Teataja nr 19, sügis 2007

  • View
    229

  • Download
    1

Embed Size (px)

Transcript

  • Kati, Raimond ja Kanepi kasukas (foto: Ele Sepp)

    Sgis 2007 Nr. 19

    Ksit muudab neid, kes sellega tegelevad, ja edasi juba neid, kes nitus tel/meistrikodades sellest osa saavad, ning kindlasti ka neid, kes ksi-tesemeid igapevaelus tarbivad. Vrt k-sitese antakse edasi jrgmistele plvedele. Vaimne prand ja ksitga seotud vrtuste psimajmine olid teemaks Phjamaade Ksithenduse konverentsil Reykjavikis. Mtle globaalselt ja tegutse lokaalselt.

    Phjamaade hisfoorumi paneeldiskus-siooni heks teemaks oli UNESCO Vaimse Kultuuriprandi konventsiooni rakendami-ne erinevates riikides. Kuidas tagada tradit-siooniliste ksitoskuste elujulisus, nende kaitse, silitamine, taaselustamine ja edasi-andmine see on meie lhiaastate peamine lesanne. Oma edulugudest ja probleemi-dest otsustati knelda Phjamaade ksit-henduste iga-aastastel nupidamistel.

    Ksitliidu kontaktid Phjamaadega on tusujoones. Eelmisel suvel korraldasime Sa-gadis ksitlaagri ja aastatel 2010 2013 on Eesti esmakordselt Phjamaade ksitlii-kumise juht. Reykjavikis anti teatepulk kol-meks aastaks Norrale ja siis on meie kord.

    Oleme palju ppinud Phjamaade k-sitorganisatsioonidelt aga samas vime uhkust tunda, et meil on silinud rohkesti paikkondlikke ksittraditsioone ja oskusi.

    Kevadel olime koos Otepl, kus thista-sime 15 taastegutsemisaastat rahvarivatee-malise konverentsi ja XII ksitpevadega. Augustis alustasime uue arengukava kirjuta-mist. Ikka selleks, et seatud eesmrkidel p-sida ja uusi olusid paremini kasutada.

    Kooliaasta septembris algas vikeettevt-jate koolitusega Tallinnas ja kevadeks peaks see toimuma 11 koolituskeskuses. Jrgmine aasta toob kaasa tootearenduse teema. Ok-

    toobris avasime Rahvariva Nuandekoja Tallinnas. Rahvariva alaliit otsib tuge ja vimalusi rahvarivaste propagandaks. Olen kindel, et nende tegevusest kuuleme lhiae-gadel rohkem, sest rahvarivast tahab kanda aasta-aastalt rohkem inimesi ja sugugi mitte ainult laulu- ja tantsupeol.

    Ringid mber ksit Tallinnas ja L-ne-Virumaal olid edukad ning annavad lootust, et ka mujal maakondades avatud meistrikojad ja ksitpoed laiemat tutvus-tamist leiavad.

    Loodame, et meie uus leskutse ksi-t uuele ringile ehk ksit leiukamber Eesti Ksit Majja leiab heakskiitu ja jr-gimist maakondades!

    Liivi Soova,

    ksitliidu juhatuse esimees

    nnitleme!Maiken Mndit ttre Mirtel Helena ja Katrin Lkki ttre Milda snni puhul.

    Rm ksitst!

    Valgamaa Rahvakunsti ja Ksit Keskseltsi ning selle juhti Marge Tadolderi ERKL aastapeva thistamisele kaasaaitamise eest.

    Rahvarivameistrite alaliitu ja selle juhti Anu Randmaad ning Igor Tnuristi ksitliidu aastateemale - rahvariide pealisrivas - phendatud nituse ja demonstratsiooni korraldamise eest Otepl.

    Kiidame!

    nnitleme!Maiken MnditMaiken Mndit ttre Mirtel Helena ja Katrin LkkiKatrin Lkki ttre Milda snni puhul.

    Valgamaa Rahvakunsti ja Ksit Keskseltsi ning selle juhti Marge TadolderiMarge TadolderiERKL aastapeva thistamisele kaasaaitamise eest.

    Rahvarivameistrite alaliitu ja selle juhti Anu Anu RandmaadRandmaad ning Igor Igor TnuristiTnuristi ksitliidu aastateemale - rahvariide pealisrivas - phendatud nituse ja demonstratsiooni korraldamise eest Otepl.

    Kiidame!

    Aastateema 2007 Rahvariide pealisrivas

  • 2

    15 aasta

    t

    (taas)k

    sitliitu

    12 aastat ksitpevi

    Sellel peval thistati Eesti Rahvakunsti ja Ksit Liidu snnipeva. Titus ju tna-vu 15 aastat ksitliidu taastamisest. (1929.aastal loodud Eesti Kodutstuse Edenda-mise Keskseltsi tegevust taasalustati 1992, aastast 2004 uus nimi Eesti Rahvakunsti ja Ksit Liit.)

    Otep Kultuurikeskus oli rahvast tulvil. Thtpeva oli tulnud thistama arvukalt k-sittegijaid ja -huvilisi, palju spru, klali-sed Soome ksithendusest.

    nnitlusi, tervitusi, palju hid ja tunnus-tavaid snu tlesid Valgamaa juhid, ksit-liidu toetajad ja sbrad, Soome kolleegid.

    Meenutati algust. Taastamiskoosoleku protokollist nr.1 29. jaanuarist 1992 vib lugeda, et ksitliidu tegevuse taastamise algatusgruppi kuulusid V. Kotkas, S. Nu, L. Soova, A. Sootna, J. Kajandu, A. Raud, A. Arro, I. Baumeister. Protokolli lisas on ka osalejate nimekiri, kohal oli 52 inimest. Koosolekut juhatas nii tol korral kui ka nd, 15 aastat hiljem Igor Tnurist. Teisel koosolekul 5. veebr. valiti juhatuse esime-heks Liivi Soova.

    Esialgu otsustati kivitada jrgmised toimkonnad: tootmine ja korraldus, kooli-tus, rahvarivad, kangakudumine, meeste ksit, naiste ksit.

    Nii see algas. Kuhu oleme tnaseks judnud, mida 15 aasta jooksul teinud, see on kigile nha: meil on palju spru, koos-tpartnereid, tegevus on laienenud le Eesti, on kujunenud traditsioonid, nitused, laadad, konkursid

    Mida pidada kige olulisemaks 15 aas-ta jooksul saavutatust?

    Sellele ksimusele soostusid he lausega vastama need kaksteist taastajaliiget 52-st, kes olid nii esimesel koosolekul 1992. aastal kui ka nd 15. snnipeval. Kik nad on need aastad olnud ksitliidus tegevad vi nii vi teisti sellega seotud.

    Silvi Allimann: Kige olulisemaks pean, et selts ldse taastati, et kunagi alusta-tut edasi viia.

    Eevi Astel: Thtis on see, et rahvakul-tuur on elujus ja lheb edasi, et ksitlii-dul on tublid eestvedajad.

    Silja Nu: Et oleme judnud niikau-gele, kus me oleme, et meil on alaliidud, konkursid, koht, kus nitusi korraldada Et meid on mrgatud.

    Mare Parts: Kige thtsamaks pean ksit jrjepidevust, tohutut arengut selles vallas. Ksitliit tegutseb kunagise Uku jl-gedes, aga palju laiemas mahus.

    Reet Piiri: Oluline saavutus on, et mte on viidud laiali le Eesti, et on kujunenud tugev keskorganisatsioon, kes suudab silma peal hoida ksit kvaliteedil, aitab tsta sel-le taset. Ssteem on hsti toiminud.

    Heli Raidla: Arvan, et thtis on tugev juhtimine, et tegevus on laienenud kiki-desse maakondadesse, et pidevalt saab uusi mtteid ja ideid.

    Tiiu Raime: Vga oluline on koolituse korraldamine, et petatakse vlja uusi tegi-jaid, arendatakse oskusi.

    Mare Sihvre :Kige suurem saavutus on ksittegijate he mtsi alla koondamine, et on vimalik saada tuge, nu, petust. Va-rem seda vimalust ei olnud. Praegu ttab ssteem vga hsti.

    Eeva Talts: nnestumine on see, et te-gevus on levinud le Eesti, et maakondades on kujunenud ksitkeskused. Rahvusliku ksit vrtustamise pinnal on oluline, et ei kaoks meile omane peen ksit (nput). Thtis on ka ksit ajakohastamine kon-kursside kaudu.

    Igor Tnurist: Ksitliit on leidnud oma nii, loob jrjest uusi rakendusvi-malusi, laiendab tegevust, arendab ja oskab tegijaid suunata ning tekitab tegemise vastu huvi.

    Ene Vohu: Kige thtsam, et loodud on ssteem, ksitvrgustik le Eesti. T on kulgenud kahes suunas: esiteks seesmine huvitav tegevus ja teisalt suund vljapoole, oskus teha end nhtavaks paljude avalike rituste kaudu (laadad, mgivrgustik, konkursid).

    lle Vrno: Saavutus on see, et ksit-liit tegutseb jtkuvalt, on elujuline ja laie-neb pidevalt.

    Kultuuriministeeriumi rahvakultuuri nuniku Eino Pedaniku hinnang:

    Ksitliit on 15 aasta jooksul edukalt titnud oma missiooni vrtustada ja eda-

    si arendada esivanemate prandit. Aastate jooksul on oluliselt edasi liigutud. Organi-satsioon on muutunud tugevaks, on tegus juhatus, kaasatud on tippspetsialiste. Eriti viimastel aastatel on mrgatav tohutult suur areng, uued algatused, pd juda kigi te-gijateni maakondades, neid abistada jne.

    Et edasi liikuda, oleks senisest enam vaja tegelda jrelkasvuga, alustades lasteaiast, koolist, likoolist. Koosts kultuuri- ja ha-ridusministeeriumiga tuleks luubi alla vtta koolide ppeprogrammid, koostada lhiaas-tate tegevuskava. Ees seisab veel suur t, aga ksitliidu senisele tegevusele on minu hinne viis pluss.

    Peva teisel poolel oli kavas konverents 15 aastat ksitliitu.

    Lbusa meeleolu li alustuseks Seto K-sit Kogo lauluansambel, kes kokkutulnuid toreda omaloomingulise snnipevalauluga tervitas.

    Konverentsi teema lhtus aastateemast - rahvariva pealisrivas. Tore kokkusat-tumus, sest ka 15 aasta eest oli taastegevust alustava liidu ks esimesi tteemasid rah-varivad.

    Suure t oli konverentsi ettevalmista-misel ra teinud rahvariva alaliit. Alaliidu juht Anu Randmaa andis levaate tehtust, tutvustas nitusele vlja pandud pealisriva-komplekte, mille autoriteks olid rahvariva-meistrid le Eesti.

    Phjaliku ettekande teemal Eesti talu-rahva lerivad 19. sajandil tegi Reet Piiri.

    Ulatusliku levaate said kokkutulnud Soome rahvarivastest videofi lmi ja slaidide vahendusel. Kohal olid kaks Soome rahva-rivaspetsialisti, Leena Holst ja Leena Hok-kanen, kes nhtut kommenteerisid.

    Pev lppes rahvarivaste demonstrat-siooni, hoogsa laulu ja tantsuga.

    Teine pev ti pikese, hommik algas sama energiliselt ja oli sama tegus kui eelminegi, oli

    ksitpev.

    Kaheteistkmnendat korda kogunesid ksitmeistrid ja -huvilised traditsioonili-

    Oli maikuu neljas

    pev. Lumekirmes ja vihmane Ote-p. Ilm seekord ei soosinud, kuid selles pevas oli nii

    palju sdamesoojust, hid snu, toredaid kohtumisi Oli vga ilus pev.

  • Uus algatus

    Ksit leiukamber

    Selle eest, et 20. sajand muutus ts-tus- ja mitte ksitsajandiks, vime pal-juski tnulikud olla Henry Fordile. Oli ju tema maailma esimese teliselt efektiivse liikuva tootmisliini ehk konveieri kivita-ja omanimelises autoimpeeriumis. Liinid undasid tiel vimsusel ja tlised suun-dusid hanereas tle massikaupa vorpiva-tesse vabrikutesse ja tehastesse. Ksitle hakati lpukella lma.

    Aga enne, tnaseks polegi ksit ajalukku vajunud, vastupidi, sellele en-nustatakse koguni olulist kohta tulevikus. Esiteks on ksittoodete valmistamine energiasstlik, teiseks on need kvaliteet-sed ja kestavad kaua. Asja kauakestvus vimaldab kituda sstvalt tooteid pa-randada, mber teha vi kasutusotstarvet muuta. Sellega pikeneks oluliselt tarbimi-se tskkel ja hiskond orienteeruks aja-pikku tagasi tarbimiselt sstmise