SÜGIS 2012

Erilehe kujundas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond | Projektijuht: Eigo Kaljurand, tel 680 4603 | eigo.kaljurand@lehed.ee

Meie viimaste aastate keskmine metsakorraldustööde maht on olnud 20 000 ha metsi, head nõu on saanud sajad metsaomanikud. Meil on ametis üle 20 metsandusliku hariduse ja erivälja-õppega spetsialisti.

Pakume metsaomanikele, metsa ülestöötajatele, riigiasutustele, kinnisvarafi rmadele jpt. või-malust saada erapooletut metsanduslikku nõustamist ja täiendõpet, metsa ja metsamaterjalide hindamist ning ekspertiise. Igasugune metsamajanduslik töö nõuab asjatundlikku suhtumist. Täiendõppe abil püüame tagada metsaspetsialistide ja -omanike metsanduslike teadmiste suu-renemise. Mida varem omanik mõistab, et metsa majandamine eeldab korralikult läbimõeldud äriplaani, mis võtab arvesse kõik olulised küsimused, seda tulusam on resultaat omanikule ja va-lutum metsale. Metsaomanikul on alati võimalus metsamajandamiskava koostamisest osa võt-ta. Soovi korral saab omanik koostajale teha omapoolseid ettepanekuid kava täiendamise kohta.

Pidevalt laiendame elektrooniliste mõõteriistade kasutamist metsas, täiustame tehnoloogiaid ja andmetöötluse vahendeid, mis kokkuvõttes tagavad kiirema töö ja täpsemad tulemused. Omame Eesti oludes parimat infosüsteemi, mis tagab kõigi vajalike digitaalandmete kiire kätte-saadavuse ja automaatse töötlemise, vähendades sel moel hindamisprotsessi ajakulu ja tõstes kvaliteeti.

Oma tegevusega soovime tagada metsade arukat ja järjepidevat majandamist ning osutada mit-mekülgset abi metsaomanikele.

Metsaekspert OÜ tegutseb alates 1997 a. Meie kõige mahukamad tegevusvaldkonnad on olnud metsa hindamine, metsakorraldus ja metsaomanike nõustamine.

Aadress: Kreutzwaldi 64-201, Tartu 51014 e-post: info@metsaekspert.ee

Telefonid: +372 7422 355 | +372 514 8885 koduleht: www.metsaekspert.ee

Metsaekspert OÜ poolt pakutavad teenused• Metsa inventeerimine• Metsamajandamiskavade koostamine• Metsanduslike toetuste vahendamine• Metsanduslik nõustamine• Info- ja teabepäevad • Kaardistamine • GPS-mõõdistamine • Kasvavast metsast saadavate sortimentide koguste ja

raiete tulukuse hindamine • Turuväärtuse hindamine • Tasuvusarvestuste ja äriplaanide koostamine • Omaniku ja majandaja vaheliste lepingute koostamine,

dokumentide vormistamine metsamajanduslike tööde teostamiseks

• Metsa erastamishinna kontrollimine • Metsa hindamine kindlustamiseks ja laenu tagatiseks • Ekspertiis metsa mõõtmis- ja hindamisandmetele • Raiutud puidu mahu hindamine kändude mõõtmise teel • Ümarmetsamaterjalide hindamine • Metsa uuendustööde sh tehnoloogia projekteerimine • Raiete sh tehnoloogia planeerimine • Raiete ettevalmistamine sh kluppimine • Raiete jt metsamajanduslike tööde kvaliteedi hindamine

tööde ajal ja pärast tööde lõppu• Maaparandusprojektid • Täiendõpe

2

Signe Kalberg

Metsateatist esitamata võib metsaomanik raiuda kolm tihumeetrit puitu metsamaa ühe hektari kohta. See on arvestuslikult ühe majapida-mise aastane küttevajadus.

Kolm tihumeetrit metsamaterjali hektari kohta on lubatud metsa-omanikul koju tuua raie korras, mis on selles metsaosas lubatud, kuid see kogus ei tohi ületada 20 tihumeetrit kinnisasja kohta aas-tas.

„Kui metsaomanikul on näi-teks 6,6 ha metsa, siis ta tohib sealt aastas raiuda 20 tihumeetrit ilma metsateatist esitamata. Kui metsaomanikul on tehtud metsa-inventeerimine (metsamajanda-miskava), siis saab ta sealt üle-vaate, millisel metsaeraldisel mil-liseid raieid teha tohib,” selgitas Jaanus Nilp, keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni met-sanduse juhtivspetsialist.

See on näiteks võimalus kütte-puidu varumiseks metsaomani-kele, kelle mets on oma elamise ligidal, kellel on raietööde tegemi-seks tarvis vajalikud tööriistad olemas ning kelle aastane kütte-puidu vajadus ei ületa 20 tihu-meetrit.

MetSateatiSKui aga metsaomanikul on soov varuda oma metsast rohkem kui 20 tihumeetrit metsamaterjali, tuleb tal esitada keskkonnaame-tile metsateatis.

„Kindlasti on metsaomanikul mõistlik oma raieplaanid varakult ära teha, et ei tekiks olukorda, kus

Küttepuit oma või riigi metsastmetsaomanik otsustab minna homme raiuma ja tuleb siis met-sateatist esitama,” soovitas Nilp.

Keskkonnaametil on õigus metsateatist menetleda 15 töö-päeva ning pärast omanikule kät-tetoimetamist kehtib see ühe aasta.

Praegu kehtiva metsaseaduse alusel peab metsaomanikul met-sas raietöid tehes kaasas olema kehtiv metsateatis (koopia) ja isi-kut tõendav dokument. Ilma met-sateatiseta (3 tihumeetrit ha kohta, aga mitte enam kui 20 tm aastas) raie kavandamisel tuleb kindel olla, et kavandatavas raie-kohas ei ole mingisuguseid piiran-guid (looduskaitse, muinsuskaitse vm). Kui metsaomanik ei ole selles päris kindel, on otstarbekas või-malike piirangute kohta infot küsida keskkonnaameti piirkond-likult metsanduse või loodus-kaitse spetsialistilt.

Metsateatise esitamisel peab metsanduse spetsialist jälgima, et piirangutega aladel oleks raie lubamisel piirangutega arvesta-tud ja vajaduse korral esitatud raie tegemisele ka täiendavad tin-gimused.

VeduPärast seda, kui puud on langeta-tud, laasitud ja järgatud, tuleb neid ka transportida. Kui metsa-materjal asub samal maaüksusel, kuhu toimub ka vedu ning seejuu-res ei liiguta avalikel teedel, ei ole vajalik vormistada metsamaterjali veoselehte.

Kui metsamaterjali omanik ja vedaja on erinevad isikud, peab metsamaterjali vedajal veol väl-jaspool metsamaterjali omaniku

kinnistut avalikult kasutataval teel olema kaasas või vormistatud elektrooniliselt metsamaterjali sortimenti, kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht.

Metsamaterjali, mille raiel ei eeldata metsaseaduse § 41 lõike 14 (3 tihumeetrit ha kohta, aga mitte enam kui 20 tm aastas) kohaselt metsateatise olemasolu, vedajal peab kaasas olema isikut ja metsamaterjali päritolu tõen-dav dokument (kinnistusraamatu kanne).

SanitaarraieIgas metsas tekib aastatega puid,

mida on otstarbekas kütteks lõi-gata. Erametsaomanik, kes on kavandanud oma küttepuitu ise varuda, teeb seda kõige sageda-mini sanitaarraie, mille korras võib raiuda kahjustunud, (pool)kuivanud puid ning tormi- ja lumemurdu ja -heidet. Raie käigus on aga soovitav jätta püsti eriti jämedaid kuivi puid ja puutüü-kaid, mis on heaks pesitsemisko-haks mitmetele lindudele ja elu-paigaks teistele liikidele.

Õigusaktid ei käsitle eraldi lõiga-tavat sortimenti, sh küttepuitu, vaid metsamaterjali. Erametsaomani-kud, kes tunnevad, et enne raie

kavandamist vajaksid nad nõuan-net, saavad seda küsida SA Eramet-sakeskus konsulentidelt, kelle and-med on kättesaadavad keskuse kodulehel www.eramets.ee.

„Eksimusi õigusaktide nõuete täitmisel võib teha nii teadmatu-sest kui ka teadlikult. Seda, kas eksimus nõuab ka karistust, otsustab menetluse käigus kesk-konnainspektsioon,” ütles Nilp.

KüttePuit riigiMetSaStKui endal metsa ei ole ja metsa-omanikust naabrimehe käest raieõigust osta ei saa, on võimalik pöörata pilku ka riigimetsa poole.

Ka siin kehtib kindel kord. Kes tahab ise saega riigimetsa minna, võib ühe võimalusena uurida kohalikest metskondadest lanki-delt raidmete (raiesmikul maas olevad oksad ja tüve osad) ja kännupakkude varumise võima-lusi.

Teine võimalus on osta sani-taarraie raieõigus. Sest isegi siis, kui torm on metsa vahel mõne puu ära murdnud, ei tohi seda niisama lihtsalt koju kütteks viia. Ka tormiga murdunud puu koris-tamiseks on vajalik sanitaarraie raieõigus. See tähendab, et metskond mõõdab sanitaarse seisundi järgi raiumisele kuulu-vad puud ja tähistab need puud looduses märkevärviga. Seejärel tuleb sõlmida raieõiguse võõran-damise leping.

Veel üks võimalus ikkagi talvel tuppa sooja saada on osta RMK-st küttepuitu või kändusid. RMK puiduturustusosakonna juhataja Ulvar Kaubi sõnul on küttepuidu, raidmete ja kännupakkude müü-gihinnad püsinud stabiilsena kuni tänini. Näiteks 24 kuupmeetri kolmemeetrise lehtpuukütte eest tuleb välja käia 34,31 eurot, okaspuude eest aga 39,11 eurot. Kuupmeetri raidmete eest küsib RMK 6,5 eurot, kännupakkude eest 8 eurot. Sanitaarraieõiguse müügihind on kolmanda kvartali keskmisena 13,0 eurot/m³. Kõiki-dele hindadele lisandub käibe-maks.

Kaubi sõnul mõjutab raieõi-guse keskmist hinda raieks mää-ratud puude kvaliteet. Ostjad soovinud raiuda paremat puitu ning see on tõstnud ka keskmist raieõiguse hinda.

Foto: Ilmar Saabas

AS Lemeks Viljandi tel 509 7715 AS Lemeks Põlva tel/faks 799 1474AS Lemeks Võru tel/faks 782 1736AS Lemeks Valga tel/faks 764 2278AS Lemeks Tartu tel 730 7907, faks 730 7937AS Lemeks Jõgeva tel 504 3611, faks 772 1341www.lemeks.ee

Ostame:• metsamaterjali• kasvavat metsa• metsamaad

USALDUS

VÄÄRNE PARTNER AASTAST 1993 Ostamemetsakinnistuid

OÜ Södra MetsadMerivälja tee 1, 11911 TallinnTel 516 3569Fax 609 8055e-mail taavi.mullerson@sodra.ee

Oma metsast tohib aastas ilma metsateatiseta lõigata 20 tihumeetrit puitu, mis on tavaliselt paras kogus, et katta ühe majapidamise küttepuidu vajadust.

3

Eestlane nimetab ennast metsa-rahvaks ning ligikaudu 100 000 eestlasel on ka endal metsa-maad ja seda kõike ühe miljoni hektari ulatuses. Ülejäänud osa metsamaast ehk teise miljoni moodustab riigimets, kus meil kõigil on omamoodi „käpp sees”. Ilmselt teab ka iga eestlane, et riigimetsi majandab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ning väga paljud meist naudivad seal-seid matkaradu ja lõkkeplatse ning külastavad rahvusparke ja looduskaitsealasid. Sealjuu-res raiutakse RMK hallatavates tulundusmetsades hektari kohta rohkem puitu kui füüsilistele isikutele kuuluvates metsades – 2011. aastal oli RMK ärikasum 36 miljonit eurot.

Kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et just erametsades on raiete intensiivsus suurem või vähemalt samasugune. Raiete intensiivsus metsandusega tegelevate ettevõtete metsa-des on tõepoolest võrreldav riigimetsades toimuvaga, kuid eraõiguslike juriidiliste isikute kasutada on praegu vaid 26% erametsadest. Ülejäänud osa kuulub füüsilistele isikutele, kelle hulgast vaid 10% kavandab metsamajanduslikke töid. Seega enamik erametsaomanikest oma metsi puidukasutuse eesmärgil ei majanda.

uuS läheneMineErinevatele strateegiatele hin-nangute andmine eeldab tead-misi keskkonnast, kus praegune metsaomanik tegutseb. Hiljuti kinnitas riigikogu Eesti metsan-

duse arengukava aastani 2020. Ühelt poolt on erinevad meetmed seotud rangelt kaitstavate metsade võrgustiku ja selle puhveralade säilitamisega, kuid teisalt on sea-tud eemärgiks suurendada senist raiemahtu majandusmetsades kuni kaks korda. Viimast silmas pidades muudetakse oluliselt paindliku-maks metsade majandamisega seotud regulatsioonid, kavanda-takse täiendavaid erisusi puidu-müügi maksustamisel, toetatakse metsaomanike ühistegevust pui-dumüügi korraldamisel jne. Seega riikliku metsapoliitika kujundajad on astunud täiendavaid samme metsaressursi kasutamise suuren-damiseks, pidades silmas puidu kui taastuva loodusvara aktuaalsust energiapoliitikas ning metsatöös-tuse rolli maapiirkondade tööhõi-ves ja väliskaubandusbilansis.

VõiMaluSed MüüaKõige otsesemalt mõjutab met-saomaniku käitumist muidugi puiduturg. Viimasel kümnendil on metsamaterjali nõudlus ja sel-lega seonduvalt ka hinnad oluli-selt kõikunud. Hinnakujundajaks on olnud eelkõige ehitussektor ja tselluloositööstus. Nüüdseks on kogu Euroopas ehitustegevus taas-tumas ning nõudlus põhjamaise puidu järele võimaldab metsama-terjali eest jällegi maksta kõrget hinda. Tselluloositööstuses ei ole kõige paremad ajad ja ega keegi julgegi teha pikemaid prognoose paberipuidu nõudluse kohta. See-vastu on viimastel aastatel oluli-selt arendatud bioenergeetikat ja taastuvenergia tootmist, mistõttu paberi- ja küttepuidu pakkujal on

Kas erametsaomanik teeb õigeid valikuid?

Metsa- ja aiatehnika Loe: www.echo-eesti.ee

5 aastat garantiid! Ainsana Eestis annab ECHO oma metsa- ja aiatehnikale 5-aastase tarbijagarantii.

Jaapani kvaliteet!

väärtus iga aastaga väheneb. Teisisõnu – need metsamaad ei ole enam tootlikud, ehkki laienenud võimalused ole-masolevat puitu müüa ning riiklikud toetused noore metsa rajamiseks ja hooldamiseks võimaldaks panna aluse uue metsapõlve tekkele. Selle kõige tarvis on Eesti riik panustanud metsaomanike tugisüsteemide arendamisse ning igas maakon-nas on olemas metsaühistud ja omanikke nõustavad konsulen-did, tugiisikud jne.

uSalduSeStKeskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus kutsus erametsan-duse aastakonverentsil üles koostama Eesti metsanduse head tava, viidates sealjuures metsamajandamise teenust pakkuvatele ettevõtetele. Võib-olla ongi nii, et Eesti taasiseseis-vumisele järgnenud segased ajad kogu riigis ja sealhulgas metsanduses on jätnud jälje kogu sektori mainele ja met-saomanik on partneri valikul ikka veel ettevaatlik. Seda ei saa ka talle ette heita, sest kasvava metsa parameetreid ei ole algselt võimalik täpselt hin-nata ning seetõttu peab metsa-omanik oma vara tootlikkuse ja kasumilikkusse tagamiseks nii või teisiti ostma teenuse pakkujalt usaldust. Õnneks on seda võimalik juba täna osta ja panna alus pikaajalistele ja vas-tastikku kasumlikele suhetele.

Egon NiitteeOÜ Valga Puu tegevjuht

arvestatav müügikanal kohaliku tööstuse näol. Looduses liikujale ei ole ilmselt jäänud märkamatuks võsast puhastatud kraavid ja tee-ääred ning koondatud lehtpuuvõsa ja raiejäätmete virnad. Kõik see võimaldab nüüd metsaomanikul teenida täiendavat tulu hakke-puidu tootmiseks vajaliku toorme müügiga. Varem sellist võimalust ei olnud.

Kui metsaomanikul on soov oma metsi majandada puidu müügist saadava tulu eesmärgil, siis turu praegune olukord ja erinevad regu-latsioonid ei tohiks takistuseks olla. Seda kõike on arvesse võtnud nii riigimetsa majandaja kui ka metsa-

maade omanikud ettevõtted, kelle metsadest tulev toore hoiab käigus saeveskeid, elektrijaamu, katla-maju jm. Selliseid valikuid teevad seal töötavad inimesed, kel on met-sanduslik või loodusvarade kaitse ja kasutamisega seotud haridus.

MetS POle igaVeneJust erametsaomanike teadlikkuse tõstmine ja tugistruktuuride loo-mine on olnud üks riikliku metsa-poliitika prioriteete alates maade tagastamisest. Iga metsaomanik peaks teadma, et mets on bioloogi-line vara, mis oma olemuselt ei ole igavene. Igal puuliigil on oma kasvu-käik, mille lõpus puude juurdekasv

pidurdub ning kõik see lõpeb puude kuivamise ja lamandumisega. Näi-teks 50-aastane kuusik on juba saavutanud oma mahuküpsuse ja majanduslikest kaalutlustest lähtu-valt oleks see juba mõistlik raiuda, ehkki metsseadusega lubatud raie-vanus on oluliselt kõrgem ja seda seetõttu, et vanadel metsadel on kanda ka ökoloogiline roll.

Nii või teisiti, raievanuse üle-tanud puistutes nõrgeneb vastu-panu tüvemädanikele ja teistele kahjuritele ning algab pöördumatu majandusliku väärtuse langus. Meie erametsades on väga palju nõukogude perioodil akumuleeru-nud puidumassi, mille majanduslik

Oü Valga Puu tegevjuht egon niittee juhib ühte eesti suurimat metsamajandamise teenust pakkuvat ettevõtet, kelle klientideks on teiste hulgas rMK ning paljud metsade haldamisega tegelevad ettevõtted.

4

KriStiina ViirOn

Muidugi võib minna kooli ja omale kõik metsamajanduse alused selgeks teha, muret-seda metsa ülestöötamiseks vajalikud tööriistad, käised üles käärida ja ise tööde kal-lale asuda. Aga kui oled eri-alalt ikka üsna metsakauge inimene ja kui pealegi ei asu su metsaomand koduõue all, saab metsa lasta majandada ka teenuse korras.

Just selle variandi on valinud Mär-jamaa mees Valdo Kangur, kes iga-päevaselt tegeleb matkakorral-duse, seiklus- ja meeskonnamän-gude organiseerimisega ning tal-vel jagab teadmisi mäesuusata-mise alal.

Metsaomanikuks sai Valdo üheksakümnendate lõpus, kui perele tagastati Russalu (see on umbes 20 kilomeetrit Märjamaalt) kandis tema isatalu maad. Valdost sai 17 hektari suuruse metsatüki peremees. „Totaalselt ülekasva-nud, tugeva juurepessu kahjustu-sega kuusik,” kirjeldab Valdo pilti, mis talle vastsest omandist ava-nes. Osa metsa on ka nooremas eas, seal kasvab põhiliselt mänd, lisaks vanad põllumaad, mis mändi täis kasvamas ja mida on põdrad korduvalt kahjustanud.

Valdo kinnitab, et metsa maha-müümise mõtet – et saaks kaelast

Kui ise ei oska, teeb töö ära asjatundjaära – tal ei olnud, kuigi see olnuks muidugi kõige lihtsam variant.

Kuna Valdo metsamaa asub üsna lähestikku Erametsaliidu praeguse juhatuse esimehe ning ettevõtte Alemaa ja Mets oma-niku Taavi Ehrpaisi kodule ja maa-dele, on ta oma metsi majanda-nud Taavi nõu ja jõu abil. „See on ju normaalne, et tööd, mida sa ise ei oska, teeb sinu eest ära keegi teine,” osutab Valdo.

MitMed töödMetsamajanduskava nägi ja näeb ette teha vanades kuusikutes lageraiet ning seda on nüüdseks mitmes järgus, vastavalt sellele, kuidas metsaseadus lubab, ka tehtud. „Arvestades kuuskede kahjustust ja vanust, ei ole mõtet neid hoida,” märgib Valdo. Kõik lagedaks raiutud alad on pärast raiet uuendatud istutamisega, valdavalt kuuse ja männiga.

Ühes suures metsatükis on vaja teha ka hooldusraiet, et peapuulii-gile kasvamiseks ruumi anda ning see töö saab varsti ette võetud.

Kogu tarkus – milline tükk järg-misena raiesse läheb, millal oleks puiduturu hindade mõttes mõist-lik raiuda, millega mets uuendada – pärinebki Valdo sõnul Taavi Ehr-paisilt, kes siis kõik vajalikud tööd, sh paberitööd teenusena talle ära korraldab. „Olen selle töö talle usaldanud, see on meievaheline kokkulepe,” tõdeb Valdo, möön-

www.valgapuu.ee

Info:tel: 434 2330, 50 57 355

e-post: apmets@apmets.ee

Ostamemetsakinnistuid

ja kasvavat metsa

des, et sama töö võinuks ta ju tel-lida ka ükskõik milliselt teiselt metsatöid tegevalt firmalt. „Aga Taavi tunneb hästi neid metsi, ta ise ju ka sealsamas toimetab,” põhjendab Valdo oma otsust, lisa-des, et kuskilt teisest Eesti servast pärit firmaga võib juhtuda äkki ka nii, et tuleb, raiub metsa lagedaks

et igapäevaselt tegeleb Valdo Kangur (vasakul) retkede ja seiklusürituste korraldamisega, laseb ta oma metsa majandada asjatundjal.

ja see, mis pärast saab, teda enam ei huvita.

hObiMajanduSSuurt raha ta metsamüügilt teeni-nud ei ole. „Eks see ole hetkeline kergendus – see pole tulu, millega maja ehitada. Raiumistöö, välja-vedu, nõustamine kõik ju maksab.

See maa on nii väike, et sellest end ei elata. See on hobimajandamine – midagi toimub ja midagi teenid ka. Miinuses ma muidugi ei ole.”

Valdo märgib, et eks siis, kui kodu asuks kohe metsa kõrval ja oma metsast tuleks majapidamise jaoks küttepuit ja ehk ka ehitus-materjal, võiks tulu oma metsast suurem olla.

Seiklusmänge ja üritusi ta oma metsas korraldanud ei ole. „Seal ei ole vajalikku infrastruktuuri,” põhjendab ta. „Mõelnud sellele muidugi olen, aga need tegevu-sed, mida ma läbi viin, nõuavad teistsugust maastikku.”

Jõudumööda on Valdo ka ennast metsandusalaselt harinud Vardi Erametsaseltsi, mille liige ta 2003. aastast on, koolitustel.

Seda, kui pikalt ta oma metsa omanik on, mees öelda ei oska. „Läheb kaks põlve enne, kui uus mets seal suureks saab ja kas mu lapsed tahavad metsa omale, seda ma praegu ei tea. Aga praegu vähemalt tean, et mul on koht, kuhu minna ja mõelda, et see on minu mets. See on ka oma-ette väärtus,” kinnitab Valdo.

Foto: Kaisa Kangur

See on ju normaalne, et tööd, mida sa ise ei oska, teeb sinu eest ära keegi teine.

Eks see ole hetkeline kergendus – see pole tulu, millega maja ehitada.

5

Ostame kasvavat metsa, raieõigust, metsakinnistuid ja metsamaterjali. Metsa

ülestöötamine ja transport.

Metsaharvenduse OÜTel. 516 0843

aavo.pluss@mail.com

O S T A M E :• kasvava metsa raieõigust• metsamaterjali

P A K U M E :head hinda ning kvaliteetset metsa ülestöötamise ja transpordi teenust

O S T A M E :• metsakinnistuid

Margus Ritson, tel 503 0618

margus@artiston.ee

Taavi Saar, tel 508 9955

taavi@artiston.ee

Hea metsaomanik!

Mis on loodushariduse valem, mis paneb inimesed keskkon-nast hoolima? Rahvusvaheline võistlus „Noored Euroopa met-sades” on võrrandit lahenda-mas – saladus peitub koostöös ja kogemuste vahetamises.

Kas julged panna sõnade keskkond, loodus ja mets vahele võrdusmärgi? Või kasu-taksid pigem valemit keskkond = loodus + mets? Viimasel ajal räägitakse üha enam keskkon-nahariduse tähtsusest – seda nii haridus- ja teadusministee-riumis (napib loodus- ja täppis-teadusi tundvaid noori) kui ka keskkonnaministeeriumis (ini-mesed on linnastunud). Aga mida mõeldakse „keskkonna-hariduse” all?

Kas õhutame inimesi – integ-reerides koolide õppekavadesse teadmisi ohustatud floorast ja faunast, kliima- ja keskkonna-probleemidest – minema metsa või pigem püsima kodus? Ei tohiks unustada, et inimene on keskkonna osa ja mõjutab loodust igal oma sammul: pesu pestes, süüa tehes, ka maga-des. Kui küsida, kust tuleb puit mööblitööstusesse või elekter, siis ütleme – metsast. Loodust peame puutumatuks keskkon-

naks, kus elavad loomad ja kas-vavad ohustatud liigid. Metsa majandatakse, loodust kaits-takse. Inimesel on aga kõige kindlam püsida kodus ja elada „keskkonnasõbralikult”.

KOOStöö MetSa heaKSKes on aga käinud metsas see-nel või matkal, teab, et just

või massilisi putukakahjustusi? Millised metsakooslused on terved ja jätkusuutlikud ning kuidas neid majandamisega luua ja hoida? Mets on keeru-line süsteem, mitte must-valge. Looduses toimuvaid protsesse tuleb õppida tundma juba vara-kult, sest keskkond reageerib kiiretele muutustele aeglaselt. Seega rõhuasetus kooli õppe-kavades keskkonnaharidusele on igati õigustatud.

nOOred MetSaSKeeruka metsasüsteemi tervik-likuks tutvustamiseks noortele on juba aastaid tööd tehtud. Täna on pead kokku pannud ülikoolid ja koolid, era- ja avalik sektor, riigimets ning vabaühendused. Kuna mets ei tunne riigipiire, on koostöösse kaasatud ka teised Euroopa riigid. Ühiselt toetatakse rah-vusvahelise võistluse „Noored Euroopa metsades” toimumist, mille eesmärgiks on tutvustada metsa ja metsanduse erinevaid tahke. Põhi- ja keskkooli õpila-sed koguvad teadmisi Euroopas haruldaste ja majanduslikult tähtsate looma- ja taimeliikide kohta, metsade majandamise ja korralduse kohta. Olulisel kohal

Keskkonnahariduse valem peitub kogemuseson looduskaitselised aspektid ja Euroopat ühendavad võr-gustikud. Unustatud ei ole ka looduse sotsiaalseid väärtusi.

26.–27. septembril oli Eesti Metsaseltsil võimalus alles teist aastat toimuva võistluse finaali võõrustada. Sündmuse edukuse valemiks osutusid noorte koge-mused metsas, mille kaudu tut-vustati ettekandega oma kodu-maa metsi. Eestit esindanud Avi-nurme gümnaasiumi õpilased Pilleriin, Heikki ja Heino Pärn rääkisid kohtumistest looma-dega oma kodumetsas, mis on innustanud neid keskkonna eri-nevaid tahke lähemalt uurima. Kogemusest on kasvanud soov loodusega koos elada.

Keskkonnahariduse valemi tähtsaimaks komponendiks on vahetud kogemused looduses. Tuues kokku õiged inimesed ja organisatsioonid, on võimalik luua terviklik keskkonnahari-duse süsteem.

Kristi TeppoEesti Metsaseltsi metsandushariduse koordinaatorkristi.teppo@metsaselts.ee+372 56 466 479

seal leidub hulganisti liike ja elu. Mets ongi loodus. Inimene on keskkonna lahutamatu osa. Rääkides metsast ja loodusest, peame kindlasti rääkima ka ini-mesest. Ja mitte sellest, kuidas loodust inimese eest kaitsta, vaid sellest, kuidas koos pare-mini elada.

Selleks, et saaksime met-

sast keskkonnasõbralikuks eluks võtta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik, pea-vad koostööd tegema loo-dusteadlased, metsatöölised ja insenerid. Milliseid puu-liike saab kasutada ehituses ja millised oma omadustelt on sobilikud kütteks? Kuidas ennetada suuri tulekahjusid

Fotod: Kristi teppo

enne kirve haaramist mõõdetakse mets üle. avinurme gümnaasiumi õpilased tutvumas metsa mõõtmisega.

6

OÜ Zeigo Service on Eesti kapitalil põhinev ettevõte, mis alustas majandustegevust Eesti turul aastal 1996.Oleme Jaapani fi rma Komatsu Forest ainuesindaja Eestis, mis tegeleb Komatsu (endine Valmet) metsatöömasinate müügi, hoolduse, remondi ja varuosadega. Aastate jooksul on fi rmast välja kujunenud professionaalne masinate, hoolduse ja varuosade pakkuja.Oleme abiks nii uute kui kasutatud metsatehnika müügi ja ostu teostamisel.

Komatsu väljaveotraktorite konstruktsioonis on ühen-datud ülim manööverdamisvõime ja suur kandevõime. Ei ole oluline, kui raskeks võib osutuda manööverdamine või kui tundlik on mets, teie kasumlikkus on alati opti-meeritud. Masinad sisaldavad endas uusimat väljaveo-traktori tehnoloogiat, mis on saavutatud aastakümneid kestnud pideva toote- ja tootmisprotsessi arendusega.

Komatsu harvesteride varasema konstruktsiooni täiusta-mine ja olulised uued eelised võimaldavad masina veelgi efektiivsemat kasutamist nii harvendamisel kui ka metsa-raiel. Masin omab konkurentsitult parimat jõudluse ja manööverdamisvõime kombinatsiooni, millega kaasneb ülim efektiivsus ja minimaalne mõju metsale.

Komatsu lõikepead on ülimalt kiired, intelligentsed ja kergesti kasutatavad ning samas endiselt ülimalt tugevad ja vastupidavad ning seda isegi väga tihedates suurte võradega puudega metsades.

Vaata lisa: www.valmet.ee

KOMATSUmetsatöömasinate müük, hooldus,remont ja varuosad

ZEIGO SERVICE OÜTelefon: +372 504 4964

Faks: +372 738 1965Aadress: Tamme 1 Tõrvandi Tartumaa

OSTAME

kasvavat metsa metsa- ja põllukinnistuid raieõigust

Kairi Oja

Erametsaomand võib kas osa-liselt või tervikuna jääda alale, kus kehtivad riikliku looduskaitse reeglid. Metsi kaitstakse kaitsealadel ja püsielupaikadel erineva ran-gusega vööndites.

Kõige rangem režiim kehtib loo-dusreservaatidesse jäävates met-sades, kus inimeste liikumine on üldse keelatud, rääkimata mingist majandustegevusest. Siiski – Ees-tis eravalduses olevates metsades reservaate ei ole. Küll aga ulatu-vad paljud erametsad range režii-miga kaitstavatesse sihtkaitse-vöönditesse, kus üldjuhul on metsa majandamine samuti kee-latud, sest eesmärk on lasta loo-dusel vabalt areneda. Samal ajal võib sihtkaitsevööndiga kaitstud mets just vajada inimkäe toetust, näiteks vajavad puisniidud oma loodusliku koosluse säilimiseks kas karjatamist või niitmist.

Erametsaomanikule kehtestatud piiranguid aitab korvata toetus

Kõige leebem režiim kehtib kaitse all olevate alade piirkonna-vööndites, kuid sealgi on metsa majandamine kitsendatud ning kindlate reeglitega piiritletud.

Eesti Metsaseltsi septembri alguses ametisse astunud tegev-juht Ants Varblane kinnitas, et sihtkaitsevööndid on kõige ran-gema kaitserežiimiga alad.

„Sihtkaitsevööndis on lubatud looduskaitselised tööd ja inimeste viibimine. Kui on tegemist mitte metsamaaga, siis on lubatud mingi liigi või koosluse säilitamiseks vajalikud tööd,” selgitas Varblane. „Kui sihtkaitsevöönd asub Natura 2000 metsaalal, siis on metsa-omanikel võimalus taotleda maa-elu arengukava Natura metsatoe-tust.”

Kui ala asub väljaspool Natura-ala, siis on praegu võimalik paraku ainult maamaksust vabastamine. Riik pakub ka võimalust sihtkaitse-vööndi metsamaa müüa riigile, nõnda saab erametsaomanik osta avalikul enampakkumisel riigi

reservist majandatavat metsa-maad.

„Viimast võimalust ei tahaks metsaomanikele soovitada, sest sellisel juhul loobutakse omandist ja riigi omandis oleva metsamaa kaitseks tehtavad kulu-tused tuleb maksumaksjana ikkagi osaliselt kanda,” nentis Ants Varb-lane. „Looduskaitselisi piiranguid tuleb kompenseerida kõigile met-saomanikele ja praegu kehtivas looduskaitse arengukavas on seda planeeritud.”

Varblase sõnul nähakse koos-kõlastamisringil oleva metsasea-duse muutmise ettepanekuga ette ka kujundusraied, mida vaja-duse korral tehakse kaitsealadel kooskõlastatult kaitseala valitse-jaga ja konkreetsete liikide, elu-paikade kaitseks või vaadete ava-miseks.

natura 2000 tOetuSedErametsakeskuse toetuste üksuse juhi Maris Tõnuri sõnul on Natura 2000 alal asuva erametsamaa

SihtKaitSeVöönd•• Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujune-nud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilita-miseks. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbi-misvarudena.•• Kui kaitse-eeskirjaga ei sätes-tata teisiti, on sihtkaitsevööndis keelatud:1) majandustegevus;2) loodusvarade kasutamine;3) uute ehitiste püstitamine;4) inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas;5) sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine;

6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine.Punktidega 4 ja 5 kehtestatud keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele, loodusobjekti kaitse korraldamise ja valitsemi-sega seotud tegevusele ning kaitse korraldaja nõusolekul teh-tavale teadustegevusele.•• Kaitstava loodusobjekti säilita-miseks vajalike tegevustena või tegevustena, mis seda objekti ei kahjusta, võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada:1) olemasolevate maaparandus-süsteemide hoiutöid ja veerežiimi taastamist;2) koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile;

3) marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste varumist;4) jahipidamist;5) kalapüüki;6) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise püstita-mist kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemas-olevate ehitiste hooldustöid;7) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalikku tegevust;8) pilliroo ja adru varumist.

PiiranguVöönd•• Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majanduste-gevus on lubatud, arvestades

Kaitse all on näiteks metsise püsielupaigana määratletud metsad, suurem osa elupaiku asub sihtkaitsevööndis, kus metsa majandamine on üldjuhul keelatud. Teine osa elupaiku asub piiranguvööndis, kus metsa majandamine on reeglitega piiritletud.

Foto: Andres Putting

7

Kütuste transpordimahutid Kütuste ladustamismahutid

AdBlue transpordimahutidja tankimissüsteemid

• AdBlue transpordiks, ladustamiseks. Tanklaks mõeldud mahuti. Sobib hästi metsatöömasinatele, põllumajandusmasinatele, ehitusmasinatele ja transportettevõtetele jne.

• Täisvarustuses, valmis koheseks kasutamiseks• Saadaval spetsiaalselt AdBlue jaoks valmistatud 12V või 24V pumbaga ja automaat püstoliga.• Lisadena võimalik tellida mahutitele kaas, soojustatud või soojustamata transportkast,

talvepakett, digitaalne koguse mõõdik• BLUE 125L Hind: 1250+20% €• BLUE 200L Hind: 1395+20% €• BLUE 430L Hind: 1795+20% €• Talvepakett BLUE 200L 495+20% €

(Soojustatud CemBox 400L)

Mahutid on toodetud Saksamaal ja vastavad

UN/ADR nõuetele ning on legaalsed kütuste transpordiks

ning ladustamiseks.

ABG Ehitusgrupp OÜReg. kood: 11023837Andrese 1, Järveküla küla Rae vald 75301 HarjumaaGsm +372 5159 855Fax: +372 6376 150www.abehitus.ee

• Truck Master 900 on plastikust transportmahuti diislitele ja õlidele

• Mahuti vastab UN/ADR nõuetele• Mahuti on valmis koheseks kasutamiseks!• 2” täiteava• 12V/24V pump (40 L/min), 6 meetrit

elektrikaabel, 4m ¾ voolik, automaatne püstol, kütusekoguse näidik, lukustatav kaas, LED valgusti

• 4x tõsteaasad (metallist)• Mõõdud on 1400x1000x1210 mm, kaal 95 kg• Hind: alates 2220 € (lisandub käibemaks)

* Lisana võimalik tellida digitaalne kütusemõõdik

TRU

CK

MA

STER

900• Täisvarustuses ja valmis koheseks

kasutamiseks• Vastab täielikult UN/ADR nõuetele• Saadaval lukustatava kaanega või ilma• Saadaval imemisvarustusega (¾

kiirühendusega imuvoolik, põhjaklapp)• Saadaval 12/24/230V pumbaga• Võimalik paugaldada digitaalne

kütusekoguse mõõdik või manuaalne mõõdik• Mõõdud on 1160x800x1070 mm, kaal

48-66 kg• Hind: alates 1300 € kuni 1490 €, olenevalt

varustusest(lisandub käibemaks)

DT-

MO

BIL

EASY

600

L• Diisli ja kütteõlide transpordiks väiksematele traktoritele, tõstukitele, masinatele ehitusel, paatidele, kütteseadmetele, metsatöömasinatele jne

• Täisvarustuses ja valmis koheseks kasutamiseks• Saadaval ka imemisvarustusega (traktoril või

masinal on oma pump), ¾ kiirühendusega, põhjaklapiga

• Saadaval lukustatava kaanega või ilma• Mõõdud on 1160x760x730 mm, kaal 50 kg• Saadaval 12/24/230V pumbaga• Hind: alates 850 € kuni 1190 €, olenevalt

varustusest(lisandub käibemaks)

DT-

MO

BIL

EASY

430

L• Diisli ja kütteõlide transpordiks väiksematele traktoritele, tõstukitele, masinatele ehitusel, paatidele, kütteseadmetele, metsatöömasinatele jne

• Täisvarustuses ja valmis koheseks kasutamiseks• Võimalik paigaldada eraldi lukustatavasse transpordtkasti

CEM box 400 L (1200x790x750 mm, kaal 35 kg)• Mahuti mõõdud on 800x600x590 mm, kaal 25 kg• Saadaval kaanega või ilma• Saadaval 12/24/230V pumbaga• Hind: 620 €

Kaanega mudel: 755 €CEM box: 120 €Digitaalne mõõdik K24 €(Hindadele lisandub käibemaks)

DT-

MO

BIL

EASY

200

L• Rapido 6 teeb väiksemad tankimised kiireks ja turvaliseks, mootorsae, trimmerite, niidukite, rollerite ja teiste majapidamises olevate masinate tankimiseks.

• Avades õhuventiili valgub kütus tangitavasse paaki

• Tugev ja vastupidav plastik muudavad kanistri väga vastupidavaks

• Läbipaistev materjal võimaldab lihtsalt märgata kanistri tühjenemist ning tänu suurele täiteavale on seda kerge täita • Kanistri mahutavus 6 liitrit

• Mõõdud 440x140x270 mm• Kaal 1,1 Kg • Hind: 45 € (sisaldab käibemaksu)

RA

PID

O 6

AD

BLU

E

Tel: 514 9668, 504 8655E-post: rajakt@hot.ee www.rajakt.ee

Austatud Metsaomanikud!Kui vajate abi seoses hakkematerjali

ülestöötamise ja müügiga, aitab Teid OÜ Raja KT.

Ostame aastaringselt küttepuitu, virnastatud võsa ja raieõigust.

Hinnad kokkuleppel, tasumine kiire ja garanteeritud!

kohta antava toetuse eesmärk kaasa aidata Natura 2000 võrgus-tiku alal asuva erametsamaa säästvale kasutusele, kompensee-rides erametsaomanikele sääraste metsaalade majandamisel saa-mata jäänud tulu.

„Toetuse määr sihtkaitsevöön-dis asuval alal on 109,93 eurot hektari kohta,” kirjeldas Tõnuri. „Toetust saab keskkonnaregistri

kaardile kantud alale ning 2012. aastal on kaardil ühtekokku 13 400 hektarit sihtkaitsevööndis (3262 erinevat ala). Võrdluseks si inkohal: pi iranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal asuva ühe hektari metsaala kohta on toetus 60,08 eurot aastas ning 2012. aasta keskkonnaregistri kaardil on neid alasid kokku 68 700 hektarit (19 314 ala).

Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun märkis, et kuigi loo-duskaitseseaduse kohaselt on majandustegevus ja loodusvarade kasutamine sihtkaitsevööndis üld-juhul keelatud, on võimalik, et konkreetse kaitseala kaitse-ees-kirjaga on sätestatud leevendusi.

„Näiteks võib lubatud olla jahi-pidamine, olemasolevate rajatiste hooldustööd, maaparandussüs-

teemide hoiutööd, aga näiteks ka metsaraie tagasihoidlikus mahus,” ütles Aun. „Näiteks raie metsa-koosluste kujundamiseks vasta-valt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on reeglina õigus esitada nõudeid raieliigi, -aja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.”

Sihtkaitsevööndis paikneva kinnisasja võõrandamisel on riigil ostueesõigus (v.a võõrandamisel lähisugulastele). Samuti on võima-lik kogu ulatuses kaitsealal paik-neva kinnistu võõrandamine rii-gile. Lisaks võib kaitsealuse maaga tasuda riigi korraldatavatel maaoksjonitel müüdava maa eest (nn jätkuvalt riigi omandis olevate maade võõrandamine maa-ameti poolt).

käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi.Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata tei-siti, on piiranguvööndis keelatud:1) uue maaparandussüsteemi rajamine;2) veekogude veetaseme ja kalda-joone muutmine; 3) maavara kaevandamine;4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;5) uuendusraie;6) maastikukaitseala eritüübina kaitstavates parkides, arboreetu-mites ja puistutes puuvõrade või põõsaste kujundamine, puittai-mestiku istutustööd ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta;7) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja

väetise kasutamine;8) ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvus-pargis ehitise väliskonstruktsioo-nide muutmine;9) jahipidamine ja kalapüük;10) sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldami-seks vajalikeks töödeks ja maatu-lundusmaal metsamajandustöö-deks või põllumajandustöödeks;11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine sel-leks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas;12) roo varumine külmumata pin-nasel.•• Kaitse-eeskirjaga võib piiran-

guvööndis kohustada säilitama koosluse looduslikku tasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesi-sust ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga.•• Kaitse-eeskirjaga võib piirangu-vööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätes-tatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vöön-dis oleva kaitsealuse liigi säilimi-seks. Püsielupaiga piiranguvöön-dis võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid. allikas: looduskaitseseadus

Natura 2000 toetuse määr sihtkaitsevööndis asuval alal on 109,93 eurot hektari kohta.

MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSADHarjumaa, Saue, Tule 20Tel 670 9040, müügijuht 528 2732

www.sami.ee

- puulõhkujad- palgi-ja puuhaaratsid- vintsid- tõstekahvlid- hooldusniidukid- kivikopad- lumesahad- Avant laadurid jpm