�����

����

���

����Täna räägiksin ma ma teile Eesti Vabariigi iseseisvuspäevast ja

sellest kuidas Eestist vabariik tekkis.Eesti kannatas väga palju aastaid võõrast võimu, aga eesti rah-

vas on alati tahtnud olla iseseisev. 1918 aasta jaanuaris võttis rah-vas ette esimese reaalse sammu Eesti iseseisvaks muutmises.Hakati looma kontakte teiste riikide saatkondadega. Eestimaa rüü-telkond otsustas eraldada Eesti Venemaast iseseisvaks riigiks. Koos-tati iseseisvusmanifest, milles nimetati Eestit esmakordselt iseseis-vaks demokraatlikuks vabariigiks. 23. veebruari öhtul loeti Pärnu„Endla“ teatri rõdult esmakordselt iseseisvu manifest avalikult ette.24. veebruaril sõitsid päästekomitee liikmed tulevase Eesti pangahoonesse. Seal moodustati Eesti Vabariigi ajutine valitsus. Sellekshetkeks oli iseseisev vabariik sündinud. Järgmisel päeval lahkusidsadamast viimased sõjalaevad. Kuid juba keskpäeval saabusid lin-na Saksa üksused. Eesti oli jälle aastateks kaotanud oma iseseis-vuse.

1988. aastal muutus kriitika Eesti NSV juhtkonna vastu järjestavalikumaks. 1989. aastal tulid poliitilised erimeelsused veelgi sel-gemalt esile. Jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eestikeel riigikeeleks. 1990. aasta märtsis kutsuti esimest korda kokkuEesti kongress, kus vastuvõetud tegevuskava nägi ette läbirääki-miste alustamise lääneriikide ja NSV Liiduga, et saavutada okupat-siooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine 1990 aasta mais taas-tati Eesti Vabariigi nimetus. 1991 aasta 20. augusti hilisõhtul võttisEesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riigi iseseisvumi-sest. 6. septembril 1991 aastal tunnistati Balti riikide täielikku ise-seisvust.

Eesti Vabariik oli taas maailma poliitilisel kaardil kui vabariik.8. klassi õpilase ANDRES UUTMA kõne

Nissi Põhikooli kontsert-aktusel23. veebruaril 2004. aastal.

�������������������������Möödunud aastast 80 aas-

tat tagasi alustas tegevust Ella-maa elektrijaam. Veel varemaga alustati rabast kütteturbaammutamist. Kui elektrijaamaesimese agregaadi töölepane-ku aeg on suure tõenäosusegateada (09.mai 1923), on turba-lõikamise algust määrata peavõimatu. Pealegi – mida luge-da turba kasutamise alghet-keks. Tõenäoliselt kasutasidraba ümbritsevad talud-mõisadturvast näiteks loomadele alla-panuks või ka kütteks juba am-must aega. Suurema koguseturba väljavedu rabast näitabühel Raudtee Valitsuse kirjalolev resolutsioon 01. aprillist1919: “Ellamaa jaamas on 4–5wagunit turwast wälja weetud.Jaama ligidal on weel 100 000puuda tagawara”. Turvas olikaevandatud ilmselt eelmisel(või eelmistel) aastal.

Nissi Vallavalitsuse tänu-väärsel toetusel on lootust kok-ku panna ja välja anda lühiüle-vaade Ellamaa ja Sooniste ra-bast mitmeks otstarbeks kasu-tatava turba tootmisest ja Ella-maa elektrijaama rajamisest jaarengust. Ülevaate koostamiseltuli järjekordselt tõdeda, et õigeaeg selleks on lootusetult möö-da läinud – liiga palju kirjalikkematerjale on vahepealsetel se-gastel aegadel hävinud, vahe-tud osavõtjad ettevõtete tegevu-sest on jäädavalt meie hulgastlahkunud. Sellest tingituna võibmõnigi kord leida Ellamaa ette-võtteid käsitlevatest raamatu-

test ja artiklitest ebaõiget, sageliväga eksitavat teavet.

Järgnevalt mõningatestenam esinevatest ebatäpsus-test ja eksiarvamustest, mis onleidnud tee publikatsioonides-se. Alustagem siis autoriteet-sest väljaandest nagu seda onENE(EE). Selle mõlemas välja-andes on Ellamaa elektrijaamasuurimaks võimsuseks läbi ae-gade antud 9,4MW õige 8,5MWasemel. Sageli esineb väide, etEllamaa turbatööstus on esime-ne turbatööstus Eestis.

“Turbatööstuse ja kultuur-tehnika ajakirja” 1922.a. esime-se numbri teatel tuleb esime-seks masinaturba tööstuseksEestis (ja koguni Euroopas) lu-geda Sindis juba 1861.a. töödalustanud ettevõte, mis kasutaspressturba tootmiseks sellekskohandatud telliskivipressi.Analoogne vihje on ka 1937.a.ajakirjas ”Konjunktuur”. Kõik kir-jamehed, kes Ellamaa elektri-jaama kohta sõna võtavad, tea-tavad, et elektrijaama taheti al-gul rajada Ellamaa vana tär-pentiinivabriku maadele. Majan-dusministeerium andis aga loaselle vabriku rajamiseks Ella-maale alles 1923.a. Ajakirjas“Eesti Mets” ilmunud põhjalikusülevaates Eestis tegutsenudtärpentiinivabrikutest pole agasõnagi Ellamaal enne 1923.aastat tegutsenud vabriku koh-ta. Äkki teab keegi lehelugeja-test midagi täpsemalt selle et-tevõtte kohta.

Näitena faktide moonutami-

sest sobib lugu Ellamaa elektri-jaama ühe esimese agregaadi –turbogaasimootori Körting traa-gilisest proovikäivitamisest. Min-gil põhjusel agregaat ei tahtnudkäivituda. Tehase esindajal, va-nemal sakslasel, polnud sellistpahandust veel juhtunud. Äärmi-selt nördinuna läks ta lõunaleoma tuppa ja suri seal südame-rabandusse. Körtingi agregaatsattus hiljem Paide lähedal rap-pa, sealt pärast sõda Kuressaar-de. Seal teati aga Turbas juhtu-nut juba nii – Ameerika(!) inse-ner läks oma tuppa ja poos endüles(!).

Hoopis hull lugu on Ellamaaelektrijaama fotodega – enamikmeedias või raamatutes ilmunudfotodest on dateeritud valesti.Ometigi on selle elektrijaama fo-todel pildistamisaeg paari aastatäpsusega kergesti määratav –abiks on korstnate ehitus ja arv.

Nüüd aga palve lugejaile. KuiTeil on teada mõni fakt, seik võisündmus, mis on seotud Ella-maa turbatööstuse, elektrijaamavõi Turba asulaga, palume sel-lest teatada Turba raamatukogu-le või lehe toimetusele. Eriti pa-lume teada anda sama teematkäsitlevatest fotodest, mis tihti-peale peituvad omaaegsetes al-bumites. Fotodest tehakse koo-pia ja fotod tagastatakse oma-nikule.

Jääme ootama!

Raamatu “Turvas jaelekter Ellamaalt” autor

HELDOR PITSNER

��� �� ���Just sellenimelist auhinda annab juba kolmandat aastat välja

ELIL – Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit.Sellise autasuga tänab Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit ük-

sikisikuid ja organisatsioone, kes on liikumispuudega inimesi toeta-nud sõna või teoga 2003.aastal.

18. veebruaril toimus Radisson SAS-i Hotellis Eesti Liikumis-puudega Inimeste Liidu korraldusel tänuüritus nimega “ AASTATEGU 2003”. Üritusel autasustamiseks oli ülestähendatud 13nominenti, kellede seas oli ka Nissi Vallavalitsus. Vallavalitsusepoolt oli autasu vastu võtmas Vallavanem Peedo Kessel.

Vallavalitsus oli antud autasutamiseks üles Nissi Valla Invaühin-gu poolt, kes avaldab sel viisil oma poolset tänu vallavalitsusele abieest, mida viimane on osutanud invaühingule. Seda nii ruumide eest,mis valla poolt on antud invaühingule kasutada, kui ka toetuste eest,millega vallavalitsus on invaühingut toetanud tema tegemistes jatoimetamistes.

Autasuks on alusele asetatud kristallist klaastahvel, millele ongraveeritud tekst:

Nissi Vallavalitsus;AASTA TEGU 2003;

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit.Täname Vallavalitsust abi ja koostöö eest!

Nissi Valla Invaühing

���� Aasta on möödas, kui praeguste le-hetoimetajate poolt väljaantav Nissi Valla Teatajaesimene number valgust nägi. Seega palju õnnesünnipäeva puhul! Loodetavasti on see väikesamm pika teekonna algus. Käesolev leht on läbi-nud mitmesuguseid muudatusi nii sisus, väljaand-mise korraldamisel. Kuna uus formaat on hästi vas-tu võetud ja vald toetab lehe väljaandmist, jõua-vad uudised Sulle tasuta koju ka sellel aastal. Ole-me lisanud mõne uue rubriigi. Nendeks on surma-kuulutused, et mälestada Nissi vallas elanud ini-mesi ja sünniteated, et tervitada uusi väikseid val-la kodanike. Loomulikult kajastame endiselt Nissi

valla majandus-, haridus-, kultuuri- ja spordielu. Kui agaSul on arvamusi, ettepanekuid või soovid kirjutada ar-tikli millestki, mis võiks leida kajastamist, anna teada.

Erakorralisena on seekord avaldatud avalik kiri javastused sellele. Kahju, et arutelu, mis võiks lahendu-sed leida volikogu laua taga on jõudnud leheveergude-le. Loodetavasti jäävad kired edaspidi vallamaja seintevahele.

Põhjalikuma ülevaate anname Nissi valla teatri-lavadel toimuvast. Tore on, et tegutseb niivõrd palju ise-tegevuslasi. Meil lugejail jääb vaid jälgida reklaami ningseejärel minna ja nautida pakutavat.

Meeldivaid teatrielamusiVAIDO HOLM, vaidoholm@solo.ee

LK. 2 MÄRTS

������� ��� ��!�����"

Taas loeb suur ajaratas aastaringe –Nii rõõm kui mure jätnud jälje hinge.Et elusaatus vähem murelõnga kooksJa rohkem päikesepaistelisi päevi tooks!

�#$���%��$�&''%����$�-92- Hilda-Vilhelmine Saaliste- 25.jaanuar-91- Arnold Noortamm - 13.märts

Elviine Kaldoja - 20.märtsRudolf-Valter Juhani - 27.märts

-90- Elmi-Marie Raigla - 07.jaanuarElvine Saluloo - 01.veebruarOskar Lehtme - 11.veebruar

-88- Juuli Jakobson - 21.märts-87- Leida Toonverk - 30.märts-86- Heino Pajur - 18.jaanuar-85- Leida Leheroo - 04.veebruar

Aliide Palumets - 05.veebruarHelmi Priimägi - 10.veebruarJohanna Roosi - 12.märtsErna-Ereline Tooming - 14.märtsJohanna Juhani - 18.märts

-84- Herman Jõerand - 11.veebruarElfriede Neumann - 09.märts

-83- Heinrich Uutma - 05.veebruarAnita Maamets - 11.veebruarHelmi Sarapuu - 23.veebruarElfriede Tõnsing - 07.märts

-82- Jevdokia Grislis - 24.veebruarIvan Paltsennov - 07.märtsElla Karjus - 24.märts

-81- Erna Vanamölder - 15.jaanuarVeera Vinter - 01.veebruarIvan Nikolajev - 24.veebruar

-80- Anna Raat - 01.jaanuarVilma Aavik - 08.jaanuarÕie Vill - 09.jaanuarEduard Krusel - 15.jaanuarJohannes Alberg - 18.jaanuarSalma Jagoman - 22.jaanuarLaine Viese - 06. veebruar

-75- Erik Tsupsman - 03.jaanuarLinda Õisma - 04.jaanuarAmanda Ojand - 13.jaanuarAnatoli Lon - 16.jaanuarValme Metsniit - 05.veebruarSalme Bolshakova - 12.veebruarViktor Vilba - 17.veebruarAsta Pae - 18.veebruarLuule Posti - 21.veebruarLeonhard Kuldorg - 07.märtsJohannes-Ilmar Palsner - 07.märts

-70- Marie Luiv - 07.jaanuarElma Tamm - 07.jaanuarAugust Kuusemäe - 14.jaanuarKoidu-Mall Kütaru - 27.jaanuarElve Reinbaum - 02.veebruarLaine-Miralda Härm - 04.märtsHeino Seervald - 21.märts

�%%�������(�%�()��*�����'���%���������%��')%�+

otsustati Nissi valla teede kohalike maan-teede nimekirja võtmine.

�%%�������(�%�()��,�����'���%��������%��')%�+

1) tehti muudatused Nissi valla põhimää-ruse IV peatükis Külavanem, küla aren-gukava. Muudatused jõustuvad pealeelektroonilises Riigi Teatajas avaldamist;

2) kinnitati vallavalitsuse (asutusena) tee-nistujate koosseis ja palgaastmete jao-tus;

3) lõpetati 2004. aasta vallaeelarve teinelugemine;

4) kinnitati Nissi valla ühisveevärgi ja -ka-nalisatsiooni arengukava;

5) võeti vastu Nissi valla arengukava aas-tateks 2004–2015;

6) määrati kindlaks eluruumid, mida eierastata seoses nende edasise kasu-tamisega üürilepingu alusel;

7) otsustati Riisipere mõisa omanikelt nõu-da leppetrahvi lepinguga võetud kohus-tuste täitmata jätmise tõttu;

8) otsustati AS Nissi Soojuse revideerimistmitte korraldada.

�%%�������(�%�()�������-����%��������%��')%�+

1) lõpetati Nissi Vallavolikogu 15.01.2004määruse nr 2 “Nissi Vallavalitsuse (asu-tusena) teenistujate koosseisu ja palga-astmete jaotuse kinnitamine” muutmiseI lugemine;

2) kuulati Vaido Holmi informatsiooni28.01.2004 toimunud kultuuri- ja spor-dikomisjoni koosolekul arutatust. Eelar-ve- ja majanduskomisjonile tehti ettepa-nek mittetulundusühingute eelarveteülevaatamiseks.

3) katkestati 2004. aasta vallaeelarve III lu-gemine.

4) lõpetati määruse eelnõu “Õpilasliinidekorraldamine ja õpilastele sõidusoodus-tuste kehtestamine” I lugemine ja eel-nõu suunati sotsiaal- ning haridus- janoorsootöökomisjoni.

5) otsustati võõrandada Munalaskme kü-las asuv kontorihoone avalikul enam-pakkumisel alghinnaga 200000 krooni;

6) otsustati jätta sulgemata 2003. aasta lõ-puks kasutamata jäänud assigneerin-gud;

7) lõpetati määruse eelnõu “Nissi valla

2004. aasta palgaastmestiku kinnitami-ne” I lugemine;

8) Nissi valla 2003. aasta majandusaastaaruande auditeerijaks määrati FIE EllenPärm;

9) revisjonikomisjoni esimeheks valiti ErgoPaimla;

10) jäeti rahuldamata Eha Paulini avaldus;11) kuulati eelarve- ja majanduskomisjoni

esimehe Jaanus Ajaotsa vastust VaidoHolmi järelepärimisele reservfondi ka-sutamise kohta ja Juhan Särgava vas-tust kuue volikogu liikme järelepärimi-sele jõulu- ja puhkusehüvitise maksmi-se kohta;

12) maakomisjonile tehti ülesandeks valla-teede hoolduskava väljatöötamine.

��������%�����%��')%$+Ajavahemikus 1. jaanuarist kuni 27.veebruarini 2004. a toimus neli vallava-litsuse istungit.Alljärgnevalt lühikokkuvõte otsustatust:

� koolisõitu hüvitati kokku 6071 kroonieest;

� vallaeelarvelisi sotsiaaltoetusi maksti4133 krooni ulatuses, sotsiaaltoetusemaksmisest keelduti kolmel korral;

� määrati õpilastoetus viiele õpilasele á3000 kr;

� vastu võeti 11 õigusvastaselt võõranda-tud maa tagastamise korraldust, 3 kor-raldust maa ostueesõigusega erastami-se võimalikkuse kohta, 4 korraldustõigusvastaselt võõrandatud vara kom-penseerimise kohta, 1 korraldus vabametsamaa erastamise võimalikkusekohta, pikendati maa tagastamise toi-mingute lõpuleviimise tähtaega, kinnitatimaa maksustamishinnad;

� vastu võeti 1 korraldus ehitusjäreleval-ve küsimustes;

� hooldaja määrati kaheteistkümnele ras-ke või sügava puudega isikule;

� anti nõusolek alaealise vara võõranda-miseks;

� kinnitati Kivitammi sigalahoone enam-pakkumise tulemus, mille kohaselt või-tis enampakkumise Raul Borkmann 300000 krooniga;

� väljastati kaks kauplemisluba;� otsustati Riisipere Lasteaia ajutine sul-

gemine personali puhkuse ajaks 5. juu-list kuni 13. augustini 2004. a;

� kanti maha vallale kuuluv kasutuskõlb-matu buss LAZ 699R.

18.02.2004 külastas Nissi Valda haridus-ja teadusminister Toivo Maimets. Riisipe-re kultuurimajas toimunud kohtumisel sel-gitas minister haridusreformi mõtet ja käi-vitamise plaani. Kuulajateks olid kohaletulnud Nissi valla haridusasutuste juhid,õpetajad ja huvitatud. 1,5 tunnise kokku-saamise jooksul vastas minister eelnevaltsaadetud ja kohal tekkinud küsimustele.Tahaks siinkohal tänada Evi Vendlat häs-ti ettevalmistatud saali eest. Loodan, etosalejad jäid üritusega rahule ja said sel-gema pildi hariduselu tulevikuplaanidestEestis.

VAIDO HOLM, ürituse korraldaja

MÄRTS LK. 3

Allakirjutanute eelmine avalik kiri voli-kogu liikmetele, mis avaldati vallaveebilehel, jäi vastuseta. Teatavasti te-kitab mittereageerimine uusi küsimusining me otsime endiselt võimalusi üles-kerkinud küsimustele vastuste saami-seks. Kuna vallavolikogu Rahvaliidufraktsiooni liikmed pidasid eelmise ava-liku kirja avaldamise kohta – valla inter-neti kodulehte – ilmselt liiga tähtsuse-tuks ja vähese lugejaskonnaga väljaan-deks, oleme otsustanud avaldada uuepöördumise Nissi Valla Teatajas.

Viimane veebruarikuu voliko-gu istung jättis meie jaoks aru-saamatuks mõned küsimused,millele tahame pöörata avalikku-se tähelepanu.

Punkt üks17.12.2003 andis hr. Juhan

Särgava (kirjaliku) korraldusemaksta endale jõulu- ja puhkuse-toetust 4202.- krooni. Kuna kor-raldus on allakirjutanute hinnan-gul ebaseaduslik, esitasime vas-tavasisulise järelepärimise ningsaime sellele ka vastuse. Tege-mist on avaliku kirjavahetusega,avaldame siinkohal mõlemad:

JÄRELEPÄRIMINESeoses Nissi vallavolikogu

esimehe korraldusega 17.12.2003 soovivad allakirjutanud hr.Juhan Särgavalt alljärgnevale kü-simusele kirjalikku vastust järgne-vaks volikogu istungiks vastavaltNissi valla põhimääruse p. 10.4.

Mille alusel ja millistel motiivi-del andis volikogu esimees kor-ralduse maksta endale puhkuse-ja jõulutoetust 2003. aasta eest4202.- krooni?

1. Volikogu esimehele ega liik-metele puhkuse- ja/või jõulutoe-tuse maksmist ei näe ette ükskiõigusakt.

2. Igasugused rahalised väl-jamaksed volikogu esimehele ja/või liikmetele eeldavad volikoguotsust, see ei ole volikogu esime-he pädevuses. Tegemist on iseendale toetuse maksmise korral-dusega.

3. On motiveerimata ningmõistetamatu, miks volikogukoosseisust ainult üks isik – esi-mees ise – väärib jõulutoetust.

VASTUS JÄRELEPÄRIMISELEVastuseks järelepärimisele

teatan, et minule vallaametnikepoolt ekslikult välja makstud hü-vitis on ammu tagastatud.

12.02.2004.Lugupidamisega

JUHAN SÄRGAVA Vastusest jääb arusaama-

tuks, kas volikogu esimees eisaanud küsimusest aru, et omavastuses mainib maksmist ja ta-gastamist. Küsimus on korraldu-se andmise kohta.

Küsimusele, milline valla-ametnik on süüdi ekslikult välja-makstud hüvitise maksmises olivastuseks, et see on pearaama-tupidaja ja/või keegi muu.

Selline käitumine, kus organi-satsiooni juht, andes ise korraldu-se endale raha maksmise kohta,

süüdistab hiljem vallaametnikke,ning selline teguviis rahuldab ena-mikku vallavolikogu liikmetest jaei leia hukkamõistu, on allakirju-tanute meelest mõistetamatu.

Siinkohal kordame oma küsi-must volikogu esimehele (pisutteises vormis):

������������������������� ��������������������������������������������������������� ���� ������������������������ ��� ����� ����� � ��������������������� ������� ����� ������������������������������������ ���������������������������� ������ ����� ���������� ���������������� ��� ��������� ��������������� ������������������� �������� ����������������������������������������� ������������������

Volikogu liikmetele JaanusAjaotsale, Taavi Ehrpaisile, ViktorJuhansonile, Urmas Sepale, Jaa-nus Tederile, Evi Vendlale ja Al-bert Vinnile esitame küsimuse:

Missuguse hinnangu annadSina volikogu esimehe korral-dusele iseendale toetuse maks-miseks?

Punkt kaksValla põhimäärus lubab hää-

letada vaid päevakorras olevaideelnõusid. Viimasel volikogu is-tungil esitas esimees istungi käi-gus (ei olnud päevakorras) eelnõu2000.- krooni eraldamiseks Tur-ba Lions Klubi iseseisvuspäevaballi korraldamiseks. Taotluses olimainitud, et piletitest laekuv sum-ma annetatakse Turba Gümnaa-siumi õpilastele. Oleme nõus, eteesmärk on põhimõtteliseltheakskiidetav (kuigi arusaama-tuks jääb, miks ei võiks volikoguesimees teha ettepanekut otsevallaeelarvest õpilasi toetada).Põhjus, miks opositsioon hääle-tuse nurjas, viidates seaduserik-kumisele, ongi just nimetatud sea-duserikkumine. Volikogu istungilvõib otsuseid langetada vaid va-rem väljakuulutatud ja volikoguliikmetele saadetud päevakorrasolevate küsimuste kohta. Kõigehäirivam on see, et nii ajab asjuvolikogu esimees, kes istungi ju-hatajana protseduurireeglite täit-mist kontrollima peaks.

Küsime volikogu esimehelt:Millal asub volikogu esimees

täitma oma otseseid kohustusija juhtima vallavolikogu istun-

geid vastavalt valla põhimääru-se sätetele?

Millal lõpetab volikogu esi-mees oma istungi juhataja po-sitsiooni ärakasutamise, püüdesläbi suruda otsuseid, mille me-netlemine on volikogu protse-duurireeglitega vastuolus?

Punkt kolm Veebruari volikogu istungil

esitas vallavanem eelarve- jamajanduskomisjoni liikme RaigoPiilbergi palvel lühiülevaate kulu-de suurenemisest järgmistel aas-tatel seoses Turba kooli võimlavalmimisega ning Nissi uue koo-lihoone projekteerimise ja ehita-misega (ülevaate saamiseks vaa-ta vallavanema märgukirja eelar-vekomisjoni esimehele valla ko-dulehel avalike dokumentide re-gistris). Tulevik ei ole väga roosi-line. Volikogu enamusfraktsioonijättis asi külmaks. Allakirjutanu-tele on arusaamatu ja murette-kitav niivõrd optimistlik (muretu,hoolimatu?) suhtumine vallaeel-arve koostamisse. Meie arvatesei saa elada vaid tänase päevavaimus, arvestamata laenudest,intressidest, valla uute ehitatava-te objektide käimashoidmisest,planeeritavatest investeeringutesttulenevaid kohustusi ja miks mit-te ka Euroopa Liiduga liitumiselkaasnevat mõju eesolevatel aas-tatel. Mis aga juhtub siis, kui vallatulubaas ei kasva märgatavalt?Mille arvelt peaks see kasv üldsetulema?

Küsime volikogu eelarveko-

misjoni esimehelt ja volikogu esi-mehelt:

Kas Teil on oma finantsee-rimisskeem või visioon Nissivalla eelarve kohta järgneva-teks aastateks, mis ei sea üle-määraseid kohustusi vallaelani-kele, vallavalitsusele ja järgmis-tele volikogu koosseisudele?

LugupidamisegaVolikogu liikmed ENE

ARRO, MARJE SUHAROV,VÄINO HEINSAAR, VAIDOHOLM, JOEL JOA, ERGO

PAIMLA, RAIGO PIILBERG

�.�'����)������������%�����%�����

Vastus järelepärimisele1. 16.01.03.a. Nissi vallavoli-

kogu oma otsusega määras voli-kogu esimehele hüvitise. Nissivallavalitsus aga maksab mullepalka, kui Teist keegi seda ei usukontrollige pangaülekannet.Seda, et valla ametnikud minuganiimoodi käituvad avastasin kaalles nüüd vastates järelepärimi-sele. Kahjuks olen olnud liigausaldav, see on minu viga. Pal-gal ja hüvitisel on hoopis erinevsisu ja tagajärjed. Nüüd mõistankui kaugele ulatus juba praeguminuga seonduv.

Siit johtuvalt detsembris2003.a. helistas mulle valla pea-raamatupidaja ja ütles, et miksma ei ole kasutanud puhkusetoe-tust kahe viimase aasta jooksul.Tõesti asjasse süvenematult jakuna mul puudub juriidiline hari-dus (oman põllumajanduslikkukõrgharidust ) , küsisin mida peanselleks tegema. Saades soovitu-se kuidas vormistada, nii tegingi.Kuna minul ju allkirjaõigust valla

raha kasutamiseks ei ole, siisoleks olnud normaalne mulle he-listada ja öelda, et see ei ole õige.Jah, tänasel päeval mõistan, etkui mulle juba teadlikult makstihüvitise asemel palka, siis ooda-tigi minupoolset eksimust. Tunnis-tan oma viga.

2. Ei valda kõiki Eesti Vabarii-gi õigusakte ning ei tea nendesisu ega tõlgendusi. Selles vald-konnas olevate väheste teadmis-te baasil tean, et kui makstaksepalka siis võib rahaliste vahendi-te olemasolul maksta ka toetusi.

3. Mina ei vääri toetust enamkui teised volikogu liikmed.

4. Volikogu ei ole organisat-sioon.

5. Hr. Vaido Holm selles Te külleksite kui väidate, et olen omapositsiooni ära kasutanud. Kohalalgatatud küsimuste hulgas luge-sin ette laekunud avaldused, s.h.Turba Lionsi palve toetada ise-seisvuspäeva üritust, kuna sellelüritusel on veel täiendav eesmärktoetada Turba Gümnaasiumi Ha-ridusfondi. Mingit eelnõud keegiselles ei esitanud. Avalduse ette-lugemine ei ole protseduurireeg-lite rikkumine.

6. Loomulikult olen analüüsi-nud kulude suurenemist seosesTurba spordihoone ja Nissi koolijuurdeehitusega. Kui Nissi vallaselu jätkub, on lapsi ja töökohti,laekub ka makse. Kui me ei tahaelu edendada, lahkuvad vallastnoored ja tööjõulised ning kaobka tulubaas.

7. Tahan nüüd ka avada veidiseda poolt, miks mind on vajasundida niiöelda „painduvaks“.

a) Olen sellest ajast kui tulinNissi valda elama, tahtnud, et kasiin oleks spordihoone. Siit kaminu ja teiste minu erakonna-kaaslaste soov spordihoone ehi-tamiseks. Selles veendusin niimina kui minu erakonnakaasla-sed mitmetel vallarahva koosole-kutel, et rahvas tahab spordihoo-net, eelkõige lapsevanemad. Te-gelikult kõige suurem tänu kuu-lubki valla rahva toetusele, ilmaselleta ei oleks saanud selle ehi-tamist alustada.

Hr. Holm, spordihoone ehita-mine ei ole toimunud seetõttu, etkasutasin ära oma volikogu esi-mehe positsiooni. Teadke, etminu tütar ja vanem poeg ei elajuba aastaid Turbas, elab vaidpraegu veel noorem poeg. Nii on,et oma lastele ei ole ma sedaehitanud. Tean, et olete olnudvastu sellele ehitusele, loomuli-kult on Teil selleks õigus, kuidõigus on ka neil, kes pooldasidseda ehitust. Samuti tean, etkindlasti allakirjutanutest on ol-nud spordihoone ehitamise vas-tu ka Hr. Piilberg. Olen seisuko-hal, et iga lapsevanem ei omavõimalust viia oma lapsi Turbastkuskile mujale sportima. Seenõuab rohkesti aega ja raha,mida täna enamikul veel napib.

8. Nii mina kui minu erakon-nakaaslased teevad kõik neistoleneva, et Nissi kool saaks uuedruumid.

9. Mina ja minu erakonna-kaaslased tõstatasid Riisiperemõisa müügiga seonduva. Mõismüüdi 250.000 krooni eest, võrd-luseks Turbas müüdi 2- toalinekorter 150.000 krooni eest. Ollesmitte jurist ei anna ma hinnangutsellele ostu-müügi lepingule, kuidküsimusi see tekitas küll. Kuna le-pingus olid ka mõisa remondi ko-

hustused, mida ei ole täidetud,siis nõudsin koos erakonnakaas-lastega ostja suhtes sanktsiooni-de kohaldamist. Üllatuseks mullenii mõnigi Teist allakirjutanutestreageeris sellele nõudele vägavaluliselt.

10. Miks ikka mõni vald are-neb, teine mitte. Arenevas vallasrahvaesindajad koos püüavad lei-da vahendeid kuidas rohkem ehi-tada, arendada ettevõtlust, koos-tööd. Teises vallas aga pureldak-se ja selgitatakse, et midagi eisaa, miski pole võimalik ega va-jalik.

Kuigi olen Teie, allakirjutanu-te arvates vastuvõetamatu, ainultenda isiklikke huvisid silmas pi-dav, jätkan koos oma erakonnna-kaaslastega valijatele antud luba-duste täitmist.

LugupidamisegaJUHAN SÄRGAVA

���%��.�/�%%���������%�����%�����

Tere ja head Vabariigi aasta-päeva.

Väga austatud Nissi vallavo-likogu opositsionäärid.

Olen täielikult veendunud, etotsus toetuse maksmise kohta olikahetsusväärne. Kuigi tegelikultseda otsust ei teinud mitte hr.Särgava isiklikult, vaid selle ot-sustas volikogu üksmeelselt eel-misel aastal eelarve kinnitamisel.Seega oleks võinud opositsiooniettepanek olla järgmise aastaeelarvest see summa maha arva-ta, mitte tagantjärgi enda tehtudvigu teiste süüks ajada.

Üldse olen ma väga pettunud,et paljud helged pead volikoguopositsiooni ridadest kulutavadoma vähest aega ainult kritisee-rimisele, just nagu nende kohus-tus ei olekski mõelda, mille ar-velt kokku hoida ja kuidas suu-rendada valla tulubaasi.

Paneksin kirja oma mõtteidka selle aasta eelarve kohta. Olenkõikvõimalike laenude suhteskonservatiivselt meelestatud.Seega ei tõsta ma eelarve kinni-tamisel kätt väga kerge süda-mega. Leian, et volikogu koos-seis, kes otsustas ehitada niivõrdsuure ja mahuka spordihoone, onteinud vastutustundetu otsuse.Kuid nüüd hakkab see valmissaama ja jätta see sisustamataoleks vastutustundetu tegu prae-guse koosseisu poolt. Tegime ot-suse, mis ei rahulda kindlasti Tur-ba spordilembelisi inimesi, kuidvõimaldab alustada tegutsemistpeamistel spordialadel. Kuna val-lavalitsusse on loomisel uus töö-koht, siis on lootus, et spordi-kompleksi puudu jäävad vahen-did hangitakse projektide kaudu.

NB! Valimised on veel kaugel- enne tuleks hulk tõsiseid otsu-seid teha ( näiteks valdade ühi-nemise kohta) ja alles siis võiksüksteist poriga loopima hakata.

Kauni talve jätkumist soovidesTAAVI EHRPAIS

AVALIK KIRI JA VASTU-SED ON NÄHTAVALVALLA KODULEHELWWW.NISSI.EE, KUSSAATE AVALDADAARVAMUST JA LUGE-DA KOMMENTAARE.

LK. 4 MÄRTS

Res Publica – 4 kohta, valimis-liit „Koostöö“ – 3 kohta) tegut-seb teist aastat. Kõigil peaksveel värskelt meeles olemakandidaatide lubadused. Aru-saamatuks jääb Rahvaliidukandidaatide valimiseelne loo-sung – „räägi rahvaga“, millestpraeguseks on järele jäänudvaid sõnakõlks. Selle näiteksvõib tuua AS Nissi Soojuse te-gevuse – kui kinnitati uus soo-jusenergia hind, siis pidi ette-võtte juhtkond korraldama rah-vakoosoleku ja hinnatõusurahvale selgitama, kuid selgi-tused jäidki tulemata. Isegikorteriühistute taotlus kontrolliteostamise kohta (et tuua sel-gust ja läbipaistvust ettevõttetegelike kulude kohta) lükatikõrvale. Detsembris saatsinvolikogu liikmetele selgitavaelektronkirja tekkinud olukorrakohta, kuid tulemuseks sainvolikogu esimehelt mõnitavaelektronkirja (sain sarjata nagupahandust teinud koolipoiss,süüdistades mind „lahmivaskriitikas“). On saanud tavaks,et erimeelsusi käsitletakseväga isiklikult (minu „urgitsemi-ne“ AS Nissi Soojuse kallal lõp-

Paljudele vallaelanikelejääb kohaliku omavalitsuse -vallavalitsuse ja vallavolikogu– mõiste ähmaseks. On neid-ki, kes väidavad, et kogu seestruktuur on liiga suureks pai-sunud. Lühidalt ja lihtsalt onraske arusaadavaks teha,miks on kohalikku omavalit-sust vaja. Eelkõige on kohalikomavalitsus kutsutud tegele-ma sellega, mida üksikisikutel,ettevõtetel ja asutustel on ras-ke ja ebaotstarbekas üksikultlahendada (sotsiaalabi ja -tee-nuseid, vanurite hoolekannet,noorsootööd, elamu- ja kom-munaalmajandust, veevarus-tust ja kanalisatsiooni, heakor-da, territoriaalplaneerimist,teede korrashoidu, koolieelse-te lasteasutuste, põhikoolide,gümnaasiumide ja huvialakoo-lide, raamatukogude, rahva-majade ning hooldekodudeülalpidamist, jne.).

Olla volikogu liige ei ole au-asi, vaid tõsine töö. Sõltub juvolikogu otsustest ja määru-sest valla edasine käekäik.Edukas tegutsemine eeldabkohalike olude, inimeste vaja-duste ja huvide tundmist,

0&�%���%�����%����.��$�����%%������orienteerumist riigi poliitikas jaseadusandluses. Selle aluselon võimalik ja vajalik planeeri-da tegevust ja anda elanikeleülevaadet toimuvast. Volikoguliikme tegutsemise motiividvõivad olla väga erinevad: val-la elu arendamine, rahalinekompensatsioon istungitel jakoosolekutel viibimise eest,endale kasulike otsuste vastu-võtmine, võimu tunnetamine,oma vaenlaste karistamine,huvi volikogu, valitsuse ja asu-tuste tegevuse vastu, oma kin-nisideede realiseerimine, omaaja sisustamine, uute koge-muste omandamine jne. Milli-sed on meie volikogu liikmetehuvid, seda teavad vaid nemadise.

Miks ma ise kandideerisin?Lootsin siiralt, et suudan omateadmiste ja kogemustega ollatoeks volikogus töös, et otsus-tused rajaneksid vastavalt ela-nike, mitte partei või sõprus-ringkonna vajadustele, et eel-arve toimiks kindlate põhimõ-tete järgi, et ei oleks onupoja-poliitikat.

Praegune volikogu koos-seisus (Rahvaliit – 8 kohta,

pes sellega, et volikogu esi-mees küsis – „kas tahad sedakohta endale“).

Minu volikogu liikme voli-tuste peatamise otsus on pro-testiks volikogu, eeskätt koa-litsiooni tegevuse vastu:

1. soovimatus mitte regle-menteerida huviringide ja mit-tetulundusühingute rahasta-mist (tulemuseks ühtede eelis-tamine teistele),

2. reservfondi kasutamisepõhimõtete rikkumine,

3. korruptiivse maigugajuhtimisstruktuuri moodusta-mine vallale kuuluvas äriühin-gus, soovimatus kontrollidaselle tegevust,

4. volikogu esimehe pooltvolikogu istungite nõrk etteval-mistamine ja istungite juhtimi-ne. See on viinud olukorrani,kus istungid on muutunud täie-likuks palaganiks – räägitakseläbisegi, puuduvad sõnavõtud,selle asemel esineb volikoguesimees oma monoloogidega.Rikutakse isegi seda lihtsusta-tud korda, mis on Nissi vallapõhimääruses fikseeritud:

a) päevakorra koostamiseajaks (esimese koosoleku

ajaks) ei ole tavaliselt esitatudveel ühtegi eelnõud (p 19.6),

b) kõik hääletamisele pan-dud ettepanekud ei ole esita-tud kirjalikult (p 19.22).

Äsja tähistati Eesti Vabarii-gi 86. aastapäeva. Tsiteerinpresident Arnold Rüütli pidu-päevakõnet: “Rahvusliku, eeti-lise ja kultuurilise mõõtme säi-limises ei saa aga kindel olla,kui poliitikategemine jääb üks-nes erakondade tasandile ningsuurem osa rahvast on jäetudkõrvaltvaatajaks“. Mõelge nen-dele sõnadele, lugupeetud vo-likogu liikmed. Samas soovinteile arukust õigete otsuste te-gemisel valla elu arendamisel.Paljud arusaamatused on tek-kinud sellest, et ei saada arukohaliku omavalitsuse olemu-sest, mistõttu soovitan, et igavolikogu liige peaks võtma en-dale eesmärgiks enesetäien-damise (olemas on palju häidraamatuid omavalitsuse juhti-mise põhimõtete kohta).

JÜRI LEGONKOVValimisliit „Koostöö“

jyri.legonkov@mail.ee

������123��44����5� �����Ringi juhendajaks on 1998. aastast Sirje Salu-

mets. 1998 aastal alustanud väikesed näitlejad onnüüd jõudnud 7.klassi – Maian Maidra, Santa Ramula,Taivi Simisker, Eveliina Aasamäe, Meelika Kmito.Hiljem on liitunud Karin Maidra, Kristiine Kuutok, BirgitKivimets.

Aastate jooksul lavatatud tükid on : „Punamütsi-ke“, „Lumivalguke ja 7 poialpoissi“, „ Karude lugu“,“Pipi lood“, O.Lutsu „Kapsapea“ ja A.Vahingu muu-sikaline laulumäng „Võlupulber“(2003)

Põhilised esinemiskohad on Riisipere lasteaed,Riisipere Kultuurimaja, Nissi koolimaja ja valla laste-kaitsepäevadel Turba Kultuurimajas ning RiisipereMõisas.

Põhikoolide näiteringide festivalil 2003 sügiseselkoolivaheajal saadi 4.koht ja märgiti ära parima kõr-valosatäitjana Karin Maidra

Momendil on pooleli O.Tanneri „Uuele on vaja õpe-tust“. Selle tükiga tahavad suuremad osaleda ka Har-jumaa kooliteatrite festivalil „Teater 2004“ Viimsis2004 .a märtsis.

2003 aastal liitus näiteringiga ka noorem grupp –Anneli Lebert, Jaana Ojasild, Reelika Veski, SigneTalviste, Lisette Sinijärv, Sander Roosimägi, Silvi-Maria Gustavson ja Keiti Roosimägi. Hiljem liitus tru-piga Kristi Källo. Eelmisel aastal said väiksemadmaha lausa kahe lühikese tükiga „Jonnakas Maie“ ja„Sõnakuulmatud kassipojad“.

Pooleli on V.Kortzetsi näidend „Koll Kalli“

0���%����6��.�������%�����/%%�������������)�������'�%���%')%$���77)%/((����

��!����� ����0� ���5� �8 ��������5!����� � �

Kui ma 1964.a. Turbasse õpetajaks tulin, oli TurbaKultuurimaja tegevus madalseisus. Ringid ei töötanud,aktiivset korrapärast kultuuritööd ei toimunud.

Kui kultuurimaja juhatajaks sai Aime Bahovski, toi-mus küll mõningane elavnemine: tööle hakkas karakter-tantsuring, ansambel ja saadi maha ka ühe ühevaatu-selise näidendiga, kuid pidevat näiteringi tööd ei järgne-nud, sest järjest vahelduvad kultuuritöötajad ei suutnudvõi ei vaevunud seda ette võtma.

1995. aastal korraldas kultuurimaja juhatajaks tulnudAnne Kuusk „Turba memme „ valimise. Siis hakkas EviValdmees, kes sai pensionäride ühenduse esinaiseks,rääkima, et peaks näiteringi looma. Evi Valdmees oli jupaljude aastate eest olnud aktiivne näitleringlane. Et mindvaliti „Turba memmeks“, pakuti mulle seda ülesannet.Hankisime V.Osila näidendi „Kiitus kosjakontorile!“ . Olinjuba memmede valimisel märganud, kui kindlalt ja jul-gelt esines Lehte Murd. Temast saigi üks näidendi tege-lasi. Teise suurema osa võttis endale Evi Valdmees.Mängu liitusid veel Aino Prikk, Vello Niidu ja VilluReimann. Viimase kohta kuulsin ka, et tema oli mängi-nud Turba laval juba Ruts Baumani päevil. Näidend saivalmis ja võeti huviga vastu.

Sellest saime ergutust ja järgmine ettevõtmine olipäris hulljulge – A.Adsoni „Iluduskuninganna“. Õppisi-me seda tervelt 2 talve, enne kui julgesime ülevaatuseleminna, aga seal saime toreda tunnustuse osaliseks –ülevaatuse laureaadi nimetus, parim naiskarakterroll(Lehte Murd), parim kõrvalosatäitja (Siret Rüüberg) jasuuline kiitus veel mitmele teiselegi.

Anne Kuusk lavastas 2001 aastal rahvaliku lühinäi-dendi lauludega. See oli V.Jannseni „Tuhalabida valit-sus“ Millega ülevaatusel pälviti II laureaadi tiitel, ning VilluReimann sai parima meespeaosa tiitli. Samuti märgitiära hea kavalehe kujundus.

Järgmine näidend oli aga jälle pähkel – H.Raudsepa„Roosad prillid“, mille õppimisel tabas meid mitu äpar-dust, mistõttu tuli osatäitjaid välja vahetada ja näidendiesitamine viibis. Lavale toodi tükk 2002 aastal ja aastajooksul anti 3 edukat etendust täissaalidele.

Momendil on käsil O.Lutsu „Pärijad“, millega looda-me märtsi lõpul valmis saada. Seekord üritame ühenda-da inimesi nii Turbast kui ka Riisiperest, oleme ju ühevalla rahvas. INGRID-SIGNE BÄRENKLAU

Meelika Kmito kass Silveri osas „Võlupulbris“

OSKAR LUTS

�������LAVASTAJA INGRID-SIGNE BÄRENKLAU

������������� �����

����������

�����������������

������������� ������������ ��������������������� ���������

���������� �������������������������

��������� ������ �����������

Sander Roosimägi, Keiti Roosimägi, LisetteSinijärv, Anneli Lebert “Sõnakuulmatud

kassipojad”

MÄRTS LK. 5

�%%��((�%�1��9!4:*����'���6����

��� ���������"��05� �

12.03 – Minimissi valimine Nissi Põhikoolis12.03 – Disco Riisipere kultuurimajas13.03 – Pannkoogiteater Riisipere kultuuri-

majas15.03 – Teatrishow lastele “Karlson ja vana-

ema Rosalinda”20.03 – Tantsides ja lauldes kevadesse.

Riisipere kultuurimajas20.03–24.03– Sportlik koolivaheaeg Riisipere

kultuurimajas22.03–24.03– Kultuuriline koolivaheaeg Turba

kultuurimajas22.03 – Riisipere LTK Noorteturniiri 7. etapp

Riisipere kultuurimajas24.03 – “Grease” Tallinna Linnahalllis (Riisi-

pere kultuurimaja)28.03 – Teatriõhtu Turba kultuurimajas.

Oskar Luts “Pärijad”lavastaja I. Bärenklau

29.03 – Riisipere LTK Põhiturniiri 7. etappRiisipere kultuurimajas

�1����03.04 – “Riisipere Laululaps 2004” Riisipere

kultuurimajas06.04 – Harjumaa põhikoolide mälumängu-

turniirRiisipere kultuurimajas

11.04 – Ülestõusmispüha jumalateenistusNissi kirikus

16.04 – Nissi Põhikooli moeshow Riisiperekultuurimajas

16.04 – Disco Riisipere kultuurimajas16.04 – Operetiõhtu Turba kultuurimajas19.04 – Riisipere LTK Noorteturniiri 8. etapp

Riisipere kultuurimajas23.04 – Jüriööjooks Nissi Põhikoolis23.04 – Jürilaat ja Jüripäevatrall Riisipere

kultuurimajas26.04 – Riisipere LTK Põhiturniiri 8. etapp

Riisipere kultuurimajas24–25.04 – “Harjumaa Laululaps 2004” eel-

voorud Aruküla rahvamajas

0��07.05 – Nissi Põhikooli kontsert Riisipere

kultuurimajas07.05 – Emadepäeva kontsert Turba kultuuri-

majas08..05 – “Harjumaa Laululaps 2004” finaal

Aruküla rahvamajas09.05 – Emadepäeva jumalateenistus Nissi

kirikus10.05 – Riisipere LTK noorteturniiri varuetapp

Riisipere kultuurimajas15.05 – Mälumängu III etapp ja male-

simultaanRiisipere kultuurimajas

17.05 – Riisipere LTK põhiturniiri varuetappRiisipere kultuurimajas

21.05 – Nissi valla kevadpidu ja 2003. aastakultuuripreemia üleandmine Riisiperekultuurimajas

22.05 – TOP-10 rahvusvaheliste langetajate-laasijate võistlused

28.05 – Disco Riisipere kultuurimajas30.05 – Esimese nelipüha jumalateenistus ja

kontsert Nissi kirikus.Esineb naiskoor “Nelli”,dirigent T. Kangron

�����1����1����44�� �� ��Näitlemine on üks isemoodi pisik. Istub sul sees, lahti ei saa…Napilt neli kuud tagasi sündis otsus jällegi pihta hakata. Ve-

dajaiks ikka vanad tegijad – Sirje, Erna, Merike. Novembrist tuliJaak. Igavatele kõnetehnika harjutustele lisaks hakkasime katõsisemate tekstidega tegelema. Valisime Kati Murutari „Õnnetänava lugudest“ pildikesed, millest kaks on tänaseks ettemän-gimisküpsed. Teate ju küll seda lugu, kui Kristjan tuleb jõululau-päeval kuusega…Teine stseen on aga dramaatilisest kokkupõr-kest Petersonide köögis, kui selgub, et Allanil on teine naine…

Kummalgi tegelaspaaril on oma pannkoogiretsept, mille jär-gi koogid ka valmis küpsetatakse ja lahkesti etenduse kõrvalepakutakse.

Ootame kõiki, nii teatri- kui pannkoogihuvilisi, 13. märtsil kell12.00 Riisipere Kultuurimajja meiega aega veetma. Pääse mak-sab 25 krooni. Kuna salongiteatrile omaselt vaadatakse eten-dust teelauas istudes, on kohtade arv piiratud. Kohtumiseni.

Näiteringi juhendajaKAJA KAASIK

Koolilastele meeldivad alatineed üritused, kus saab en-nast kostümeerida: Nissi koo-lis on nendeks kohtadeks kar-neval, moeshou, naljapäev jaPLAYBOX.

PLAYBOX – nimi on küllselline välismaine, aga tegijadkõik oma kooli õpilased.

Ürituse eesmärk on imitee-rida mõnda ansamblit või so-listi. Veel parem, kui nende loojärgi saab teha huvitava video.See oli ka selleaastasePLAYBOXI ülesanne – tehavõimalikult huvitav video.

Auhinna saab parim alg-klasside kollektiiv ja parimkeskastme grupp. Võimalikudon ka kõikvõimalikud eriauhin-nad. Seda kõike pidi otsusta-ma auväärt kohtunikekogukoosseisus Nissi Vallavanem

Peedo Kessel, Nissi valla kul-tuurikomisjoni esimees VaidoHolm, Turba Gümnaasiumimuusikaõpetaja IvetaJürisson, noorootöötaja HelinaTalve ja laulja, TV ning raadiosaatejuht Eda-Ines Etti.

Kohtunikud otsustasid alg-klasside osas tunnustada kõi-ki esinejaid, aga peapreemialäks 3.ning 4.klassi segakollek-tiivile, kes tegid järgi ansamb-lit BLACK EYED PEAS looga„Shut Up“. (Silvia-MariaGustavson, Geilika Korm,Mailis Polma, Ira jelumahhova,Vadim Osnats`, Kristiin Karu jaReelika Veski.)

Keskastmes tunnustati tu-gevamaiks koguni kaks grup-pi –6.7.klassi VANILLA NINJAtjärgi teinud looga „ToughEnouh“ (Mari Parts, Marilin

Kilk, Helena Paju, Tea Ilisson,Arvi Künnapuu), ( nemad olidka publiku lemmikud) ja8.9.klassi punt looga „SummerNights“ muusikalist GREACE.( Mirjam Mellis, Katrin Rabi,Birgit Dorbek, Kätlin Kaljumaa,Mai Loit, Maret Lepplaan, And-res Uutma ja Elisabeth Mura-kas).

Huvitamateks faktideksselle ürituse juures oli veel see,et VANILLA NINJA lugu„Tough Enough“ esitati lausakolmel korral ja BLACK EYEDPEASI „Shut Uppi“ kahel kor-ral. Populaarne oli ka „Meiemehe“ lugu „Laisk nagu loom“,sest seda tegid järgi nii5.ja7.klassi ühispunt kui kalapsevanemad ( Joel Joa,Annely Joa, Riina Kilk, KaieSaar ja Merike Koidumets).Peale lastevanemate olid kü-lalisesinejates ka Turba Güm-naasiumist 6 a klass, kes olikülla tulnud meie kooli 6.klas-sile, nende poiste esituses„Kuldsed lindid“ said väga saa-ja vastuvõtu osaliseks. Kõrva-le polnud jäänud ka meie kooliõpetajad ansambli „ Seeliku-küttide“ esituses.( Margit Kullo,Terje Rand, Katrin Õisma, KaieEhrpais ja Natalia Sereda).

Kel suurem huvi – vaada-ke ürituse pilte meie kooli ko-dulehelt www.nissy.ee.

Ja suurimad tänud SaurixiKardirajale toetuse eest!

MARGIT KULLONissi Põhikooli direktori

kt.

���������;��.�����)���77<����'$%��77����*�77/�������-�=

PAKUME SOODUSTUSI:* soodustransport töökohtaja tagasi* olemas söökla* väljaõpe asutuse poolt

NÕUDED SOOVIJATELE:* Vanus kuni 56.a.* Eesti keele valdaminevälisvalvuritel algtasemel* sisevalvuril kesktasemel * Keskharidus* EV kodanik

Kontakttelefonid: 6729320

672 9292, 672 9210

0������������PAKUMETÖÖD:

LK. 6 MÄRTS

��������������� ����

�������������

�������������� ���������������������������

���������������� �������������� ���������������������������������������������

������������������ �������������������

Turba Kultuurimajas igal teiselpühapäeval kell 14.00

� �����������4.-14. aastastele lastele

igal teisel pühapäeval kell 15.30��������

algab märtsikuu teisel poolel

���������������������������� ������������������������������ ���������������������� !"#$�#$!!%���&#$���

�����'������������(�

)�&�"�#�$!"%�)*+�,��,�"������������������-�

PÄEVPÄEVPÄEVPÄEVPÄEVAKEAKEAKEAKEAKESSSSSKKKKKUUUUUSSSSSpensionäridele, puudega inimestele,pensionäridele, puudega inimestele,pensionäridele, puudega inimestele,pensionäridele, puudega inimestele,pensionäridele, puudega inimestele,

tööl mittekäivtööl mittekäivtööl mittekäivtööl mittekäivtööl mittekäivatele inimesteleatele inimesteleatele inimesteleatele inimesteleatele inimestele

��������������� ����� �����������������������������������

�������������� �������� ���� ���������������������������������������������� ���

NB! KÕIGE KOHTA SAAB KÜSIDA LISA-INFORMATSIOONI TURBA KULTUURIMAJAST

VÕI TELEFONIL 67 35 368 ANNE KUUSK

2004. jaanuaris ja veebruaris

surnud:HEINO KIIPSAAR Turbast

JULIA TAVSTÕKINA TurbastPAUL KULL Riisiperest

EINO SIITAM RiisiperestRUDOLF ANJA Riisiperest

MINNA-JUHANNA TAIDEMAA RiisiperestSILVA MÄHAR MunalaskmestSELMA MÜÜRSEPP Tabarast

����������Jelena Pispaneni ja Dmitri Gorjatšovi

poeg �� ��� �����Marju ja Aimar Aareleidu poeg

��������Anu-Mai ja Vahur Kaljumäed tütar ������

Karin ja Teet Lehtmet poeg ���� ��Olga Buševat ja Feodor Reid

tütar �����Reili Kruusemaad poeg �������

Katrin ja Martin Bürklanditütar �������� �

Helis ja Lauri Lalli tütar �����sünni puhul.

�%%��������������%8/����%������((��-����%��%$���'$%$����

Alates 1997. aastast tunnustatakse Nissi val-la väärikamaid kultuuriedendajaid valla oma kul-tuuripreemiaga.

Kultuuripreemia on iga-aastane rahalinepreemia kultuurielu väärtustamiseks ja selleedendajate tunnustamiseks Nissi vallas. Kultuu-rielu mõistetakse antud juhul laiemas tähendu-ses, hõlmates loomingut, haridust, kasvatust,teadust, rahvakultuuri, sporti jms valdkondi.

Kultuuripreemia määratakse isikule või kol-lektiivile viimaste aastate eriti silmapaistvate saa-vutuste eest.

Kultuuripreemia komisjon ootab teiepoolseidettepanekuid preemia määramiseks. Vastavasi-sulisi vabas vormis taoltusi võivad esitada niifüüsilised kui juriidilised isikud oluline on vaidära tuua esitamise üksikasjalik põhjendus. Lisa-da võib selgitavaid materjale, artikleid, fotosidjmt.

Kultuuripreemia 2004 antakse üle valla ke-vadpeol 21. mail Riisipere kultuurimajas.

��������%���&%����$������%�

Kiuslik ilmataat pani sel aastal 3-etapilise Alema ka-rikavõistluste korraldajad ja suusatajad tõsiselt proovi-le. Kõige esimene etapp, mis pidi toimuma 11. jaanua-ril jäi ära lumepuuduse tõttu. Järmise, 1. veebruaril toi-munud klassikaetapi suusatajate hulka vähendasid lu-metormis umbetuisanud teed ning rasked rajaolud. Öölvastu kolmandat 7. veebruaril toimunud vabastiili etap-pi, muutis allasadanud lumi võistlusteks ettevalmista-tud raja olematuks. Siiski – tõsiseid tegijaid ei huvita-nud miski, sellest annab tunnistust pikk nimekiri pari-matest, mis on allpool ka ära toodud.

Kokku oli sel aastal võistlustest osavõtjaid üle viie-kümne, kuid järgmistel aastatel ootame veelgi suure-mat võistlejate arvu.

Traditsiooniliselt kosutas võistlejaid ja ergutajaid soetee ja lõke, ning kommid-küpsied. Iga vanuseklassiesimestele jäi mälestuseks Alema karikavõistluste ka-rikas ning kõik parimad sai auhinnalaualt valida omalemeelepäras auhinna.

Vanuseklass M<91 Ken Miido2 Gent Gubinski3 Rasmus Õisma

Vanuseklass N<91 Kaisa Elfenbein2 Kelly Miido3 Kaisa Ehrpais

Vanuseklass M10-121 Silver Trigub2 Joosep Lall3 Andre Simo Gubinski

Vanuseklass N10-121 Raili Kont-Kontson2 Liis Arras3 Eliisa Elfenbein

Vanuseklass M13-151 Mark Joa2 Anti Jürjendal3 Kustas Sinijärv

�14�"� �� �"� Eesti Vabariigi Valdade XII Talimängude raa-

mes osalesid nii Aegviidus kui ka Ebaveres suusa-tajad Ain Kilk, Aivo Traks ja Vello Eiland jättes ülehulga aja Nissi Valla suusaprotokollidelehtedele.Samuti olid tublid Lauatennises osalejad,osaleti Ebaveres finaalis.

� Võrkpalliturniirid toimuvad 17.–18.aprillil, re-gistreeritud peab olema 01.apriliks

� Valdade suvemängud on aga kavas 26.–27.juunil Märjamaal. Meil on ju sportlasi japotensiaali, miks mitte nii lähedal suurema arvugaosaleda.

� 23. veebruaril algusega kell 15.00 toimusAlema Suusaradadel ühiselt organiseeritud vastlaeelne-trall. Kaasa lõid Orhivar, Alemaa &Mets, Rii-sipere Kultuurimaja. Tänavu oli organiseerijatenakaasatud Riisipere Kultuurimaja spordiringi juhen-daja Gerly Kedelauk,beebikooli juhendaja KatrinÕisma, abilised Risto Kauder,Kalev Heinpalu. Rõõ-mu tundsid nii organiseerijad kui ka osalejad. Ühi-selt sõidetud vastlaliust, suusasprindist, rahvusmän-gudest, reesõidust. Söödi vastlakukleid ja joodi teed,mille eest hoolitsesid Tanel ja Taavi Ehrpais. Tege-mist jätkus ka vurrivalmistajatele ja selle keerutaja-tele. Lõke, mis külmunuid soojendas ja elujõuduandis.Meeldejääv oli poolpimedas lõpetades ja ko-duteed alustades imetleda põlevaid lapiküünlaidoma imelise kuma ja vaigulõhnaga. Rahvakultuurija kommete taastamine on jõud, mis seob ja annabjõudu uuteks ettevõtmisteks. Suur tänu kõigile, keslõid kaasa vastatrallil või nautisid seda perekeskelõigel päeval 24. veebruaril. Aitäh Tanel ja TaaviEhrpaisile võrratute suusarada ning vastuvõtu eest!Kõik, kes armastavad talisporti naudivad suusaela-musi Alemal.

� Kultuuriministeeriumi projekti raames sportlik-kultuuriline kevadkoolivaheaeg raames (taoltus lei-dis rahastamist) toimuvad Riisipere Kultuurimajasspordialade tutvustamine ning võistlused-lauatennis,korvpall,võrkpall.Täpsem info kultuurima-jast.

Kasutage seda mida õigeks peate ja soovite.EVI VENDLA

Riisipere kultuurimaja juhataja

Vanuseklass N13-151 Kelly Meiessaar2 Tiina Alamaa

Vanuseklass M16-211 Timmo Tammemäe

Vanuseklass N16-211 Mari-Liis Sinijärv

Vanuseklass M22-441 Olev Murd2 Taavi Ehrpais3 Ain Kilk

Vanuseklass N22-441 Regina Reiljan2 Annely Gubinski

Vanuseklass M>451 Ats Kütt2 Anatoli Rjabov

Vanuseklass N>451 Eha Tolm2 Juta Lehtme3 Anne Pesti

Et võtta kõik päikeselistelt ilmadelt ning suusalumelttoimub Alema rajal viimase lume võistlus. Võistlusekuupäev ei ole veel kokku lepitud, eeldatavasti toimubüritus märtsi lõpul. See on viimane hea võimalus võttakevadväsimuse vastu üks tervislik energiasüst! Täpse-mat informatsiooni võistluste kohta saab telefonil 5176034 ja e-maili aadressil tanel.ehrpais@rmk.ee.

Ootame rohket osavõttu!TANEL EHRPAIS

�((�����(��((������&%��� ��-��)#�'��%��%

On 30. jaanuari õhtu.Sigin-sagin koolimajas.Kõikjal võib näha ebaharilikkes kostüümides modelli-

hakatisi.Mis toimub?Algamas on Turba Gümnaasiumi iga-aastane moeloo-

jate konkurss. Teema on väga sobilik ilmastikuoludega –JÄÄ. Konkursitingimuste kohaselt tuleb kostüümid valmis-tada algusest lõpuni ise, ilma kõrvalist abi kasutamata.

Veel viimased viimistlused ning jõukatsumine võib alata.Osalevad põhikooli ja gümnaasiumi klassid. Klassi

võistkonna suuruseks on kuni kuus õpilast. Iga kollekt-siooni juures hinnatakse teemakohasust ja ühtsust, �üriivalvsale silmale ei jäänud märkamata ka modellide liiku-mine ning koostöö.

Otsuse langetamine kujunes �üriile küllaltki raskeks,sest vaeva olid näinud nii suured kui väikesed. Ära märgi-ti kõik osalejad, kuid parimateks kuulutati järgmised:

I koht – 11. klass (kollektsiooni siduvaks elemendiksoli kasutatud hulgaliselt peeglikilde)

II koht – 10. klassIII koht – 6A klassAuhinnad jagatud, algas tants.Tore moeloojate võistlus oli.

PILLE PALTSTurba Gümnaasiumi huvijuht