LEMMIKLOOMLEMMIKLOOMKEVAD 2013Reklaamlehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Margit Laasnurm, margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629.

® So

ciét

é de

s P

rodu

its

Nes

tlé

S.A

. reg

istr

eeri

tud

kaub

amär

k.

Meie toidame tema keha. Sina aga hinge.

Meie elu Purinas keerleb kasside ja koerte ümber. Ka sinu neljajalgne sõber innustab meid pidevalt

otsima uusi lahendusi, et muuta tema elu veelgi paremaks. Ja investeerima uuringutesse, mis aitavad

tal elada pika ja terve elu. Ning looma parimaid lemmikloomatoite kõige parematest koostisainetest.

Me teame, kui väga sa oma sõpra armastad. Ka meie Purinas oleme täielikult pühendunud kõigi

lemmikloomade eest hoolitsemisele.

Jälgi meie tegemisi Facebookis: www.facebook.com/PurinaEesti

2

Kõik Preemia hõrgutised on naturaalsed, konservandivabad ja eestimaised. Preemia tooted on kasulikud Teie lemmiku tervisele kuna on kergesti seeditavad, sisaldades rikkalikult proteiini. Selle närimine eemaldab hambakivi, ennetades nii hamba- ja igemeprobleemide tekkimist.

Preemia tooteid müüvad:RIMI, Selver, Prisma, ETK Maksimarket, Bramham Trade, Tallinna Kaubamaja, Stockmann, Super Netto, Kolmark, Port Artur, Haapsalu TÜ, Agamiks, Valdeku kliinik ning kõik teised paremad hyper-, supermarketid, lemmikloomapoed, loomakliinikud ja vetapteegid.

Premeeri oma lemmikut maitsvate hõrgutistega

PREEMIA OÜ, Tulbi põik 12, Haapsalu, GSM 050 35 762, Tel/faks 047 29 618e-post: info@preemia.ee www.preemia.ee

Kuivatatud seakõrvKuivatatud maguKuivatatud kopsKuivatatud närimistoruKuivatatud maksKuivatatud kanapuguKuivatatud kanakaelKuivatatud mage kalaNärimislihaAssortii

Linda P. Case, M.S.

Kas teravili Koeratoidus on iKKa hea mõte? see Küsimus on tõstatunud viimastel aastatel ning on mõniKord viinud tera-vilja täieliKu vältimiseni. mis vas-tab teraviljade puhul tõele, mis mitte?

Teraviljad = energianii inim- kui ka loomatoidus sisalduvad peamiselt nisu, mais, oder ja riis. need teraviljad sisaldavad suurel hulgal kergesti seeditavaid süsivesikuid, mis on suurepä-rased ja kergesti omandatavad energiaal-likad. energiat on vaja kõikidele looma-dele keharakkude talituseks, normaal-seks kasvuks ja tegutsemiseks.

Keedetud teravilja on koertel kerge seedida. parajas koguses, nagu seda lei-dub näiteks real1 petfoodi lemmikloo-matoidus, toodab teravili energiat ja tagab kogu toidu seeduvuse.

Kliisid ja eoseid sisaldavatest teravilja-dest saab kiudaineid ning olulisi vitamiine ja mineraalaineid. Kiudaineid saab ainult taimedest ning loomad vajavad neid see-desüsteemi korralikuks toimimiseks.

Koerad vajavad toidus teravilja

Süsivesikud säästavad proteiiniKui kehal on süsivesikuid energia tootmiseks, saab proteiine kasutada mitte energia allikana, vaid palju kasulikumalt. nimelt oluliste amino-hapete tootmiseks, ehitamiseks, keharakkude taastamiseks ja immuunsüsteemi toetuseks. seega, kui toit sisaldab kasvõi vähesel mää-ral teravilja, võimaldab see efektiiv-semat proteiinide kasutust.

Kas koertele piisab vaid lihast?Koeri klassifitseeritakse karnivoo-rideks, sest nende metsikud esiva-nemad pidasid jahti. metsikud koerlased sõid ära kogu oma ohvri, kaasa arvatud kondid, organid, soolestiku sisu (mis sisaldas tera-vilju ja taimi). seega, isegi metsikud koerlased tarbisid regulaarselt taimseid süsivesikuid. veelgi enam, paljud koerlaste liigid sõid regu-laarselt raipeid ning ka taimi. see-pärast pole vaja terve looma toi-dust teravilju täielikult eraldada, sest sel moel võetaks neilt ära aja-looliselt omane energiaallikas.

Teraviljad ja allergiadiga toiduproteiin võib põhjustada allergilisi ilminguid. Koertel on potentsiaalse allergeenina tuvastatud nisu (kõrge glutee-nisisalduse tõttu) ja mais. sel põhjusel on mõned lemmikloomaomanikud hakanud vältima teravilja sisaldavat toitu.

toiduallergiaid käsitlevates teostes on tavalisemate allergiapõhjustajatena nimeta-tud koertel hoopis loomaliha, piimapro-dukte ning soja. nisu- ja maisiallergiad on pigem erandid.

sageli aetakse toiduallergia segi glutee-nitundlikkusega, mis on harvaesinev, genee-tiliselt mõjutatud kõrvalekalle. seda esineb peamiselt iiri setteritel, kes pole tundlik-kuse korral võimelised seedima gluteeni sisaldavat toitu.

real 1 petfoodi lemmikloomatoidus sisalduv nisu on kasvatatud põhjapoolsetel, päikesevaestel aladel. seal kasvab pehmem teravili, millel on oluliselt väiksem gluteeni-sisaldus kui nisusortidel, mis on kasvanud kõrgemate temperatuuridega maades.

Kui tasakaalustatud toit sisaldab õiges koguses kvaliteetset teravilja, nagu seda on real 1petfoodi lemmikloomatoidus, tagab see loomale suurepärase energia ning sääs-tab toiduproteiine vajalikumaks kui kiireks energiaallikaks. see aitab kaasa teiste olu-liste toitainete omastamisele ning on loo-mulikuks viisiks toita oma parimat sõpra koera!

Linda P. Case on kassi- ja koeratoitumise, -käitu-mise, -treenimise ning -tervise edendamise spet-sialist. Ta on olnud Illinoisi ülikooli loomateaduste osakonna õppejõud, programmikoordinaator ja veterinaarmeditsiini abiprofessor.

3

PROFESSIONAALSED KOERTE JA KASSIDE TOIDUD TŠEHHIST!

SUPERPREMIUM SARI

Maksate peale kauba kättesaamist.SOODUSTUS -10% ostes üle 1 toote.

PROFESSIONAALSED KOERTE

12a Eestis12a Eestis

PREMIUM SARI

(15kg)

Alates28 €

Tellige www.brasa.ee või telefonil 672 4878 Tasuta kohalevedu üle Eesti!

(15kg)

Alates22,50 €

Kaire Talviste

LooMaaRsT sooviTab Kassi ja KoERa juba MaasT Mada-LasT hügiEEniPRoTsEduuRi-dEga haRjuTada.

„Kõiki hooldusprotseduure võiks teha juba kutsikast peale: vaa-data kõrvu ja suhu ning kontrol-lida käppasid. Kui eelnevalt pole looma selliste tegevustega harju-tatud, siis seda keerulisem on nendega hiljem alustada,” ütleb loomaarst Janne Orro-Taruste.

Ühtlasi ei pea aga arvama, et kui õrn aeg on mööda lastud, polegi enam midagi võimalik ette võtta. Siis tuleb lihtsalt harjutada sammhaaval ja maiusega looma julgustada. Kõige olulisem on see looma igemete ja hammaste eest hoolitsedes, mis on Orro-Taruste hinnangul üks tõsisemaid prob-leeme.

„Suu ja hambad vajavad pide-vat hoolt, sest hambakivi ja ige-mepõletik on tõsised probleemid. Neid aitab ära hoida vaid hamba-pesu,” lisab ta. Alustada soovitab ta kutsikaeas, kui probleeme veel pole ja võimalikult positiivses võt-mes – koerale vaadatakse regu-laarselt suhu ja ta saab selle eest maiust. Järgmiseks puudutatakse sõrmega looma hambaid ja ige-meid – loom saab taas kiita ja maiust. Lõpuks lisatakse hamba-pasta ja puhastatakse hambad – ühe-kahe kaupa korraga.

„Mitte kunagi pole hilja alus-tada. Kui kutsikale pole seda teh-tud, siis see ei tähenda, et täis-kasvanud loomale poleks võima-lik seda õpetada. Samm-sam-mult,” soovitab loomaarst. Koer-tele tegelikult hambapesu meel-dib, sest pasta on hea maitsega, aga tuleb silmas pidada, et ini-meste hambapasta loomadele ei sobi.

Hamba- ja igemeprobleemid on sagedasemad väga väikestel koertel. Teatud määral mängib siin rolli pärilikkus ning dieet. „Neid probleeme on olnud kogu aeg, lihtsalt varem ei pööratud nendele nii palju tähelepanu,” lisab Orro-Taruste. Hamba- ja ige-meprobleemide sagenemise ja kuivtoidu suurema tarbimise vahel ei ole seoseid avastatud.

KüünEd ja KaRvTeine murekoht on lemmikute küünte lõikamine. Paljud koerad ei lase peremeest üldse tangi-dega ligi, sest protseduur on võõ-ras. „Inimesed pelgavad sageli, et lõikavad loomale sisse,” teab Orro-Taruste. Nad otsivad abi ja juhendamist loomakliinikust, ent seda lahendust loomaarst ei soo-vita. „Kliinikus on nagunii võõras keskkond ja esmavisiidil ei tahaks loomale küünte lõikamisega

Lemmiklooma hooldusega alusta sammhaaval

halba muljet tekitada. Kodus on ta ikka rahulikum.” Loomaarst soovitab ebakindlal peremehel pöörduda pigem kutsika kasva-taja poole, et see küüntelõika-mise ette näitaks. Esimesel korral ei pea endale ka ideaalset tule-must eesmärgiks seadma ja kõiki küüsi maha lõikama. Ikka tasa ja targu!

Koeri ja kasse peaks pesema nii tihti kui vajalik ja nii harva kui võimalik, sest lemmikloomade nahk on inimeste nahast õrnem. Loomade liiga sagedase ja valesti pesemise tulemusena pestakse maha loomulik naharasu. „Kui loom pole must, siis pole ka pesu vajalik, piisab elementaarsest käppade puhastamisest,” kinni-tab loomaarst. Loomadele ei sobi inimeste šampoonid ja koerte-kasside šampooni tuleks enne kasutamist lahjendada.

Tõukasside ja koerte karva-hooldus on spetsiifilisem ja sel-lega peaks peremees end kind-lasti enne looma võtmist kurssi viima. Näituseloomadel kasuta-takse palsameid ning neid kuiva-tatakse fööniga, et karv korrali-kult kuivaks saada. Spetsiifilise-mat karvahooldust vajavad näi-teks Afganistani hurdad. Neid peab vähemalt kord nädalas pesema, sest muidu läheb karv pulsti. Pärsia kassi pidamine on väga töömahukas, sest ta vajab sagedast kammimist. Kui seda ei

tehta, hakkab karv pulstuma ja selle alla võivad tekkida haigused.

Loomaarsti sõnul toovad mõned aga oma lemmiku paar korda aastas loomakliinikusse pügamisele. „Ega see pügamine ka head tee. Karva struktuur muutub seeläbi pehmemaks ja läheb veelgi kergemini pulsti,” selgitab ta.

Kindlasti vajavad ohtrat kam-mimist tihedama aluskarvaga kodukassid, eriti veel kevadel ja sügisel, kui on karvavahetusaeg. Kui looma karv on tuhm, läiketu, kõõmane ja pulstis, siis tuleks konsulteerida loomaarstiga, et välistada toitainete puudus, hai-gused ja parasiidid.

„Kui nahk on korras, on ka looma karv korras. Naha seisu-kord sõltub toitumisest, kui pole allergiaid ega parasiite, siis nahk ekstrahooldust ei vaja,” lisab Orro-Taruste lõpetuseks.

Foto: Shutterstock

Koeri ja kasse peaks pesema nii tihti kui vajalik ja nii harva kui võimalik, sest lemmik-loomade nahk on inimeste nahast õrnem.

Kindlasti vajavad ohtrat kammimist tihedama aluskarvaga kodu- kassid, eriti veel keva-del ja sügisel, kui on karvavahetusaeg.

5

annika Lepp, EESTI LOOMAKAITSE SELTSI JuHATuSE LIIgE

Oma töös puutume kahet-susväärselt tihti kokku olukordadega, kui koer

on unustatud ketti aheldatuna aianurka, ära antud või veel hul-lem, hüljatud ainuüksi seetõttu, et ta on muutunud inimeste jaoks tülikaks.

Looma vajadustega pole osa-tud arvestada ning looma võtnud inimesed pole olnud valmis pak-kuma loomale vajalikku hoolt ja seltsi. On oluline, et inimesed ei võtaks koera hetkeemotsiooni ajel ega põhjustel, mis ei lähtu looma heaolust, nt haukuvaks ketikoeraks valvesüsteemi ees-märgil või aksessuaarina ilukoe-raks.

Kas mul on piisavalt aega ja ressursse? Kas ma tean, mida koer vajab ja tahab? Kas olen valmis pühenduma koerale kogu tema eluea jooksul? Kas ma saan koe-rale pakkuda igakülgset hoolt ja armastust? Sellistele ja paljudele teistele küsimustele peab iga tule-vane koeraomanik olema valmis kasvõi une pealt vastama.

LEMMiKLooM TähEndab vasTuTusTEesti Loomakaitse Seltsi aastate-pikkuses praktikas on korduvalt ette tulnud juhtumeid, kus loo-maomanike hooletuse, ükskõik-suse või väärate arusaamade pärast on kannatanud lemmikud, teised kaaskodanikud ning loo-mad.

Mõned loomaomanikud arva-

Enne, kui võtad koera, mõtle hoolega!

vad, et nende koerad saavad ise jalutamistega hakkama. Haigu-sed, auto alla jäämine, julmurite küüsi või metsloomade saagiks sattumine on vaid mõned nukrad näited paljudest võimalikest ohtu-dest. Pealegi on agressiivsed hul-kuvad loomad ohtlikud inimes-tele, teistele loomadele ja lindu-dele. Hulkuvale loomale võib kohale kutsuda varjupaiga tööta-jad. Seaduse silmis arvatakse hul-

kuvateks ka need lemmikloo-mad, kes viibivad väljaspool kodu-territooriumi omaniku järeleval-veta.

Loomaomanikku, kelle vastutu-sel olev koer teeb viga kaaskodani-kele, saab trahvida mõnesaja euro piires. Ohvri füüsilised haavad või-vad küll paraneda, ent hinge jääb alatiseks arm ning halvimal juhul ei suuda rünnakuohver enam kunagi koera sõbrana näha. Oluline on

kasside ja koerte kolooniad, levi-vad haigused, loomad kannatavad ja paljud neist surevad.

Seltsil kulub aastas kümneid tuhandeid eurosid vastutustun-detute loomaomanike hüljatud loomade päästmiseks ja abista-miseks. Näiteks 2011. aasta jook-sul püüti ja hoiustati viite varju-paika koondavas Varjupaikade MTÜs ligi 2500 looma. Lisaks on Tallinna Hoiupaigas ja teistes Ees-tis tegutsevates varjupaikades aasta jooksul läbi käinud mitmeid tuhandeid kasse ja koeri.

Eestis on loomade hülgamine seadusega keelatud ja kriminaal-korras karistatav. Seni aga, kuni Eestis ei kehti üleriigilist kohus-tust lemmikloomi kiibistada ja registrisse kanda, on hülgajaid pea võimatu tabada, rääkimata nende vastutusele võtmisest.

TuLE TasuTa nõusTaMisELE 25. märtsist 18. augustini vältab Eesti Loomakaitse seltsi, Eesti Kennelliidu, Royal Canini ja varju-paikade MTü üleriigiline ühis-kampaania „Enne, kui võtad koera... Mõtle!”. Kampaania jook-sul toimuvad koertenäitused, kus on esimest korda Eestis üles sea-tud tasuta nõustamistelgid. Tule-vased loomaomanikud saavad nõu küsida Eesti Loomakaitse seltsi, varjupaikade MTü ja Ken-nelliidu spetsialistidelt ning tun-tud veterinaaridelt. näitused toi-muvad 13. ja 14. aprillil saku suurhallis, 1. ja 2. juunil ja 17. ning 18. augustil Kalevi staadionil.

mõista, et kaaskodanike turvalisus on ikkagi koeraomaniku, mitte koera probleem.

Iga tulevane koeraomanik peab täiel määral vastutama oma looma heaolu eest, samuti teiste loomade ja inimeste turvalisuse eest.

LEMMiKLooMaga KaasnEvad KuLudLisaks igapäevasele toidule, kii-

bistamisele, kastreerimisele-ste-riliseerimisele ja regulaarsetele ravimitele, nagu ussirohud ja vaktsiinid, võib lemmikloomaga kaasneda ka ootamatuid kulutusi. Kõige suuremaks neist on ena-masti raviarved. Juhtumitega, mil vastutustundetud loomaomani-kud ei taga oma lemmikutele õigeaegset veterinaarabi, tege-leme üsna sageli.

Seltsile saabub kuu jooksul ligi poolsada teadet koerte väärkoht-lemise ning elutingimuste rikku-mise kohta. Elus võib ette tulla rahalisi raskusi, loomade raviar-ved on ka väga suured, ent alati on hätta sattudes võimalik paluda abi. Küsida laenu sõpra-delt, sugulastelt, tuttavatelt, pöörduda loomadega tegelevate asutuste ja organisatsioonide poole või uurida veterinaarilt järelmaksu võimalusi. Mingil juhul ei tohi aga looma jätta abi-tusse seisundisse.

Loomakaitseseaduses ja lem-mikloomade pidamise nõuete määruses on kirjas, et omanik peab haigestunud või vigastatud lemmikloomale tagama viivita-mata vajaliku ravi. Väikseim karis-tus selle nõude eiramise korral on umbes paarisaja euro suurune rahatrahv.

LEMMiKLooM Ei oLE ajuTinESuve lõpupoole ja sügise alguses saabub seltsi infotelefonile sadu teateid lemmikloomadest, kes on hüljatuna suvilates ja maakodudes. Suve alguses võetakse koera- või kassipoeg, kes suve lõpus maha jäetakse. Selle tulemusena tekivad

6

TALLINNKUTSUB OSALEMA

20. aprillil kell 11–15 Lasnamäel Kivila pargis

SOODUSHINNAGAKASSIDE KIIPIMINEHEAKORRAKUUAVAÜRITUSEL 5€ / KASS

www.tallinn.ee/heakorrakuu

Kivila 46 maja tagusel platsil kiibib ja registreerib kasse loomaarst Jaak Jõks. Hind Tallinna elanikule vaid 5 eurot! Kaasa võtta omaniku isikut tõendav dokument. Tasumine ainult sularahas. Lisaks vaktsineerimine ja parasiiditõrje. Protseduurid tehakse kinnises ehitussoojakus. Lisainfo tel 58 325 248 ja www.tallinn.ee/lemmikloom.

Koerte ja Kasside Kastreerimisest ning steriliseerimisest on palju räägitud, ent lõiKust lüKataKse iKKa edasi. hirm operatsiooni ees ja linnalegendid ei lase otsust langetada.

MiS vaSTab TõeLe, MiS MiTTe?Territoorium ja ühe pere loomad•• Isane koer hoiab teised isased oma territoo-riumilt ja oma indlevast emasest eemal. vale. indlev emane meelitab kohale kõik vabalt liikuvad ümbruskonna isased ja kaklused on kerged tekkima.•• Poeg ei paarita oma ema või isa ei paarita tütart. ei vasta tõele, sest sigimisikka jõudes on isased loomad valmis paarituma iga ind-leva emasega.•• Jooksuaja püksid kaitsevad soovimatu paari-tuse eest. ei vasta tõele. need on mõeldud tubaseks kasutamiseks, et mitte mööblit ja vaipu määrida.•• 4-5-kuune isane kutsikas pole veel sugu-küps. Koerad arenevad erinevalt ja mõni-kord on selles vanuses koer võimeline paa-rituma.•• Väikesekasvuline koer ei suuda paaritada suurt emast ja vastupidi. tihti on koerad nuti-kamad, kui oskame arvata. näiteks võib paaritusest huvitatud emane visata end kõhuli maha, et paaritus saaks toimuda. eri suuruses koerte järglased võivad põhjus-tada aga raske poegimise.•• Krantsiga paaritunud tõukoer on rikutud ega saa enam tõupuhtaid järglasi. ei vasta tõele. iga paaritus on unikaalne, järglaste geenid ja välimik saab tulla ainult tema vanematelt.

Kastreerimis- ja steriliseerimisotsust takistavad müüdidHaigused•• Loomadel pole suguhaigusi. ei vasta tõele. Kasside seas levib nakkuslik immuunpuudu-likkus, mis sarnaneb inimeste aidsiga. Koerte levinuim suguhaigus on herpesviroos, mis põhjustab loodete surma.•• Jooksuaja ärahoidmine tablettidega on ohutu ja seda võib teha kogu looma elu vältel. ei vasta tõele. Ka ühekordne tableti andmine võib põhjustada emakapõletikku ja kasvajate tek-kimist. tablette ei tohi anda loomadele, keda plaanitakse paaritada, sest tiinus ei pruugi püsima jääda.•• Emane koer peab vähemalt korra elus poe-gima. ei vasta tõele. poegimine ei ole emasele koerale vajalik, sest füüsiliselt ja vaimselt ei anna järglaste saamine talle midagi juurde. samuti ei kaitse poegimine emakapõletike ja piimanäärmekasvajate eest.•• Kui jätta üks poeg alles ja lasta tal imeda, siis ei tekki piimanäärme kasvajaid. ei vasta tõele. piimanäärme kasvajate tekkimise risk on väiksem, kui loom enne esimest jooksuaega steriliseerida.iseloom ja käitumine•• Pärast steriliseerimist/kastreerimist muutub loom kurjaks. ei vasta tõele. operatsioon ei muuda looma iseloomu ega kaota looma halbu käitumisharjumusi. pigem muutuvad loomad operatsiooni järel leebemaks. •• Pärast steriliseerimist/kastreerimist läheb loom paksuks ja laisaks. võib osutuda tõeks, kui looma toitmisel ei arvestata tema muu-tunud energiavajadusega. energiavajadus väheneb, kuid isu pigem kasvab, siis sama toi-dukoguse andmisel muutub loom tüsedaks. omaniku ülesandeks on valida oma loomale sobiv toit ja kogus.•• Pärast steriliseerimist/kastreerimist ei püüa

kass hiiri. ei vasta tõele. igal loomal on eri-nev saagiinstinkt ja seda operatsioon ei mõjuta. hea hiirepüüdja püüab hiiri ka pärast operatsiooni. laiska hiirepüüdjat lõi-kus ei paranda.•• Korra paaritunud isane koer muutub rahuli-kumaks. tegelikult võib hakata korra paari-tuses osalenud koer aktiivselt otsima uusi indlevaid emaseid. samuti võidakse proovile panna peremehe karjajuhi staatus.•• Isane koer paaritab patju, mänguasju, inimese jalgu, sest ta tahab emast paaritada. tegemist on hüperseksuaalse koeraga, kes näitab sel

moel oma dominantsust. Kui lasta sellisel koeral emast paaritada, ei muuda see koera käitumist paremaks, vaid pigem süvendab.•• Isane koer peab saama pulmas käia, sest siis on ta n-ö isasem ja valvab paremini oma terri-tooriumi. Kahjuks muutub üle aia hüppamine rumalaks kombeks, mida ei lahenda ka kast-reerimine. territooriumi valvamist selline käitumine ei paranda.Muud loomad•• Emast küülikut pole mõtet steriliseerida. ei vasta tõele. uuringud on näidanud, et 80 protsendil üle nelja-aastastest küülikutest on arenema hakanud pahaloomuline kasvaja. Kasvajate tekkerisk väheneb oluliselt, kui küülik enne aastaseks saamist steriliseerida.•• Tuhkrutel pole haigusi, mida steriliseerimi-sega saaks ära hoida. ei vasta tõele. tuhkrutel esineb pika innaaja järel emassuguhormoo-nist põhjustatud luuüdi supressiooni, mis halvimal juhul võib lõppeda surmaga. tuhkrul lõpetab jooksuaja edukas paaritus. tuhkrut võib steriliseerida juba enne kuuendat elu-kuud.

Mis minu loomaga kliinikus juhtub?Jüri loomakliinikus, nii nagu inimeste haiglateski, on väljakujunenud tavad plaani-liste operatsioonide jaoks. ootame looma enda juurde hommikupoole, et ta jõuaks päeva jooksul narkoosist toibuda ning arst saaks veenduda, et temaga on enne koju lubamist kõik hästi. loom võib meie juurde jääda õhtuni, kuni omanik tööpäeva lõpetab. see ei ole tasuline.

operatsiooni hommikul ei tohi loom süüa, sest täis kõhu korral võib ta hakata oksendama. pärast ärkamist pakume loo-

male süüa. soovi korral võib kaasa anda ka oma toidu. looma silmad jäävad narkoo-sis olles lahti. Kuivustunde vältimiseks saa-vad kõik patsiendid silma niisutavat geeli.

operatsiooni järel asetatakse loom imava lina peale puuri, soojakottide vahele, et tema ärkamine oleks mõnusalt soe ja kuiv. looma hingamist ning ärka-mist jälgib abiline kogu patsiendi kliinikus viibimise jooksul. Kui koer on ärkamise järel väga rahutu ja kurb, antakse sellest omanikule teada, et võimaluse korral saaks talle varem järele tulla.

et kõhualune haav saaks rahulikult paraneda, pannakse selga seljapealt seotav vest, mis ei piira looma liikumist. Kui vest saab märjaks, tuleb see puhtaks pesta, ruttu kuivatada ja selga tagasi panna. Kuni vesti seljas pole, tuleb jälgida, et loom haava lakkuma ei hakkaks.

loomulikult saavad kõik patsiendid vajalikud valuvaigistid ja kõik järelraviks vajaliku koju kaasa. juhend, kuidas värskelt opereeritud loom võib käituda, ning mida tuleks jälgida, on kirjas koduravi lehel. Küsimuste korral saab kliinikuga ühendust võtta.

jüri loomakliinikus on operatsiooni-järgne kontroll tasuta.

jüri loomakliiniku jaoks on esmatäht-sad patsientide heaolu ning meeldivad mälestused arsti juures oldud ajast.

ootame teid jüri loomakliinikusse.asume rae vallas, jüri alevikus, aruküla tee 29. visiidiks saate

aja broneerida telefonidel 513 1714 või 607 5885.

7

Mustakivi LoomakliinikMustakivi Loomakliinik

687 1131 / 555 10131

www.mustakiviloomakliinik.euMahtra 1, 13811 Tallinn L-P 10-18E-R 9-19/

Loomaarsti teenused:

Salong:

Tooted:

Lemmiklooma raviEsmaabiKonsultatsioonidKirurgilised operatsioonidVaktsineerimineMärgistamineSteriliseerimine ja kastreerimineEutanaasiaHooldusSuuhügieen, hambakivi eemaldamine

Koerte ja kasside pesemineKoerte ja kasside pügamineKarva hooldusKõrvade puhastamine ja küünte hooldus

Meil leiate Hills, Virbac toidud, lemmikloomadekäsimüügiravimid puugi-, kirbu- ja ussitõrje vahendid

Kaasaegne loomakliinik pakub professionaalset veterinaarteenust,lemmikloomatarvete ja toitude müüki

MUSTAKIVI LOOMAKLIINIK

Foto: Shutterstock

Kaire Talviste

näRiLisTE LEviTaTav baKTE-RiaaLnE naKKushaigus LEP-TosPiRoos võib MõnELE KoE-RaLE saada Ka saaTusLi-KuKs.

Leptospiroosi esineb kõikjal üle maakera, looduslikeks levitajateks on hiired ja rotid.

Kliiniliselt avaldub leptospiroos koertel, veistel, hobustel ja sigadel – kassid küll nakatuvad, aga kliinili-selt üldjuhul ei haigestu. „Väga kiire on levik kennelites, eriti neis, kus ei ole kasutusel piisavalt meet-meid hiirte ja rottide tõrjumiseks,” selgitab Ülli Salk Maxi Lemmikloo-makliinikust.

Nakatumine toimub otseselt haige looma uriini ja hammustus-haavade kaudu, samuti haige looma söömisel. Nakatuda võib ka kaudsel teel, kui koer joob loodus-likust seisvast veekogust või lom-bist. „Tekitaja võib tungida orga-nismi läbi suu ja nina limaskesta, silmade ning kahjustunud naha. Läbi terve naha tekitaja organismi ei pääse,” selgitab Salk.

Kaudse nakkuse saamiseks pea-vad olema tagatud bakterile sood-sad elutingimused – kergelt happe-line pinnas, 25 °C temperatuur ning piisavalt niiskust. Sellises keskkonnas võib bakter püsida

Hiired ja rotid võivad koeri nakatada halva tõvega

nakatamisvõimelisena mitu kuud. Kõige suurem on nakkusoht hilis-suvel ja varasügisel, samuti soojal kevadel, kui looduses on palju vaba vett, ning märjal suvel. Samal ajal piiravad miinuskraadid oluliselt tekitaja levikut.

Tavaliselt toimub bakteriga nakatumine saastunud vee joomi-sel. Bakter paljuneb veres ja liigub kudedesse (maksa, põrna, neeru-desse, kesknärvisüsteemi, suguor-

ganitesse). Kliiniline pilt sõltub tekitaja virulentsusest ja organismi tundlikkusest, enamasti tekkib see umbes nädal pärast nakatumist ja sõltub haiguse kulust. Ägeda kulu korral tõuseb loomal kõrge palavik, esinevad oksendamine, nõrkus, märgatakse verist rooja/uriini ja ninaverejooksu. „Kahjuks võib nii mõnigi haigusjuhtum lõppeda looma surmaga, seda eriti juhul, kui tekkib multiorganpuudulikkus

või kopsuverejooks. Sellisel juhul on haiguse kulg väga kiire ja loom sureb enne laboratoorse diagnoosi kinnituse saamist,” ütleb Salk.

Alaägedal juhul on tunnuste tekkimine aeglasem: märgatakse palavikku, isutust, liigjoomist, liig-set urineerimist (või vastupidi väga vähest urineerimist), köha ja hinga-misraskusi, raskusi liikumisel, limaskestade ja silmade kollakat tooni (kollatõbi). „Vastavalt tekita-

jale võivad eelkõige tabanduda neerud või maks, alla 6-kuustel kutsikatel on täheldatud rohkem maksanähtude teket, kuid võib esi-neda ka multiorganpuudulikkust,” kirjeldab loomaarst.

Haigust on võimalik läbi põdeda ka subkliiniliselt ehk nii, et märgatavaid tunnuseid ei tekigi. umbes kahe nädala jooksul ilmu-vad koera verre antikehad, mis puhastavad haigustekitajatest kõik elundid peale neerude. „Loom on sel juhul küll kliiniliselt terve, ent väljutab uriiniga haigustekitajat pikka aega (kuid). See on eriti olu-line teave kenneli omanikele, sest siis on potentsiaalselt ohus kõik kenneli koerad,” hoiatab Salk.

Leptospiroosi diagnoositakse laboratooriumis vereseerumi ana-lüüsist, mõnedel juhtudel on või-malik leida tekitaja ka uriinist. Ravi-takse antibiootikumidega toetades samal ajal kahjustada saanud organsüsteeme. Vältimaks tekitaja edasist eritamist uriiniga, tuleb korralikult täita arsti ettekirjutusi. Haige looma peremees peaks looma uriini, väljaheidete ja okse koristamisel täitma elementaar-seid hügieeninõudeid ning vajadu-sel kasutama kindaid.

Ülli Salk leiab, et eelnevast ei peaks lemmikloomaomanikud paanikasse minema ega tervele, elurõõmsale koerale looduses ringi

lippamist keelama hakkama. „Loo-mulikult ei saa koera takistada siit-sealt lonksu vett võtmast, eriti arvestades teadaolevat haigusjuh-tude arvu, mis ei ole Eestis väga suur. Meie kliinikus saavad aastas laboratoorse diagnoosi üks-kaks koera, kahtlus ilma laboratoorse kinnituseta on kolmel kuni neljal juhul, aga on ka aastaid, kui pole ühtegi juhtu.”

Enamikel juhtudel on haiguse tekitajateks viis Leptospira sero-tüüpi, millest osade vastu on või-malik ka vaktsineerida. Et vaktsii-nid katavad ainult osa haigusteki-tajaid, ei taga vaktsineerimine täielikku kaitset. Ülli Salk lisab, et looma sel põhjusel vaktsineeri-mata jätta ei tasu, sest kunagi ei tea, milline tekitaja parasjagu rün-damas on.

Et haigus on suuresti looduskol-deline, võib inimene nakkuse saada pigem loodusest kui oma loomalt, eelkõige kuuluvad riski-gruppi matkajad ja veesportlased. Looduses viibides soovitab Salk jäl-gida oma käte ja jalgade seisu-korda – nakkus võib organismi tun-gida läbi kahjustunud naha – haa-vade, erosioonide jms. Problee-miks on kindlasti halvad elutingi-mused – inimene nagu lemmik-loomgi nakatub hiirte ja rottide uriiniga saastunud vee ja toiduai-nete kaudu.

8

Kõik Royal Canin kassi- ja koeratoidud aprillikuu lõpuni

WWW.PLUUTO.EE

- 10%

Sookriimud OÜ e-pood asub veebiaadressil:

www.sookriimud.eeE-mail: info@sookriimud.ee

Tel. 5666 6009

Sookriimud OÜ on 2010. aastal loodud väike pereettevõte. Valmistame kelgukoeraspordialade (koerakrossi, jalgrattaveo,

tõukerattaveo, käruveo, suusatajaveo ja kelguveo) harrastamiseks mõeldud varustust. Õmbleme Sookriimude

tooted ise ning testime nende kasutusmugavust ja vastupidavust meie samanimelises 7-liikmelises siberi huskyde

kennelis. Meie tooted on müügil Sookriimude e-poes www.sookriimud.ee.

Lisaks veovarustusele müüme Norra ettevõtte Troll Hundefor AS kvaliteetseid koertele mõeldud kuivtoitusid, mille koostisesse kuulub ka norra kala. Väga aktiivsetele

ja sportlikele koertele pakume FitDog energia- ja taastusjoogipulbreid, mis on toodetud Soomes.