Õpilasmaleva töö oli Nõmmel edukas

nomme_sonumid_040806.indd4. august 2006 • nr 14 (278) Järgmine number i lmub 18. august i l 2006
Jukko Nooni
Täna jõuab lõpule õpilasmale- va töösuvi. Eesti õpilasmalev pakkus sel aastal töövõimalust rohkem kui 6000 noorele. Tal- linna Õpilasmaleva vahendusel sai suveks töökoha 1500 noort, neist 500 pealinnas. Nõmmel tegutsenud kaks rühma suutsid lühikese ajaga üsna palju tänu- väärset korda saata, mille vil- ju saavad nautida kõik Nõmmel elavad inimesed.
Üheks suurimaks malevlaste poolt teostatud tööks oli metsa- aluste koristamine. Kahjuks on meie hulgas palju neid, kelle jaoks puhas looduskeskkond ei tä- henda midagi. Nõmme pargid ja metsaalused olid täis kõikvõima- likke jäätmeid alates jäätisepabe- ritest, lõpetades külmikute ning autorehvidega. Noored koristasid Viljandi maantee äärse metsaalu- se, prügist puhastati Kalmistu tee ääred.
Lisaks sellele said värskemaks Glehni ja Valdeku parkmetsad ning Sanatooriumi park. Nõmme linnaosavalitsuse linnavara osakonna juhataja Monica Rand oli nördinud, et kui Nõmme õpilas-
maleva I rühm alustas koristamist Mustamäe nõlvadest, siis II rühm pidi samuti oma koristus- töödega just sealt alustama. Para- ku liigub inimesi, kes teiste tööd millekski ei pea ja kõik kättesat- tuva maha viskavad. „Kuigi lähi- tulevikus on inimkonna peamiseks lahendamist vajavaks prob- leemiks, mida prügiga teha, pole kindlasti rämpsu tänavatele ja metsaalustesse loopimine selle probleemi lahendus. Selline tegevus on taunimisväärne ja kindlasti kavatseb Nõmme linnaosavalit- sus reostajaid karmimalt korrale kutsuda,” andis sellisele teguviisi- le oma hinnangu Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra.
Kiige park sai kireva lillepeenra Teiseks peamiseks tööülesan-
deks, millega Nõmme malevlased rinda pistsid, olid erinevad värvi- mistööd. Värskema ilme said Ilo, Vabaduse, Kiige, Õie, Ravila ja Tähe pargi pingid ja prügikastid. Uuenduskuuri läbisid üle Nõm- me ka mitmete mänguväljakute kulunud ja soditud elemendid.
Monica Ranna hinnangul oli üheks suuremaks tööks Kiige parki rajatud värviline lillepeenar, mille tegemine vältas mitu päeva.
Suur ümmargune lillepeenar kaeti peiulillede, begooniate ja viltlehte- dega. Peenra keskele istutati kolm kirjulehelist sabiina kadakat.
Nõmme maleva töö oli eriline selle poolest, et siinsel rühmal käisid abiks Peterburi noored. Algselt oli planeeritud, et rahvus- vaheline grupp koristab Nõmmel raba, kuid kuumadest ning kuiva- dest ilmadest tingitud kõrge tule- oht muutis pisut nende tegevus- kava ning tegutseti ühiselt koos Nõmme malevarühmaga.
Mõtteid järgmiseks aastaks Käesolev malevasuvi andis
aga ka järgmiseks aastaks mõt- teid, kuidas õpilasmaleva tööd pa- remini korraldada. Järgmisel aastal oleks otstarbekam luua kohe esimesel päeval väikesed 3-4 liik- melised grupid ning siis iga grupi- ga eraldi tegeleda. Sellist lähene- mist katsetati osaliselt juba ka sellel aastal. 3-4 liikmelistes grup- pides tehakse hoolsamini tööd ja eputamist on ka vähem. Male- va eesmärgiks võiksidki olla pigem parandus- ja värvimistööde tegemised kui prügi koristamine. Järgmisel aastal pannakse rohkem rõhku aedade parandamisele, mänguväljakute remontimi-
sele, värvimisele ning pinkide ja prügikastide parandamisele.
Linnaosavanema Rainer Vakra sõnul on õpilasmaleva näol tegemist olulise ettevõtmisega. „Ühelt poolt saavad noored tas- kuraha ning oma esimesed tööko- gemused, teisalt aga muutub näi- teks Nõmme puhul nende tegevuse tagajärjel elukeskkond natu- kenegi paremaks. Soov on kindlasti ka tulevikus selliseid ettevõt- misi toetada. Ma arvan, et see on- gi peamine,” lisas ta juurde.
Pääsküla Säästumarketi juures valgusfoor
Vabaduse puiestee ja Pär- nu maantee ristumiskoha lähe- dal, Säästumarketi ja Neste tank- la juures asuv ülekäigukoht sai valgusfoori. Algatus foori paigal- damiseks tuli linnavolikogu liik- melt Rein Rataselt. Nõmme linnaosavanema Rainer Vakra sõnul on fooriga reguleeritud ülekäigurajal jalakäijate turvalisus senisest pa- remini tagatud. Valgusfoor on va- rustatud helisignaaliga, mille kat- kendlik heli teatab, et põleb puna- ne tuli, pidev heli aga, et põleb roheline tuli. (NS)
Algas Vabaduse puiestee hool- dusremont
Tallinna kommunaalameti le- pingupartner Tallinna Teede AS alustas 1. augustil pindamistööde- ga Vabaduse puiesteel. Töid teostatakse lõikude kaupa ning tööd kestavad sõltuvalt ilmastikutingi- mustest kuni augusti lõpuni.
Pindamistööde piirkonnas kehtestatakse ajutised liikumis- ja kiiruspiirangud, millest kinni- pidamine on kõigi liiklejate ja tee- tööliste ohutuse tagamiseks üli- oluline. (Tallinna Pressiteenistus)
Üleskutse Nõmme basseinid saavad tä-
navu hilissuvel 70. aastaseks. Tähtpäeva silmas pidades koos- tab Nõmme Spordikeskus foto- näituse. Sellest tulenevalt on pal- ve kõigile nõmmekatele, kellel on kodus erinevatel aegadel bassei- nidest tehtud fotosid, näituse et- tevalmistamisel võimalusel kaasa lüüa. Oodatud on kõik fotod, mis vähegi spordikeskuse basseinide- ga seotud. Nõmme Spordikeskus asub Külmallika 15a. Informat- siooni saab telefonil 671 8541, e- post [email protected].
UUDISED
Õpilasmaleva töö oli Nõmmel edukas Suure osa õpilasmaleva tööst moodustas prügikoristamine. Pildil vanade autorehvide hunnikud Viljandi mnt äärses metsas
Kiige pargi lillepeenra rajamine oli üks suuremaid töid
Toimetaja: Jukko Nooni telefon: 645 7344, faks: 645 7340 e-post: [email protected] Vabaduse pst 65, Tallinn 11211
Levi: AS Eesti Post
Muudatused vanade kodumasinate ja -elektroonika kogumises 13. augustil 2005 jõustus elektri- ja elektroonikaseadmete maa- letoojatel ja tootjatel kohustus tasuta tagasi võtta kodumajapi- damistes tekkinud vana kasuta- tud kodutehnika.
Nõmmel on seni kodutehnika kogumist korraldanud MTÜ EES- Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonika- romu, kellel on kokku kolm kogumispunkti – Rahumäe tee 5a kom- postimisväljakul, Raudtee 60 vastas parklas ning Tähetorni ja Tih-
niku tänava nurgal. Seoses uute jäätmejaamade avamisega Tallinna linnas plaanib EES-Ringlus jäätme- te vastuvõtupunktid viia üle nen- desse jäätmejaamadesse, mis võta- vad lisaks elektroonikale vastu eri- nevat sorti jäätmeid.
Alates 1. septembrist 2006 on Raudtee 60 asuv kodumajapida- mise elektri- ja elektroonikaseadmete tasuta vastuvõtu punkt üle viidud Pääsküla jäätmejaama aadressil Raba 40. Jäätmejaam on avatud K, N, R 14-19, L, P 10-15.
Raskete esemete (külmkapp, pesumasin, elektripliit jne) trans- portimiseks saab kasutada firma Kolatakso tasulist teenust. Teenu- se maksumus on 150 krooni välja- kutse eest, millele lisandub 10 kr korruse kohta.
Vähemkindlustatud elanikele osutab piiratud ulatuses tasuta teenust Taaskasutuskeskus. Ta- suta transporti on võimalik tel- lida saates soov koos oma tele- foninumbriga e-posti aadressile [email protected].(NS)
Viimasel ajal olen hakanud aina rohkem ja rohkem muretsema meie ühiskonnas levivate halba-
de suundumuste pärast. Kuigi Nõmme on Tallinna kõige turvalisem linnaosa, leidub meie hulgas ikkagi neid, kes reeg- lite rikkumist peavad normaalseks, iga- päevaseks ja õigustatuks. Kas ma pean silmas praegu teie naabrit, naabri naabrit, sõpra, sugulast või tuttavat? Kindlas- ti mitte!
Aga kes on siis Nõmmel need pahategijad? Jään vastuse võlgu. Sellele küsi-
musele oskavad vastata vaid pahategijad ise. Tõenäoliselt pole ühest vastust ka küsimusele, kas tegemist on halva lastetoa- ga, karistamatuse tundega või üha laiemalt leviva mõtteviisiga – teen mida tahan. Või külastavad Nõmmet hoopis rohelised mehikesed-pahategijad? Juba väiksena rannas liivalosse ehitades leidus alati kedagi, kes tundis rõõmu lõhkumisest, hävitamisest, lammutamisest…
Valus on vaadata, et meie hulgas leidub neid, kes ei oska teiste tööd hinnata. Heakorraprobleemid on kõigile teada. Igapäevaseks on saanud varjulistest metsatukkadest
prügi koristamine. Vahel on sinna tekkinud lausa oma-algatusli- kud prügimäed. Mainimata ei saa jätta siinkohal kõiki pudeleid, topse, kilekotte, pabereid, mis kukuvad käest parki või lausa tä- navale. Kukuvad ja jäävad. Seda, et lastemänguväljakutelt koris- tame kolm korda nädalas, ei usu nii mõnigi nõmmekas.
Aga siin ei ole ka midagi imestada. Hommikul koristatud män- guväljak on õhtuks tihtipeale veelgi suurema sodi alla mattunud kui hommikul koristamist alustades. Alles sellel nädalal likvi- deerisime neli koormat vanu autorehve Viljandi maantee ja Val- deku tänava nurgalt. Samasugune töö ootab ees Kraavi tänaval.
Kui Nõmme õpilasmaleva esimene rühm koristas puhtaks Mus- tamäe nõlvad, siis õpilasmaleva teine rühm alustas kaks näda- lat hiljem sama tööga, samas kohas. Kahe nädalaga oli esimese rühma õpilaste töö – puhas Nõmme metsaalune – hävitatud.
Näiteid võiks tuua veelgi. Ma ei hakka siinkohal kirjeldama lõ- hutud mänguväljakuid, vaid seda, kuidas suudab kellegi käsi hä- vitada midagi tõeliselt kaunist. Üle mitme hea aasta rajasime Nõmmele Kiige parki kauni lillepeenra. Juba järgmisel hommikul olime sunnitud lillevalikut uuendama. Miks? Kellelegi olid lilled niivõrd meeldima hakanud, et ta oli mõned endaga lausa koju kaasa viinud.
Vahel tundub, et pidev koristustöö on justkui tuuleveskite- ga võitlemine. Kurvaks teeb lihtsalt mõningate nõmme- kate mõistmatus, et prügi ei teki taevast. Midagi ei juhtu
iseenesest. Mina ei usu ka roheliste mehikeste teooriasse. Oma prügikotti ei tooda Nõmme metsaalustesse Lasnamäelt. Kopli pätt ei tule Nõmmele lilli varastama.
Täna koristavad Nõmmet mitmed koristusfirmad, töötud ja õpi- lasmalev, milleks kulub aastas mitmeid miljoneid kroone. Ma olen veendunud, et neid miljoneid oleks võimalik otstarbeka- malt kasutada. Ehitada teid, rajada kõnniteid, istutada lilli, pai- galdada uusi mänguväljakuid ja pinke.
Kallid nõmmekad, heakord on meie ühine mure. Austa- gem oma kodupaika ja väärtustagem selle puhtust ning rohelisust. Hoiame seda, mis meile armas on! Kutsume
üheskoos korrale rohelised mehikesed, hoiame korras oma hoo- vi, tänava, metsatuka, mänguväljaku, bussipeatuse. Hoiame Nõmme puhtana!
Rainer Vakra Linnaosa vanem
Sotsiaalhoolekande osakonna toetustest Toetus esmakordselt kooli minevale lapsele
Esmakordselt kooli mineva lapse toetus on perekonna sissetulekust mittesõltuv toetus, mis makstakse avalduse alusel lap- sevanemale, eestkostjale või lapse hooldajale tingimusel, et vähe- malt üks vanematest on rahvastikuregistri andmetel elanud Tal- linnas vähemalt aasta enne lapse kooliminekut ning laps on rahvastikuregistri andmetel Tallinna linna elanik, elab toetuse taotleja- ga ühel aadressil ning asub õppi- ma Tallinna kooli.
Toetus määratakse pärast koo- liõpilaste nimekirjade kinnitamist kooli poolt väljastatud tõen- di alusel. Kooli poolt väljastatava tõendi saamiseks tuleb pöörduda kooli kantseleisse.
Toetus on ühekordne ning avaldus toetuse saamiseks tuleb esitada kolme kuu jooksul alates õppeaasta algusest. Esmakordselt
kooli mineva lapse toetuse määr on 5000 krooni.
Toetuse taotlemiseks tuleb Nõmme elanikel pöörduda Nõm- me Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda aadressil Nõmme-Kase 12b. Vastuvõtt es- maspäeviti 9-12 ja 14-17.30, teisi- päeviti 9-12 ja neljapäeviti 9-12 ja 14-16.30. Infotelefon 645 7384.
Toetuse taotlemisel on vaja: 1. täita vormikohane avaldus, 2. esitada pärast kooli õpilaste
nimekirjade kinnitamist kooli poolt väljastatud tõend selle kohta, et laps antud koolis õp- pima hakkab.
Toetus puudega lapsele Alates käesoleva aasta juulist
maksavad linnaosade sotsiaalhoolekande osakonnad toetust puue- tega lastele.
Puudega lapse toetus on perekonna sissetulekust mittesõltuv sotsiaaltoetus, mis määratakse
vanemale, eestkostjale või lapse hooldajale, kes rahvastikuregistri andmetel on Tallinna linna elanik vähemalt aasta enne toetuse taot- lemise aasta 1. jaanuari, elab rahvastikuregistri andmetel lapse- ga ühel aadressil ja lapsele ei ole määratud töövõimetuspensioni.
Avalduse toetuse saamiseks võib esitada üks kord kalendri- aasta jooksul. Toetus määratakse arstliku ekspertiisi otsuse alusel. Puudega lapse toetuse määr ühe- le isikule aastas on 700 krooni.
Toetuse taotlemiseks tuleb Nõmme elanikel pöörduda Nõm- me Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonda aadressil Nõmme-Kase 12b. Vastuvõtt es- maspäeviti 9-12 ja 14-17.30, teisi- päeviti 9-12 ja neljapäeviti 9-12 ja 14-16.30. Infotelefon 645 7384.
Toetuse taotlemisel on vaja: 1. täita vormikohane avaldus, 2. esitada arstliku ekspertiisi ot-
sus.
Raudtee 60 vastas alates 1. septembrist enam elektroonikajäätmeid vastu ei võeta
Jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells viib augustis Nõmmel läbi Ro- helise Kilekoti kampaania, mille käigus võimaldab Ragn-Sells eramajaomanikel tasuta ära anda plast-, klaas-, kartong- ja metallpakendeid.
Ragn-Sellsi poolt pakutava Ro- helise Kilekoti teenuse eesmärgiks on muuta keskkonnahoid elanikele lihtsaks ning koguda kokku rohkem taaskasutatavaid materjale. Teenus on esialgu mõeldud eramajaoma- nikele ning see on tasuta. Elani- kud saavad rohelise kilekotiga tasuta ära anda kokku kogutud puhtad ja kuivad pakendijäätmed. Paken-
dijäätmete hulka kuuluvad klaasist pudelid ja purgid, alumiiniumpur- gid, plastmassist pudelid ja purgid, kanistrid ja kartongist mahla- ning veinipakid. Kliendi jaoks on teenus kasulik, sest esiteks hoiab selline eraldi kogumisviis kokku ruumi tavalises olmejäätmete konteineris, mille kasutamise eest tuleb maksta ning teiseks on pakendite eraldi ko- gumine keskkonnasäästlik.
Roheline kilekott on 150-liitri- ne ning kogumisauto korjab mää- ratud päevadel täis kilekotid era- majade elanikelt kokku üks kord kuus. Kilekott tuleb jätta tavalise prügikonteineri kõrvale kokkule- pitud tühjenduspäeval. Koos ro-
helise kilekotiga võib ära anda ka vanu ajalehti, mis peavad olema kokku seotud. Vana kilekotti ära viies tuuakse Ragn-Sellsi poolt ka uus kilekott asemele.
Ragn-Sellsi töötajad viivad alates augustist Nõmme piirkonna elanikele tasuta rohelisi kilekotte koos teenust tutvustavate infoma- terjalidega, kus muu hulgas jaga- takse näpunäiteid pakendite valik- kogumise kohta. Elanikud, kes pole augusti jooksul saanud infoma- terjale oma postkasti, võivad soovi korral ühendust võtta Ragn-Sellsi infotelefonil 15 155 või kirjutada [email protected].
Ragn-Sells pressiinfo
4. august 2006 3
Augustis on koerte märgista- mise sooduskampaania
Alates 1. augustist kuni kuu lõ- puni teevad mitmed loomakliini- kud soodustusi loomade kiipimi- sele ja Tallinna koerteregistrisse kandmisele.
„Kampaania idee on tutvusta- da koeraomanikele kehtivat korda ja võtta soodushinnaga oma koer või koerad Tallinna koerteregistrisse arvele,” ütles abilinna- pea Olga Sõtnik.
„Kõik koerad, kes sünnivad alates 1. augustist 2006 ja asuvad Tallinnas, peavad olema märgis- tatud veterinaararsti paigaldatud elektroonilise mikrokiibiga ja olema registreeritud Tallinna linna koerte keskregistris.
Kui koera omanik on rahvasti- kuregistris tallinlaseks registree- runud, maksab koerale kiibi paigaldamine tavahinnaga 280 krooni, kampaania ajal aga 236 krooni,” lisas Sõtnik.
Nõmmel asuvad kliinikud, mis osalevad sooduskampaanias:
Valdeku Loomakliinik, Valde- ku 62, tel 670 0792 Maxi Loomakliinik, Pärnu mnt 463a, tel 670 9004 Jannseni Loomakliinik, Laulu 6, tel 651 6407 Nõmme Loomakliinik, Pärnu mnt 434, tel 652 2722 (Tallinna Pressiteenistus)
Hiiu staadion on jalgpalluritele taas avatud
21. juulil lõppesid Hiiu staadioni kunstmurukatte paigaldustööd ning staadion on jalgpalluritele taas treeninguteks avatud. Tä- nu kunstmurule ja staadioni val- gustatusele saab staadionil tree- nida sõltumata ilmast ja pimedu- sest hiliste õhtutundideni. Ees- märk on, et tulevikus võiks täis- mõõtmetega jalgpalliplatsil pida- da Eesti kõrgemate jalgpalliliiga- de mänge.
Ehitustööde lõpetamise täht- aeg on 29. september. Hiiu staa- dionit haldab Nõmme Spordikes- kus. (NS)
Nõmme tennisekeskus saab uued väljakud
Nõmme tennisekeskus saab uued kunstmurukattega välja- kud. Seni linlastele tasuta kasuta- miseks olnud asfaltväljakud olid end ammendanud ja mängimi- seks ebamugavad.
Väljakutel olnud asfaltkate oli puujuurtest kahjustatud, mitmel pool olid sügavad lohud. Uuen- dustöödega on kavas lõpetada 31. augustiks.
Kokku valmib kolm väljakut – kaks üksikmängu ning üks paa- rismängu tarbeks. Tööde käigus uuendatakse ka tennisekeskuse kuue liiva-saviväljaku võrkpiir- ded. Nõmme tennisekeskus asub aadressil Rahu 3. (NS)
Jaanika Holsting MTÜ Loomade Hoiupaik
Tallinna koerte ja kasside pidami- se eeskirja kohaselt peab alates 1. augustist 2006 pealinna koer kandma märgistusena mikrokiipi ning olema registreeritud Tallinna linna koerte keskregistris.
Mikrokiibiga märgistama peab need koerad, kes selle kuupäeva- ni muud registreerimistunnust ei oma. Mikrokiipimine on koerale praktiliselt valutu, 2-3 sekun- dit vältav protseduur, mille käi- gus spetsiaalne, riisitera suuru- ne kiip süstitakse loomale kaelal oleva naha alla. Unikaalse kiibi- numbri ja sellega seotud omani- ku andmete kandmisel internetis olevasse registrisse on koeraoma- nikku võimalik kiiresti üles leida kas väikeloomakliinikute, Looma- de Hoiupaiga või politsei vahendusel, kellede käsutuses on spet- siaalsed mikrokiibi lugejad.
Tallinnas on ainus ametlikult aktsepteeritud register Tallinna linna koerte keskregister, kuhu looma registreerimine on kohus- tuslik. Lisaks sellele on veel teisi, eraõiguslikke registreid, millesse andmete lisamine on loomaomanikule vabatahtlik ja ka tasuline.
Mittetulundusühing Loomade Hoiupaik teostab koerte märgis- tamist mikrokiibiga ja registreeri- mist otse linnaosades, tööinimes- tele sobivatel õhtustel aegadel. Kii- pe paigaldavad professionaalsed, tegevusluba omavad loomaarstid.
Teenuse hind loomaomanikule vaid 180 krooni.
Kiipima tulles tuleb kaasa võt- ta isikut tõendav dokument, ja (olemasolul) looma pass või vakt- sineerimistunnistus. Teenuse eest tuleb maksta sularahas kohapeal.
Teenuse sisse kuulub: · loomale mikrokiibi paigaldamine, · loomaomanikule tunnistuse/
passi väljastamine koos mikrokiibi numbrist koosneva riba-
koodiga ja vajadusel teostatud vaktsineerimistega,
· loomaomanikule registreeri- mislehe väljastamine, millel olevad andmed kantakse Tallin- na linna koerte keskregistrisse. Lisaks teostatakse nii koertele
kui ka kassidele tasuta marutau- divastast vaktsineerimist ja muid vaktsineerimisi hinnakirja alusel.
Nõmmel osutatakse teenust 7. ja 9. augustil kell 17-20 Nõm- me Linnaosa Valitsuse maja ta-
ga parklas, aadressil Vabaduse pst 77. Samuti saab loomi kiipi- da Loomade Hoiupaigas Viljandi mnt 24d, igal tööpäeval kell 10-14. Teenus maksab loomaomanikule 180 krooni.
Juuni- ja juulikuise kampaania käigus kiipis Loomade Hoiu- paik üle 400 koera ja kassi. Kokku osutati teenust 8 linnaosas, 24 eri- nevas kohas. Nende loomade andmed on tänaseks kantud Tallinna linna koerte keskregistrisse.
Koerte mikrokiibiga märgistamise kampaania
Vanasõidukihuvilisi koondav et- tevõtmine nimega vanatehnika lustisõit on muutunud traditsiooniks.
Juba teist hooaega kogunevad maist septembrini iga kuu kol- mandal teisipäeval Nõmme turu parklas vanade sõiduriistade huvilised, et vahetada omavahel ko- gemusi, linnarahvale oma tehni- kat demonstreerida ning siis ühi- selt üks ringsõit ette võtta.
Üritust korraldavad oma va- bast ajast neli entusiasti – Indrek Sirk, Jesper Saron, Imre Nõmmik ja Sander Muhu. Vabatahtlik, ilma osavõtutasude ning eelregist- reerimiseta on ka ettevõtmine ise. Ühe korraldaja Indrek Sirgi sõnul on see pigem vaba aja veetmise vorm. Osalejatele pakutakse lisaks kogemuste vahetamise võimalu- sele ka võimalust ennast harida.
Ükski sõit ei ole ilma eesmärgita, alati on sihtkohaks mõni huvipak- kuv koht. Nii on käidud näiteks teletornis, külastatud Männikul asuvat aastaringset liberada, Saue mõisat ja Viking Motorsit, uudista- tud märulipolitseinike rasketehni- kat ja piirivalvesadamat. 18. juulil külastati mootorrattamuuseumi.
„Sarnaseid teatud liiki sõiduki- te omanikke koondavaid üritusi toimub Tallinnas ju tihti. Ameeri- ka autode omanikud teevad kruii- se, kogunevad tänavakiirendajad (streetracers), kuid nad erinevad vanatehnika lustisõidust seetõt- tu, et neid tehakse poolmetsikult ja tihtipeale ka illegaalselt,” lisas Indrek Sirk juurde.
Tavaliselt tuleb kord kuus Nõmme turu parklas toimuvate- le koosviibimistele umbes 20-30 autot ning vahel on nende seas ka mõni mootorratas. Praeguseks toimunud kaheksalt kogunemi- selt on läbi käinud 70-80 masinat.
Kogunemiste kohta leiab in- fot internetist automoto foorumist forum.automoto.ee, kuhu korralda- jad panevad nädal varem üles tea- be lustisõidu sihtkoha ning mars- ruudi kohta. Tänu sellele saavad huvilised lisaks turu parklale vaadata lustisõitu tegevaid uunikume ka mõne tänava ääres, mida möö-
da teekond kulgeb. Samuti võib soovi korral ka ise sellega liituda. Osavõtja sõiduk peab olema tehni- liselt korras, korraliku välimusega ning vähemalt 30 aastat vana.
Järgmine lustisõit toimub ruk- kimaarjapäeval, 15. augustil kell 19. Kogunemiskoht on traditsioo- niliselt Nõmme turu parkla.
Vanatehnika lustisõit on muutunud traditsiooniks
Mikrokiipimine on lemmikloomale praktiliselt valutu
UUDISED
25. juuli pealelõunal toimus Nõmme servas, Viljandi maantee ja Valdeku tänava ristmiku vahetus läheduses metsapõleng.
Eelmiselt väljakutselt saa- bunud Põhja-Eesti Päästekes- kuse Nõmme keskkomando pritsumehed märkasid suitsu ning tegutsesid operatiivselt.
Kellegi hoolimatusest või pa- hatahtlikkusest alguse saanud põ-
leng oleks võinud lisaks metsa- aluse ning puude kahjustumise- le kaasa tuua ka suurema kesk- konnareostuse.
Metsatukka oli veetud 3-4 koormat vanu autorehve, mis jäid tulekahju ajal leekide vahetus- se lähedusse ning oleksid võinud peatselt süttida.
Need hunnikud on tekkinud inimeste hoolimatusest, kuigi
eraisikud saaksid need tasuta anda kogumispunkti.
Reostajad võiksid mõelda selle peale, et nad elavad ju ise ka samas keskkonnas, mida nad reostavad. Kummikoormaid aita- sid metsast ära viia õpilasmaleva noored. Koristustöödele oli toeks ka MTÜ Eesti Rehviliit, kes võttis malevlaste kokku kogutud rehvid tasuta vastu. (NS)
Nõmmel oli metsatulekahju
Tuli on juba kontrolli alla saadud
4. august 20064
Küsitluse eesmärgiks on teada saada kohalike inimeste arva- must Männiku harjutusvälja kasutamise kohta. Saadud tulemu- si kasutab Kaitseväe Logistika- keskus võimalike probleemide ennetamisel ning kompromisside leidmisel Männiku harjutusvälja kasutamisel kaitseväe poolt.
Kontakt Liina Allikas, tel 717 4508, 534 19831, e-post liina. [email protected]
Amalie Viikman tähistas 100. sünnipäeva
28. juulil tähistas kauaaegne Nõmme elanik Amalie Viikman 100. sünnipäeva. Väärikat täht- päeva silmas pidades külastas va- naprouat ka Nõmme linnaosavanem Rainer Vakra, kes viis sel puhul eakale daamile lillekimbu, raamatu „Nõmme vanadel foto- del” ja rahalise toetuse.
Taluperest pärit Amalie Viikman on sündinud 1906. aastal praeguses Leningradi oblastis Volossova rajoonis.
Vanaproua on elurõõmus ja hea tervise juures. „Tõusen iga päev kell kuus, meeleolu ja ene- setunne on hea, kuna elan koos perega,” iseloomustab ta krapsa- kalt oma praegust elu.
Rahvastikuregistri andmeil elab hetkel Nõmmel kaks inimest, kellel täitub käesoleval aastal 100. eluaasta. Üle 100 aasta va- nuseid on kolm. (NS)
Nõmme linnaosavanem tutvus sotsiaaltööga
Külastuste eesmärgiks oli tut- vuda vahetult sotsiaaltöötajate tööülesannetega. Kõik külastata- vad said linnaosavanemalt ka väi- kese meene. (NS)
Tallinn tantsib suvel läbi randade Tegevuse elavdamiseks Tallin-
na randades on läbi suve toimunud meelelahutuslikud tantsuõh- tud. Tantsuõhtud on aset leidnud reedeti Stroomi, Pirita ja Harku järve randades. Esimene üritus sarjast „Tants läbi randade” toimus 14. juulil.
Harku järve rannas toimub järgmine tantsuõhtu 4. augustil algusega kell 16. Esineb Uno Loop ja ansambel Artic Madness 2. 11.augustil algusega kell 19 esineb Stroomi rannas Airi Ojamets&Los Desperados, ansambli vaheaega- del saab õppida line-tantsu. 18. augustil mängib Pirita rannas tantsuks ansambel Apelsin. Algus on kell 20. Üritused on kõigile tasuta.
Maire Toom Kristjan Raua majamuuseum
Üle saja aasta tagasi, 1898. aasta aprillis kirjutas Düsseldorfis kunstnikuks õppiv 33-aastane Kristjan Raud Rakveres elava- le vennale Paulile ühest kevadisest matkast nii:
“Bonni saabusime pärast lõu- nat. See linn oma villade ja nei- dudega meeldis meile väga. Ilm
oli suurepärane ja meie meeleolu parim. Reini äärde jõudsime hilis- õhtul. Kuu piilus alla ja peegeldus Reini jões. Kunagi ei unusta ma seda vaatepilti.
Lasksime end üle jõe viia ja leidsime öömaja võõrastema- jas nimetusega “Kuldsete tähte- de all”. Rõõmus päev jõudis rõõm- sale lõpule. Naersime ja naljata- sime veel kaua. Ma ei mäleta, et ma kunagi oleksin olnud rõõm- sam kui neil päevil”.
Sellest kevadisest matkast kunstniku loomingus otseseid jäl- gi pole. Küll aga ajendas see kiri otsima Raua tööde hulgast lustli- ku meeleoluga töid. On ju Krist- jan Raua loomingu põhiheli teist- sugune – kas herolilis-monumen- taalne või siis eleegilis-romanti- line. Ja selguski, et helge meeleoluga töid võib leida kõigist loo- me-etappidest juba esimesest Tar- tu perioodist alates. Pärast Õpe- tajate Seminari lõpetamist tee-
nis leiba õpetajana ja alles unistas kunstnikuks saamisest. Helged on ka tema viimastel eluaastatel valminud joonistused – rõõmsalt jooksev ingel, leebenäoline, väi- kest lillekest käes hoidev kaitse- vaim.
Vaataja jaoks on ehk kõige ül- latavamad need kõige varajase- mad tušijoonistused, kus tuleva- ne kunstnik vägagi osava käega ja detailipeenelt on jäädvustanud erinevaid inimtüüpe ja olukordi – turule sõitvaid talumehi, kõrt- silaua ääres vestlevaid inimesi, muhedaid külamehi põllu ääres aru pidamas, pühapäevaseid mat- kajaid, suviseid heinamaid lillede ja liblikatega. Sellesse aega kuuluvad ka mõned vallatud joonistused. Hilisemast ajast seostub vii- matimainituga kõige otsesemalt söejoonistus “Lõbus seltskond”.
Näitusel näeme ka mitmeid kevad-suvise häälestusega töid – unistuslikke linnulaulu kuulajaid ja uljaid kevadtuules jalutajaid. Ja muidugi on esindatud ka armastu- se teema, seda nii otsesemas kui mütoloogilises lahenduses (“Käsi- käes”, “Koit ja Hämarik”).
Omaette lõigu moodustavad eksliibrised ja nende kavandid. Kõrvuti kindlatele isikutele loo- dud raamatumärkidega on kunstnik end lõbustanud ka isikute ja nimede väljamõtlemisega. Nii on sündinud eksliibrised Too- mas Tutuluutule, Hebriele Jels Albssile, Eeva Liblikale ja Mart Muinastele.
Kristjan Raua majamuuseumi kahekümneaastase ajaloo jooksul on see 100. vahelduv näitus. Näi- tus on veel avatud 4.-12. augustini.
Rõõmsameelne Kristjan Raud Kristjan Raua Majamuuseum ootab alates tänasest taas külastajaid
Nõmme Kalju saavutas kahel korral viigi Anton Siht FC Nõmme Kalju
Eesti jalgpallimeistrivõistlus- te esiliigas pidas Nõmme Kal- ju järjekordse mängu, kohtu- des võõrsil Viljandi JK Tulevik II meeskonnaga.
Kalju tuli platsile algkoos- seisus: väravas Vaiko Tamme- väli, kaitses Mikk Nestor, And- rei Krasnopjorov, Toomas Kallas- te ja Janek Hepner, poolakaitses Martin Maasing, Andreas Aniko, Indro Olumets ja Raimo Rand ning ründes Gert Nool ja Andrus Mitt. Mängu avavärava lõi kohtu- mise 13. minutil Kalju mängija Andreas Aniko, kuid väljakupere- meestel õnnestus veel samal minutil vastuvärav lüüa. Puhkama mindigi seisul 1:1.
Teine poolaeg oli samuti väga tasavägine ja võrdsete võimalus- tega. Mängu lõpus oli Kalju väl- jakuperemeeste tõsise surve all, kuid suutis siiski viigiseisu hoida. Peatreener Indro Olumets tegi teisel poolajal ka mitu vahetust. Martin Maasingu asemel tuli platsile Samil Mussajev, Raimu Ran- da asendas Siim Tekkel ja Gert Noolt Sven-Jarno Lullu. Viik andis Kaljule ühe lisapunkti. Eesti esiliiga tabelit juhib FC Levadia II 56 punktiga. Järgnevad JK Tallin- na Kalev 41, FC Kuressaare 39 ja Nõmme Kalju 36 punktiga.
Ka järelkasvumeeskond edukas Nõmme Kalju II meeskond
pidas järjekordse mängu Eesti meistrivõistluste kolmandas liigas LiVal Sport Tallinna meeskonnaga. Seegi mäng lõppes tule-
musega 1:1. Mängiti koduse Hiiu staadioni uuendatud kunstmurukattega väljakul. Külalismees- kond asus küll 1:0 juhtima, kuid Kaljul õnnestus seis viigistada ja teise poolaja lõpul oli väljakupe- remeestel ka rida häid võimalusi võiduvärav lüüa, kuid vastaste vä- ravavaht oli igati tasemel.
Eraldi tuleb tunnustavaid sõ- nu lausuda Kalju noore ründe- mehe Jaroslav Stetsenko aadressil, kes oma südikusega igati sil- ma paistis.
Noormees on sündinud 23. ap- rillil 1988. aastal, viis aastat tree- ninud tuntud treeneri Uno Pii- ri käe all ja seni mänginud Nõm- me Kalju järelkasvumeeskonna RSK Kuuse ridades. Ilmselt näe- me noort mängumeest peagi juba Kalju esindusemeeskonna ridades.
Tegemist on Pääsküla noormehega, kes saab lähipäevil Eesti ko- dakondsuse ja valdab rahuldavalt riigikeelt. Igatahes on Uno Piir teinud noormehega tõhusat tööd ja esimesed tulemused on selgelt nähtavad.
Kalju järelkasvumeeskond RSK Kuuse alistas Eesti meist- rivõistluste neljandas liigas FC Hansa Net. ee meeskonna 4:2 ja asub 20 punktiga liigas 5. kohal.
Leho Lõhmus
Juuni lõpus külastas Nõmmet proua Brigitte Gabler, Nikolai von Glehni poja Manfredi tütre- tütar.
Koos perega käidi vaarisaga seotud paikades – Glehni pargis ja lossis, perekonna matusepai- gas Mustamäe nõlva all. Külastati ka Nõmme muuseumit ning tut- vuti ajaloomuuseumis vanade kä-
sikirjadega. Esimest korda Eestit külastanud proua Gabler on sün- dinud Brasiilias, kuid praegu elab ta Augsburgi linnas Saksamaal.
Münchenis elab viimane Nõmmel sündinud Glehnide pe- reliige. Nikolai von Glehni lapse- laps, proua Luitgard Eberhard tuli ilmale 1916. aastal Glehni lossis ning võib sel aastal seal tähistada juba oma 90. juubelit. 1988. aastal valiti ta Nõmme Heakorra Selt- si auliikmeks.
Glehni lapselapselaps Nõmmel
Glehni loss Nõmmel
Jukko Nooni
Toomas Liiv on luuletaja ning Tallinna Ülikooli eesti kirjanduse professor. Kirjandusteadla- sena on ta uurinud peamiselt 1920-30ndate Eesti novelli. Too- mas Liiv on juhtinud ka Underi ja Tuglase Kirjanduskeskust. Tema õpilane Jürgen Rooste on iseloomustanud Liivi kui meest, kes julgeb mõelda omi mõtteid, ning lisaks sellele on isiksus, kelle riukad ei jääks sugugi alla Lennart Meri legendaarsusele.
Olete nõmmekas ning kindlasti on siin palju asju, mis teile väga meeldivad. Mis teile aga Nõmme juures kõige vähem meeldib?
See on raske küsimus. Üldiselt ei meeldi kaugus südalinnast. Kui ma tahan minna Vabaduse välja- kule, siis pean selleks tükk aega raiskama.
Mul ei ole autot, ma olen nii- sugune vaene nõmmekas ja selles mõttes ma sõltun bussidest, hul- lemal juhul taksost. Kõige hullem asi on eraldatus.
Muidugi, ühest küljest on see eraldatus positiivne, kuid samas ka negatiivne. Südalinna tulek on omaette tegevus, aga samas mulle meeldib see bussisõit, ma armas- tan isegi seda. Sõidan bussiga Üle- miste järve metsast mööda ja kõik see tundub tore olevat.
1969. aasta sügisel võtsite osa toonases Nõmme kultuurima- jas toimunud kahest Vladislav Koretsi organiseeritud rahva- rohkest, kuid skandaaliga lõp- penud kirjandusõhtust, mis päl- visid ka julgeoleku tähelepanu. Mis seal toimus?
Selliseid õhtuid oli mujal ka. Ma seda Nõmme õhtut väga täp- selt ei mäleta, sest me käisime mööda Eestit palju ringi. 1968- 1969 oli ilus aeg. Tallinnas ja Tar- tus olid Noorte Autorite Koondi- sed. Ameerika Ühendriikides oli korvpallitsirkus ja siis Eesti noored autorid tahtsid teha luuletsirkust.
Minu meelest oli see Johnny B. Isotamme idee. Luuletsirkust ei tulnud muidugi, aga me käisi- me mööda Eestimaad ringi nagu ka praegused noores autorid teevad. Siis oli asi aga palju olulisem kui ta praegu on.
Nõmme Kultuurimaja üritus oli minu meelest see, kus saalis is- tus Ants Saar, kes oli keskkommi- tee kultuuriosakonna juhataja ase- täitja.
Me istusime lava peal, kuid asja tuum oli selles, et Johnny B. Isotamm, kes ise oli hipi, poliit- vang olnud, tuli ja pani Nõmme kultuurimaja lavale sellise inglise- keelse loosungi MAKE LOVE, NOT WAR. See oli ameeriklaste Vietna- mi sõja vastane protestiloosung. Ma ei tea, kas tänapäeva inimesed enam mäletavad seda. Johnny B. Isotammel oli veel selline tulipu- nane särk seljas. Saal oli rahvast kaunis täis ja siis me hakkasime oma luuletusi lugema. Luuletused olid täiesti tavalised, ei midagi po- liitilist.
Samas nõukogude Eesti ühis- konnas oli see asi palju olulisem. Tänapäeval sa võid kirjutada ükstaskõik kui hea luuletuse, see ei koti enam kedagi. On ju selline sõna „kottima”. Aga siis kõiki see kottis. Luuleõhtu oli siis omamoo- di poliitiline akt. 68. aastal pro- testisid Prahas noored, prantsuse noored püstitasid Pariisis tänava- tele barrikaade, Euroopa oli revo- lutsiooniline.
Nõukogude Eestis oli ka midagi revolutsioonilist, ainult et see polnud mitte barrikaadidel ja keegi meil siin end ära ei põletanud nagu seal Tšehhoslovakkias Jan Palach. Meil oli see näiteks luule- õhtute vormis.
Nõmmel toimunud luuleõhtust ma muud ei mäleta, kui et ma pä- rast kuulsin, et oli sellest suur pahandus tulnud. Mind keegi selle pärast kusagile välja ei kutsunud, aga ma olen kuulnud, et sellest tehti järeldus, et on vaja tõhusta- da tööd noorte autoritega.
See oli tore asi tegelikult, et see pahandus tekkis ja et julge- olek meiega tegeles. Ma ei kujuta ette, et praeguses Eesti Vabariigis näiteks kaitsepolitsei luuletajate- ga tegeleks. See oli tunnustus.
Võib olla peaksid Eesti praegused luuletajad tegema midagi niisugust, et kaitsepolitsei nende vastu huvi tunneks. Siis ma ütlek- sin, et Eesti luule on tasemel. Aga praegu – mis nad teevad. Peavad pidusid, tarvitavad alkoholi, loe- vad luuletusi, aga see ei loksuta kedagi.
Pidevalt kurdetakse, et eesti kirjandus on väljasuremise äärel ja midagi väärtusliku ei ilmu, ent ometi tuleb igal aastal eesti autorite raamatuid poelettidele üs- na palju. Milline on Teie arvates eesti kirjanduse hetkeseis?
Ütlen ausalt, et viimastel aastatel ei ole jõudnud lugeda kõike seda, mis ilmub. Mu palgatöö on suunatud minevikku.
Üldiselt on eesti kirjandus ikkagi üsna vilets. Minu häda on muidugi selles, et ma olen lugenud natuke rohkem väliskirjandust ja on olemas võrdlusmoment.
Eesti kirjandus on suures osas maaletoodud Lääne-Euroopa mu- del ja olulises osas ka eestipära- seks töödeldud vene kirjandus. Ma loodan, et kõik head inimesed vabandavad mind, aga ma ei näe erilist Eesti originaalsust meie kir- janduses.
Kui sa hakkad eesti keeles kirjutama, siis sa oled end mingis mõttes määranud järeletegijaks ja maaletoojaks.
Teine võimalus oleks, kui mõ- ni eesti kirjanik hakkaks kirjutama inglise keeles. Mõni on seda ka teinud. Siis võiks sündida midagi omapärast.
Eestlane ju niikuinii inglise keelt hästi ei oska, ja inglise keeles kirjutaks ta ilmselt midagi üli- malt originaalset ainult selle tõt- tu, et ta seda keelt ei valda. Eest- lane kirjutaks ilmselt teksti sisse midagi niisugust, mida inglise keelt emakeelena rääkivad inimesed võiksid nautida.
Mis on kirjutamise juures kõige olulisem?
See on väga individuaalne kü- simus kes, kus, mida kirjutab. Kõi- ge olulisem on andekus. Kui romaani hakata kirjutama, siis on ilmselt väga oluline ka visadus. Romaani kirjutamise juures algab asi ikkagi sellest, et kas sul on tah- tejõudu pidevalt teatud raamides teksti produtseerida.
Hoopis teine lugu on novelliga, seal ei ole vaja seda visadust. Kuus kuni kaheksa tundi intensiivset kirjutamist ja asi on valmis.
Kõige toredam on muidugi luu- letustega. Mulle meeldibki kõige rohkem luuletamine. Istud maha, kirjutad. Võib olla pool tundi ja tuleb see geniaalne lugu välja. Ja kuulsus ja raha on ikkagi võrrel- davad romaanikirjaniku omaga.
Ma söandaksin praegu küll ütelda niimoodi, et loovkirjutami- ne iseenesest on väga eriline tegevus, aga kõige kasulikum on kirjutada luuletusi. Samas ma saan aru, et see sõltub inimese geneetilisest koodist. Mõni kindlasti kaifib romaani kirjutamist.
Te saite 2003. aastal kultuurka- pitali kirjanduse aastapreemia. Kas peate end pigem teadla- seks ja siis alles luuletajaks või vastupidi?
Üldiselt kirjandusteadlaseks. Sellega olen leivaraha teeninud, aga muidugi palju tähtsam on luuletamine. Ma olen selle asja üle varem ka mõtelnud, aga praegu ma ütleksin, et mina olen kõige-
pealt luuletaja, aga selline luuletaja, kes on sunnitud tõesti seda iga- päevast leiba teenima – ma ei tea, kas see on kirjandusteadus, aga ütleme siis, et kirjandusest rääki- mise ja kirjutamisega.
Võib olla on isegi parem öel- da minu kohta kirjanduskriitik. Igasuguste eurokriteeriumite jär- gi, kui ma üldse teadlane olen, siis väga vilets, sest mul ei ole ei New Yorgis ega mujal ingliskeelse- tes teaduskeskustes inglise keeles midagi ilmunud. Väitekiri oli küll vene keeles, aga see oli vale keel ja ei lähe arvesse. Eestikeelset tea- dust praegu keegi ei arvesta. Prae- guses konjunktuuris peab nn tea- dus olema ingliskeelne. 20 aastat tagasi pidi olema aga hoopis vene- keelne.
Olete mitmel korral varemgi maininud, et kuulsus ja honorar on teie jaoks kirjutamise puhul olulised. Kas te olete kuulus?
Ei ole! Ma tahaksin muidugi olla palju kuulsam, aga samas ma saan aru, et SLÕhtulehe laa- dis kuulsus pole ka päris õige. Kü- simus on selles, et kas ma tahaksin endale SLÕhtulehe maneeris Lifti-Lembitu või Peldiku-Peetri kuulsust? Seda ma ei tahaks.
Ma tahaksin näiteks Jaan Talt- si kuulsust ... või siis Kristjan Pa- lusalu oma. Pigem niisugust kuulsust, et keegi halvasti ei ütleks ja kõik oleksid tänulikud ka.
Kui nüüd mõelda praegu vae- sele Arnold Rüütlile ja sellele, kuidas temast kirjutatakse, siis ma sellist kuulsust ka ei tahaks, kuigi ma tahaksin olla Arnold Rüütli asemel Eesti Vabariigi president, seda küll. Aga kui ma hakkan mõtlema, et minust hakataks kirjutama ka nii nagu praegu Arnold Rüütlist, siis ma kõhkleksin.
Kui lugemist ja kirjutamist käsit- leda teie puhul tööna, siis mida te vabal ajal teete?
Ma ütlen ausalt, et vabal ajal ma kõige sagedamini ilmselt ma- gan. Jään kuidagi tukkuma. Töö ja loengud väsitavad kaunis ära. Mul on viimasel ajal olnud suu- red loengud suures auditooriu- mis. Seal tekib pingeolukord, ikkagi avalik esinemine.
Nagu laulja kontserdil, kellele vaatab mitusada inimest otsa. See on ränk.
Mulle meeldib võõrkeeltega tegeleda. Mu üheks lemmikuks on inglise keel ja mõnikord vabal ajal „tegelen” sellega. Samuti meeldib mulle ujumine, ma käin ujumas. Ma tahtsin kunagi talisuplejaks hakata. Käisin septembri kuus Pi- rital ujumas. Tore oli, aga ma sain sellest ühel päeval ränga bronhii- di ja oligi kõik. Talisuplejat minust ei saanud.
Olete te rahul, et olete elanud praegusel ajal?
Olen sündinud pärast II maail- masõda. Olen rahul, et mu lapse- põlv ei möödunud sõja ajal. Minu kõige ilusam aeg oli 1960. aastatel. Okupatsioon oli jah, seda küll... Ma arvan, et olen ikka ilusal ja õi- gel ajal elanud.
Kõige kasulikum on kirjutada luuletusi
Toomas Liiv 2005. aasta oktoobris Nõmme Kultuurikeskuses kultuuriteemalisel ümarlaual „Piir ja piiratus”
4. august 20066
• Hea nõmmekas, kui sul on elamispind mõõduka renditasu ja aitamise (aia- kodutööd) eest, palun an- na teada 40 a korralikule naisterahvale. Tel 51 5966. • Eakas abielupaar va- jab 2x nädalas koduabi (toidu valmistamine). Tel 651 4967. • Müüa lõhutud kütte- puud. Lepp, 50 cm, märg, hind 420 kr/m³. Lepp, 30 ja 50 cm, kuiv, hind 500 kr/ m³. Hind koos kohaletoo- misega. Info tel 775 2018 ja 523 5314. • Vajatakse kahte ööval- vurit asukohaga Tähetorni 102. Tööaeg 17-08. Meelis Juss 5666 9033. • Puhastan hoone fassaadi ja katuse. Vajadusel ka värvin. Tel 5902 5412 • Kvalifitseeritud hooldus- tehnik teatab – univer- saalne koduabi! Kõikvõi- malikud pisitööd nii sees kui ka väljas, restaureeri- mine, konsultatsioon. Tel 5595 8871. • Kaks noort inimest, kes
tahavad elada koos ega mahu ära vanemate väi- kesesse korterisse, soovi- vad üürida omaette elami- se väiksemasse vanemas- se majja. Tel 5560 9272. • Parandan ja restau- reerin antiikmööblit. Tel 5568 3629. • Ostan münte, paberra- ha, autasusid, postkaarte, vanemaid esemeid ja palju muud. Küsige nõu. Hea hind! Iga päev 9-21. Tel 5595 5996, 657 0263. • Vaipade ja põrandaka- tete pesu. Mittemehaanili- ne! Ka kaltsuvaibad. 100% transport Nõmme piires. Min 200.-, 2x3m 250.-, 3x4m 350.-. Tel 5595 8871 • Mootorsaetööd: eramu- tele ja teistele objektidele ohtu valmistavate puude langetamine, samuti puude kujundamine, okste lõi- kus. Tel 5561 4664 • Soovime osta maja Nõmme piirkonnas. Tel 502 6028, 502 2018.
KUULUTUSEDVABA AEG Nõmme muuseum
Püsiekspositsioon Nõmme ajaloost. kuni 31. 08 näitus Annely Säre pastellidest “Eestimaa hetked”. Pilet 10 kr, lapsed, õpilased, üliõpilased, pensionärid tasuta.
Jaama 18, tel 670 0202. T–R 10-17, L 10-16
Kristjan Raua Majamuuseum Püsiekspositsioon Kristjan Raua loomingust. Ettetelli- misel haridusprogramm. Näitus “Rõõmsameelne Krist- jan Raud” kestab 12. augustini. 6. 08 kell 15 kontsert “Kui seda metsa ees ei oleks”. Esinevad Uno Kaupmees (laul) ja Tiit Kiken (kitarr) ning oma luuletusi loeb Ülo Kraan. Pilet 25 krooni.
Avatud N-L 10-17 (kokkuleppel ka muud ajad). Kr.Raua 8, tel 670 0023. Üksikkülastajatele TASUTA.
Noortekeskused Pääsküla noortekeskus Rännaku pst 1 Tel 677 5232, 5556 7780, e-post: [email protected],
www.taninfo.ee/paaskyla. Noortekeskus avatud E–R 10-16, L, P suletud
Rulapark on suvel suletud. Võimalik parki rentida! Männiku noortekeskus Männiku tee 96
Te: 639 5559, 5556 7781, e-post: [email protected], www.taninfo.ee/manniku, E-R 10-16, L, P suletud.
Nõmme spordikeskus Kohvik avatud 11-20. Jõusaal avatud E-P 8-22 tel 671 8541 (infotelefon) ja 552 4408 (jõusaali treener). Saunapäevad uues majas E, K, N 16-21, L, P 11-18, vanas majas T, N, R 16-20. Üksikpileti hind 40 krooni tund. 10 inimese grupp alates 200 krooni tund. Nõm- me seikluspark avatud iga päev, rajale minek 10-19.
Tel 608 8029, [email protected] Avatud iga päev 9-21. Külmallika 15a, tel 671 8541.
www.sportkeskus.ee
Nõmme baptistikogudus Jumalateenistused pühapäeviti kell 11, palvekoosole- kud kolmapäeviti kl 11, lastele pühapäevakool püha- päeviti kell 11. NB! 27.08 ei toimu jumalateenistust ega suvekooli. Riideabi riietemüük kolmapäeviti 13-17 ja laupäeviti 10- 13. Vaata lisa www.nbk.ee, tel 670 1155
Puuvilja 4, 670 1155, [email protected]
Nõmme «Vabaduse» baptistikogudus Jumalateenistus pühapäeviti kl 11 Vabaduse pst 156.
Mõtuse 21, Tallinn 10620, tel 672 7554 (õhtuti), [email protected]
Oleviste koguduse Pääsküla misjonimaja Suvila 37/Rohula 44, [email protected]
Seitsmenda Päeva adventistide reformi kogudus
Laupäeviti kell 10 jumalateenistus (piiblikool, jutlus) Tähe 12, tel 657 2468
NÕMME “VALGE RIST”
Silla tn 8 E 12-17, N 10-13, L10-13
www.uusmaa.ee
sobiva lahenduse.
Silva Rahnel
[email protected]
[email protected]
E-R 10-19, L 10-17
Pakkuda võib kõiki esemeid. Hind kokkuleppel.
Korstnapühkimis- Korstnapühkimis- ja pottsepatöödja pottsepatööd
Ahjud, pliidid, kaminad, moodul- ja kivikorstnad
tel 51 96 9799tel 51 96 9799 e-post: [email protected]: [email protected]
Katuse ja fassaadi hooldus
ootab lapsi mängima ja sünnipäevi pidama
Nõmmel, Jaama 1a, II korrus
Avatud mängimiseks E-R 11-17 sünnipäevadeks E-R 17-22, L-P 11-22
Info tel 5656 2149 • www.vantsu.ee
Verd anda - tähendab kinkida elu!
DOONORIPÄEV 17. augustil kell 14 – 18 Järve Selveri II korrusel
NB! Kaasa võtta isikut tõendav dokument! Põhja-Eesti Verekeskus www.verekeskus.ee
Nõmme Spordikeskuses avatakse 9. septembril renoveeritud basseinid
Nõmme Spordikeskuses Nõmme Spordikeskuses avatakse avatakse 9. septembril 9. septembril renoveeritud basseinidrenoveeritud basseinid
Mustamäe basseinide avamispidustustel jagub tegevust igas vanuses inimestele: toimub erinevaid spordivõistlusi, esinevad ansamblid Ultima Thule ja Kolumbus Kris. Lisaks sellele pakutakse külastajatele veel mitmeid üllatusi
Üritus on kõigile tasuta! Kohtumiseni basseinide avamisel!
4. august 2006 7
tennise ja sulgpalli mängimiseks
NEST PROPERTIES OÜ pakub usaldusväärset ja professionaalset kinnisvara ostu-müügi vahendusteenust.
Mob 56 637 115 Endla 9, 10122 Tallinn
Tel 699 9595, Faks 699 9596 E-post: [email protected]
www.nestland.com
Paigaldame soodsalt eurostandarditele vastavaid antenne analoog TV, digitaal TV ja Sat TV kana- lite vaatamiseks. Võimalus näha Eesti TV, Soome TV, Vene TV, Gruusia, Armeenia, Aserbaidaani, Ukraina, Saksa, Prantsuse, Poola, Araabia jt maade TV kanaleid. TV signaali mõõtmine, antennide remont.
Kogemustega antennipaigaldajad. Tagame kvaliteetse pildi. Garantii. Tel: 510 8742
Tänavakividest teed ja platsid Sadevete süsteemid
Piirdeaiad Tel/faks 607 0230, tel 565 1979
www.ouemeister.ee
* ÕUEMEISTER *
Kalmistu tee 22, Tallinn Tel 655 7760 Mob 5347 1188
Tööpäeval 9-18 Laupäeval 10-14
www.tg.credo.ee
Mob 5625 1678 Hind 300.- 6m³
OÜ Haljastusekspert • ohtlike puude langetamine
• okste lõikus ja hekkide pügamine Tel 50 19474 • www.haljastusekspert.ee
Kütteturustus Müügil brikett
E-R 9-17; L 9-13
Küttekauplus Männiku tee 106B
• Turbabrikett – Sangla ja Tootsi • Puitbrikett • Küttepinnud ja -klotsid võrgus • Küttegraanul – 20 kg kottides • Pakitud kaminapuud
Tellimine tel 657 7778, 51 37737 E-R 9-17, L 8-14, P suletud
Tel 672 2673, 502 1360
SANOLI BÜROO OÜ • raamatupidamisteenused väikefirmadele • eelnevate perioodide korrastus • raamatupidamisalased konsultatsioonid • aastaaruannete koostamine Hinnad kokkuleppel.
GSM 56483363 e-post: [email protected]
Maie Tarma Nõmme kultuurikeskus
Viiendat aastat võtab Nõmme kultuuri- keskuse rahvas ette suvise kontsertmat- ka Eestimaa erinevatesse paikadesse.
Juba kevadhooajal valmistasid rahvakul- tuuriringid – segarahvatantsurühm, segakoor, rahvapillikoor ja folkloorirühm Ürgleigarid ette rahvaliku kava „Üks rahvas kord sai laulu- le...” Sel aastal viis meid tee Hiiumaale, Kõr- gessaare vallapäevale. Suvised matkad on nii populaarsed, et selle aasta 130 osalejat koos pillide ja rahvariietega mahtusid vaevu ära ühte kahekordsesse ja ühte tavalisse bussi.
Vallapäeva vabaõhukontserdi esimeses osas esinesid kohalikud lauljad ja tantsi- jad – naisrahvatantsurühm Ungrulust, line- tantsu rühmad, segakoor ja noored solistid. Kõiki tublisid tegijaid kogu hooaja vältel nii isetegevuses kui ka spordis tänas vallava- nem aukirjadega. Ei unustatud ka külalisi – saime tänukirja ja kingituse.
Kontserdi teine pool oli meie päralt. Kava koos kultuurikeskust tutvustavate vaheteksti- de ja spetsiaalselt valitud Hiiu lauludega võe- ti väga soojalt vastu. Eriti suure aplausi tee- nisid humoorikad meestetantsud segarahva-
tantsurühmalt ja ürgleigaritelt ning segakoo- ri ja ürgleigarite ühisettekanne Veljo Tormise „Viis rahvatantsu segakoorile”. Kohalikele ise- tegevuslastele kinkisime meie poolt viimasel ajal välja antud raamatud „Urmo tantsud”, „Nõmme Kultuurikeskus 1945-2005” ja „Kih- nu Virve laulud”. Enne, kui alustas tantsuan- sambel „Freehands”, jagati kõigile suitsutatud
tuulehaugi, musta hiiu leiba ja õlut, mis tõstis tuju ja andis tantsuks hoogu juurde.
Tutvumine kultuuriväärtustega käib reisi juurde
Suviste reiside lahutamatu osa on tutvumine kultuuri- ja muinsusväärtustega. Renoveeritud Pühalepa kirik kuulsa kivi-
kantsliga ja kaasaegse vitraaaknaga ning Reigi kirik, mille ajalugu tutvustas värvi- kalt kohalik koguduse vanem, jätsid vä- ga hea mulje. Tahkuna sale ja kõrge tule- torn (42,6 m) ja kell-mälestusmärk Estonial hukkunutele tuletab meelde, et oleme me- reriik ja mererahvas. Kõpu tuletorni poole- meetrised astmed osutusid nii mõnelegi lii- ga kõrgeteks, aga need kes tippu jõudsid, said imetleda, kui kaunis on merepiir ja roheline Hiiumaa.
Piibunina rannas Kassaris tegime selle suve mõnusamad suplused koos millimal- likatega, mis olevat eriti puhta vee mär- giks. Pärast suurepärast kolmekäigulist lõu- nat Vetsi Talli aias suutsid kuulsasse Kas- sari Sääretirppu marssida vähesed. Seda suurem oli nende emotsioon, nähes kuidas maa jalgade alt mere rüppe kaob.
Ei suutnud lustlikku meelt ja rõõmsat tuju rikkuda ka see, et meie ilus kahekor- ruseline buss tund aega enne praami välju- mist sõitmast tõrkus. Väike buss tegi kiirelt kaks reisi ja praamile jõudsime kõik. Rohu- külas pidime me pisut Tallinnast saabuvat uut bussi ootama, kuid meeleolu see siiski ei rikkunud. Eestimaa on ilus ja huvitav ning maarahvas nii sooja südamega, et meie tahame oma suviseid reise ikka jätkata.
Kultuurikeskus kontsertmatkal Hiiumaal
4. august 20068
• maniküür: parafiinmask kätele • pediküür • geelküüned • solaarium, solaariumikreemid • depilatsioon Müügil Babori professionaalsed näo- ja keha-
hooldusvahendid, juuksehooldusvahendid firmadelt Kadus ja Tigi.
Valdeku 99/Kraavi 11 tel 6778579, 56679884
www.ilusinimene.ee
• Juuksur kõigile (juuksekristallid) • Kosmeetik • Ripsmete keemiline koolutus ja värvimine • Maniküür ja pediküür • Depilatsioon, sukar-depilatsioon • Solaarium • Massaa (üld-, laavakivi-, šokolaadi-,
surnumeresoola-, oloil- ja meemassaa) • Jalatalla tsoonteraapia
VÕTAN MÜÜKI KINNISVARA! TASUTA kinnisvaraalane
konsultatsioon! Küsi julgelt!
konsultatsioon! Küsi julgelt!
Anne Mehide, maakler tel 6 999 170, 51 64 987
[email protected]
Marek Jürna, peamaakler tel 6 999 182, 50 81 311 [email protected]
Võtame müüki Sinu
kodust vaid tee see teoks meie kogenud
maaklerite abiga!
Ootame Teie kinnisvaramüügi pakkumisi. Lahendame ka probleemsed olukorrad!
Jaama 14, Nõmme 11615 Tallinn. Tel. 6700 055, 50 25 195, [email protected]
-10%
POOLSÜNT. - alates kr./l65 TÄISSÜNT. - alates kr./l95 SILDADE REGULEERIMINE -
ÕLIVAHETUS:
hooldus, remont, rehvitööd Akadeemia tee 15/2 (akukeskuse kõrval) Tallinn 12616, Tel 680 0280, 56 800 280
www.mazdaabi.com
rent ja remont avatud E-R kell 8-17, L 9-14
telefon 672 6816, mobiil 503 0295 palume lahkelt külastada JAT-Grupi OÜ
e-post [email protected] www.jat.ee
Pärnu mnt 388i
Müüme kõrge soojusväärtusega
laotöötajat kelle igapäevaülesanneteks on kaupade (pehme paber, puhastus ained, koristustarvikud) vastuvõtmi- ne ja väljastamine. Lao asukoht on Hiiul, Pärnu mnt 388E
müügisekretäri kelle igapäevaülesanneteks on klientidega aktiivne suhtlemine, tellimuste vastuvõt mine, arvete vormistamine arvutis, kohapealse müügitöö organiseerimine, müügipakku miste tegemine
Palume saata CV e-postiga [email protected] või faksile 6556137 või tulla kohale Pärnu mnt 388E (endine Hiiu Kaubahoov).
Lisainfo tel 6555063 või www.avera.ee

Documents

Õpilasmaleva töö oli Nõmmel edukas