Eesti Panga ülevaadete esitlus9. mai 2014

Eesti rahapoliitika ja majandus:10 aastat Euroopa Liidus

Ilmar LepikReet Reedik

Eesti Pank

Liitumise eellugu ja algtingimused

• Liitumine algas palju varem kui 1. mai 2004– Liitumiskutse 1997: algselt mõeldud arenenumale KIE osale Visegradi grupile,

lisandusid Sloveenia ja Eesti (välja kukkus Slovakkia)– ‘Suure pauguga’ laienemine: läbirääkimiste algus 1998-1999, kokku 12 riiki

• Maailma majanduses oli pikk tõusuperiood, aga... – Liitumisprotsessi algus langes ajaliselt kokku Aasia-Vene kriisiga– Selleks ajaks oli Eesti taasiseseisvus kestnud vaid 6 aastat– Valuutakomitee rahapoliitiline raamistik oli kestnud 5 aastat– Eesti majandus oli väljumas siirdeprotsessi algjärgust

• Eelnev kujundas algtingimused liitumiseks.

2

Kesk- ja Ida-Euroopa ning Balti riigid: SKP per capita ostujõupariteedi järgi(protsent EL keskmisest)

3

2001 2004 2007 201230

40

50

60

70

80

90

100

Läti Ungari Poola Eesti Leedu Slovakkia Tšehhi Sloveenia

4

Kesk-ja Ida Euroopa ning Baltimaade hinnatase (protsent EL keskmisest)

2001 2004 2007 201230

40

50

60

70

80

90

100

Poola Ungari Leedu Slovakkia Läti Tšehhi Eesti Sloveenia

Eesti majanduse struktuur 2013

5

Töötlev tööstus ja mäetööstus17%

Hulgi- ja jaekaubandus ja mootorsõidukite remont

13%

Kinnisvaraalane tegevus12%

Ehitus8%

Veondus ja laondus7%

Avalik haldus 7%

Info ja side5%

Haridus4%

Muud harud kokku27%

Struktuurimuutused majanduses: 2013 versus 2003

6

Veondus ja laondusTöötlev tööstus

Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remontFinants- ja kindlustustegevus

HaridusMuud teenindavad tegevused

Kunst, meelelahutus ja vaba aegPõllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlusInfo ja side

Majutus ja toitlustusMäetööstus

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevusElektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanneAvalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus

EhitusHaldus- ja abitegevusedKinnisvaraalane tegevus

-2.50 -2.00 -1.50 -1.00 -0.50 0.00 0.50 1.00 1.50 2.00

Muutus protsendipunktides

Oodatud probleemid ja lahendused (1)

• EL-iga liitumiseks vajalike ettevalmistuste kulud– Ootus: suur lisakoormus riigieelarvele ja erasektorile– Tulemus: suurem probleem pigem erasektorile, tänu Eesti ettevõtete väiksusele;

riigieelarve ülejäägis tänu kiirele kasvule• Tööturg ja sotsiaalkaitse

– Ootus: surve standardite ühtlustumisele EL15-ga – Tulemus: standardite ülevõtmine kestab tänaseni, probleemiks osutus tööjõu vaba

liikumine (üleminekuperioodid kuni 7 aastat) • Kapitali vaba liikumine

– Ootus: väiksem probleem tänu küllalt arenenud jaepangandusele– Tulemus: liitumiseelset ja -järgset väliskapitali invasiooni hinnati alla kõikjal KIE riikides

7

Oodatud probleemid ja lahendused (2)

8

• Asümmeetrilised šokid– Ootus: väiksem probleem, viitega Vene kriisi järelmitele– Tulemus: ambivalentne, klassikalisel kujul pole esinenud

• Maastrichti kriteeriumid– Ootus: väiksem probleem, välja arvatud inflatsiooni kriteerium – Tulemus: vastas tõele, kui mitte arvestada globaalkriisi ja sellega kaasnenud hinnasurvete

nõrgenemist • Valuutakomitee rahapoliitika sobivus

– Ootus: küllalt eksootilise rahasüsteemi ‘mahutamine’ Maastrichti raamidesse ilma kahekordse üleminekuta

– Tulemus: osutus võimalikuks, kuid mitte ilma raskusteta, sest rahasüsteemi arusaadavus polnud iseenesest mõistetav

Esimesed aastad Euroopa Liidus

• EL liitumise eelse ja järgse aja kõrgendatud ootused– Algselt väljastpoolt, hiljem üleüldised – Finantseerimispiirangute oluline lõdvenemine– Väga kiire sissetulekute kasv enne globaalkriisi– Kinnisvaraturu käimaminek, erasektori võla kasv

• Loomulik tulemus: majanduse ülekuumenemine– Laenubuum välisraha sissevoolu toel – Kinnisvara ja tarbimisbuum – Esmakordselt muutus eraisikute võlakoormus probleemiks

• “Mullimajanduse” taandumine 2008– Pehme maandumise ootus osutus asjatuks tänu globaalkriisile

9

Valitud riikide tööstustoodangu langus ja taastumine pärast 2008. aasta finantskriisi(a/a kasv, kaalutud osakaalu järgi Eesti ekspordis)

10

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

-40%

-30%

-20%

-10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%Eesti Soome

Läti Venemaa

Rootsi 5 peamist kaubanduspartnerit

Tööhõive ja kvartaalse SKP muut 2004-2012

11

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012500

520

540

560

580

600

620

640

660

680

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

Hõivatud (vasak telg) SKP (parem telg) eratarbimine (parem telg)

tuha

t inm

est

prot

senti

Rahapakkumine ja laenud mittefinantssektorile 2004-2012

12

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 20132000

3000

4000

5000

6000

7000

8000

9000

10000

11000

laenud mittefinantsettevõtetele M1 M2

m E

UR

Nominaalne ja reaalne SKP 2000-2013

13

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

6000

8000

10000

12000

14000

16000

18000

20000

Väärtus jooksevhindades, miljonit eurotAheldatud väärtus (referentsaasta 2005), miljonit eurot

Globaalkriisi järelmid

14

• XXI sajand jaotub kaheks väga erinevaks perioodiks– 2000-2007 ülioptimismi aeg– 2008 ja edasi: globaalkriis, võlakriis ja neist taastumine

• Majanduse taastumine hõlmab paljusid näitajaid– SKP, tööhõive ja -puudus, reaalsed sissetulekud, võlakoormus, jne. – SKP per capita ostujõu pariteedi järgi 71% versus 70% enne kriisi– Väiksem välisvõlg: 92% SKPst versus 125% SKPst enne kriisi – Reaalsed sissetulekud on keskmiselt taastunud kriisieelsele tasemele, tööturul uus

tasakaalupunkt (ei ole varasemaga otseselt võrreldav) • Kriisijärgne maailm on teistsugune

– 2000ndate alguse “rahabuum” Kesk-Ida Euroopas ei kordu – 60% või üle EL15 tulutasemest võimalik vaid KIE ja Balti riikides

Taastumine globaalkriisi järel:SKP ostujõupariteedi järgi inimese kohta, erinevus 2012 versus 2007

15

IirimaaKreeka

LuksemburgÜhendkuningriik

HispaaniaSloveenia

HollandItaalia

PortugalSoomeTšehhi

KüprosEesti

PrantsusmaaHorvaatia

RootsiTaani

BelgiaUngariAustria

BulgaariaSaksamaa

LätiMalta

RumeeniaSlovakkia

LeeduPoola

-20 -15 -10 -5 0 5 10 15

Euroopa Liit ja euroala

• Eesti puhul ei olnud euroalaga liitumise osas valikut “kas”, oli ainult küsimus “millal”

• Majandusliku mõju poolest oli Euroopa Liiduga ühinemine suurema mõjuga sündmus kui euro tulek– sh seetõttu, et valuutakomitee põhimõtetel toimiv majandus imiteeris niigi toimimist

rahaliidu osana• Euroalaga liitumise mõju ei saa siiski alahinnata:

- Täiendav usaldus rahapoliitika vastu (reitingud, riskimarginaalid)- Võimalus kaasa rääkida otsustes, mis meid niikuinii mõjutavad- Eesti teadvustamine maailma ühe mõjukama majanduspiirkonna osana

16

Lõpetuseks

• Esimesed 10. aastat Euroopa Liidus on sattunud ajale, mis ka üleilmses plaanis on sisaldanud väga erinevaid ajajärke ülioptimistlikest meeleoludest Suure Retsessioonini

• Seetõttu on kokkuvõtete tegemine keeruline:– Oleme praegu reaalse SKT poolest sajandivahetusega võrreldes ~60% ja EL liitumisaastaga

võrreldes ~25% rikkamad– Eesti on Euroopa Liidu keskmisele tulutasemele lähenenud: SKP per capita ostujõupariteedi

järgi EL keskmisest 2004.a. 58%, 2012.a. 71%– Oskame loodetavasti paremini ära tunda ja kiiremini tegeleda majanduse

tasakaalustamatustega • Tulutaseme konvergents jätkub ka edaspidi

– Eesti majandus on võimeline tootmisressursse tõhusalt kasutades kasvama euroala keskmisest kiiremini

– Võtmetähtsusega on inimesed, haridus ja tööturg

17