E esti on nüüdseks olnud 20 aastat iseseisev riik. Nagu maailmas on endi-selt kolm suurt mereriiki: Hiiumaa, Saaremaa ja Inglismaa, on ka Eesti

seest suurem kui väljast. Viimased kaks kümnendit on andnud meile juurde teadmisi, kogemusi ja oskusi, milline meie riik võiks olla või peaks olema. Oleme jõudnud faasi, kust edasiminekuks peame suutma kohaneda muutu-va maailmaga kiiremini kui kunagi varem. Paindlikkus ja reageerimisvõime on järgmise perioodi võtmesõnad. Kärdla on viimastel aastatel saanud ilu-sasti ree peale ja juba täna näeme, et kogukonna toel piirkond areneb. Lehe pöördel on ülevaade kõigest sellest, mida mööduva aasta jooksul korda saat-sime. Kuigi seda ei olegi nii vähe, on vara veel hõisata – peame edasi pingu-tama.

K äesolev aasta algas meie linnale väga positiivse sõnumiga: EAS otsustas rahastada Kärdla sadama rajamist. Olime üks seitsmest toetuse saajast,

kes 128 taotleja hulgast välja valiti. See otsus näitab väga selgelt, kui võime-kas on Kärdla linnavalitsus tänapäeva projektimaailmas. Siinkohal suur tänu kogu linnavalitsuse meeskonnale! Sadama piirkonna areng saab olema kaas-aegse Kärdla algus.

K a aasta lõpp on olnud igati edukas. Suur roll oli just teil, head kogukonna liikmed, kes panustasite selle nimel, et Kärdla saaks endale Eesti esime-

se laulupealinna tiitli. See ei ole ainult Kärdla tiitel, vaid on tunnustus kogu Hiiumaale. Suur tänu kõigile hiidlastele ja meie sõpradele Eestis ja Saare-maal!

Soovin meile järgmiseks aas-taks tarkust, tegemaks ot-

suseid, mis viivad elu Hiiu-maal edasi. Koostöös leia-me parimad võimalused, et saare elukeskkond veel-gi atraktiivsemaks muuta. See tagab kindlama sisse-tuleku ja stabiilsema ära-elamise meile kõigile.

R ahulikku jõuluae-ga teie kodudesse

ning järgmiseks aas-taks veelgi rohkem jul-gust ja tahtmist kogu-konna tegemistes kaasa lüüa! r

Kärdla linna leht Talv 2011

GEoRG LinKovKärdla linnapea

Kärdla särab ja tänab

Eesti laulupealinn on Kärdla!AnnELy vEEvo intervjuu ott LEpLAndiGA

Kas see, kus Sa täna oled, on Su töö tulemus või on see vedamine, mis on Sulle endale ka üllatus?

See on nii ühte kui teist. Olen kindel, et kui teha tööd, siis tuleb ka ve-damine. Viimaste aastate jooksul on tööd päris palju tehtud. Mul on hea meel, et olen saanud osaleda kahes suures teleprojektis. Mul on olnud pal-ju õnne ja pean tänama kõiki inimesi, kes mind on toetanud, ja loomuli-kult Kõigevägevamat, tänu kellele ma üldse olen seal, kus olen.Mida ja kus Sa õppinud oled?

Minu esimesed klaveritunnid andis mulle ema, kui olin viie- või kuue-aastane. Edasi õpetas ristiema, siis Jüri aleviku organist. Sealt suundusin klaverit õppima lastemuusikakooli. Siis tuli Otsa-kool: alguses pop-jazz klaver, hiljem oli peaeriala laulmine. Väga palju olen saanud WAF-koolist, kus õpitu on mind vokaalselt palju aidanud. Inimesed, kes seal õpetavad, on geniaalse muusikatunnetusega.Kas Sul on mingi suur eesmärk, kuhu Sa sihid või mida Sa tahad ära teha?

Minu suur unistus on, et ma jõuaksin inimesteni päris enda muusikaga. Praegu olen eksperimenteerinud teiste heliloojate loominguga. Loodan, et tulevikus jõuan ma sellisesse perioodi, kus teen muusikat, mis on päris minu. Sinnani on veel natuke aega, ma päris vana mees veel ei ole.Kui sulle tehti ettepanek „Laulupealinnas“ osaleda, kas olid kohe nõus või mõtlesid enne?

Ettepanek pani ikka mõtlema küll. Saates „Eesti otsib superstaari” esin-datakse iseennast ja kui välja langetakse või läheb kehvasti, ei puuduta see teisi inimesi. Siin oli aga vastupidiselt vaja esindada tervet linna või lau-sa Hiiumaad. See oli palju suurem vastutus. Natuke ikka kartsin, et kui ei lähe hästi, mida siis Hiiumaa inimesed minust mõtlevad.Kas Sul oli raske leida Kärdlast laulupartnereid?

Pidin palju mõtteid mõlgutama partnereid otsides, sest saate formaat seadis omad piirid. Ühes saates pidi laulupartneriks olema naisterahvas vanuses 65+, siis trio jne. Kui sain kategooria teada, hakkasin sellest läh-tuvalt inimesi valima. Väga suureks abiks oli mulle tädi Rita Lepland, kes on Kärdla lasteaias muusikaõpetaja. Samuti aitas partnereid otsida saate toimetus.Pärast Kärdla rahvakoosoleku jaoks tehtud intervjuud ütlesid Sa mulle, et oled kuulnud ühest Hiiumaa kõvast tegijast Timost, kellega Sa loodad kohtuda. Täna teame, et oletegi koostööd teinud.

Kui ma saatesarja alguses tädiga konsulteerisin, kellega tasuks Kärdlast kindlasti koostööd teha, soovitas ta mulle KÜGi muusikaõpetajat ja koo-rijuhti Timo Lige. Nüüd olen saanud temaga tutvuda, isegi sõpradeks saa-da. Tegu on ääretult sümpaatse ja andeka inimesega. Timo on väga kohu-setundlik ja vastutulelik inimene. Koostöö temaga on olnud hästi meeldiv.Hanna Lige, kellega Sa saates koos laulsid, ütles, et Sinuga oli turvaline laulda. Oled Sa pärast analüüsinud, miks ta nii ütles?

Ma ei teinud midagi erilist, pigem suhtlesin tema kui võrdsega. Olin see, kes ma olen, ja võib-olla see tundus talle turvaline. Hanna lause tegi ka minu südame hästi soojaks. See näitas, et me oleme valinud õige laulu ja meie esitus läks hästi. Ma püüdsin teda lavaliselt aidata, ikkagi väike laps ja suur otsesaade Eestimaa ees.Mida Kärdla esindamine „Laulupealinnas“ Sulle isiklikult on andnud?

Oi, see andis mulle väga palju! Kui ma varem olin lihtsalt poiss, kes käis tihti Hiiumaal, sest mu lapsepõlv on siin möödunud, kõik suved, jõulud ja aastavahetused, siis nüüd selle saatega olen saanud lähedasemaks oma pe-rekonna ja Hiiumaa inimestega. Kuigi ma 100% hiidlane ei ole, siis nüüd tunnen, nagu oleksin.Mis on Sinu suurim emotsioon või kogemus „Laulupealinnast”?

Olen saanud tuttavaks väga paljude toredate hiidlastega. Kui vaadata kas või juba neid partnereid, kellega esinesin, näiteks koor, kus on 40 noort energilist toredat inimeset, kus on näha, et kõik hoiavad ühte ja saavad hästi läbi. Mul oli ainult suur au sellest osa saada! Võib-olla see ongi kõige suurem väärtus, et justkui taasavastasin Hiiumaa. Minu side Hiiumaaga on nüüd palju tugevam. r

Foto Harda Roosna

Foto: Kristel Algvere

Kärdla sildadel ehk trummidel on uued sildid

Eelmisel aastal sain linnavalit-suselt pakkumise teha trummi-dele uued sildid. Viimane Kabe-litrummi silt sai paika vahetult enne Hiiu Folgi algust. Metall sai valitud seetõttu, et silt vandaali-dele vastu peaks. Eelmised pui-dust ja põletatud nimedega sil-did, mis paigaldati 2001 Trum-mituuri raames, lõhuti kahe nä-dala jooksul peale ülespanemist.

Metalli sisse lõigati tähed ees-märgiga ära kasutada sillapos-ti valge taust, mis läbi paistaks. Plaat sai pärast sepatööna profiil-se pinna. Valmisid Marditrumm, Suurtrumm, Hõbetrumm, Nuut-ritrumm, Liivatrumm, Vabriku-trumm, Ballitrumm ja Kabeli-trumm. Sildid said need trum-mid, millel ajalooline hõng küljes. Hetkel on kõik sildid ilusti alles ja loodan, et need kaunista-vad igati linnapilti. Nendest silti-dest lähtudes tegi MTÜ Eestimaa Sepad Posti Hosteli laternaposti-le sildi. Miks mitte ei võiks seda järgida ka teised, kes tahavad tunnussilti atraktiivsemaks teha?

Ain JEpišov

Aasta tegijad 2011Aunimetused

Hiiumaa Purjelaeva Selts – Hiiumaa kultuuripärlSiim Liik – aasta õppija

MTÜ Hiidlaste Koostöökogu – aasta koolitussõbralikemorganisatsioon

Katrin Maanas – aasta õpetaja

TunnustusedOtt Lambing ja Lea Sibul-Poola – maakonna teeneteplaadidLuule Saar – maavalitsuse tänukiri pikaajalise pühendumuse

ja panuse eest eakate ühistegevusseMihkel Karjamaa – politsei- ja piirivalveameti peadirektori

tänukiriTõnis Teidla – prefekti tänukiri

Marko Kallas – prefekti tänukiriLya Uibo – teenistusrist 15 teenistusaasta eest piirivalves

Kõpu kooli juht Liia Toom ja ajakirjanik Endel Saar – Kodanikupäeva aumärgid

Hiiumaa Orienteerujate Klubi – Eesti Orienteerujate Liiduüldkogu tunnustus

MTÜ Hiiu Öko ja Lea Kallas – MTÜ Ühendus KodukantHiiumaa esindus tunnustab aktiivse kodanikualgatusliku töö eest

Mare Karavin – Pensionäride Ühenduste Liit tunnustabvabatahtliku aktiivse töö eest

Malle Reidla – sotsiaalministeerium tunnustabomaste pühendunud hooldamise eest

Eda Tärk – tunnustatakse pikaajalise viljaka tegevuse eestsaare spordielus

Joonistanud valdek Alber

Kohvikutepäev kui Kärdla sümbol

„Ma julgen öelda, et see on täna üks Kärdla sümboleid,” vas-tas Ly Kaups küsimusele, kas Kohvikutepäevast võiks saada Kärdla sümbol. Sel aastal viien-dat korda peetud kohvilähkrite peo korraldus on Kaupsi sõnul olnud algusest peale üpris häs-ti paigas, muutunud on aga toi-mumise päev. „Esimesel korral toimus see reedel, aga edaspidi augusti esimesel laupäeval,” rää-kis ta.

„Põhiline „probleem”, millega peame tegelema, on liiga pal-ju rahvast! Sel aastal proovisime külastajaid hajutada eel- ja järel- kohvikutesse – see toimis ja nen-dega kindlasti jätkame,” rääkis Ly Kaups. Kuigi Kohvikutepäev on publikumagnet, ei ole see siis-ki äri. „Seda üritust on väga kee-ruline „teenima” panna: ei saa ju küsida inimestelt piletiraha või kohvikutes teenitud tulu ka-sutada järgmise Kohvikutepäe-va tegemiseks,” oli Kaups kin-del. Kaups lisab: „Väga oluliseks peab korraldusmeeskond kohvi-kute kvaliteedi hoidmist. Kuna igal aastal on teiste seas ka päris uusi tegijaid, siis suur tähtsus on koolitustel. Tahame luua ka n-ö väikese kohvikute nõukogu, et oleks spetsialiste, kelle käest nõu küsida.”     www.15kohvikut.ee

Mõtted ettevõtlusest ja selle arengust HiiumaaltAnEL MALK

pühalepa valla kodanikKärdla ettevõtjaHiiumaa Ettevõtjate Liidu juhatuse liige

Maailmas on huvitavad ajad. Eelmise majanduskriisi haavad on veel paranemata, kui uus Euroo-past alanud võlakriis on peaaegu käes. Meenutan pisut paari aasta tagust Lehmann Brothersi kriisi ja mõtlen, mis siis Hiiumaal juhtus?

Ettevõtete käibed kukkusid, ini-mesed jäid töötuks, töötajate sissetu-lekud vähenesid. Ühesõnaga juhtus see, mis mujalgi maailmas. Ettevõt-jad tegid kõik võimaliku, et vähen-dada kulusid ja kohaneda tekkinud olukorraga. Räägiti, et Eesti ettevõ-tetel tuleb muutuda efektiivsemaks, inimeste tööviljakus peab tõusma, et nende töökohad säiliksid. Aga rää-giti ka uutest võimalustest. Kindlas-ti on nendes tarkustes tõe tera, tean Hiiumaa ettevõtteid, kellele pakkus eelmine kriis uusi võimalusi, kliente ja tellimusi. Tean inimesi, kes alusta-sid päris algusest, kuna eelmine äri läks pankrotti.

Algas vaikne taastumine. Hiiumaa ettevõtete kogukäive 2010. aastal oli võrreldav 2005. või 2006. a käibega. Jah, tuleb tunnistada, et pärast 2009. a madalseisu oli alanud tõus, mis mõneti jätkus ka 2011. a. Lisaks on investeeritud Euroopa Liidu fondide ja CO2 kvootide müügist laekunud rahasid ja see on majandust Hiiu-maal turgutanud.

Aga edasi? Kuhu me kukume uue kriisiga? Kas tänased ettevõtjad pa-kuvad ka 5–10 aasta pärast saarel inimestele tööd?

Keeruline vastata. Tean inimesi, kes eelmise kriisi ajal Hiiumaalt jää-davalt lahkusid. Mina arvan, et kui

ne, kes seda suudavad, peetakse eri-ti edukateks. Hiiumaal oleks täna väga vaja sellist organisatsiooni, kes seda suudaks ja pakuks arvukalt töökohti. Täna sellist ettevõtet ole-mas ei ole.

Euroopa Liidu eelarveperiood lõ-peb 2013. a. Tänases eurokriisis on liiga optimistlik arvata, et uuel eelar-veperioodil makstakse Eestile sama palju toetusi. „Olukord on halvim, nagu pärast Teist maailmasõda,” on üks juhtiv ELi poliitik öelnud. Jääb ainult ette kujutada, millised saavad olema investeeringud, kui ELi toetus kaob.

Vastupidiselt Euroopa Liidu mõne muu liikmesriigi probleemile, ei ole meie mure ehk niivõrd laenamises, kuivõrd eelarvete kuludes, mis te-hakse pigem selleks, et uuesti va-lituks saada. Valijatele on keeruli-ne põhjendada investeeringut naa-bervallas, kuigi Hiiumaa jaoks võib naabervalda investeering olla väga oluline.

Hiiumaa on olemuselt tervik, läh-tuvalt oma saarelisusest. Meri seab meie liikumisele ja tegutsemisele piirid. Miks me ei võiks siis käituda tervikuna, on ehk rohkem võimalusi arengusse panustada? r

Hiiumaal on inimestel tööd ja sel-le töö eest makstakse väärilist tasu, siis on see saar elamiseks väga sobiv paik. Selleks, et siin oleks tööd ja lei-ba, vajame me ühist tegutsemist ja seda mitte ainult ettevõtjatelt, vaid ka avalik sektor peab selle nimel ühiselt pingutama.

On selge, et mida vähem Hiiumaal inimesi elab, seda halvemaks meie elukvaliteet siin saarel muutub. Või-me küll pugeda statistikaameti või rahvastikuregistri numbrite taha, kus loendatakse Hiiumaale sissekir-jutatud inimesi, kuid oluline on, kui palju meid tegelikult ja igapäevaselt saarel elab: palju lapsi läheb hom-mikuti kooli, palju kasutatakse ühis-transporti, palju kohalike ettevõtete teenuseid.

Teoorias räägitakse pakkumise ja nõudluse vahekorrast. Väike nõud-lus, väike pakkumine. Vähe õpila-si – vähe koole, pole reisijaid – pole praami. Me võime nõuda valitsuselt suuremat panust, kuna oleme ääre-maa, kuid see ei ole siiski lahendus. Saarel on vaja eesmärgistatud tege-vust ja leida raha, mida saare ette-võtlusesse panustada.

Harva on nii, et pakkumine teki-tab nõudluse. Neid organisatsioo-

Olulisemad hetked 2011. aastast

AnnELy vEEvoKärdla linnavalitsuse teabe- ja projektijuht

Aasta alguses saabus suurepära-ne teade Kärdla sadama rahastami-se kohta „Piirkondade konkurentsi-võime tugevdamise” meetmest. Suve jooksul viidi läbi täiendavad geoloo-gilised mõõdistused Kärdla sadama akvatooriumi alal kaide ja muulide aluse pinnase koostise määramiseks ja ehitusgeoloogiliste tingimuste sel-gitamiseks ning valmisid ehitus-projekt ja projektiekspertiis. Sügisel kuulutas linn välja ehitushanke. Sa-dama avamine toimub 2013. a suvel.

Sadama projekti elluviimiseks ja sadama tegevuse korraldamiseks loodi SA Kärdla Sadam, mida valiti konkursi korras juhtima Hillar Kukk.

Foto: Urmas Lauri

Linna tegijad 2011

Kaupo ValtingKärdla linna preemia

2011

AS Jetoil – aasta sponsor 2011MTÜ Round Table Kärdla – aasta sponsor 2011

Linnapea tänukirjadKatrin Maanas – sihikindla ja eesmärgistatud töö eest puuetega laste

õpetamisel ja päevahoiuteenuse arendamisel.Hiiumaa Selver – Kärdla linnas tegutsevate spordiühenduste

ja MTÜ-de toetamise eest.Heino Veanes – koostöö eest Kärdla linna ürituste korraldamisel.Tantsutrupp GRAND – eduka esinemise eest Koolitants 2011 finaalis.Kristiina Vessar – laste rahvatantsu arendamise ja edendamise eest.Jaan Kallisma – omaalgatuse korras linnarahvale ettevalmistatud

ja läbiviidud spordivõistluste korraldamise eest.OK Composter – erinevate sporditegevuste arendamise

ja edendamise eest.Ain Tähiste – koostöö eest töötutele suunatud projekti

„Traditsiooniliste töövõtetega tööturule” eestvedamisel.Mati Kiiver – korvpalli arendamise ja edendamise eest.Matti Lüsi – koostöö ja heade nõuannete eest Kärdla linna

arengukava koostamisel.

Maire Kallismaaasta ema 2011

Kärdla lasteaed sai uue veesüsteemi

„Kärdla lasteaias on parajalt lap-si, kellele pakkuda igapäevast hoidu ja tegevust,” rääkis lasteaia juhataja Tiina Hinno. „Suvi möödus remon-di tähe all, et oleksid lõpuks ka meie lasteaias uued torud ja ilusad WC- ja pesuruumid. Need said teoks tänu regionaalsete investeeringu-toetuste andmise programmist saa-dud vahenditele, mida linn taotles, lisades juurde oma finantseeringu Nüüd on lasteaial kasutada toimiv tsentraalne soojaveevarustus ning kanalisatsioonisüsteem. Pool ma-jast on remonditud ja loodame, et EASi ja linna valitsuse abiga saame maja teise poole tehtud 2012. aasta augustiks,” rääkis Hinno.

„Mure on ainult selles, et lagu-neb meie väikeste laste maja Vab-rikuväljakul. Selles majas pole ammu remonti tehtud. Viimati uuendati köögiplokk. Maja põran-dad on jahedad, aknad tuleks va-hetada ja maja vooder soojustada,” oli Tiina Hinno murelik. Kahjuks luhtus projekt, mille linnavalitsus esitas möödunud aastal majan-dus- ja kommunikatsiooniminis-teeriumile, ja mis oleks sõimemaja otstarbeka energiakasutusega hoo-neks teinud. r

Tänu maavalitsuse projektile „New Bridges” sai linnavalitsus koostada sa-dama lähiümbruse detailplaneeringu.

Alates maikuust on linnal uus arengukava, mida töötati välja kaks aastat. See on dokument, mis kajas-tab linna arenguperspektiive 2021. aastani. Linna peamisteks prioritee-tideks on sadama rekonstrueerimine ning Kärdla sotsiaalkeskuse laienda-mine ja uue hoone ehitamine.

Euroopa Sotsiaalfondi rahasta-tud projekt „Traditsiooniliste töö-võtetega tööturule” on Kärdla lin-navalitsuse, Käina vallavalitsuse ja MTÜ Halulaev koostööprojekt, mis aitab töötutel saada praktilisi töö-oskusi. Esimene grupp on koolitus-protsessiga lõpusirgel ja teeb prak-tikat Hiiumaa ettevõtetes. Järgmine töötute grupp alustab 2012. a mais.

Kärdla linna 73. aastapäeva tähis-tati meeleoluka kontserdiga Kärd-la kultuurikeskuses. 1. mail toimu-sid spordivõistlused, pidulik kont-sertaktus koos ansambliga Greip ja traditsiooniline tamme istutamine Kärdla linnaparki.

4. juunil toimus Hiiumaa IX laste-festival „Meri ja sadam”. Vabrikuväl-

jakul ja selle ümbruses pakuti laste-le mitmekesist ja arendavat tegevust. Lasteaia hoovis maaliti ühiselt mere ja sadama teemalisi pilte. Osale-sid külalised Sillamäelt. Projekti ra-hastasid Leader-programm, linn ja sponsorid.

Augustis valmisid Leader-prog-rammi toetusel Kärdla infotrükised, kus tutvustatakse humoorikalt nii sõnas kui pildis linna iseloomuliku-maid objekte. Lisaks paigaldati lin-naruumi viis uut infotahvlit.

Omavahenditega renoveeris linn sel aastal tänavavalgustuse Lepiku, Valli, Pika ja Paju tänava lõikudel.

Koostöös MTÜ Vabadusvõitlejate ja Represseeritute Hiiumaa Ühingu, kultuuriministeeriumi ja kaitsemi-nisteeriumiga on lõppemas projekt „II maailmasõjas hukkunud hiid-laste mälestusmärgi rajamine”. Kuna graniitkivid ei jõudnud õigeks ajaks kohale, tuli mälestusmärgi avamine lükata 2012. a juunisse. Pronkskuju paigaldatakse kivide juurde vahetult enne avamist.

Eelmisel aastal kuulutas linn väl-ja Vabrikuväljaku hoonete ideekon-kursi, leidmaks põnevaid rentnikke

kalevivabriku meistrite 4. ja 6. ela-mule. Toona jäid majad rendile and-mata. Selle aasta sügisel toimus uus konkurss. Positiivse tulemuse korral on majade uksed avatud juba järg-misel suvel.

Teist aastat osaleb linnavalitsus koos Hiiumaa omavalitsustega „Isle-pacti” projektis, mille eesmärgiks on Hiiumaa energiakasutuse analüüsi-mine ja arengu planeerimine ener-geetika valdkonnas. 12. aprillil kir-jutas linnapea Georg Linkov Hiiu-maa Omavalitsuste Liidu nimel alla Saarte paktile. Dokument väljendab vajadust planeerida energiakasutust ning seab eesmärgid CO2 emissioo-nide vähendamiseks 2020. aastaks.

5.–6. oktoobril toimus Liepajas Läänemere Linnade Liidu (UBC) XI üldkonverents, kus osales mitusada inimest kümnest Läänemere riigist. UBC tähistas pidulikult 20. tegutse-misaastat. Juubelikonverentsil andis Kärdla pärast kahte juhtimisperioodi (2007–2009 ja 2009–2011) Keilale üle UBC Eesti linnade juhtimise. Asepre-sidendiks valiti endise Kuressaare lin-napea Urve Tiiduse asemel Rakvere linnapea Andres Jaadla. r

Kärdla sotsiaalkeskus kasvab ja areneb

16. septembril sai Kärdla sot- siaalkeskuse lastekeskus 15-aasta-seks ja toimetulekuklass 10-aasta-seks. Sünnipäevade tähistamiseks korraldati maakondlik konverents „Erivajadustega laste õpetamine – 15 aastat kogemust Kärdlas”. „Kon-verentsi läbiv teema oli koostöö. Lähtuvalt sellest pühendasime kon-verentsi erivajadustega lastele, nen-de peredele, õpetajatele, sotsiaal-töötajatele, perearstidele ja teistele spetsialistidele,” rääkis sotsiaalkes-kuse juhataja Elle Voolma. Lisades: „Senisest enam tahetakse edaspi-di panustada koostöösse. Sotsiaal-keskusele teeb heameelt koostöö omastehooldajatega ja nende hul-gast sirgunud tugigrupiga. Kärd-la sotsiaalkeskus ei seisa paigal, ka meie areneme. Tuleks jälle pare-maid aegu, et jätkuks vahendeid ajakohastada ka meid ümbritsev keskkond!” lootis Elle Voolma. r

Kärdla turul oli hea aasta„Möödunud aasta oli üllatavalt

hea. Kaubeldi palju istikute, lille-taimede ja püsikutega. Nagu alati, olid populaarsed puu- ja köögivil-jad. Sügise poole müüdi palju met-samarju ja seeni. Mitmepäevased tööstuskaupade suurmüügid olid rahvarohked,” rääkis Milvi Soodla. Tulevikule mõeldes avaldas Soodla mõtte, et Kärdlaski võiks olla oma turuhoone. r

Milline oli Kärdla jalgpalli möödunud hooaeg?

„Hooaeg oli korralik, oli kaotu-si, oli võite ja üllatusi. Näiteks juu-likuine Hiiumaa-Saaremaa jalg-pallimatš, kus Kärdla linna mees-te võistkond küll kaotas Saaremaa-le 0:1, kuid poiste võistkond võitis ülekaalukalt 11:0. Nii et jäime vii-ki. Järgmisel aastal toimub võist-lus Saaremaal.” rääkis Kaupo Val-ting. Lisades: „Tulevaks hooajaks on põhjust treenida küll ja veel – näiteks toimuvad Gotlandil B7 su-vemängud, kus on meeskondi pea igalt Läänemere saarelt. Mõnel on seal kindlasti päris kõrge tase, näiteks rootslastel. Ja tahaks anda oma parima, igal juhul.” r

Annemaria Väärmann4. 01. 2011

Mikk Liivamägi1. 02. 2011

Art Arunurm9. 02. 2011

Aleks Harjak14. 02. 2011

Neidi Harjak14. 02. 2011

Mirko Ron Kibus 23. 02. 2011

Birgitta Simson19. 04. 2011

Priit Tiitma2. 05. 2011

Rando Soovik31. 05. 2011

Simon Vahter28. 06. 2011

Emma Lisette Kuli29. 06. 2011

Carolin Pill3. 07. 2011

Henry Tara19. 07. 2011

Piia Lees11. 08. 2011

Liisbet Kagadze1. 09. 2011

Elinor Puusild7. 09. 2011

Merlin Puusild7. 09. 2011

Martin Voitka7. 09. 2011

Oliver Kivi23. 09. 2011

Sebastian Liister2. 10. 2011

Marie Pilvistu18. 10. 2011

Sandra Silm18. 10. 2011

Kirke Nurk26. 10. 2011

Robin Kaseväli28. 10. 2011

Iti Adele Rakki1. 11. 2011

Johanna Trei9. 11. 2011

Kaia Kiiver13. 11. 2011

Nora-Liis Alles15. 11. 2011

Tevor Küttim15. 11. 2011

Kärdla linnas sel aastal sündinud

tAUno tELviK

MtÜ Round table Kärdla liige Hiiumaa Jõualade ja Rühmatreeningu Seltsi asutaja ja juhatuse liige

JoonAS vääRtnõU

rattaralli korraldaja

EdA täRKHoKi president

KÜGis on uut ja lootust veelgi uueneda

Kärdla Ühisgümnaasiumi võim-las on uus põrand. Uurisime, kui-das koolipere sellesse suhtub. „Ole-me põrandaga väga rahul!” ütles Jaan Kallisma rõõmsalt. „See on Euroopa vahtrast, silmale ilus vaa-data ja muidugi suurepärane spor-tida. Vana põrand oli mõnelt poolt ju isegi mädanenud ning siin-seal olid naelad väljas... Ühesõnaga, oleme super rahul ja väga tänuli-kud, eeskätt linnapeale, et põrand valmis sai. Mahukas rekonstruee-rimistöö võeti ette tänu regionaal-sete investeeringutoetuste andmise programmile, kust linn raha taot-les. Projekti omafinantseeringule andsid panuse mitmed eraisikud ja firmad. KÜG tänab teid, Kärd-la linnavalitsus, EAS, OÜ Stigmar, AS Jetoil, OÜ Faasion, AS Selver, OÜ Vivaran Group, Marina Väljas, Kaupo Tartu!

On lootust, et KÜG saab endale lähitulevikus ka välisepikoja. Uuri-sime Ain Jepišovilt, miks seda soo-tuks vaja oleks. „Meil on sisesepi-koda juba 2006. aastast, kuid see pole suur: üle nelja inimese sin-na korraga tööd tegema ei mahu,” rääkis Jepišov. „Kuna viin läbi ka sepakoolitusi täiskasvanutele, kus huvilisi on kümne ringis, siis para-tamatult pidime osa tööst õues te-gema. Seepärast tuli hakata mõt-lema välisepikoja peale.” Sel aastal saadi Leader-programmist toetust, et ehitis projekteerida. Linn andis raha omafinantseeringuks. Nüüd tuleb veel raha leida, et välisepiko-da valmis ehitada. „Kui see valmis saab, võime sepistamise õppeka-vasse sisse panna ja siis saavad kõik korraga tööd teha,” oli ta optimist-lik. r

Kärdlas mõeldakse noorte peale

Mängude Maja on tublisti arenenud

Mängude Majas on palju uut. Kahe projekti abil on sisustatud jõu-saal, rekonstrueeritud soojendus-ruum, vahetatud võimlemissaali val-gustussüsteem ja soetatud 40-osali-ne komplekt aeroobikatarvikuid. Projekte rahastati PRIA meetmest 3.2, 10% omaosalusest katsid MTÜ Round Tablei Kärdla ja Kärdla lin-navalitsus. PRIA esimese projek-ti maht oli 580 000 krooni, kuid kui projekti maksumus, linnavalitsuse töö põrandat taastades, intressikulu ja peeglite hind kokku arvestada, siis oli kogu esimese projekti maksumus 626 500 krooni. Teine projekt, mil-le toel osteti aeroobikatarvikud, ja-latrenažöör, recumbent cycle (istuvas asendis veloergomeeter), jooksulint, väikesed fikseeritud raskustega kan-gid ja kangide riiul, oli kogumahus 17 500 eurot. Veel soetati kultuur-kapitali abil jõusaali muusikakeskus taustmuusika mängimiseks.

Võib öelda, et Mängude Maja jõu-saali enam oluliselt seadmeid juur-de ei mahu. Samas, olles lisaks Män-gude Maja projektide juhtimisele ise regulaarne saali kasutaja, leian, et

Hiiumaa Orienteerujate Klubi hooaeg oli edukas

Aasta suurprojektid olid Hiiumaa 50. karikavõistluse ja Eesti meistrivõistluste korraldamine Kõpus ning ajaloolise brošüüri „50 aastat orienteerumissporti Hiiumaal” väljaandmine.

Eesti meistrivõistlustel pikal rajal 17. septembril Kõpus oli starti-jaid 208 ja võistlusklasse 26. Toivo Saue koostas nimetatud võistluste jaoks uue kaardi Kõpu maastikuga. Kõpu ilus koolikompleks võist-luskeskusena, väga huvitav maastik ja kaart, arvukad osavõtjad, hea korraldus ja ilus ilm tegid võistlused suurepäraseks. Hiiumaa 50. ka-rikavõistlusel Kõpus 18. septembril startis 201 orienteerujat, 25 Ees-tist ja üks Soome Kemitö klubi liige, mis on karikavõistluste uus osa-võturekord.

Aprilli lõpust kuni septembri keskpaigani toimusid orienteerumis-neljapäevakud, kus korra kohta osales keskmiselt 46 inimest. Enim osavõtjaid oli 11. augustil Nõmbas, tervelt 62, see oli kord, mis toimus koostöös Kärdla linnavalitsuse ja HUPSiga.

Eesti meistrivõistlustel võitsid klubi liikmed 10 medalit. Eestis toi-munud rahvusvahelistel mitmepäevalistel orienteerumisvõistlus-tel saavutasid klubi liikmed häid kohti. Euroopa meistrivõistlustel rogaine’is võitis meeste superveteranide klassis Toivo Saue pronks-medali.

Klubi juhatus tunnistas aasta parimateks orienteerujateks tüdruku-test Karin Kallisma, poistest Richard Esta, naistest Merike Vanjuki, meestest Taivo Timmuski, veteranidest Anu ja Toivo Saue.

Siirad tänusõnad meie toetajatele, kelleks on olnud AS Jetoil, Hiiu-maa Tarbijate Ühistu, Kärdla linnavalitsus, Hasartmängumaksu Nõu-kogu, AS Oru Äri, Hiiumaa Spordiliit, Kultuurkapitali Hiiumaa eks-pertgrupp, OÜ Hiiu Teed, AS Sportland, AS Salva Kindlustus, Hiiu Maavalitsus, Hiiu Maavalitsuse kohaliku omaalgatuse programm, GO Buss Hiiumaa regioon, OÜ Recado Meedia.

Kergejõustikust, konkreetselt

Küsisime, millised olid olulise-mad sündmused 2011. aastal Kärd-la linna kergejõustikuelus. „Tooksin välja kolm kõrgetasemelist võist-lust: Taavi Peetre mälestusvõist-lused, Kärdla Ühisgümnaasiumi matškohtumine Kuressaare güm-naasiumitega ja Eesti suvemängud, kus Kärdla linna kergejõustiku-võistkond saavutas 2. koha,” ütles Toivo Pruul.

Kärdla staadionil Taavi Peetre mälestuseks peetud kergejõustiku-õhtul tegid mitmed sportlased oma isikliku tippsaavutuse, kuulitõuke uus staadionirekord on nüüdsest 20,60 ja lätlase Maris Urtansi ni-mel. Kuuekilose kuuliga tegi hiiu noormees Ragnar Kraav isikliku rekordi 15,60. Kettaheitevõistluse kirjutas Eesti spordilukku Martin Kupper, kes tõukas isikliku rekordi väärilise 60,18, mis oli ühtlasi tema esmakordseks üle 60meetriseks soorituseks. Hiiu noormees Priidu Niit viis samal alal oma tippmargi 59,16-le. r

Foto: triin Jermakov Kärdla Linnavalitsuse tellimusel

Kärdlas on tublid noored, kes on ise aktiivsed ja kelle vajaduse-le mõeldakse. „Arvan, et Kärdla Ühisgümnaasiumi õpilasesindus on populaarne, meil on hetkel umbes 30 liiget. Õpetajad on enamasti meie tegevusi toetanud. Kuigi sel aastal enam paljud vanemad liik-med ÕEsse ei kuulu, loodan siiski, et saame omal käel sama hästi hakkama kui varem”, rääkis KÜGi õpilasesinduse nimel Liisbet Sara-puu. Ta ütles veel: „Möödunud aastal neil ükski üritus läbi ei kukku-nud ning publikut oli piisavalt.”

Noortele pakub tegevust ka Kärdla Avatud Noortekeskus, mis sai sel sügisel kümneaastaseks. Merle Salusoo sõnul oli möödunud aas-ta projektide aasta. „Projektide toel oleme käinud Kuutsemäel lume-lauasõitu õppimas ja andnud noortele võimaluse teatris käia. Tänu maakondlikule ANKi projektikonkursile oleme saanud huvitavaid vahendeid noortekeskusesse, näiteks õhuhoki ja Wii mängukonsoo-li koos teleriga. Seoses Euroopa vabatahtliku tegevuse aastaga oleme vabatahtlike abiga korda teinud kaks enam kasutatud ruumi,” loetles Salusoo põnevaid tegemisi. Käivitatud on ka noorte tehnikaring ning suvel viidi läbi Kärdla noortele mõeldud õpilasmalev.

HUPSil on alates augustist uus juhataja, Kristjan Arunurm, kes teeb oma tööd hingega. „Töötame selle nimel, et igast lapsest kuju-neks õnnelik ja hästi toimetulev täiskasvanu,” võttis Arunurm tea-vituskeskuse põhieesmärgi kokku. Teisalt avaldas ta arvamust, et HUPSi pakutavaid võimalusi tuleks rohkem reklaamida, öeldes, et liiga sageli tuleb vastata skeptilistele küsimustele, milleks peab mak-sumaksja ülal pidama toda uhket eurorahade eest ehitatud maja ja mõistetamatuid teenuseid. „Tõsi, need, kes ise õppenõustamist pole vajanud, ei pruugi aru saada, milleks on vaja logopeedi, loovterapeu-ti-eripedagoogi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi. Ja kui kuuldak-se, et see kõik on tasuta, ei taheta sageli uskuda, et seda kõike ei mak-sa kinni Kärdla linn, vaid ka teised omavalitsused ja lõviosas Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programm,” rääkis Arunurm. „Olen veendunud, et neist tugiteenustest saadu toob tagasi meie endi panustatust palju rohkem. Sest aidates teisi, aitame ennast!”

Kärdla rattarallist korraldaja pilguga

2010. aasta sügisel korraldas OK Composter esimest korda Kärdla rat-tasõitu. Ilm oli väga külm, oodata oli lund. Õnneks jäi lumi tulemata, kuid korraldamisega läksime mõne koha pealt alt ja olime kindlad, et järgmisel aastal meile korraldamise au ei anta. Üllatus oli suur, kui Kärdla linnavalit-suse esindaja ühendust võttis ja meile siiski võimaluse andis. Me ei mõelnud kaua, uhkus nõudis vigade paranda-mist ja tahe oli näidata, et saame ilusti hakkama.

Sel aastal korraldas võistlust OÜ Seiklusministeerium. Ettevalmistusi tegime rohkem kui kuu aega. Mõõt-sime välja 11-kilomeetrise ringi Palu-küla metsas, valides raja, mis kulgeks võimalikult palju metsas ja oleks teh-niliselt raske. Stardikohaks valisime sõbraliku ja vastutuleliku koha Ranna-paargu, kus võistlejad said võistluseks valmistuda. Auhinnalauda aitasid täi-ta FIE Aimar Hansen, Kaitseliit, HTÜ, Rannapaargu, Kerttu Sport, Tähva, Hiiumaa Spordiliit ja HK RENT.

Võistluspäevale eelneval päeval käi-sin ja märkisin metsaraja. Märkelin-ti kulus üle kahe kilomeetri. Rada oli palju mudasem, kui ma olin oodanud. Hoidsin pöidlaid peos, et vihma sada-ma ei hakkaks. Peale raja mahamärki-mist sain kokku oma töökate ja tublide

kohtunikega: Mari-Liisi, Triinu, Mari-se, Kreete, Kaisa ja Kaja-Liisiga, kellele jagasin ülesanded.

Pühapäeva, 25. septembri hommik oli soe ja suvine. Mulle helistas Rain Pruul, kes pakkus oma abi võistluse korraldamisel. Oma ATVga oli ta nii noortele kui vanadele võistlejatele tee-juhiks. Peale võistlust korjas ta kokku kõik rajalindid.

Ilus ilm meelitas kohale 57 osale-jat, nende seas 22 last. Põhisõidu va-likus olid 11-, 22-, 33-kilomeetrised distantsid. Kümme võistlejat said en-dale käe külge elektroonilise jälgimis-süsteemi, nii et nende teekord ja lii-kumiskiirus olid reaalajas nähtavad (vt: http://www.tracklog.us/event/43). Pingelise võistluse võitis meeste põ-hiklassis 33-kilomeetri distantsil võimsa lõpuspurdiga Siim Koolmeis-ter Magnus Lehe ees. Täpse võistlus-protokolli võib leida: http://seiklusmi-nisteerium.ee/public/documents/ra-tastulemused.pdf

Tuleval aastal plaanime suurendada osalejate arvu 57-lt 150-le ja üritame esimest korda tuua Hiiumaale elekt-roonilise ajavõtu: tahame olla suur konkurent Emmaste rattarallile, sest konkurents on see, mis viib edasi.

Suur tänu kõikidele toetajatele, koh-tunikele ja abistajatele! r

selleks puudub ka vajadus, kuna kõi-kide lihasgruppide treenimiseks on loodud väga head tingimused.

Lahendamata probleemid on soo-justus ja ventilatsioon: talvel on maja liiga külm, sageli napib jõusaa-lis õhku ning küttekulud on meele-tult suured. Loodan, et mingil hetkel on võimalik praeguseks hästisisusta-tud spordikompleks rekonstrueeri-da nii, et see oleks energiasäästlik ja hea sisekliimaga hoone. Mõelda tu-leks ka invajuurdepääsu ehitamisele, kuna jõusaal pakub kergema füüsili-se puudega ja vanematele inimestele võimalust taastuda.

Vastloodud Hiiumaa Jõualade ja Rühmatreeningu Selts tegeleb edas-pidiste arendustega, korraldab semi-nare, koolitusi ja võistlusi ning pa-kub erinevaid võimalusi treenida, tuues Hiiumaale uusi treeningstiile. Plaanis on sõlmida koostöö- ehk hea tahte leping kõigi Mängude Majas tegutsevate ühingutega: Budo Klubi, Round Table’i, Ingli spordiklubi ja Kärdla linna ning kooliga, et tegut-seda koos ja mõtestatult.

Plaanis on fondide toel soeta-da veel mõned asjad, nagu televii-sor jõusaali soojendusruumi, et kor-raldada sõudeergomeetrite võistlu-si. Samuti poksikotid, et soojendust teha, ning kui on võimalik leida uusi treeninguid läbiviivaid treenereid, siis ka spetsiaalne kangide komp-lekt, et läbi viia bodypump’i stiilis rühmatreeninguid.

Kindlasti ootab selts aktiivse-te spordihuviliste liitumisavaldusi. Seltsi asutajad ja praegused liikmed on lisaks minule Lia Rosenberg, Ragnar Kraav. r

Ka linnas saab rallitadaHiidlastest rallisõitjaid ühendav

klubi ALMA Racing Hiiumaa on tegutsenud 2008. aastast. Korralda-tud on mitmeid võistlusi ja käidud ise väljaspool Hiiumaad võistlemas. Küsisime, kas neil on ikka endiselt tegutsemisindu. „ALMA Racingul on kindlasti jätkuvalt huvi Kärd-las rahvasprinte korraldada,“ rääkis Kristjan Ojasoo. „Kärdla linna toe-tus on olemas, publikut on palju ja kuna sõitjad on väga rahul raja ning korraldusega, siis loodame, et see traditsioon jätkub veel pikka aega,“ avaldas Ojasoo lootust.

www.almaracing.org

Rattaralli oli edukas, korraldaja Joonas Väärtnõu jagamas Siim Koolmeistrile

kiidusõnu ja ulatamas tunnistust

Toimetaja: Kristel AlgvereKorrektor: Ann MetslangKujundaja: Krista SaarePäise kujundaja: Valdek Alber

Talv 2011

19. jaanuarKärdla kultuurikeskuse harrastusteatri etendus „Pulmad Abruka moodi” kultuurikeskuses (lavastaja Kristjan Arunurm)

10. veebruar„Koolitants 2012“ maakondlik voor Kärdla kultuurikeskuses (osalevad maakonna õpilaste tantsutrupid)

17. veebruarKÜGi talveprintsi ja -printsessi valimine

23. veebruarvabariigi aastapäevale pühendatud aktus KÜGis

24. veebruarvabariigi aastapäevale pühendatud kontsertaktus Kärdla kultuurikeskuses

28. ja 29. veebruarPärnu teatri Endla külalisetendus „Eesti mees ja tema poeg” Kärdla kultuurikeskuses

3. märtsmaakondlik kooliteatrite päev Kärdla kultuurikeskuses (osalevad maakonna koolide näitetrupid)

8. märtsnaistepäeva tähistamine KÜGis

14. märtsemakeelepäeva tähistamine KÜGis

19. aprillKÜGi jüripäeva jooks

27. aprillKÜGi tutipäev. Direktori vastuvõtt abiturientidele

27. aprillKärdla kultuurikeskuse isetegijate kevadkontsert (laval kõik maja huviringid)

1. maiKärdla linna sünnipäeva kontsertaktus Kärdla kultuurikeskuses

3. juuniHiiumaa ja Saaremaa vaheline jõukat-sumine kergejõustikus Kärdla staadionil

6. maiKÜGi emadepäeva kontsertaktus

5. juuniKÜGi kooliaasta lõpuaktus

9. juunilastefestival

21. juuniKÜGi põhikooli lõpuaktus kell 17.00

22. juuniKÜGi gümnaasiumi lõpuaktus kell 17.00

23. juuniKärdla linna jaanituli Paargumäel

14. juulisuvine käsitöölaat Vabrikuväljakul

4.–5. augustKärdla ratsupäevad Linnumäel

5. augustKohvikutepäev

14.–15. detsembertalvine käsitöölaat Kärdla kultuuri-keskuses

MiS TOiMuBKärdla kultuurikeskuses ja Kärdla Ühisgümnaasiumis

Kärdla linna aastavahetuspidu toimub traditsiooniliselt Kärdla

kultuurikeskuses 1. jaanuaril 2012 algusega kell 00.15.

Pidu korraldab Rannapaargu.

Kärdla nukuteater unistab suurelt

Hiiu Öko laadad on kogukonnale vajalikud

Kärdla pensionäridel on olnud igati tegus aasta. Tavapäraselt saadakse kokku Kärdla päevakeskuses, aga on ka mitmeid organiseeritud klubi-sid, näiteks Aiasõbrad, mida juhendab Laine Mägi, Elurõõm, mille kok-kusaamisi organiseerib Elve Murro, bridžiklubi eestvedaja on Otto Mägi. Aiasõpradega käidi tänavu suvel Saaremaal kauneid aedu vaatamas.

Muidugi on endiselt tegev elegantne tantsukollektiiv Kohvitantad, mida juhendab Ille Savioja. Suvel võeti osa I naiste tantsupeost Jõgeval. Viisteist aastat on tegutsenud eakate aeroobikaring, juhendajaks Lia Rosenberg. Tervislikest eluviisidest räägitakse terviseringis, mida kor-raldab Anne Rajang.

Augustikuus käidi ekskursioonil Võrumaal: tutvuti eakaaslaste tegemis-tega Võru linnas, külastati kohalikke huviväärsusi Vastseliinas ja Rõuges. Kohtutud on ka Lauka päevakeskuse eakaaslastega ja käidud Tallinnas eakate festivalil, kus sõlmiti uusi tutvusi ja veedeti toredalt aega. r

MTÜ Hiiu Öko, koosseisus Jane Si-nijärv ja Aivar Viidik, on taaskasutu-sele orienteeritud laatasid korralda-nud Kärdlas juba viis aastat. Muidugi ei tegutse nad üksi, vaid koos sõpra-dega, kes vabatahtlikult kaasa löövad. Aidanud on ka Kärdla linnavalitsus ning viimastel aastatel on raha saa-dud Leader-programmist. Laadalised ei ole siiani pidanud maksma osalus-tasu, nii jääb see loodetavasti ka edas-pidi.

Uurisime Jane Sinijärvelt, mis andis Hiiu Ökole tõuke. „Kuna töötan kesk-konnainspektsioonis, siis oma igapäe-vase töö käigus näen sageli jäätmejaa-mades üsna korralikke asju, mida ini-mesed on ära visanud, sest nad ei oska asju kellelegi pakkuda. Hiiumaal taas-kasutuskeskust ju pole. Ka see oli üks ajend, mis kunagi julgustas ühel suvi-sel päeval rahvast kokku kutsuma, et laata pidada ning seeläbi taaskasutust propageerida,” rääkis Sinijärv.

Kõige suurearvulisemaks nii ostja-te kui ka müüjate poolest peab Jane

Sinijärv Kila-Kola laata. „Sel aastal proovisime esmakordselt pidada ka-sutatud riiete laata Augustipluus, mil-le korraldasime selleks, et ka riiete-ga kauplejatel oma laat oleks,” sele-tas Sini järv. Laadalistelt võeti vastu 1075  kg riideid ja jalanõusid, mida OÜ Hiiu Autotrans saarelt Humana sorteerimiskeskustesse viis. „Looda-me, et need leiavad endale tänulikud uued omanikud,” oli ta lootusrikas.

Jane Sinijärv usub, et nii Kila-Ko-la laat kui Augustipluus on kogukon-nale vajalikud ka muus mõttes. „Ma loodan, et laadaliste arvates on laa-dad vahvad pereüritused, kus on te-gevust kõigile. Saab müügitööosku-si, arendada mõnes töötoas käelist ja loomingulist tegevust või laadakohvi-kus muusikat kuulata ja sõbrannade-ga lobiseda,” kirjeldas Sinijärv laatade sotsiaalset külge. On öeldud, et selli-seid laatu võiks igal nädalal korralda-da, aga kuna suvi on Hiiumaal niigi tihedalt üritusi täis, siis jääb Hiiu Öko endiselt kindlaks ühele päevale aastas.

Suvi oli Kärdla nukuteatris tihe, igal laupäeval etendus, vahel ka kaks, sest publik ei tahtnud ühe korraga ära mahtuda. Käidi esinemas mit-mel Hiiumaa suvesündmusel ning korra ka mandril, Haapsalu lähedal Ristil. Soera kultuurikolmapäevadel olid tihti lasteprogrammis nukuteat-ri sugemetega lood ja matkad. Toredat elevust tõi nukuteatri kleepsuga Žiguli. Kleepsust pilgupüüdja tekkis nukunäitleja Kersti Ojasalu roheli-sele jõuvankrile tänu Recado Meediale. Nukuteatri suvesõidud ja kleep-su teostus said Hiiumaa kohalikult kultuurkapitalilt rahalist toetust.

Kaks kõige tegusamat näitlejat, Tõnu Tamm ja Emma Trumm, läksid peale põhikooli õppima mandrile. Piret Põllu käis nukuteatri põhitrupi-ga 18.–20. novembril Helsingi mardilaadal, kus esineti nukunäidendiga „Karupoeg Puhh”. Lea Sibul, nukuteatri alustala, on endiselt toimekas, juhendades lasteringe ja nõustades, kus vaja. Lea ütleb, et kui tervis nöö-gibki, siis nukuteater aitab seda unustada.

Küsisime Kersti Ojasalult, mis on teoksil nukuteatri majaga. „Hiljuti saime DagoPenilt kätte hoone põhjaliku rekonstrueerimisprojekti, mida rahastas Leader-programm ja kus linn andis omafinantseeringu,” rääkis Ojasalu. Projektiga on lahendatud hoone arhitektuur-ehituslik osa, küte ja ventilatsioon, veevarustus ja kanalisatsioon, elektri tugev-ja nõrkvoo-lupaigaldised ning arvutatud rekonstrueerimistööde eeldatav maksu-mus. Hoone I korrusele on projekteeritud 33 vaatajakohaga teatrisaal, ja-lutusruum, kohvik, fuajee-garderoob, näitlejate ruum, tualett-ja abiruu-mid. Katusekorrusel saaksid paiknema näituse-, kontori-ja abiruumid. „Nüüd aga suurem töö alles algab, sest on vaja kirjutada uued projektid tööde elluviimiseks, kogu projekti maksumus on ligi 200 000 eurot,” avas Ojasalu unistuste tagamaid.

Mõned väiksemad ideed on aga juba rahastuse leidnud. „11. novemb-ril saatsime kultuuriministeeriumile nukutöökoja projekti. Reet Kokov-kin teavitas mind „Saarte pärimusliku kultuurikeskkonna” programmist ja aitas mul seda projekti koostada,” rääkis Kersti Ojasalu, lisades, et nu-kutegemist tuleb õpetama teatrikunstnik Mae Kivilo. „Esimene töötuba on planeeritud märtsi, aga Maega teeme juba enne kavandeid ja proo-vitöid. Nukkude disainis arvestame Kärdla vabrikuaegset materjali ja moodi.” Novembri lõpus saadi tänu kohaliku omaalgatuse programmi rahastusele teatrisaalile kauaoodatud õhksoojuspump. Projekti aitas kir-jutada Sigrid Väärtnõu. r

Suvine väljasõit Lõuna-Eestisse, foto erakogust

Kärdla pensionäride tegemistest

Foto: Mari-Liis ojasalu

KÄRDLA BAPTISTIKOGUDUSES AASTAVAHETUSEL

Pühapäeval, 18. detsembril kell 18.00.gospelkoori Living Stone advendiõhtu kontsertLaupäeval, 24. detsembril kell 17.00Jõuluõhtu jumalateenistusPühapäeval, 25. detsembril kell 11.001. jõulupüha jumalateenistusLaupäeval, 31. detsembril kell 17.00Vana-aasta õhtu jumalateenistusPühapäeval, 1. jaanuaril kell 11.00Uus-aasta hommiku jumalateenistus

Kärdla muusikakoolist„Kärdla muusikakoolile oli möödunud aasta raske, aga samas ka edukas,” an-

dis oma hinnangu Mart Roots. Märtsis ja aprillis tähistati kooli 50. tegevusaastat üheksa kontserdiga. Kevadel said kooli lõputunnistuse kuus noort neidu. Kam-merkoor, mudilaskoor ja orkester käisid suvel koolinoorte laulupeol. Septembris saabus kooli Hiiumaa Kultuuri Seltsile kingitud uus klaver. Uuest õppeaastast on võimalik soovijatel õppida arvutimuusikat lisapilli alternatiivse ainena. „Uuest aastast võib loota, et ametisse asub uus direktor,” ütles hetkel direktori ülesan-deid täitev õpetaja Mart Roots.

Kultuurikeskuse tegemistestIlle Savioja sõnul oli Kärdla kultuurikeskusel vaatamata keerulistele majanda-

mistingimustele tegus aasta. Aasta esimesel poolel valmistuti XI noorte laulu- ja tantsupeoks. Osalesid peaaegu kõik kollektiivid: mudilaskoor, lastekoor, neidu-de rahvatantsurühm, viis võimlemisrühma, kokku 100 noort. Tallinna peo ka-vast oli inspireeritud maakonna laulu- ja tantsupidu „Pidu meie õuel”, mille pea-korraldaja oli Kärdla kultuurikeskus.

Kärdla koorilaulu jaoks oli 2011. a pöördeline: naiskoor Heliko ja Aune Ork võtsid suurest tööst puhkuse, uue koorina alustas Raili Schultsi juhtimisel kam-merkoor. Uued tuuled puhuvad ka kultuurikeskuse teatrielus, kus lavastajana proovib kätt Kristjan Arunurm. Ott Lambing on endiselt tegus ja innustav ringi-juhendaja ning näituste kuraator.

Jõgeval toimus I naiste tantsupidu, Kärdlast osalesid nii naiste rahvatantsu-rühm Kohvilähkrid, eakate tantsurühm Kohvitantad kui ka rahvatantsu sega-rühm Taidelaid. Augustikuu tähisel ööl läbis Hiiumaad „Teatetants 2011”, kus osalesid kõik täisealised tantsijad. Kaasa haarati ka line-tantsijad ja gümnaasiu-mineidude rühm. Helle-Mare Kõmmus paotas tulevikuplaane: „Alanud hooajal on Kohvilähkrid ja Taidelaid sihikule võtnud 17. juunil toimuva Soome-Eesti III tantsupeo Tamperes.”

Kärdla raamatukogu on 140-aastane„Eesti raamatukogude ajalugu uurinud TÜ Viljandi kultuuriakadeemia õppe-

jõud Ilmar Vaaro arvab, et võime end uhkusega lugeda esimeseks rahva asuta-tud raamatukoguks,” ütles Marika Võsamaa. Juubeli tähistamiseks toimus kon-verents, kus esinesid huvitavate ettekannetega Helgi Põllo, Vaapo Vaher, Tõnu Õnnepalu ja Margus Küppar. Raamatukogus võis kohtuda veel teistegi põnevate persoonidega, külas käisid Endel Saar, Aivar Viidik ja Krista Kumberg. Kirjani-ketuuri raames aga Eva Park, Piret Raud, Andrei Hvostov ja Kalju Kruusa.

„Noor arhitekt Mikk Meelak üllatas huvitavate ideedega laiendada suvepe-rioodil raamatukogu ja kasutada paremini kultuurikeskuse ruume. Kas need ideed teoks saavad, selgub järgmisel aastal,” rääkis Võsamaa võimalikest uuen-dustest. Veel avaldas ta kiitust uuele raamatukogu töötajale Kristel Pärnsalule, tänu kellele on raamatukogu kõik ettevõtmised nähtavad ka Facebookis.

Nukuteatrit tuli suvel teha isegi autoaknast

või ukse vahelt, pildil nukunäitleja

Kersti Ojasalu kalkun Torulotiga

ADVENDIAJA JA JÕULUPÜHADE JUMALATEENISTUSED KÄRDLA KIRIKUS18. detsembril kell 10.00IV advendiaja pühapäeva missa24. detsembril kell 19.00jõuluõhtu jumalateenistus25. detsembril kell 10.00Kristuse sündimispüha missa26. detsembril kell 10.00esimärter Stefanose päeva missa31. detsembril kell 23.40aastavahetuspalvus1. jaanuaril kell 10.00Jeesuse nimepäeva missa