantsida DJ valitud muusika saatel. Hämeenkatu 30.

■ Turu restoranid

SOOME VANIM LINN

Edela-Soomes Aurajoki suudmes asuva Turu asutamisajaks peetakse aastat 1229.

Hosteli asukoht on väga hea, otse merekeskuse Forum Marinum ees. Mootorlaev Bore valmis aastal 1960 Oskarshamnis Rootsis. Enne hoste-liks kehastumist jõudis Bore pikalt merd künda. Kajuteid on laeval 130, neist suurimas on oma WC ja dušš. Hinna sisse kuuluvad voodilinad,

saunalina ja hommikueine, mida pakutakse laeva buffet-restoranis. Hinnad on erinevad, kuid kaheini-mese pakett, milles on kaks ööd majutust kahekohalises kajutis, linad, rätikud ja hommikusöögid ning kaks 48tunnist TurkuCard turistikaarti, maksab 185 eurot. Broneeringud saab teha e-posti teel aadressil hostelborea@turku.fi. ■

Hostel vete pealTuru erilisim majutuskoht on Laivastohostel Borea, mis on püsivalt ankrus Aurajokil.

12

TURU ÜHE KAARDIGATurkuCard on turistile mõeldud kliendikaart, millega saab palju soodustusi ja mitmele poole koguni tasuta. Kaardiga saab sisuliselt rahata sisse pea kõikidesse muuseumidesse ja sõita Turu Sightseeing bussidega. Kaardiomanik saab prii sõidu ka koha-liku ühistranspordiga. 24 tundi kehtiv kaart maksab 21 eurot, 48 tunni kaart 28 eurot. Kaarte müüvad Turu turis-miinfopunktid, muuseumid, Ruissalo Camping, Hostel Turku ja paljud kohalikud majutusettevõtted.

Mootorlaev Bore ei künna enam ammu maailma meresid, vaid tegutseb hostelina, pakkudes ööbimisvõimalust 200 külastajale

StockholmHelsingiTallinn

Turu

AHVENAMAA

Marie-hamn

Vårdö

laevaliinväike ringtee

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD TURKU

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTO TURKU/JARKKO MATTILA

sm T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 4 13

Art Bank on unikaalne kunstiga-lerii Parainenis, Soome läänepool-se saarestiku Rengastie ääres. See on esimene linn Rengastiel, mis jääb Turust lõunasse. Parainen on ehtne romantiline saarestikulinn, mida piirab igast küljest meri.

Art Bank galeriis avatud „Sal-vador Dalí Private Exhibition” toob

kunstihuvilise ette Dalí vähem tun-tud üllatavaid töid, mööblit, maale ja kunstniku muud loomingut. Galerii juures tegutseb ka väike kingipood, kust saab osta kvali-teetseid meeneid ja ehteid, mis on saanud mõjutusi Salvador Dalílt ja valmistatud teiste galeriis eks-poneeritud kunstnike poolt. Art Bank on Skandinaavia ainuke Dalí-mööblit müüv jaemüügi ettevõte.

Peale Dalí-näituse eksponee-ritakse Art Bank galeriis parimate Soome kunstnike töid. Kõik tööd on ka müügis. ■

Salvador Dalí saarestikusLegendaarse sürrealisti teosed on välja pandud ja müügil Art Bank galeriis.

TEKST JUKKA ARPONEN, PILDID ART BANK

KUIDAS LEIDA?Art Bank, Kauppiaskatu 24, Parainen

■ Salvador DalíSalvador Dalí sündis 11. mail 1904 Hispaanias Figueresi linnas. Kunstniku nimi on saanud oma-moodi sürrealismi sümboliks. Dalíd tuntakse nii tänu tema erakordsele kujutlusvõimele kui ekstsentrilisele käitumisele. Tema loomepärandist teatakse kõige paremini ta maale, kuid Dalí on andnud suure panuse ka teatri, filmikunsti ja fotograafia arengusse, peale selle tegi ta skulp-tuure, disainis moodi ja kirjutas.

NauvoKorppoo

Mossala

IniöTuru

Naantali

SOOME

Meri-masku

Kustavi

Taivas-salo

ParainenHoutskärSeili

RymättyläKaarina

Lääneranniku saarestikku on kõige parem külastada auto või jalgrattaga. Saari ühendav Ren-gastie on 250 km pikkune suure-pärane reisisihtkoht. Tee viib läbi mitme saarestikuküla ja üle 12 silla,

sõita tuleb üheksa saari ühendava parvlaeva ja praamiga ning kogu aeg avanevad pilgule järjest uued imelised maastikuvaated. Lisaks suurejoonelistele looduspiltidele saadavad rändajat tema teekon-nal head nüüdisaegsed turismitee-nused, mugavad võõrastemajad ja õdusad söögikohad.

Häid reisipakette müüvad Turku Touring, Saaristo org., kohalike lin-nade reisibürood ja turismiette-võtted. Samas jagatakse piirkonna kohta ka asjatundlikku teavet ja laenutatakse jalgrattaid. ■

Ringtee ühendab saarestikuTEKST JUKKA ARPONEN

FOTOD VISITARCHIPELAGO

Kanada 7 Fingers akrobaatide trupp toob Turusse, Tamperes-se ja Helsingisse oma lavastuse „Traces”, mis seob ühtseks vaa-temänguks uut tüüpi tsirkuse ja erilised tänavastiilitehnikad.

„Trace’i” seitse kangelast ela-vad maailmalõpu ootuses. Tegevus toimub soojakus, milles nad võit-levad huumori, tantsu, muusika ja akrobaatikaga ähvardava reaalsu-

se vastu. Etendus ülistab seitsme tegelaskuju ühtsust ja nende uni-kaalseid andeid.

2006. aastal Montrealis esi-etendunud „Traces” on reisinud ligi 20 riigis ja kokku on seda mängitud paar tuhat korda. Helsingis nähtav „Traces” on osa Cirko festivalist, mis toi-

mub Rahvusteatris 8.−10. mail. Üks etendus toimub ka Tampe-re-talos 11. mail ja veel üks Turus Logomoses. ■

Tsirkust ja korvpalli7 Fingers sulandab oma etenduses põnevaks tervikuks teatri, tänavatantsu, korvpalli, rulatamise ja traditsioonilise tsirkuseakrobaatika.

TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD LIVENATION

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 414 sündmused

Üks kõigi aegade vanemaid ja suu-remaid rokkbände Aerosmith kir-jutas end rokiajalukku juba 1970. aastatel albumitega „Toys In The Attic” ja „Rocks”. Narkosõltuvusest jagu saanud bändiliikmed tegid comeback’i albumitega „Pump”

ja „Get A Grip”, mida ülistasid ka kriitikud. Andunud fännid on aas-tate jooksul kodudesse tassinud üle 150 miljoni plaadi.

Aerosmith jätkab tuuritamist ja plaatide üllitamist sama suure innuga kui varasematel aegadel,

nüüdseks juba viie aastakümne pikkuse kogemusega.■31.5 Hartwall Areena, Helsingi

Aerosmith jaksab rokkida

Robbie Williams on enim plaate müünud briti sooloartist ja ühtlasi maailma menukamaid popplaul-jaid. Robbie karjäär sai tuule tii-badesse poistebändist Take That. 1995. aastal soolokarjääri alusta-nud ülimenukas laulja on tänaseks välja andnud ühe hittplaadi teise järel. Tuntust on ta kogunud lugu-dega „Angels”, „Let Me Entertain You”, „Millennium”, „She’s The

One” ja „Misunderstood”. William-sit tuntakse äärmiselt andeka live-esinejana, kes haarab staadionitäie publikut pingutuseta oma võimu-sesse kuni tagareani välja.

Seekord tuuritab Williams „Swing Boys One” teemaga, mis paneb publiku ootama kuldajastu klassikalises stiilis meelelahutust.■18. ja 19.5 Hartwall Areena, Helsingi

Tundeline Robbie Williams

Kultuurisaadik Kreekast George Dalaras on Kreeka armas-tatuim muusik, keda tuntakse kodumaast kaugemal Kreeka kultuuri kirgliku saadikuna. Oma pika karjääri jooksul on Dalaras toonud Kreeka rahvamuusika tänapäeva. 1960. aastatel hakkas Dalaras esitama bluusimõjutuste-ga folki rahvamuusika jaoks pisut harjumatus ümbruses, nagu näi-teks suitsustes klubides. Dalarase kuulsus hakkas laiemalt levima 1980. aastatel ning sellest ajast on ta hoidnud oma karismaa-tilise hääle lummuses maailma suurimaid ja tuntumaid areene. Dalaras laulab kreeka keeles, kuid tundeküllased tõlgendused ja sügav hääl loovad kuulajatega silla, mis tõlget ei vajagi.

27.4 Finlandia-talo, Helsingi

Hevimuusika Kaablitehases Korn on USA hevimuusikaturu üks suurimaid nimesid juba 1994. aastast alates. Nu metal’i pioneeriks nimeta-tud bänd jaksab üha uueneda ning on nüüdseks maailmaturneel koos oma möödunud aastal üllitatud „The Paradigm Shift” plaadi tiimiga. Üldse on Korn välja andnud üle kümne hitt-plaadi, mida on maailmas müüdud kokku rohkem kui 60 miljonit.11.5 Kaapelitehdas, Helsingi

Genesis naaseb juurte juurdeSteve Hackett oli Genesise liige 1970. aastatel koos Peter Gabrieli, Phil Collinsi, Tony Banksi ja Mike Ruthefordiga. Hackett on maagiline kitarrist, aga ka paljude legendaarsete laulude autor. Genesises andis Hackett oma tugeva osa hittlugude loomisse. Tähtis on ka tema panus tapping’uks nimetatud kitarrimängutehnika arendamisse.

Helsingis annab Hackett väiksema kontserdi the Circuses, kuhu mahub umbes 1500 kuulajat. Piletid tasub seega hankida juba varakult Lippupalvelust aadressil www.lippupalvelu.fi.

27.4 Steve Hackett − Genesis Extended, The Circus, Helsingi

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 4 15sündmused

Tipptantsija ja koreograaf Rasta Thomase poolt loodud Rock The Ballet on paljude tantsijatega show, mida ei saa kuidagi paigutada tava-pärastesse raamidesse. Kevadel Soome publiku ette jõudev lavas-tus on kombinatsioon varasema-

te projektide parematest paladest ning uutest tempokatest numbri-test. Vaatajal peab olema valmis nautima uudset koreograafiat, originaalset valgustust ja visuaal-seid efekte. Koreograafia autor on Rasta Thomase abikaasa − lugema-

tul arvul auhindu võitnud ja varem ka ise Rock The Ballet’s tantsinud Adrienne Cantera. ■23.5–4.6 15 korda, Savoy-teatteri, Helsingi

Ballett rokitaktis

Šveitsist pärit Jean Tinguely (1925−1991) oli üks moodsa kunsti pioneere, kelle töös saavad kokku mehaanika ja esteetiline mõtle-mine. Paljud tema loodud teosed liiguvad ja räägivad valjult, esitades väljakutse vaatajatele ning pannes nad mõtlema, kuidas skulptuurid töötavad. Amos Andersoni Kuns-timuuseumis on eksponeeritud 30 masinskulptuuri ning lisaks joonis-tusi ja fotosid. Tervikut täiendab valik fotosid, muu hulgas ka ennast hävitavast skulptuurist Nevada tühermaal 1962. aastal. Tinguely oli ka materjalide taaskäitluse esirinnas. Tema elektri-mootoritest ja vanadest masinatest loodud teo-sed loovad moodsast maailmast mõtlemapa-neva pildi.

Näitus on valminud koostöös Baselis tegut-seva Museum Tinguely-ga. Enamik eksponaate ongi pärit muuseumi suurest kogust. Mõni töö

on laenatud ka Stockholmi mood-sa kunsti muuseumist. Käesolev valik on tehtud spetsiaalselt Amos Andersoni muuseumi silmas pida-des. Näituse vanimad tööd on pärit Tinguely karjääri algusaegadest 1950. aastatest, hilisemad 1980. aastate lõpust. Kuulsaimad tööd on pudeleid lõhkuv Rotozaza II, aukartust äratav Hannibal ning suur, kahest vormelikerest tehtud Pit-Stop.■28.2–26.5 Amos Andersoni Kunstimuuseum, Yrjönkatu 27, Helsingi (Forum)

Rahvarohke kunstinäitus

TEKST JUKKA ARPONEN

FOTOD MUSEUM TINGUELY, BASEL

Jean Tinguely masinskulptuurid on kõike muud kui traditsiooniline kunst.

Foto

Liv

enat

ion

Sensatsiooniline Rock The Ballet ei austa tantsukunsti traditsioonilisi piire.

FadokuningannaFadokuninganna mitteametlikku tiit-lit kandev Mariza on oma muusika eest pälvinud mitmeid rahvusvahe-lisi auhindu ning valitud aastal 2005 UNICEFi hea tahte saadikuks.

Traditsioonidele truu, ent innova-tiivseid tõlgendusi armastav Mariza on publiku lemmikuks saanud eelkõige tänu oma hingestatud hää-lele, karismaatilisele esinemisele ja glamuuri õhkuvale isiksusele. Mariza elav esinemine hoiab kuulajaid sõna otseses mõttes oma lummuses.

18.5 Musiikkitalo, Helsingi 19.5 Tampere-talo, Tampere

UB40, Uriah Heep ja MetsatöllPealinna teine suurem suve-alguse festival on Kivenlahti Rock, mis toimub Leppänvaara spordipargis Espoos tänavu juba kümnendat korda. Osalejate seas on maailma-kuulsaid tegijaid nagu Uriah Heep ja UB40, Soome lemmi-kutest on kohal Cheek, Haloo Helsinki ja J. Karjalainen ning Eestist külalisena Metsatöll. Leppävaarasse saab Helsingi kesklinnast kõige mugavamalt kohaliku rongiga, sõit võtab aega umbes 20 minutit.

6.–7.6 Kivenlahti Rock, Vanha Maantie 13, Espoo

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 416 ostud

Joutsen Finland OY asutati 1936. aastal Helsingis. Ettevõtte rajaja oli taanlane Marius Pedersen. Mõt-tele kasutada sulgi tööstuslikus tootmises tuli ta juhuslikult, jälgides naist, kes sulgi pajas pesi. Leidlik mees jõudis järeldusele, et suletooteid võiks valmis-tada soojade rõivaste valmistamiseks, kuid alguses jäi äriettevõte tema jaoks rohkem hobi tasandile. Siiski valis ta juba oma ettevõtet alustades firma tunnuseks luige kui puhtuse sümboli.

Aastate jooksul on Joutsen Finland Oyst saanud dünaamiliselt arenev perefirma ja rahvusvaheliselt tuntud kaubamärk. Enamus Joutseni toodangust lähebki ekspordiks. Ettevõtte eesmärk on valmis-tada maailma parimaid suletooteid. Maailma põh-japoolseima suletoodete valmistajana on Joutseni eelisteks külma kliima tundmine ja parima tooraine kättesaadavus. Soome loodus pakub ainulaadselt puhast ja pehmet vett, mille tähtsust kvaliteetsete suletoodete valmistamisel on raske ülehinnata.

Sulejope on suurepärane riietus väga erineva-tes ilmastikutingimustes. Looduslik suletäidis on ühtviisi soe ja mugav nii sulailmade kui näpistava pakase korral. Vetthülgavad mikrokiudjoped hoia-vad kandja turvaliselt kuivana ka lörtsi ja tiheda tuisuga.

HEA UNE HEAKSJoutseni voodipesu on mõeldud kõigile, kes hinda-vad täisväärtuslikku uneaega. Kvaliteetsete kangaste ja sulgede kooslus tagab korraliku ööune. Joutsen Finland OY suurest kollektsioonist leiab sobiliku teki, padja või rõivaeseme igaüks.

Joutsen Finland OY kõik tooted valmivad kahes tehases. Suurem asub Soomes Riihimäel, teine tehas tegutseb Eestis Märjamaal. Mõlemas kasutatakse Soome Allergia- ja Astmaliidu poolt sertifitseeritud suletöötlemistehnikat, mis tagab maailma parima ja puhtaima sule.

Joutsen Finland OYl on kolm firmapoodi Soomes, üks Eestis ja üks Venemaal Peterburis. Peale selle müüakse Joutseni tooteid sadades kaubanduskeskus-tes, spordi- ja sisustuspoodides üle maailma.■

Pakase eest kaitsevad suledSuled soojendavad, kuid ei aja higistama. Kombineerituna uusimate kangaste ja kiudmaterjalidega

on suletoodete mugavus ületamatu − ükskõik millise külmaga. TEKST JUKKA ARPONEN, FOTOD JOUTSEN OY

KUIDAS LEIDA?Joutsen Shop tehasemüük, Petsamonkatu 83, RiihimäkiJoutsen Shop Museokatu 8, HelsingiJoutsen Shop kaubanduskeskus Sello,

Leppävaarankatu 3−9, EspooJoutsen Shop Roosikrantsi 2, Tallinn

Telli The Baltic Guide koju!

Rohkem infot meie kodulehelwww.balticguide.ee

miskusmillal

EESTI KEELES

The Baltic Guide

tutvustab teile mida

Soomes teha ja

näha tasub

Arabia 140 –

argine luksus

Talveaskeldused

loomaaias

Jõulud ja uus aasta

Soomes

Messi kaudu

maailma

Steve Hackett

ja teised

/ laevad / hotellid / restoranid / teatrid / näitused / kauplused /

Talvine tähesadu:

ww

w.b

alt

icg

uid

e.e

e

20SO

OM

E T

AL

V 2

01

3/1

4

6.50€4 x aastas(sisaldab km)

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 418 ostud

Minna Parikka kujundatud jala-varje ja aksessuaare kannavad het-kel paljud kuulsused, nende seas ka Lady Gaga, Fergie, Paloma Faith ja Beth Ditto. Moe- ja trendijakirjad nagu Vogue, Elle, Glamour, Marie Claire, Harper’s Bazaar ja Tatler

esitlevad aga regulaarselt Soome disaineri uusimat loomingut. Kõige põnevam lugu on mui-dugi seotud Lady Gagaga. Kolm päeva enne pidulik-ku tseremooniat, mil Lady

Gagale pidi üle antama auhind kahekordse plaa-

tinaplaadi eest, sai Minna e-kirja

palvega: skandaalne artist vajab väga erilist auhinda! Ja moekunstnik värvis ühe paari oma viimase kollektsiooni kõrge kont-saga kingi plaatinakarva ja kinni-tas need sama värvi alusele. Nii saigi Lady Gaga spetsiaalselt talle kujundatud glamuurse auhinna.

Minna on õppinud Inglis-maal, elanud Londonis, Milanos ja Barcelonas. 2006. aastal pöör-dus ta tagasi Helsingisse ja pani aluse omanimelisele kaubamärgile. Valmivad aga tema kingad hoo-pis Hispaanias. 2011. aastal pälvis Minna Parikka Soome noorte ette-võtjate konkursil teise koha. Selle auks lasti välja postmark, millel on kujutatud Minna Parikka kollekt-sioonist pärit paari punaseid kõrge kontsaga kingi.

Disainer ise arvab, et jalanõud ja muud aksessuaarid lihvivad välimuse täiuseni. Ja et eredad aktsendid võivad muuta me elu paremaks. Ja pakub meile

kõikvõimalikes värvitoonides

ja kombi-natsioonides kingi, saapaid, poolsaapaid, käe-kotte, kindaid ja rätte, luues julgeid vormide ja materjalide kooslusi. Üldmulje on elegantne ja taotluslikult vintage-hõnguli-ne, mõnikord ka võib-olla pisut sürrealistlik. Seejuures korduvad ühest kollektsioonist teise tema visiitkaardiks muutunud keskmi-se kõrgusega kontsadega kingad, mida kaunistavad nahast paelad nende küljes rippuvate südame-kestega. Kingad on muutunud uskumatult populaarseks ja mak- savad 295 eurot. Teisalt leidub

esinduskaupluses ka riiuleid eel-mistest kollektsioonidest seisma jäänud kaubaga, mille hinnad on oluliselt soodsamad. ■

Elegantne ja ajatu sürrealismMinna Parikka on üks tuntumaid noori Soome moekunstnikke, kes avas hiljuti oma esinduspoe Aleksanterinkatul.

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

KUIDAS LEIDA?Minna ParikkaAleksanterinkatu 36, Helsingi

Paola Suhonen asutas oma kau-bamärgi Ivana Helsinki aastal 1998. Tema disainitud rõivastele on omased eredad värvid ja julged trükimustrid. Paola taotlus on talle südamelähedaste Skandinaavia legendide ja muinasjuttude täna-päevane töötlus värvide, ornamen-tika ja meeleolude kaudu moes.

2007. aastal sai Paolast esimene Skandinaavia päritolu moebrän-di omanik, kes astus üles Pariisi moenädalal ja esimene Soome rõi-vatootja, kelle tööd olid esindatud New Yorgi moenädalal. 2013. aas-tal pärjati Paola Suhoneni medali-ga Pro Finlandia – see on kõrgeim Soome autasu kunstivaldkonnas tegutsevatele loovinimestele. Tema kollektsiooni kuuluvad rõivad on traditsiooniliselt valmistatud Soo-mes ja kodumaistest materjalidest. Paola kollektsioonides leidub alati palju kudumeid, sageli on tegemist käsitööga.

Uus kevadsuvine kollektsioon ilmub müügile märtsis ja selle nimi The Bridges of Madison County. Uus kollektsioon on pastelsetes toonides, enim leidub piparmündi-rohelise, roosa ja beeži varjundeid.

Ja nende taustal eresinised ja oran-žid pildid – liblikad ja romantika... Kollektsioonis on kõige rohkem kasutatud puuvillaseid kangaid, kuid leidub ka teisi materjale, muu hulgas trikotaaži. Inspiratsiooni

on seekord andnud Hollywoo-di klassikasse kuuluv armastus-film „Madisoni maakonna sillad”. Muide, Paola on õppinud mitu aas-tat Ameerikas kinematograafiat ja ka ise filmivõtetel osalenud.

Lisaks riietele müüakse kaup-luses kotte, rätikuid, ehteid ja igasuguseid dekoratiivseid detai-le – kõik valmistatud partnerite poolt spetsiaalselt Ivana Helsinki kollektsioonile. Mõned esemed valmivad ka Hiinas, kusjuures nii Hiina kui Jaapan on Ivana Hel-sinki jaoks praegu täiesti toimiv turusegment.

Alumisel korrusel võib selga proovida ja osta eelmistest kol-lektsioonidest müümata jäänud tooteid, mille hind võib algsest olla isegi kuni kolm korda mada-lam. See tähendab, et disainerklei-di saab osta näiteks juba 69 euro eest. Ja eriti tore on see, et Paola Suhoneni disainitud rõivad istuvad ideaalselt suurusnumbrist hoo-limata, nii et iga daam võib end tunda kuningannana. ■

Sillad ja liblikad

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Ivana Helsinki esinduskauplus tegutseb kahel tasandil: loomulikult on see eelkõige uusima kollektsiooni esitlemise ja müügi-

koht, kuid teisest küljest ka sama kaubamärgi outlet-pood.

KUIDAS LEIDA?Ivana Helsinki esinduskauplusUudenmaankatu 15, Helsingi

Eredad värvid ja julged trükimustrid Esimesel korrusel on uus kollektsioon, keldrikorrusel outlet

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 4 19ostud

Erikauplustes on esindatud kõik juhtivad kaubamärgid ning kvali-teedi pärast muretsema ei pea. Ja kogenud müüjad aitavad välja vali-da just teile sobiva varustuse.

INTERSPORT See kauplustekett on tuntud koos-töö poolest profisportlastega, seega on ka spordirõivaste ja -varustuse valik eriti lai ja asjatundlik. Kaup-luseruumid asuvad kahel korru-sel, müügisaalid on hiiglaslikud. Esimene korrus on pühendatud rõivastele ja jalatsitele, mida läheb vaja golfi või fitness-spordialasid harrastades. Väljapanek esindab sportlikku stiili, värvid on eredad ja elurõõmsad ning riidesse saab panna kogu pere. Teisel korrusel müüakse golfi-, hoki-, jalgratta-, rulluisu- ja fitnessivarustust, lisaks pulsimõõtjaid ja muud pudi-padi. Silm ei suudagi korraga haarata kõiki velotrenažööre, reketeid, palle, telke, seljakotte, rulasid, hantleid, sangpomme…

PARTIOAITTASee pood peaks enim meeldima neile, kes hindavad spordi- ja mat-karõivaste juures kõrget kvaliteeti, kuid eelistavad, et need näeksid välja nagu casual-stiilis lahedad vabaajariided. Nii pakutaksegi siin head valikut Canada Goose’i ja

Joutseni sulejopesid, aga osta võib ka näiteks sulevoodriga pika või miniseeliku. Tepitud suleseeliku abil saab teatud naiselikkuse stan-dardi tagada igas olukorras, lask-mata end samas külmakraadidest heidutada. Suur on selja- ja spor-dikottide valik, esindatud on telgid ja magamiskotid, kala- ja jahivarus-tus. Siit leiab näiteks kavala filtri, mis muudab loodusliku vee joogi-kõlblikuks. Ja kaasaskantavaid küt-teelemente toiduvalmistamiseks, matkalampe ja välitingimustes kii-relt valmivat toitu alates pastast ja risotost kuni liharoogadeni.

SCANDINAVIAN OUTDOORUue ingliskeelse nimetuse taga on tegelikult paljudele tuttav Retkiaittа. Kauplus on endiselt orienteeritud turismivarustuse müümisele. Siit saab huviline kõik vajaliku – nii talviseid sooje kui suviselt lahe-daid, niiskuskindlaid ja hingavaid, naturaalsetest ning kõrgtehno-loogilistest materjalidest riideid ja jalatseid. Ka telgi ning selja- ja

magamiskoti soetamiseks ei pea kaugemale minema. Kui kõik vaja-lik ostetud, tasub veel poes ringi vaadata, sest siit võib leida terve hulga tarvilikke vidinaid, mis maja-pidamises ikka ära kuluvad. Näiteks uisurauad, mida saab tavalise saapa külge kinnitada. Või tugevdusega kõhukotid beebi tassimiseks. Või võrkkiik, mis ei ole kokkupakitult suurem kui vihmavari, või siis mitut sorti küklooplampe.

STADIUMSiit saab selga sportliku ilmega rõivaid, mis on aga ammu koha leidnud tavamoes: T-särgid, tek-sad, mahukad üleõlakotid, särgid, pusad, džemprid, pesapallimütsid. Valikuvõimalusi jätkub, müügil on nii leopardimustriga kui kõik-võimalike piltidega kaunistatud esemeid. Sulejopede, tossude ja dresside valik võtab silme ees kir-juks, ohtralt leidub spordiinven-tari ja matkavarustust. Omaette teema on juba otseselt sportimi-se ja aktiivse vaba aja veetmisega seonduvad vahendid nagu rull-uisud, lumelauad, rulad ja kõik-võimalikud kaitsmed. ■

KUIDAS LEIDA?Intersport, Mikonkatu 7 ja kaubandus keskus F orum, Mannerheimintie 14–20, Helsingi

Partioaitta, Yrjönkatu 36, Helsingi

Scandinavian Outdoor,Forum, Helsingi

Stadium, kaubanduskeskused Forum ja Kamppi Urho Kekkosen katu 5B, Helsingi

TEKST JA FOTOD JEVGENIA GORSKI

Sport ja seiklusedSpordi- ja matkavarustuse, aga ka lihtsalt vaba aja veetmiseks vajalike asjade ostmine on Helsingis puhas rõõm.

Lai valik kõikmõeldavat spordi- ja… …matkavarustust

Võrkkiik mahub väiksesse kotti

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 420M I S K U S M I L L A L

mkm Helsingi

majutushostelidEurohostelLinnankatu 9, Helsingi, tel +358 962 204 70, faks +358 962 204 747, e-post: eurohostel@eurohostel.fi, www.eurohostel.fi.Soodne ja hubane hotell Helsingi kesklinnas. Ühe-, kahe- ja kolmekohalised toad kahes hinnaklassis.

Hostel ErottajanpuistoUudenmaankatu 9, Helsingi, tel +358 9 642 169, faks +358 9680 2757,e-post: booking@erottajanpuisto.com, www.erottajanpuisto.com.Väike kodune hostel Helsingi kesklinnas.

Hostel AcademicaHietaniemenkatu 14, Helsingi, tel +358 9 1311 4334, faks +358 9 441 201, e-post: hostel.academica@hyy.fi, www.hostelacademica.fi. Avatud ainult suviti 1.6–1.9. Mugav rahvusvaheline hostel Helsingi kesklinnas. Magamisvõimalused ühismajutu-sest kuni neljakohalise toani.

Stadion HostelPohjoinen Stadiontie 4, Helsingi, tel +358 9 477 8480, faks +358 9 477 84811, e-post: info@stadionhostel.fi, www.stadionhostel.fi. Helsingi kõige odavam ja sõbralikum hostel Olümpiastadionil; avatud aasta läbi.

hotellidAirport Hotel Bonus InnElannontie 9, Vantaa, tel +358 9 825 511, faks +358 9 825 518 18, e-post: hotel@bonusinn.fi, www.bonusinn.fi.Vaid viieminutilise autosõidu kaugusel lennu-jaamast, kuhu hotellist viib tasuta väikebuss. Naabruses asuvad Flamingo Spa vabaajakeskus ning Jumbo kaubanduskeskus. Tube saab üüri-da ka kauemaks. Helsingi keskusse vaid 30 minutit autosõitu.

Best Western Hotel KatajanokkaMerikasarminkatu 1a, Helsingi, tel +358 9 686 45 132, faks +358 9 670 290,e-post: sales@bwkatajanokka.fi, www.bwkatajanokka.fi. Kõrgklassi hotell aja-loolises vanglamiljöös. Vanade müüride varjus avaneb teine maailm, eriline õhkkond, rikkali-kult põnevaid detaile. Park keset kivilinna, kuhu kesklinna melu ja lärm ei ulatu.

Hotell AnnaAnnankatu 1, Helsingi, tel +358 9 616 621, faks +358 9 602 664,e-post: info@hotelanna.fi, www.hotelanna.fi.Rahulik ja hubane hotell Helsingi kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel suurematest kaubama-jadest ja vaatamisväärsustest. Hotellis on 64 tuba, saun, väike nõupidamisruum ja parkimis-kohad lähedalasuvas garaažis. Hotelli ümbruses palju suurepäraseid restorane ja pubisid.

Hotell GLOKluuvikatu 4, Helsingi, tel +358 10 344 4400, e-post: kluuvi@glohotels.fi, www.hotelglo.fi/glo-helsinki-kluuvi.Modernne ja urbanistlik elustiilihotell. Pakub külastajatele spordi-, kultuuri-, restorani- ja heaoluteenuseid nii hotellis kui väljaspool.

Omenahotellid Lönnrotinkatu 13, Eerikinkatu 24 ja Yrjönkatu 30, Helsingi, broneeringud +358 600 18018 (9 eur/bron + 1,97/min + kohaliku kõne maksumus), e-post: info@omenahotels.com, www.omenahotels.com. Hea asukohaga Omenahotellides on hinnatase soodsam kui mujal, liigsete teenuse eest pole vaja maksta. Hotellides ei ole vastuvõttu ega müügiosakon-da; kogu keti ühtne kaugvastuvõtt teenindab teid 24 tundi ööpäevas. Broneeringuid saab teha internetis, tasumine krediitkaardiga.

Sokos Hotel AleksanteriAlbertinkatu 34, Helsingi, tel +358 20 1234 600, faks +358 20 1234 644,e-post: aleksanteri.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Asub Helsingi kesklinnas Aleksandri teatri kõrval. Omanäoliste tubade sisustus rõhutab vana ja ajaloolist ehitusstiili.

Sokos Hotel HelsingiKluuvikatu 8, Helsingi, tel +358 20 123 4601, faks +358 9 176 014,e-post: hotelhelsinki.helsinki@sokoshotels.fi, www.sokoshotels.fi. Lihtne tänapäevane hotell Helsingi kesklinnas. Enamik 202 toast on suit-suvabad. 11 peretuba, 4 saunaga juuniorsviiti, ateljeesviit, 3 restorani.

kämpingudRastila CampingKaravaanikatu 4, Helsingi, tel +358 9 310 78517, faks +358 9 310 36659,e-post: rastilacamping@hel.fi, www.rasti-lacamping.fi. Asukoht mere ääres, kõigest 18minutilise metroosõidu kaugusel Helsingi kesklinnast. Kämpingu lähedal vajalikud kaup-lused. Erinevad vaba aja veetmise võimalused.

restoranidAinoPohjoisesplanadi 21, Helsingi, tel +358 9 624 327, e-post: aino@marcante.fi, www.ravintolaaino.fi. Avatud E–R 11.30–22.30, L 12–22.30, P 14–22. Rahvusrestoran Helsingi kesklinnas Kauppatori lähedal, ajaloolisel Esplanadil. Menüü on koostatud Soome rah-vusroogade põhjal.

Bar TapastaUudenmaankatu 13, Helsingi, tel +358 9 640 724, e-post: tapasta@marcante.fi, www.bartapasta.fi. Avatud E–R 17–24, L 14–24. Meeleolukas tapase- ja pastarestoran Helsingi kesklinnas. Vahemeremaade hõng ja head hinnad on teinud väikesest restoranist eriti armastatud koha.

Beefy Queen JamboPieni Roobertinkatu 13, Helsingi, tel +358 9 611 071. Avatud E–R 10.30–18, L 11–18. Heade hindadega populaarne restoran kesklinnas. Suured ja maitsvad praedgrillitud lõhest piprapihvini.

BelgeKluuvikatu 5, Helsingi, tel +358 10 76 63590, e-post: belge@sok.fi, www.belge.fi. Avatud E–N 11–02, R–L 11–04, P 12–24. Belgia Helsingi südames. Belge Bar & Bistro on lihtne õlle- ja kohtumisrestoran. Lai valik Belgia õlut ja tõeliselt maitsvad söögid!

Chico’s restoranidHelsingis asukohad nt Arabia, Bulevardi, Forum, Itäkeskus; Espoos Iso Omena, Sello, Tapiola; Vantaas Tikkurila, Jumbo, Myyrmäki. Värvikas ja hubane Chico’s pakub Ameerika mandri mitmekülgseid maitseid. Maiusta fajita’de, quesadillo’de ja burgeritega. Vaata restoranide lahtiolekuaegu ja kontakte kodu-leheküljelt www.chicos.fi.

FishMarketPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6220, e-post: fishmarket@kampgroup.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/fishmarket. Avatud E–L 18–23. Kauppatori nurgal asuvasse keldrisse viib vaid paar trepiastet, kuid sisse astudes satud teise maailma. Mere andidesõbrad leiavad siit kõikvõimalikke hõrgutisi.

HavisEteläranta 16, Helsingi, tel +358 9 6128 5800, www.ravintolahavis.fi. Avatud E–R 11.30–23, L 17–23, P suletud. Kauppatori kõrval asuv restoran pakub hooajalist kalavalikut ja põhja-maiseid mereande.

KellarikrouviPohjoinen Makasiinikatu 6, Helsingi, tel +358 9 6128 5100, e-post: myyntipalvelu@royalravintolat.com, www.kellarikrouvi.fi. Avatud E–R 11–24, L 16–24, Fabiani kohvik tänaval E–R 11–24, L 13–24. Restoran kahel korrusel: keldris

Kellarikrouvi ja tänaval Fabian. Kellarikrouvis pakutakse lihatoite, menüü põhineb Soome ja Skandinaavia köögil ning toorainetel. Fabianis saab nautida lihtsaid ja maitsvaid sööke.

Kämp BarPohjoisesplanadi 29, Helsingi, tel +358 9 57 6111, faks +358 9 5761 1925, e-post: sales@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi. Avatud E–T 10–01, K–R 10–02, L 11–02, P 11–01. Kämp Café rahvus-vaheliselt kirev õhkkond võimaldab väljuda argipäevast ning nautida klaasikest šampanjat või lihtsalt keset päeva maiustada.

KönigMikonkatu 4, Helsingi, tel +358 9 856 857 50, e-post: myyntipalvelu@rafla.fi, www.rafla.fi/konig. Avatud E 11–24, T–N 11–02, R, L 11–03. 1892. a asutatud ajalooline kõrgstiilis restoran König on Soome restorani-maailma legend.

LappiAnnankatu 22, Helsingi, tel +358 9 645 550, faks +358 9 645 551, www.lappires.com.Avatud E–R 12–24, L 13–24.Ehe ja meeleolukas Lappi restoran pakub kohalikust toorainest valmistatud saami hõr-gutisi. Hubases Kelonkolo baaris võid nautida sõbraliku hinnaga klaasikest veini.

Restoran MerimakasiiniHietalahdenranta 14, Helsingi, tel +358 9 607 299, faks +358 9 604 834,

e-post: ravintola@merimakasiini.fi, www.merimakasiini.fi. Avatud E–R 11–24, L 12–24, P 12–23. Üle 20aastase kogemusega hubane mereanni-restoran. Maitsvad liha- ja taimetoidud. Suvel avatud merevaatega terrass, millelt saab jälgida kruiisilaevade ehitamist.

Pizzeria RaxPizzeria Rax Forum, Mannerheimintie 20, Helsingi, tel +358 9 4789 0950, e-post: forum.rax@restel.fi, www.rax.fi. Avatud E–L 11–21, P 12–21. Kui kaubanduskeskus on suletud, pääseb sisse Mercatori kaudu.

RaffaelloAleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 8568 5730, e-post: raffaello@rafla.fi, www.rafla.fi/raffaello/fi. Avatud E 11–23, T–R 11–24, L 12–24, P 13–22. Itaalia stiilis restoran pakub Vahemeremaade hõrgutisi.

SassoPohjoisesplanadi 17, Helsingi, tel +358 9 1345 6240, e-post: sasso@kamp group.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/sasso. Avatud lõunaajal E–R 11.30–14.30, à la carte E–L 17–23.30. Sassos on rõhk ehtsatel ja puhastel Itaalia maitsetel.

SalveHietalahdenranta 11, Helsingi, tel +358 10 766 4280, e-post: salve.ravintola@sok.fi, www.ravintolasalve.fi. Avatud E–L 10–24, P 10–23. Merehõnguline, hubane, armastatud restoran Hietaniemi turu külje all. Kodusest menüüst leiab muu hulgas sellised klassikalised toidud nagu Salve räimed ja praetud maks.

TeatteringrilliPohjois Esplanadi 2, Helsingi, tel +358 9 6128 5005, e-post: teatteringrilli@royalravintolat.com, www.teatteri.fi/teatterin-grilli. Avatud E–N 11–24, R–L 11–01. Menüü on moodsalt klas-sikaline, muu hulgas filet Rossini ja ooperi leib. Delist saab kaasa osta take away-roogi. Nädala-lõppudel brunch’i serveerimine otse lauda.

VltavaElielinaukio 2, Helsingi, tel +358 10 766 3650, e-post: ravintolavltava@sok.fi, www.vltava.fi.Avatud E 11–24, T–N 11–03, R–L 10–04, P 11–24. Tšehhipärane restoran otse Helsingi südames Elieli väljakul, juugendstiilis maja neljal korrusel. Pakub maailma parimaid õllesid koos Tšehhi köögi hõrgutistega.

Venemaa

Norra

Rootsi

Eestimaa

HELSINGI

SavonlinnaMikkeli

LahtiHämeenlinna

Ahvena-maa

Jyväskylä

Oulu

Rovaniemi

Kuopio

Iisalmi

KouvolaKotka

Lappeenranta

Joensuu

Imatra

Salo

Tampere

Pori

Vaasa

Heinola

Hanko

Lohja

Rauma

Porvoo

Seinäjoki

Kajaani

KuusamoTornioKemi

Kemijärvi

Sodankylä

Kittilä

Enontekiö

Inari

NykarlebyJakobstadKokkola

Turku

Elanikke umbes 5 440 000.Eeldatav eluiga meestel 77 a, naistel 84 a.Ametlikud keeled on soome (91%) ja rootsi (5,4%); venekeelsed elanikud moodustavad rahvastiku koguarvust umbes 1,2%.Kogupindala on 338 145 km2, millest 10% moodustavad veestikud. Umbes 188 000 järve.Ajavöönd GMT +2 h, suveaeg UTC +3.VahemaadPõhjast lõunasse 1140 km.Idast läände 528 km (kõige laiemas kohas).Kõrgeim koht on Halti (Enontekiö), 1328 m merepinnast kõrgemal.PealinnHelsingis on 611 000 elanikku.KliimaTalv: Lõuna-Soomes –2...–4 °C, Lapimaal –16...–18 °C. Suvi: Lõuna-Soomes +14...+16 °C, Lapimaal +10...+14 °C. MajandusBruto SKT ca 195 miljardit eurot. SKT inimese kohta ca 36 000 eurot.Suured firmad: Nokia, StoraEnso, Neste Oil, UPM-Kymmene, Kone.ReligioonEvangeelne luterlik kirik 76 %, Soome õigeusu kirik 1,1 %, muud usundid 1,4 % ja ühtegi religi-ooni ei järgi 21,5 % elanikkonnast.PoliitikaPresident Sauli Niinistö.Täidesaatev võim on valitsusel, mis koosneb 12 ministeeriumist. Valitsust juhib peaminister.Eduskunnas on 200 parlamendiliiget.

Riiklikud pühad1.1 uue aasta algus6.1 kolmekuningapäev 1.5 maipüha (Vappu)20.–26.6 vahele jääv laupäev on jaanipäev31.10–6.11 vahele jääv laupäev on kõigi pühakute päev 6.12 iseseisvuspäev25.12 jõululaupäev26.12 teine jõulupüha (Tapaninpäivä)

Liikuvad pühad18.4.2014 suur reede20.4.2014 ülestõusmispüha (ka sellele järgnev esmaspäev on vaba)29.5.2014 taevaminemispüha 40. päeval pärast ülestõusmispüha 8.6.2014 nelipühad ehk suvisted 50. päeval pärast üles-

tõusmispüha

ELEKTRIENERGIA Soomes on pinge 230 volti ja sagedus on 50 Hz. Pistikupesad on Euroopa tüüpi (C, F).RAHA Soomes on ametlik raha euro.POST Suomen Posti hoolitseb nii kirjade kui pakkide saat-mise eest. Soome Post kuulub riigile ja selle kontorid asuvad kõikides linnades. Postkontorites toimub ka nõudmiseni saa-

detiste vastuvõtmine ja väljastamine. Lisaks pakuvad teenuseid paljud nn postiteenindused (asiamiesposti), mis tegutsevad peamiselt kioskite juures. Postmarke saab osta paljudest kioskitest, hotellidest jne. Pakiautomaatidega saab saata pakke Eestis asuvatesse pakiautomaatidesse.

EESTI SUURSAATKONDItäinen Puistotie 10, 00140 Helsinki; sissepääs asub Kalliolinnantie 18. Tel (+358 9) 622 02 88 (9–15); e-post: Embassy.Helsinki@mfa.ee.Konsulaartalituse vastuvõtuajad: E, T, K kell 13–16; N, R kell 10–13. Nõutav eelnev registreerimine. Eesti ja Soome riiklike pühade ajal ning nädalalõppudel on konsulaartalitus suletud. Konsulaarametniku vastuvõtule tuleb eelnevalt aeg kinni panna internetis (klõpsa lingil ja sisesta oma isikuandmed) või telefoni teel (+358 9) 622 02 88 (kell 9–15).Passi, ID-kaardi või muude dokumentide kättesaami-seks pole eelregistreerimist vaja.Välisriigis hättasattunud Eesti kodanik saab töövälisel ajal helistada välisministeeriumi valveametnikule tel (+372) 530 19 999.

Info sisserändajatele www.infopankki.fi

Ürituste piletid Lippupalvelu www.lippupalvelu.fi, Menolippu menolippu.fi, Lippupiste www.lippu.fi.

Turvaline liikleminePeamised liiklusreeglid on Soomes samad mis Eestis. Autojuhil peab alati kaasas olema autojuhiluba. Üldised kiiruspiirangud on Soomes linnades 30, 40 ja 50 km/h, maanteel 80 ja 100 km/h (talvel paljudel teedel aeglasem).

Alkoholipromille võib veres olla 0,5. Reeglitest tuleb kinni pidada, sest liikluskontroll on tihe. Kiiruspiiranguid jälgitakse suurematel teedel kaame-ratega. Trahvid tasub ära maksta, sest järgmisel korral võib Soome tulles probleeme tekkida.

Parkimine on linnade keskustes tööpäeviti enamasti tasuline. Maksmine käib peamiselt parkimisautomaati-de kaudu. Mitmel pool on parkimine teatud aeg tasuta, sellisel juhul tuleb kasutada parkimiskella.

Alkoholi saab ainult vastavast poest Soomes on alkoholimüügi ainuõigus riigifirmal Alko. Õlut, siidrit ja muid kergemaid alkohoolseid jooke võivad müüa ka tavapoed ja kioskid, kuid üle 4,7%-lise alkoholisisaldusega jooke saab osta vaid Alko poodi-dest. Lahjemate jookide ostja peab olema vähemalt 18 aastat vana, kangemat (üle 22%) alkoholi müüakse ainult üle 20aastastele.

Alko keti poed on avatud tööpäeviti 9–20 või 9–16. Pühapäeviti ja riiklike pühade ajal on poed suletud. Mõnikord harva võib Alko poode leiduda ka suuremates kaubanduskeskustes. 30 000 elanikuga Savonlinnas on vaid mõni Alko.

Söögikohtades on kaasatoodud jookide tarbimine keelatud. Alkoholimüügi ametlik vanusepiirang on kuni 18. eluaastani, kuid restoranid võivad seda soovi korral tõsta.

Põhiinfo Soome kohta

KASULIK TEAVE Üldine hädaabinumber 112 (nii politsei kui päästeteenistus). NUMBRIPÄRING JA MUUD INFONUMBRID 020202 Fonecta, 118 Numeropalvelu, 0100100 Eniro.

Foto

Vis

it Fi

nlan

d

mkm Helsingi 21T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 4

M I S K U S M I L L A L

p. (09) 622 0470 www.eurohostel.eu

KÕIK HELSINGI KIUSATUSED ON KÄE-JALA ULATUSES, KUI ÖÖBID EUROHOSTELIS, HELSINGIS KATAJANOKAL. Meie hinnad on väga taskukohased ja sulle jääb rohkem raha Helsingi kogemuste jaoks. Mida varem broneerid, seda soodsamalt ööbid. Küsi ka soodsaid töönädalalõpu pakette! Alates /in/öö1980

ZetorKaivopiha, Mannerheimintie 3–5, Helsingi, tel +358 10 766 4450, e-post: ravintola.zetor@sok.fi, www.zetor.net. Avatud E 12–24, T 12–03, K–L 12–04, P 12–24. Zetor veab näo naerule, esindades parimal moel Soome koort ja sisu. Maitsvad, külluslikud ja taskukohased road tuuakse lauale, milleks on, uskuge või mitte, vana piimajahuti!

YumeKluuvikatu 2, Helsingi, tel +359 9 5761 1718, faks +358 9 576 1122, e-post: yume@hotelkamp.fi, www.palacekamp.fi/ravintolat/yume. Avatud T–L 17–24. Yume tähendab kaas aegset Jaapani kööki, viies külastajad eksootiliste toitude, sake ja tee rikkalike maitse elamuste maailma.

kohvikudCoffee Bar Helsinki (kohvikukett)Citykoridor, I korrus, Keskuskatu 6, Helsingi, tel +358 9 10 766 4212, www.coffeehouse.fi.Avatud E–R 7.30–20, L 9–20. Palju erinevaid kohvijooke. Ketti kuuluvad kohvikud asuvad kõikjal Soomes, muu seas ka Tallinnas.

Karl Fazer CaféKluuvikatu 3, Helsingi, tel +358 20 729 6702, www.fazer.fi. Avatud E–R 7.30–22, L 9–22, P 10–18. Fazer Café Rootsi lauas võib nautida rikkalikku ja maitsvat hommikueinet või maius-tada suussulava jäätisega. Fazer Café asub elaval Kluuvi ostutänaval juba aastast 1891.

Robert´s Coffee Kluuvi (kohvikukett)Kluuvikatu 7, Helsingi, tel +358 45 310 3770, www.robertscoffee.com. Avatud E–R 7–20, L 10–20, P 11–19. Kohvisõprade kohtumis-paik. Suur kohvi- ja teevalik ning nende valmis-tamiseks vajalike tarvikute müük. Kinkepakid.

Wayne’s Coffee (kohvikukett)Näiteks Aleksanterinkatu 11, Helsingi, tel +358 9 679 725, www.waynescoffee.fi. Avatud E–R 8–20, L 10–20, P 13–18.Skandinaavia kohvikud Soomes, Rootsis ja Tallinnas. Alati hea asukohaga populaarsed kohtumispaigad.

klubidFinlandia-taloMannerheimintie 13E, Helsingi, www.finlandiatalo.fi. Finlandia-talos toimuvad kõige suurejoonelisemad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid. Täpsem teave kodulehel.

Grand CasinoMikonkatu 19, Helsingi, tel +358 9 680 800, e-post: sales@ray.fi, www.gch.fi. Avatud E–P 12–04. Soome ainus rahvusvaheline kasiino Helsingi kesklinnas. Ahvatlev kasiinomaailm mängude, restoranide ja muu meelelahu-tusega. Kasiino külastajaks registreerimisel vajalik isikut tõendav pildiga dokument; vanusepiirang 18.

Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com. Avatud K, R, L 22–04, N 23–04. Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 45 895 6446, www.clubliberte.fi. Avatud T–R 16–02, L–P 18–02. Club Liberté pakub elavat muusikat. Kava kodulehel. WiFi ja piljard.

SportsacademyKaivokatu 8, Helsingi, tel +358 10 7664 300, www.sportsacademy.fi. 1. korrus avatud iga päev 11–03, 2. korrus E–N 11–23, R 11–01, L 12–01, P 12–22. Põhjamaade populaarseim spordiülekandeid edastav restoran, mille 59 plasmakuvarit ja 6 hiigelekraani tagavad kõi-gile huvilistele tippvõistlustel ja spordiüritustel koha esireas. Lai söögi- ja joogivalik aitab pikkadel spordiõhtutel vastu pidada ning ulme-lises TV-saunas tundub ka Jaapani-Ukraina kohtumine vaatemänguna.

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, tel +358 5036 32 664, e-post: club@storyville.fi, www.storyville.fi. Avatud K, N 20–03, R–L 20–04, Tin Roof Bar (Street Bar) T–L 18–04. Storyville on üks Euroopa paremaid džässiklu-bisid. Üles astuvad nii Soome kohalikud artistid kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajun’i ja kreooli köögi hõrgu-tisi.Kava kodulehel.

TavastiaUrho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 420, e-post: info@tavastiaklubi.fi, www.tavastia.fi. Avatud P–N 20–01, R–L 20–04. Soome mai-nekamaid rokiklubisid. Esinemiskava kodulehel.

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi. Avatud E 11–23, T–N 11–24, R 11–04, L 12–04, P 13–23. Restoran, baar ja ööklubi. Elav muusika reedeti ja laupäeviti. Täpsem teave kodulehel.

pubid/õllebaaridChurchill ArmsKeskuskatu 3, Helsingi, tel +358 9 856 856 90. Avatud E–T 12–24, K–N 12–02, R–L 12–03.Traditsiooniline Inglise pubi, nädalalõppudel allkorrusel avatud Dancing Cellar.

GaselliAleksanterinkatu 46, Helsingi, tel +358 9 856 85760, e-post: pubgaselli@rafla.fi, www.rafla.fi/gaselli. Avatud E 16–01, T–N 16–02 (03), R 16–03, L 18–03. Helsingi populaarsemaid pubisid. Lai valik kraani- ja pudeliõlut.

Kitty’s Public HouseKeskuskatu 6, Helsingi, tel +358 10 766 4510, e-post: kittys@sok.fi, www.oluthuone.fi. Avatud E–N 12–01, R–L 11–02, P 12–22. Britilik pubihõng ja lai valik jooke Citykoridoris Helsingi kesklinnas. Kraanidest voolab ühtekok-ku 12 erinevat õlut ja siidrit ning 25 pudeliõlle hulgast leiab kindlasti sobiva. Traditsioonilised pubimängud ja telerid, kust võib jälgida Inglise meistriliiga võistlusi.

Molly Malone’sKaisaniemenkatu 1C, Helsingi, tel +358 9 576 675 00, e-post: info@mollymalones.fi, www.mollymalones.fi. Avatud E–L 10–04, P 12–04. Euroopa 50 parima Iiri pubi hulka valitud Molly Malone’s Irish Bar pakub Helsingi südalinnas kahel korrusel ja kolmes baaris ehtsat, lõbusat ajaviidet. Iiripärast elavat muusikat kõigil nädalapäevadel.

Sir EinoEteläesplanadi 18, Helsingi, tel +358 9 8568 5770, e-post: sireino.helsinki@rafla.fi, www.rafla.fi/sireino/fi. Avatud E–T 11–24, K–N 11–01, R 11–03, L 16–03. Kodune pubi kauni Esplanadi pargi ääres. Sir Einos saab ka väga hästi süüa.

Villi WäinöKalevankatu 4, Helsingi, tel. +358 10 3872 350, e-post: ravintola@villiwaino.fi, www.villiwaino.fi. Avatud E–N 14–02, R 14–04, L 12–04, P 12–23. Soome õllerestoran kolmel korrusel, parimad Soome õlled ja õllekõrvane.

kaubandus-keskused

Reeglina on kaubanduskeskused avatud E–R 9–21, L 9–18, nüüd ka P 12–18. Samas võib esineda erandeid.Flamingo vabaajakeskusTasetie 8 (Jumbo kaubanduskeskuse kõrval) Vantaas, www.flamingo.fi. Avatud ööpäeva-ringselt. Suur veepark, spaa ja tervisekeskus, keegel, kino, eripalgeline restoranimaailm, ööklubi, show-restoran, mänguklubi ja palju poode. Hotellis üle 300 toa, 800 tasuta par-kimiskohta.

ForumMannerheimintie 20A, Helsingi, tel +358 9 565 74523, e-post: info@cityforum.fi, www.cityforum.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18 (21). Südalinnas Forumi klaasseina taga asub mitu korrusetäit kauplusi, kohvikuid ja restorane. Forumis leiab ühest kohast kõik ihaldusväärseimad brändid.

Iso OmenaPiispansilta 11, Espoo, tel +358 9 6150 0250, www.isoomena.fi. Avatud E–R 8–21, L 8–18, P 12–18. Iso Omena on Espoos omaette väike linnak, milles asub üle 100 erineva kaupluse.

ItäkeskusItäkatu 1–7, Helsingi, tel +358 9 343 1005, www.itis.fi. Avatud E–R 8–22, L 8–20, P 9–20. Itäkeskusse on hõlbus sõita metrooga, peatuse nimi ongi Itäkeskus. Keskuse suurtel ostutänavatel on esindatud kõik nimekad poeketid ja mitmed restoranid.

JumboVantaanportinkatu 3, Vantaa, www.jumbo.fi. Avatud: E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Jumbos on kaks kaubamaja, kaks hüpermar-ketit, 120 moe-, sisustus- ja vabaajakauplust ning restoranid. Jumbo on kogu perele mõel-dud ostukeskus.

KamppiUrho Kekkosen katu 1, Helsingi, tel +358 9 742 98552, www.kamppi.fi. Avatud E–R 9–21, L 9–18, P 12–18. Helsingi uusim kaubanduskeskus Kamppi tähendab 150 kaup-lust kuuel korrusel, restorane ja ööklubi, lisaks mitmesuguseid teenuseid. Kamppi uksed on avatud varahommikust hilisõhtuni.

Kiseleffi majaAleksanterinkatu 28 ja Unioninkatu 27, Helsingi. Kiseleffi maja on kütkestav koht, kus müüakse palju käsitööd ja suveniire. Detsembris on jõulukaunistustega Kiseleffi maja eriti meel-div paik, kust saab osta armsaid jõulukinke.

KluuviAleksanterinkatu 9, Helsingi, www.kluuvi.fi.Kluuvi on esinduslik kaubanduskeskus Senaatintori läheduses, kus muu hulgas leidub huvitavaid rõivapoode noortele. Kes otsib, see leiab!

Kämp GalleriaKluuvikatu 4, Helsingi, www.kampgalleria.fi.Kämp Galleria on kaubakeskus, mille osa on ka luksushotell Kämp. Disaintooteid väiksemates kauplustes.

SelloLeppävaarankatu 3–9, Espoo, tel +358 10 839 4005, www.sello.fi.Sellos ootab sind üle 160 kaupluse.

koos lastegaFallkulla koduloomaparkMalminkaari 24, Helsingi, tel +358 9 3108 9095, e-post: falkulla@hel.fi. Avatud K–R 10–18, P 10-15. Fallkullas näeb traditsioonilisi taluloo-mi – lambaid, kitsi, sigu, veiseid, kanu, parte, hanesid ja hobuseid. Lastel ja noortel on või-malus proovida ka aia- ja laudatöid, loomade eest hoolitsemist ning erinevaid käelisi oskusi.

Gardenia-Helsinki botaanikaaedKoetilantie 1 (Viikki), Helsingi, tel +358 9 3478 400, www.gardenia-helsinki.fi.Gardenia-Helsinki botaanikaaed asub Viikkis Vanhankaupunginlahti looduskaitseala ja Helsingi Ülikooli filiaali lähedal. Aasta läbi avatud kasvuhoonest avaneb vaade Helsingi vanimatele põllumaadele. Eriliseks muudavad Gardenia aiad, sh Jaapani aed, roosi- ja pojen-giaiad. Mitmesugused näitused ja üritused.

Heureka teaduskeskusTikkurila, Vantaa, tel +358 9 857 99, e-post: info@heureka.fi, www.heureka.fi.Kõik inimesed on uudishimulikud – meil on kaasasündinud soov tungida asjade olemusse ja lahendada saladusi. Neid võimalusi pakubki

Heureka. Heureka toob oma näitustega põne-vust nii laste kui ka täiskasvanute ellu.

HopLopi seiklusparkNäiteks HopLop Vantaa, Antaksentie 4, Vantaa, tel +358 10 837 3001, e-post: info.vantaa@hoplop.fi, www.hoplop.fi.HopLop on aasta läbi avatud siseseiklusparkide kett lastele, mis pakub rõõmu, meelelahutust ning ajaviidet 1–10 aasta vanustele ja nende peredele. HopLopis on nõutavad oma sokid või sussid! Nõue kehtib ka lapsega kaasas olevate täiskasvanute kohta.

Korkeasaari loomaaedMustikkamaanpolku 12, Helsingi, tel +358 9 310 37 900 (0,37 eurot/min+km), e-post: zoo.asy@hel.fi, www.korkeasaari.fi.Korkeasaari loomaaias kohtab loomi nii tund-rast kui troopilisest vihmametsast. Loomaaias elab umbes 200 loomaliiki, erinevaid taimi on tuhatkond. Amazonias ja Afrikasias avaneb troopika mitmekülgsus: papagoid, maod, sisa-likud, väiksed ahvid, ämblikud, sääsed, konnad ja kilpkonnad. Arktilised loomad – põder, tundraöökull ja muskusveis – veedavad aega õues nii suvel kui talvel. Loomaaia südameas-jaks on ohustatud liikide kaitsmine.

Linnanmäki lõbustusparkTivolikuja 1, Helsingi, tel +358 10 5722 200, www.linnanmaki.fi.Linnanmäel on 40 erinevat atraktsiooni, millel saab lustida kogu päeva!

MegazoneEnergiakatu 3, Helsingi, tel +358 50 595 4094, e-post: helsinki@megazone.fi, www.megazone.fi. Avatud E–R 13–21, L 11–21, P 12–18. Taibukust ja kiirust eeldav maagiline seiklus siseruumides hargnevates labürintides. Mäng on ohutu ja sobib kõigile. Alati on kohal ka personal, kes vajadusel nõustab ja aitab. Räägitakse soome, inglise ja rootsi keeles.

Sea Life meremaailmTivolitie 10, Helsingi, tel +358 9 5658 200, www.sealife.fi. Keskus on väga populaarne, merealuse eluga on tänaseks tutvunud juba üle 1,2 miljoni külastaja. Sea Life viib külastajad maagilisele, lõbusale ja õpetlikule retkele allpool veepinda. Muu hulgas võib näha 10 hailiiki, korallriffide värvilisi kalu, mürgiseid konni, piraajasid, meduuse, merihobukesi jpm. Kokku on meremaailmas üle 100 liigi ja umbes 3000 isendit.

Serena veeparkTornimäentie 10, Espoo, tel +358 9 8870 550, e-post: info.serena@puuhagroup.com, www.serena.fi. Põhjamaade suurim, alati troopiliselt soe veelõbustuspark Serena pakub nii palju võimalusi, et innukamatele veefännidele jääb päev lühikeseks. Kõikjal pargis purskab, voolab, mullitab ja lainetab troopiliselt soe vesi: lõõgastavates koskedes, liumägedes, terrassi- ja mullivannides ning lastebasseinides. Tõeliseks klassikaks on saanud Serena kaljudesse rajatud sauna- koobastik, mida tasub ilmtingimata külastada.

Seiklushall HuimalaJuvankartanontie 15, Espoo, www.huimala.fi.Suur seiklushall kogu perele. Huimala pakub aastaringselt liikumisrõõmu ja põnevat tege-vust turvalises keskkonnas. Seiklusi otsivad lapsed saavad ennast tõestada ja lõbusalt aega veeta.

SuomenlinnaTel +358 9 684 1880, e-post: info@suomenlinna.fi, www.suomenlinna.fi.Kauppatorilt veebussi või praamiga Musta-

saarele. Võimalus tutvuda Rootsi ja Vene võimu ajal ehitatud linnusega ja kuue muuseumiga, nautida parke, merd ja saarestikuloodust. Suomenlinna pakub ekskursioone giidiga, näi-tusi ja kauneid käsitööesemeid. Suvel toimub häid üritusi, nt Viapori Jazz, suveteater ja laste suveteater. Tänu kvaliteetsele programmile on Suomenlinnast saanud populaarne kultuurirei-side sihtkoht.

Tropicario troopikamajaSturenkatu 27, Helsingi, tel +358 40 7634 727, +358 9 750 076, e-post: tropicario@tropicario.com, www.tropicario.com. Tropicario on Põhjamaade moodsaim troopi-kamaja, mis keskendub madudele ja sisalikele. Näha saab maailma mürgiseimaid madusid, suuri varaane ning hulgaliselt muid roomajaid ja loomi, troopilisi linde ja kalu.

lapsesõbralikud muuseumid

Loodusteaduste muuseumPohjoinen Rautatiekatu 13, Helsingi, www.luomus.fi. Avatud T–K, R 9–16, N 9–18, L–P 10–16, E suletud. Muuseumis saab sukelduda Läänemere sügavustesse, mängida lumega, vaadata kutsumata külalisi, mõelda evolutsiooni saavutuste üle ja imetleda skele-tikollektsiooni. Püsinäitused: “Soome loodus”, “Elu ajalugu” ja “Luud räägivad.” Ajutised välja-panekud vahelduvad korrapäraselt.

Päevalehe muuseumLudviginkatu 2–4, Helsingi, tel +358 9 122 5210, www.paivalehdenmuseo.fi. Avatud T–P 11–17. Muuseumist saab teavet ajakirjanduse ajaloost ja ajalehe tegemisest.

LastemuuseumTuomarinkylä 7, Tuomarinkylä mõisa kõrvalmaja, Helsingi, www.helsinginkaupunginmuseo.fi.Laste ja noorte elu kajastavad näitused on koostatud laste endi kaasabil.

TeatrimuuseumTallberginkatu 1G, Kaablitehas, Helsingi, www.teatterimuseo.fi. Avatud T–P 11–18, K 11–20. Muuseumikülastaja saab võimaluse seigelda teatri maagilises maailmas.

Leikkilinna – Soome MänguasjamuuseumWeeGee näitusekeskus Ahertajantie 5, Tapiola, Espoo, www.lelumuseohevosenkenka.fi. Avatud T, N, R 11–18, K 11–20, L–P 11–17. Tasuta sissepääs K 18–20. Leikkilinna on män-gukultuuri muuseum, mis tutvustab mänge ja mänguasju XX sajandi algusest tänapäevani. Mänguasjad, endised lemmikud, pööninguaar-ded, näitused ja mälestused.

Soome viis suuremat linna

Helsingi, Espoo, Tampere, Vantaa ja Turu. Reisi vihjeid vaatamisväärsuste, majutuse, liikluse ja ürituste kohta leiate järgmistelt aadressidelt.www.visithelsinki.fiwww.visitespoo.fiwww.tampere.fi/matkailuwww.vantaa.fiwww.turkutouring.fi

mkm kultuurM I S K U S M I L L A L

Klubi Kuudes LinjaHämeentie 13 (sissepääs hoovist Kaikukatu 4), Helsingi, www.kuudeslinja.com,avatud K, R, L 22–04, N 23–04.Kava kodulehel.

LibertéKolmas Linja 34, Helsingi, tel +358 9 272 6001, e-post: allu@clubliberte.fi, www.clubliberte.fi, avatud T–P 16–02.Elav muusika kuuel õhtul nädalas. WiFi ja piljard. Kava kodulehel.

NosturiTelakkakatu 8, Helsingi, tel +358 9 681 1880, e-post: elmu@elmu.fi, www.elmu.fi Muusika- ja kultuurimaja Nosturi Hietalahtis pakub head muusikavalikut, kontserte ja muid üritusi.Kavas palju live-esinemisi, täpsem teave kodulehel!

StoryvilleMuseokatu 8, Helsingi, e-post: jazzclub@storyville.fi, www.storyville.fi, avatud E–L 20–04.Euroopa paremaid džässiklubisid. Mängivad nii Soome kui välismaised staarid kuuel õhtul nädalas. Storyville pakub cajuncreole’i köögi hõrgutisi.Kava kodulehel.

Üritused Urho Kekkosen katu 4–6, Helsingi, tel +358 9 774 67 423, www.tavastiaklubi.fi, avatud P–N 21–02, R–L 21–03, juhul kui teisiti ei mainita. Soome mainekamaid rokiklubisid. Täpne kava kodulehel!

18.3 20 Anna Calvi (ÜK), Alice Boman (Rootsi)

19.3 20 Oh Land (Taani )22.3 20 Uncle Acid and The Deadbeats (UK),

The Oath (Rootsi/Taani)25.3 20 Tove Lo (Rootsi)26.3 20 Von Herzen Brothers27.3 20 D-A-D (Taani), 28.3 20 Samuli Putro 1.4 19 J. Karjalainen2.4 20 Samuli Laiho & Ystävät −

plaadiesitluskontsert3.4 20 Kypck, CRIB454.4 20 Kaija Koo7.4 20 Magnum (ÜK) − Escape From The

Shadow Garden Tour 201410.4 20 Jenny Wilson (Rootsi)16.4 20 Weeping Willows (Rootsi) −

plaadiesitluskontsert20.4 20 The Haunted (Rootsi)29.4 20 Spyro Gyra (USA)29.5 20 Canned Heat (USA)

Virgin Oil Co.Mannerheimintie 5, Kaivopiha, Helsingi, tel +358 10 766 4000, www.virginoil.fi, avatud P 12–24, E–N 11–24, R 11–04, L 12–04.Restoran, baar ja ööklubi. Elav muusika reedeti ja laupäeviti, täpsem teave kodulehel.

KontsertLisateave www.livenation.fi

28.5 Sonisphere Festival Finland 2014 − Metallica, Slayer, Hietaniemi rand

30.5 18.30 Aerosmith − The Global Warming World Tour, Hartwall Arena, Helsingi

18–19.5 18 Mariza, Musiikkitalo, Helsingi; Tampere-talo, Tampere

1.6 18.30 Miley Cyrus − Bangerz World Tour, Hartwall Arena, Helsingi

FestivalLisateave www.festivals.fi

9.−13.4 Tampere Biennale22.−27.4 April Jazz Festival, Espoo12.−17.5 Mukamas 2014 − rahvusvheline

nukuteatrifestival14.−18.5 Vaasa Koorifestival 15.−18.5 KUULAS − rahvusvaheline

laste teatriüritus, Kouvola20.−25.5 Tantsuvool Tamperes −

nüüdistantsufestival21.−24.5 Tomatteja! Tomatteja!

Stand up-festival, Hämeenlinna24.−25.5 Maailma Kylässä festival, Helsingi1.−8.6 KuoroEspoo rahvusvaheline

festival3.−14.6 Naantali Muusikapidu5.−8.6 Salo − Laste Laululinn5.−15.6 Ilmajoe Muusikapidu

MessHelsingi Messikeskus, Messuaukio 1, 00521 Helsingi, www.finnexpo.fi

19.−21.3 Gastro Helsinki 2014, toidumess20.−22.3 ViiniExpo 2014, veinimess3.−6.4 OmaMökki 2014, suvilad11.−13.4 Lastemess 201411.−13.4 Kohalik ja mahetoit 2014

Muuseum ja näitusNB! Helsingi Linnamuuseumi filiaalidesse sissepääs tasuta!

Amos Andersoni KunstimuuseumYrjönkatu 27, 00100 Helsingi, tel +358 9 684 4460, www.amosanderson.fi,avatud E, N ja R 10–18, K 10–20, L–P 11–17.

Kuni 26.5 Jean Tinguely (1925−1991)

Kunstimuuseum AteneumKaivokatu 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6401, www.ateneum.fi,avatud T ja R 9–18, K ja N 9–20, L ja P 11–17.

Kuni 7.9.14 Stefan Bremer: Nädal KlovharusKuni 7.9.1 Tove Jansson

DisainimuuseumKorkeavuorenkatu 23, 00130 Helsingi, tel +358 9 622 0540, www.designmuseum.fi,avatud suvel 1.6–31.8 E–P 11–18 (T 11–20, K–P 11–18).

Põhinäitus Soome disain6.6−21.9.2014 Ilmari Tapiovaara28.3−25.5 R-Collection1.2.14−11.5.15 Marimekko näitus

Hakasalmi villaHelsingi Linnamuuseum Karamzininkatu 2, Helsingi, tel +358 9 169 3444,avatud K–P 11–17.

Põhinäitused Helsingi areng, Hea kodanik, Soome disain.

EMMAWeeGee-talo, Ahertajantie 5 (Tapiola), Espoo, tel +358 9 8165 7512, e-post: info@emma.museum, http://emma.museum/,avatud T, R–P 11–18, K–N 11–20.

Püsinäitus Saastamoineni fondi kogudestKuni 11.5 Feel The Spirit!Kuni 11.5 Arjen Muotoilija − Rudolf Steiner

Helsingi Linna Kunstimuuseum, TennispalatsiSalomonkatu 15, 00100 Helsingi, tel +358 9 3108 7001, www.taidemuseo.fi,avatud T–P 11–20.30.

Kuni 13.7 Chaplin piltidel

Teaduskeskus Heureka Tiedepuisto 1, Vantaa, tel +358 9 857 99, www.heureka.fi

Kuni 23.3.14 Sihtpunkt Marss

Nüüdiskunstimuuseum Kiasma Mannerheiminaukio 2, 00100 Helsingi, tel +358 9 1733 6501, www.kiasma.fi,avatud T 10–17, K–P 10–20.30.

Kuni 21.4 Ars FennicaKuni 7.9 Alfredo JaarKuni 7.9 Kiasma Hits

Seurasaari VabaõhumuuseumSeurasaari, 00250 Seurasaari, tel +358 9 4050 9660 (suviti), +358 9 4050 9574 (talviti), www.nba.fi/fi/seurasaari Avatud E–P 11–17 (1.6–31.8); E–R 9–15 (15.5–31.3 ja 1.9–15.9); E–R 9–15, L–P 11–17 (15.5–31.5 ja 1.9–15.9).

Sinebrychoffi Kunstimuuseum Bulevardi 40, 00120 Helsingi, tel +358 9 1733 6460, www.sinebrychoffintaidemuseo.fi/,avatud T, R 10–18; K, N 10–20; L, P 11–17.Püsinäitus Soome maalikunsti klassikast.

Soome Rahvusmuusem Mannerheimintie 34, 00100 Helsingi, tel +358 9 4050 9544, www.nba.fi/fi/skm

Keldrikorrusel püsinäitus Aardekambrid.1. korrusel püsinäitus Kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. 2. korrusel Riik ja rahvas – Soome rahvuskultuur 18. ja 19. sajandil.3. korrusel käsitöötuba Vintti avatud T–P 12–16.

Soome SpordimuuseumOlympiastadion, 00250 Helsingi, tel +358 9 434 2250, www.urheilumuuseum.fi,avatud E–R 11–17, L–P 12–16.

Enam kui 1000 eset 2000aastasest perioodist. Matti Nykäneni medalikollektsioon.

Soome PostimuuseumAsema-aukio 5H, 00101 Helsingi, www.posti.fi/postimuseo,avatud E–R 10–18, L–P 12–17.

Põhinäitus Jutustusi Soome Postist.

Soome KlaasimuuseumTehtaankatu 23, 11910 Riihimäki, tel +358 19 758 4108. Avatud veebruar–detsember T–P 10–18, suletud jaanuaris.

Alvar Aalto MuuseumAlvar Aalton katu 7, 40101 Jyväskylä, tel +358 14 624 809, www.alvaraalto.fi,avatud T–P 11–18, juuli–august T–R 10–18, L–P 11–18, suletud E.

Püsiekspositsioon Alvar Aalto. Arhitekt. Interjöörid, maketid, multimeedia ja filmid.

Teater/muusikaFinlandia-taloMannerheimintie 13 E, Helsingi, www.finlandiatalo.fiFinlandia-talos toimuvad uhkeimad firmapeod, konverentsid, messid, näitused ja kontserdid.Täpsem kava kodulehel. Piletid Lippupalvelu ja Lippupiste müügipunktidest.

Helsingi LinnateaterEnsi linja 2, 00530 Helsingi, www.hkt.fi

Soome RahvusteaterLäntinen teatterikuja 1, 00100 Helsingi, tel +358 9 173 311, www.nationaltheatre.fi

Savoy-TeatteriKasarmikatu 46–48, Helsingi, tel +358 9 310 12000, http://kulttuuri.hel.fi/savoy

Soome RahvusooperHelsinginkatu 58, 00250 Helsingi, tel +358 9 4030 2211, www.operafin.fiOoper, ballett ja kontserdid täiskasvanutele, noortele ja lastele.

Tampere OoperiteaterYliopistonkatu 55, PL 16, 33101 Tampere, tel +358 600 94500, www.tampereenooppera.fiTampere ooperiteater avati aastal 1946, orkester Tampere Filharmonia. Igal aastal külastab teatrit enam kui 10 000 inimest.

T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 422

Foto

Vis

it Fi

nlan

d

■ Unistuste bluusibänd Maailmakuulus all-star projekt „Chicago Blues: A Living History”, toob bluusi tähtsaimad nimed esinema Helsingi kultuurimajja. Lavale astuvad elavad legendid nagu Billy Boy, John Primer, Billy Branch, Lurrie Bell, Carlos Johnson ja The Living History Band. Laval saab näha ja kuulda kahte põlvkonda Chicago bluusi suurimaid mõjutajaid. Tegemist on jõuliste muusikutega, kes on raja-nud silla bluusiklassika ja tänase Chicago bluusi vahele. Kavas on muusikaline rännak 1940. aastatest nüüdisaega koos nendega, kes on ise muusikalukku jälje jätnud: Muddy Waters, Bo Diddley ja Sonny Boy Williamson.

4.6 Kulttuuritalo, Helsingi

Rock

The

Bal

let.

Foto

Liv

enat

ion

Laivak

WC

WC

WC

WC

WC

WCWC

WCWC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WCWC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

WC

No

rden

skiö

ldin

k

Mech

eling

atan

Mannerheim

intie

Sture

nkatu

Teollisuuskatu

Man

nerheim

intie

Mech

elingatan

Po

hjo

isra

nta

Sörn

äist

en ra

ntat

ie

Reijolank

Mannerheim

intie

Ve

turi

tie

Porkkalankatu

LautatarhankJunatiePääskylänkatu

Vää

ks

ynt

Töölönlahti

Ruoholahti Hietalahti

Sirpalesalmi

Merisatama

Eteläsatama

Kanal

Eläintarhanlahti

Kaisaniemenlahti

Siltavuoren-salmi

Taivallahti

Jäähall

FinnairStadium

Kaupunginteatteri

OlympiaStadion

FinlandiaTalo

Rahvusooper

Linnan-mäki

Helsingitalveaed

Eläintarhanurheilukenttä

Botaanikaaed

Mäntymäenkenttä

Väinä-möisenurheilu-kenttä

SigurdFrosteruksenpuisto

Hietaniemenhautausmaa

Kappeli

Ortodoksinenhautausmaa

Sibe-liuksenpuisto

Toivo Kuulanpuisto

Selkämeren-puisto

Kaapeli-puisto

Sinebrychoffinpuisto

Katajanpuisto

VäinöTannerin

kenttä

Brahenpuisto

Kallionurh. kenttä

Tehtaan-puisto

Kaivo-puisto

Humal-luodonpuisto

Laaksonratsastus-

kenttä

Alppipuisto

Lenininpuisto

Tope-liuksen-puisto

Marta Ypyänaukio

Meilahdensairaala

Sairaala

Yliopisto

Lepakonaukio

Mariansairaala

Kivelän sairaala

HyksPsykiatria

keskus

Laaksonsairaala

Käpylänkuntoutus-

keskus

Auroransairaala

Kirjasto

Ruoholahti

M

M

M

M

M

M

Rautatientori

Kaisaniemi

Kamppi

Siltavuorenkatu

Hakaniemi

Sörnäinen

Top

eliuksenk

Cal

oniu

k-

senk

Topeliuksenk

Arkadiankatu

Siltasaaren

k

Hämeentie

Helsinginkatu

Aleksis Kiven katu

Tav

astv

ägen

Ruoholahdenk

Abrahamink

Hietalahdenk

Telakkakatu

Uudenmaankatu

Ero

ttajank

Eteläesplanadi Kanavakatu

Kirkkokatu

Ritarikatu

Hallitusk

Aleksanterinkatu

Kruunuvuorenkatu

Katajanokanlaituri

Kauppiaank

Sata

mak

Katajan

k

Vyö

katu

Luotsi- katu

Yli- opistonkatu

Rauhankatu

Maneesik

Kruun.

Kristianink

Paasi-vuorenk

Sörnas-strandv Näkinsilta

Haka-niemen

silta

Hel-

miäisp

Hakaniemenranta

Hakan

iemen

ranta

Asp

näsg

Pannu-kakun-puistikko

Haapaniemenk

Kaikukatu

Lintulahdenk

Saka-rink

Käenkuja

Pääs

ky-

länr

nSu

vi-

lahd

enk

Kulmav.k

Par-ruk

Hanasaarenk

Hakanie-

menk

Näkinkuja

Toinen linja

Ensi linja

Alp

pika

tu

Kolmas linja

Suon

ionk

Cas

trén

inka

tu

Wal-lininkj

Port

hani

nkat

u

Neljäs linja

Kaarlen

k

Flem

ingin

k

Kirstin

kK

irstink

Kirstin

kj

Kalliolan-rn Kaar-

lenkj

Län

t.A

lp.rn

Alp

.rn

Län

t. Brah

enk

Porvoonkatu

Vaasankatu

Helsinginkj Har

juka

tu

Päijänteent

Päijän-teent

Ristikkok

EläinläPlazankj

Allotriankj

Elä

in-

lääk

.kj

Ria

l-to

nkj

Tuu

len

-su

run

kj

Veg

a

Vanajantie

Virtaint

Mäntsä

-

länt

Nokian

Perna-

jant

Oulu

nt

Suv.v

Ähtä-

rint

Inarintie

Hauhontie

Kangasalav

Eurantie

rioninkatuKeit

eleen

t

Lohjant

E. -Kod

in t

Roineent

Keuruunt

Vallilantie

Vääks.kj

Elimäenkatu

Tam

mi-

saar

enk

Inko

onk

Siun

tionk

Kotka

nkTra

verr

sikuj

a

Rulla-

laake

rinkj

Ventii

linkj

Liuku

laa-

kerin

kj

Kajaa-

ninkHan

-go

nk

Sai-

maa

nkH

eino

lank Loviisank

Viipurikatu

Tiv

olit

ie

Tivo

litie

Tivolikj

Viides linja

Argicolank

Peng

erka

tuPe

nger

kuja

Kai-kukj

Saarin

.k

Säästöp.ra

nta

Silta-

saaren-

kärki

Oikok

Maneesik

Vilhonk

Miko

nk

Kesku

sk

Puut.

LiisankatuSn

ell-m

anin

katu Meritu

llink

Mau

rink

Marian

katu

Vironkatu

Un

ion

katuE

teläranta

Laivansillankatu

Pohjoisesplanadi

Mannerheim

intie

Malla

sk

Hietasaaren

kuja

Lönnrotin

k

Rune- bergink

Salmisaa- renk

Hietala hde nranta

Laivastokatu

Kanava-ranta

Si l tav.penger

Kirja työn.kKaisaniemenranta

HakaniemenrantaPitkänsillanranta

Vetehisenkuja

Vilhonvuore nk

Vilh

on

vuorenkj

Lint

ulah

-

denkj

J. Ste nb.

ran

taE läintarhantie

Wallininkatu

L.

Pap

ink

It.

Pap

ink

Torkke

linkj

Karjalan- k

atu

Viipurikatu

Vesilinnank

Sipoonk

älkä

neentie

Nilsiänkatu

SatamaradankAlek sis Kiven katu

Ku

staa

nka

tu

Kinap

orink

Suva

nnont

Vesan

no

nt

Vallilantie

V

ella

mon

kat

u

Merik

ann

on

tie

Kajan

uk-

senk

Kajan

uk-

senk

Merikan

nontie Rajasaarentie

Humalisto

nkatu

Sibeliukse

nkatu

Hesperiankatu

Hietaniemenkatu

Hietaniemenkatu

Pohjoinen

Eteläinen

Malminkatu

Lapinlahdent

Lapinlahdenk

Mal

min

rn

Salo-monk

U. Kekkosen k

Simonkatu

Kansa-

kouluk

Yrjönk

Lasten-kodink

Las

ten

-ko

din

kTyö

-m

ehen

k

Län

sisat.k

Itämerenkatu Itäm.kj

Ru

sok-

kikj

San

takj

Harm

a

Lo

isto kj

Ka-

suu

-n

ikj

KellosaarenkSantakatu

Kellosaarenranta

Jaalaranta

Messi

tytönk

Poseidoninkj

Ahdinkuja

Saukonnokankj

Laivapojankatu

Itäi

nen

Vai

hd

ekj

Sauk

onki

Munkki-

saarenkatu

TehtaankatuTehtaankatu

VuorimiehenkatuTähtitorninkatu

Kasarm

ikatuK

asarmikatu

Ko

rkea-vu

oren

k

Tarkk’ampujank

Kaar-tinkj

Bernhardinkatu

Fabianin

k

E. Makasiinik

P. Makasiinik

Ullanl.k

P. Roobertink

Rikh.Ludv.

Johan-neks.t

J.kj

Jääkärink

Raatim

ie-

henk

Kaivo-

hrn

Oikot

Iso Puisto

Puis

toka

tu

Muukal.

Myllyt

Pon.Sepänkatu

Merisatamanranta

Merikatu

Laivan-

varustajank

Pietarin- katu

Neitsytp

olku

Kap

teenin

katu

Hu

vilakatu

Hu

vilakuja

Laivu

rinkatu

Pietarin

kuja

Ehrenströmintie

Pursi-

miehenkatuMeri-

miehenkatu

Kankurink

Kiv.

Perämiehen

k

Herne-

saarenkatu

Sperans-

kintie

Edel-

Ho

rn

feltint

Vad

ste-

nan

kj

Birigta-

laisk

Hylkeen

pyytäjänk

Eiranranta

C. t

H. Fordin k

Matala-salmenkj

Messipojankuja

Länsisatamank

Lap

inri

nne

Rautatiekatu

Rautatiekatu

Ok

sasenk

atu

Fred.k

Fredrikinkatu

Fredrikinkatu

Ratakatu

IsoRooberti

nkatu

Albertink

Albertink

Annankatu

Fab

ianin

katu

Vu

orik

Klu

uvik

Georgink

Museok

Väin

ämö

isenk

Museok

Karam

zinin

-

ranta

Sammonk

Perhon-

Lap

uan

k

katu

Tunturikatu

Dagm

a-

Free-

senk

rinkat

u

Eteläinen

PohjonenHesperiankatu

Eino Leinon k

Min

na

Päivä-

rinnank

Paasi-

kivenk

Miikael L

ybeckin k

Tavaststje

rnank

Canthink

Linnankoskenk

Ruu-

sank

Savi-

lank

Töölönkatu

Kivelänk

TykistönkSandelsink

Döbel-nink

Tö

ölönkatu

Ruusulankatu

Kesäkatu

Lasten- lin

nan

tie

Raja

saar

entie

Apollonkatu

Ilmarin

katu

Luth erik

atu

Temppelikatu

Sten

bäck

inka

tu

Töölöntullink

Palkkatilank

Urheilukatu

Me sseniuksenk

Pohjoinen

Stadiont

Uimastadionin-polku

Mäntymäent

Ham

marskjöldintie

Urheilukatu

Paavo

Nu

rmen

tie

Aurora

nka

tu

Lä

äkärinkatu

Pihlajantie

Haartm

anink

Tahk ontie

Museok

Cyg

nae

ukse

nk

V. S

too

lin k

Töölönkatu

Tööl

önto

rink

Helsing

ink

atu

Linnankoskenk

Krematoriont

San

dst

ran

ds

Hie

tak

ann

akse

nt

Leppä suonk

Kampin-tori

MaunoKoiviston

aukio

Mannerheiminaukio

Senaatin-tori

Länsiterminal

Makasiiniterminal

Kanavaterminal

Halko-laituri

Olympiaterminal

Katajanokkaterminal

Kaapelitehdas

Ruoho-lahden-

tori

Itämeren-tori

Hietalahden-tori

Kaivo-puistonranta

Kylpylänaukio

Kasarmi-tori

Tähti-tornin-vuori

PyhänHenrikin

aukio

PyhänBirgitanpuisto

Engelin-aukio

Eerikin-

katu

Kalevan- k

atu

BulevardiK

öy-

denpun.k

Selkäm

erenka

tu

Kalliosaarenkj

Mitt

aaj anku

ja

Eiranranta

Merikatu

EhrensvärdintieAr m

felt

int

Wec

ksel

-li

nt

J. Aho n t

Rehbinderint

Punavuorenkatu

Itäinen Puistotie

Kalliolinnant

Siltat

Lai

vuri

nrn

Töölönlahdenk

TAKA-TÖÖLÖ

ETU-TÖÖLÖ

KAMPPI

LÄNSISATAMA

PUNAVUORI

ULLANLINNA

KAARTIN-KAUPUNKI

KRUUNUNHAKA

KLUUVI

KAIVOPUISTO

LAAKSO

ALPPIHARJU

KALLIO

Lapinlahti

Kaisaniemi

Jätkäsaari

Hanasaari

Torkelin-mäki

Harju

Siltasaari

Sirpalesaari

Munkkisaari

Alppila

MEILAHTI

Ehr

enst

röm

intie

Kaisaniem

entie

Fr

anzeninkatu

Agri

colank

To

rkkelinkatu

Aadolfink

Ha rju tori

nkatuuuuuuuuuuuu

Stadium

OOi- tadionSt

P

hhkhh

nk

ähallJää

Poj

rr

inlandiaaloal

asaarentieasaarent e

WC

HHels

Ma

Ma

Ma

Ma

Ma

MMMa

Ma

MMa

MMMMMa

Maa

Ma

MMMa

Ma

MMa

MMMa

MMMa

MMMa

Ma

MMMMMMMa

MMMMMMMMMMMMMa

MMMMMMMMMa

MMMMMMa

MMa

MMMMMMMMMMMMMMa

MMa

MMa

MMa

Ma

MMMMMa

Ma

MMMMMMMMMMMMMMMMMMMMMa

MMMMMa

MMMa

MMMMMa

MMMMMMa

Ma

Maaaaaaaaaaaaaaaaannnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnn

katu

euuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuukkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkssssssssssssssssssssssssssssssssssssssss

eeeeeeeeenk

m

ink

kkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkkaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaaattttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttttuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuuu

1

2 45

3

7

6

Vaatamisväärsused

TeatridRahvusooper, Helsinginkatu 58

Aleksanteri teater, John Bulevardi 23-27

Linnateater, Eläintarhantie 5

Savoy Teater, Kasarmikatu 46-48

KinodKinopalatsi, Kaisaniemenkatu 2

Maxim, Kluuvikatu 1

Tennispalatsi, Salomonkatu 15

1

2

3

1234

1

2

3

4

Kauppakeskus Ruoholahti,Itämerenkatu 21a

Kamppi, Urho Kekkosen katu 1

Sokos Helsinki, Mannerheimintie 9

Forum, Mannerheimintie 20

Kaubanduskeskused

5

6

7

Stockmann, Aleksanterinkatu 52

Kämp galleria, Pohjosesplanadi 29

Kauppakeskus Kluuvi,Aleksanterinkatu 9

1 Uspenskij Katedraal,Kanavakatu 1

2 Helsingi Toomkirik,Senatintori

3 Parlamendihoone,Aurorankatu 6

4 Temppeliaukio kirik,Lutherinkatu 3

5 Helsingi RahvusooperHelsinginkatu 58

7 Olympia staadion ja vaatetorn,Paavo Nurmen tie 1

6 Sibeliuse skulptuur, park

8 Finnair Stadium, jalgpalliplatsSavilankatu 1B

9 Helsingi jäähallNordenskiöldinkatu 11-13

10 Helsingi talveaedHammarskjöldintie 1 A

Linnanmäki lõbustusparkTivolinkuja 1

11

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

Tervasaarenkannas

2

TTTTTTTT

si linnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnnjajjjjjjjajajajajjjajajajajajajajajjjjajajajajajaaaaajajajajajajaajajajajajajajajajajajajajajajajajajajjajanli Ca

Kiirsöögikohad

KaivokatuKaisa

niem

enka

tu

7

1

514 WC

91110

9

8

7

6

5 1

43

2 3

3

6

1

12

8

10

McDonald’s, RuoholahtiItämerenkatu 14

Hesburger, TennispalatsiFredrikinkatu 65

McDonald’s, ForumMannerheimintie 20

Hesburger, RautatientoriKaivokatu

Hesburger, KaisaniemiVuorikatu 14

McDonald’s, KluuviKluuvikatu 7

Hesburger, KasarmitoriKasarminkatu 19

McDonald’s, HakaniemiSiltasaarenkatu 12

Hesburger, KallioHelsinginkatu 28

McDonald’s, TeollisuusTeollisuuskatu 6

McDonald’s, TöölöMannerheimintie 53

Hesburger, TöölöMannerheimintie 19A

11

2

Muuseumid1

2

3

4

5

Helsingi Linnamuuseum,Sofiankatu 4

Sinebrychoffi kunstimuuseum,Bulevardi 40

Kaasaegse kunsti muuseumKiasma, Mannerheiminaukio 2

Design Forum Finland, Erottajankatu 7

Ateneumi kunstimuuseum, Kaivokatu 2

3

2

1

4

5

2

3

4

Argelanderint

Kop

er-n

ikuk-

sent

Reijola

Lauttasaari

Munkki-niemi

Seurasaari

Laajasalo

Hertto-niemi

Kulo-saari

Korkeasaari

Mustikka-maa

Pasila

Helsingi kesklinn

Kampin-malmi

Ullanlinna

Taka-Töölö

Viron-niemi

Kataja-nokka

Kallio

Alppi-harju

Vallila

mkm kultuur 23T H E B A L T I C G U I D E ™ K E V A D 2 0 1 4

M I S K U S M I L L A L

Uus põnev veealune näitus Meremaailm SEA LIFE’is!

Kohtu nutikate ja huvitavate kaheksajalgadega!

www.sealife.fi / www.sealifehelsinki.ru

WWW.LINNANMAKI.FI

TERE TULEMAST LINNANMÄKI LÕBUSTUSPARKI, HELSINGI KÕIGE LÕBUSAMASSE LINNAOSSA!

Lõbutse Põhjamaade kõige laiema atraktsioonide valikuga lõbustuspargis. Lastega perede rõõmuks 11 tasuta atraktsiooni. Naudi suve lõbusaimal päeval tippkokkade tehtud toite. Lõbustusparki on tasuta sissepääs.