Reklaamlehe tootis Eesti Päevalehe teema- ja erilehtede osakond | Narva mnt 11E, TallinnProjektijuht: Artur Jurin | artur.jurin@lehed.ee, tel 680 4517

Tehnika ja inimeneVEEBRUAR/MÄRTS 2013

2 Tehnika ja inimene

PROOVISÕIT

Uus Mitsubishi Outlander sobib eelkõige neile linna-maasturi huvilistele, kellele on tähtis ruumikus, 7 iste-kohta ja keskmisest võime-kam nelikvedu.

Raivo Murde

Tänavu jõuab müügile uusi linnamaastureid nagu laudu saeveskist. Mitsubishi Out-landeri kolmas põlvkond pais-tab omadustelt nende hulgas positiivselt silma. Suvel toob aga Mitsubishi turule Outlan-deri, millel polegi maailmas võistlejat. Mudelivalik täieneb esimese pistikuhübriid-maas-turiga, mis suudab elektrijõul sõita kuni 55 kilomeetrit.

Mitsubishi mudelivalik on praegu ahtake, koosnedes peamiselt vananenud toode-test, mille tootmine lõpusirgel. Uuest Outlanderist kujuneb margi müügivedur, sest Mit-subishi uuematest mudelitest on elektriauto iMiev ja väi-kemaastur ASX oma värskust kaotamas. Outlander III pee-geldabki Mitsubishi uusi suun-dumusi – sportliku imago ase-mel on rõhuasetus mugavusel ja elektriajami kasutuselevõtt laieneb veelgi.

Kui eelmise põlve Outlander tegi läbi kardinaalse arengu-hüppe, muutudes suuremaks, rikkalikumaks ja võimekamaks crossover’iks, siis praeguse uuenduse käigus vähendati tublisti auto kaalu ning lisati luksust nii väljanägemisele kui ka varustusse. Tulemus

MITSUBISHI OUTLANDER 2,2 DIISEL AT 7 ISTET Võimsus, kW (hj): 110 (150) Pöördemoment, Nm: 360 Suurim kiirus, km/h: 190 Kiirendus 0–100 km/h, s: 11,7Keskmine kütusekulu, l/100 km: 5,8CO2 pääst, g/km: 153 Pikkus/laius/kõrgus, mm: 4655 / 1800 / 1680Telgede vahe, mm: 2670Pakiruum 7/5 istet, l: 145–938 /550–986Hind: 37 900 eurotBaasmudel 2WD 2,0 bensiin, 23 500 eurot

Ajatu soliidsus tõrjus agressiiv-suse. Palju kritiseeritud odava väljanägemisega kõvast plast-massist armatuurlaud on välja vahetatud pehme ja soliidsema kattematerjali vastu ning selle keskel särab meelelahutuskes-kuse suur puutetundlik ekraan. Keskkonsool on aga viimase moe järgi tehtud musta läikkat-tega, kuhu iga viimanegi sõr-mejälg nähtavalt jäädvustub. Just kehv viimistlus oli eelmise Outlanderi peamine puudus.

Kui võrrelda Outlanderit populaarsema linnamaas-turi Honda CR-V-ga, siis sõi-dumugavuselt ja juhitavuselt jääb Mitsubishi veidi alla. Honda on sõiduautolikum ja Mitsubishis leidub veidi roh-kem maasturit. Esiteks on Outlanderil tublisti kõrgem

Suur pereauto eriti kehvadele teedele

kliirens ja teiseks tõhusam nelikveosüsteem. Tõsi, baas-mudel on üksnes esiveoline, kuid ülejäänud versioonidel on nupust lülitavad kolm töörežiimi: nn ökonoomne nelikvedu, kus tavaolukorras veavad vaid esirattad; tava-režiim, mil auto määrab ise vastavalt teeoludele sobiva nelikveo ülekanded; maksi-maalse võimekusega lukusta-tav nelikvedu kriitilisemateks olukordadeks.

Ka mootorid on Outlan-deril vähemalt paberite järgi CR-V-st veidi säästlikumad. Enne kui müügile saabub eriti säästlik pistikuhübriid, kuulub valikusse kaks jõual-likat – 2,0-liitrine bensiini- ja 2,2-liitrine diiselmootor. Peale tavapärase käsikasti

pa k uta k se esi mesele ka variaatorkäigukasti ja diislile automaatkasti. Viimatinime-tatud kombinatsiooni saigi testitud ja minu hinnangul on see ka kõige sobilikum variant korralikku nelikvedu pakkuvale linnamaasturile. Diislil on piisavalt jõudu ja pöördemomenti ning kor-ralik automaatkäigukast on üldjuhul parem valik kui variaator. Üks suur miinus diislil muidugi on, see mak-sab bensiinimootoriga mude-list sõltuvalt varustusversioo-nist 4000–9000 eurot rohkem. Sellise investeeringu tasuvus on väga küsitav.

Paljulapselise pere jaoks on mõru lahendus ka see, et seitset istekohta on võima-lik saada üksnes kallimatel

tippversioonidel. Viimased on küll ülirikkalikult varus-tatud näiteks adaptiivse kii-rusehoidiku, ksenoontulede, nahkistmete, esikokkupõrke vältimise süsteemi, võtmeteta käivituse ja muu turvalise ja luksuslikuga, kuid maksavad ka palju – sõltuvalt mootorist 31 900 või 37 900 eurot. Neid mugavusseadmeid ei lase aga piisavalt nautida vali rehvimüra. Eriti kui auto all on mürarikkad naastrehvid, peab juht kaasreisijatega vest-lemiseks kõva häält tegema.

PLUSSIDRuumikus, varustus, nelikveo võimekusMIINUSEDRehvimüra, 7 istekohta vaid kallimatel versioonidel

on veelgi pereautolikum. Ei ole enam sportlikule imagole viita-vat lõrisevat lõuga. Selle asemel vaatab vastu peen naeratus.

3

2

x

628€

339€22min22min

Kiirlaadija

KergemVäiksem

Harjadeta hooldusvaba mootor

48% pikem tööaeg

Võimsam Kiirem

Combokit DK1445Komplektis akutrell BDF440 ja harjadeta mootoriga akulöökkruvikeeraja BTD133Akulöökkruvikeerajal maksimaalne pöördemoment 160 Nm. Akutrelli maksimaalne pöördemoment Kõva/pehme: 41/25 Nm. Komplektis on lisaks tööriistadele kiirlaadija ja 2 tk 3.0Ah akut.

Laadimisaeg 22 minutit!!!

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mass AS - Kalda 7d, Mastermann - Suur-Sõjamäe 50A , Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44, Terätoimituse Eesti OÜ - Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13, Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla-Tehnika 30, Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees -Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Laagri: BTIsolatsioon OÜ - Vae 6 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2 Kampaania hind kehtib kuni 30.04.2013. Hind on soovituslik ja sisaldab käibemaksu.

Akutrelli valikut alusta akude võrdlusest

Tehnika ja inimeneFoto: Shutterstock

Akutrelli tähtsaim komponent on aku, mis määrab suuresti ära selle, kui efektiivselt saab tööriista kasutada.

Vilve Torn

Soovin endale osta head akutrelli. Otsin midagi, millega saab tööd teha ja mis peaks vastu aas-taid. Nõnda võiks sõnastada kodukasutaja nõudmised akut-rellile. Ometi minnakse ostuga sageli alt, kui valiku tegemisel lähtutakse vaid soodsast hinnast.

„Tihti valitaksegi trell ainult hinna järgi. Ei arvestata sellega, et kui tahetakse head ja odavat asja, siis tuleb osta kaks asja – üks hea ja teine odav,” ütleb Bauhofi arendusjuht Artur Ande. Kui klient täpselt ei tea, millist trelli valida, peaks alustama sellest, et tehakse endale täpselt selgeks, milleks tööriista vaja on ja kui sageli hakatakse seda kasutama. Kui igapäevaselt, soovitab Ande eelistada tööriista kõrgemast hinnaklassist, kui umbes 1-4 korda kuus, siis keskmisest hin-

naklassist, kui alla korra kuus, sobib ka madalama hinnaklas-siga toode.

AkudKodukasutajad eelistavad sageli vana kooli akudega trelle, mis hakkavad müügilt vaikselt kaduma. Need tunneb ära sood-sama hinna ja lühendite Ni-MH (nikkelmetallhübriid) ning NiCd (nikkel kaadium) järgi. Artur Ande sõnul jäävad nende trellide hinnad 30-100 euro vahemikku.

Teadlikumad ja kogenumad tarbijad valivad aga uuema põlv-konna Liitium-ioon (tähisega Li-Ion) akudega trellid, mille hin-nad algavad 45 eurost. „Kõik juh-tivate tööriistatootjate uued masinad, mis turule tulevad, on juba Liitium-ioon akudega,” tõdeb Ande.

Paljude brändide puhul arvestatakse juba sellega, et masinatele sobiksid sarnased akud ja laadijad. Näiteks toob Artur Ande olukorra, kui inimene on endale eelnevalt soetanud Makita 18V Liitium-ioon akuga

masina, võib ta soovi korral osta hiljem ka ilma akude ja laadija-teta (Z-seeria) masinaid. See tähendab aga olulist hinnavõitu.

Ent, mis on viga vanema tüübi akudel, et järjest enam tuleb turule Liitium-ioon aku-dega masinaid? Põhjuseid on palju. Vanema tüübi akude viga on see, et need tühjenevad aja möödudes iseeneslikult ja kui neid vahepeal ei kasutata ega laeta, ei pruugi need enam voolu sisse võttagi. Liitium-ioon aku-dega seda muret ei ole. Liitiuma-kudel pole mäluefekti, mis tähendab, et laadida võib pool-

tühja akut, kartmata et aku mahutavus väheneb. Ka pole neil iseeneslikku tühjenemist. Kui olete aku täis laadinud, võite pool aastat hiljem sellega kohe tööle hakata. Tänu nendele teh-noloogilistele uuendustele pike-neb liitiumakude kasutusiga võr-reldes Ni-Cd ja Ni-MH akudega kordades.

„Aasta pärast liitiumakuga trelli uuesti kasutades on see sama hea, kui just laetud,” selgi-tab Boxes müügiesindaja Veigo Hallikma. Ka kasutuskordade arv on väidetavalt 1000, ent ehitajate praktika näitab, et liitiumakud

kannatavad 300-500 laadi-mistsüklit.

Laadimisaeg sõltub enamasti aku mahutavusest, ehk amper-tundidest (Ah). Makita 1,3 Ah NiCd ja Li-Ion akude laadimisaeg on 30 minutit. Makita 3,0 Ah Li-Ion aku laadimisaeg on aga vaid 22 minutit.

VõimsusAkutrellide võimsuste vahemik on väga lai. Kindlasti ei pea endale koju kõige võimsamat trelli soetama, sest kodukasutu-ses jääb võimsamate trellide potentsiaal tihti kasutamata.

„On nii 14-voldiseid kui ka 18-voldiseid. Esimesed on oda-vamad, nende pöördejõudlus on ka väiksem, ent kodutarbija jaoks pole see nii oluline kui profile,” arvab Veigo Hallikma.

Betooni sisse aukude tegemi-seks soetatakse tihti mõnevõrra kallim trell, millel on ka löögi-funktsioon. Müügil on aga ka juba universaalpuurid, millega saab betooni sisse puurida löögi-funktsioonita akutrelliga.

„Akutrell on n-ö universaal-sem tööriist, millega saab auke puurida ja kruve keerata. Aku-löökkruvikeeraja erinevus tavat-rellist on see, et lisaks kruvi kee-ramisele antakse kruvile ka löö-giimpulss, mis pikemate kruvide keeramisel on oluliseks abiks,” selgitab trellide vahesid Ande. Tavatrelli ja löökkruvikeeraja eri-nevus tulebki välja pigem pike-mate kruvide keeramisel.

Akulööktrellil on ¼” sisekuus-kant tööriistakinnitus, mis kii-

rendab erinevate kruviotsikute vahetust oluliselt. Müüakse ka ¼” otsaga puure, mida saab löökkruvikeerajaga edukalt kasu-tada.

Praktiku soovitus: Väldi tundmatut firmat

OÜ Kodukate juhataja Kristjan Talviste soovitab kodukasutajal igal juhul vältida väga odavate, väikese akumahuga (1-1,2 Ah) Ni-MH ja NiCd akudega trelle. „Nendega ei saa isegi väikeseid töid tehtud, sest aku kestab vähe. Laed ära, lased kolm kruvi kinni ja laed jälle,” kirjeldab ta. See on põhjus, miks ta ei soovita nõrka trelli osta isegi siis, kui seda on harva vaja. Trelli valides soovitab ta vaadata aku mahuta-vust – mida mahutavam, seda pikem on ühe laadimiskorra töö-aeg. Ta soovitab valikul eelistada tuntud tootjate Makita, Bosh, Dewalt, Hitachi tööriistu, mille puhul võib isegi odavama klassi ja nõrgema akuga trellilt (1,3 Ah) loota, et see teeb oma töö ära. Lisaks on kvaliteetne tööriist kergem ja käepärasem, laadija töötab ja laeb kiiremini. Löökfunktsiooniga kruvikeeraja eelisena nimetab Talviste seda, et see ei vääna tööd tehes kätt ja selle jõud on kruvi keeramisel suurem, samas tarbib see ka roh-kem akut. Kodukasutajale, kes soovib aga universaalset töö-riista, sest selle sisekuuskant tööriistakinnitusele ei saa puuri kinnitada.

4 Tehnika ja inimene

Eestlased on leiutaja rahvasInnovatsioon saab alguse leiutajast ja leiutisest – seda teavad juba ammusest ajast kusagil Euroopas suure mere ääres asuva Leiutajateküla elanikud. Et loov mõtlemine ja tegutsemine on jätkuvalt au sees ka Eestis, tõestab allolev lugu.

JUHTMEVABA PARKIMISKELL 2008. aastal unustas Märt Pik-kani papist parkimiskella välja panemata ja kruttimata ning sai trahvi. Sellest alates mõtles ta seadmest, mille elektrooniline kell näitaks automaatselt auto seiskamise aega. Et Märt on arvutite elektroonikat õppinud ja tal on elektroonikaseadmete väljatöötamise kogemus, mõis-tis ta kohe, et suudab sellisest seadmest ka müüdava toote teha. Aasta hiljem alustas ta toote kallal tõsisemat tööd ja 2012 tulid müüki esimesed tehasest tulnud parkimiskellad.

Uudse parkimiskella paigal-damiseks ei pea auto ilupaneele lahti võtma ega seadmeid auto elektrisüsteemiga ühendama. Nii säilib auto garantii ja soovi korral saab parkimiskella ümber

paigutada või teisaldada. Kella-patareid peavad vastu vähemalt pool aastat. Elektroonilist par-kimiskella saab kasutada kõik-jal ja seda on edukalt katsetatud paljudel sõiduautodel. Märdil on aidanud parkimiskella toota 13 inimest, suurt abi osutasid ka EAS ja EKA. Praegu on par-kimiskellal edasimüüja Lätis, kuid edasi liigutakse teistesse Euroopa riikidesse, kus parki-miskellad on väga populaarsed. Märdi leiutatud parkimiskell sai ajakirja TopGear digitaalsete parkimiskellade katses parima tulemuse.

Juhtmevaba parkimiskella saab osta kodulehelt www.par-kimiskell.ee või edasimüüjate kaudu.

KAKS HIIRT KORRAGA – TOPELTLÕKSTartus elav leiutaja Hando Kruuv ja Melliste ettevõtja Mati Rüütel registreerisid patendiametis kasuliku mudelina topelthii-relõksu. Idee andis Mati Rüütli Hispaania reis: ta tõi huvisõi-dult kaasa seal valmistatud hiirelõksu, mis meenutas pigem küünlajalga kui meile tuttavat lahtist närilisepüüdjat. „Täius-tasin seda veelgi ja katsetused

Multiphone 4500 DUO 4,5”IPS ekraan I Corning® Gorilla® Glass: I

Android 4.0 Ice Cream Sandwich I

Dual SIM, 3G I 8MP AF kaamera

Multipad PMP7100D3G 10,1”TFT LCD I Android 4.1 Jelly Bean I

Dual Core I Sisemälu 16GB I 3G

www.prestigio.com Edasimüüjad: Euronics, Klick, Photopoint, Arvutikeskus, IT Shop, IT Haldus, iLike, TT Tarkvara, Datagate

juustu või leiva-saiatüki nahka pista ja ülbelt minema putkata, siis selles leiutises jääb sööt alles ja hiir sealt enam välja ei pääse. „Meie lõksus hukkub hiir pikema piinata, samuti pole ohtu, et kass või koer uudistades haiget saab,” ütleb Hando Kruuv.

Hiirelõksu eeskujul valmis ka veidi suurem topeltrotilõks: see püüab edukalt rotte, kuid ka hiiri ja muid närilisi. Hando Kruuv ja Mati Rüütel on katsetanud ka nelja rotti mahutavat lõksu – töötab seegi.

viljasalves näitasid, et topelt-lõks suudab väga edukalt kassi töö ära teha,” ütleb Kruuv. Kui tavaline hiirelõks eeldab lõksu ülesseadjalt rahulikkust ja kät-keb ohtu ka ise näppepidi vahele jääda, siis topelthiirelõksuga seda muret pole: poomismee-todil töötava seadeldise vahele näppe jätta ei saa. Leiutise töö põhimõte on väga lihtne. „Kui üks hiir läheb lõksu, sibab teine vaatama, kuhu too kadus, ja ongi korraga kaks käes,” selgitab Kruuv. Lõksu on mugav kasu-tada ka neil, kes ei suuda surnud närilist sealt välja võtta – hiire saab lihtsalt välja raputada.

Ja veel – kui tavalises lõksus võib kaval hiir söödaks pandud

5

Telli endale sobiv Metabo tööriist soodsalt otse koju mugavast tööriistade veebipoest

www.fl ekstrade.ee

• Max. lõikelaius 90°/45° 305 mm/205 mm• Max. lõikesügavus 90°/45° 90 mm/47 mm• Saeketas Ø 254 x 30 mm• Pöördlaua keeramine vasakule/paremale 47 °/47 °• Saeketta kallutus vasakule/paremale 45 °/0 °• Erinevate lõigete sooritamiseks, ideaalne sisetöödel• Laser täpse lõike saavutamiseks• Vabalt reguleeritavad lauapikendused mõlemal pool koos praktilise tugipinna ja pikkusepiirajaga• Integreeritud töökohavalgustus

• Liitiumioonaku, 18 V, 3,0 Ah, komplektis 2 tk• AIR COOLED kiirlaadija ASC 30• Maksimaalne väändemoment, pehme 26 Nm / kõva 60 Nm• Impulsimoment 30 Nm• Reguleeritav moment 1,5 - 13 Nm• Padruni kinnitusvahe 1,5 - 13 mm• Kaal (koos akuga) 1,9 kg• Valitav impulssrezhiim• Valualumiiniumist reduktorikorpus• Kohvris

• Liitiumioonaku, 10,8 V, 4,0 Ah, komplektis 2 tk• Maksimummoment, pehme 14 Nm / kõva 28 Nm• Reguleeritav väändemoment 1,5 - 3,5 Nm• Pöörete arv tühikäigul 0 - 350 / 0 - 1300 /min• Padrun 1 - 10 mm• Kaal (koos akuga) 0,9 kg• Kaheastmeline käigukast mugavaks puurimiseks ja kruvide keeramiseks• Quick Stop padruni kiirpidur• Integreeritud töötuli• Valualumiiniumist reduktorikorpus• Multifunktsionaalne jälgimissüsteem kaitseb tööriista ja akut ülekoormustel• Kohvris

Akutrell PowerMaxx 12 BS PRO 4,0 Ah + nurgaseade

Miiusaepink KGS 254 M

Akutrell BS 18 LT Impuls

Tavahind 257€Soodushind 199€

Tavahind 359€Soodushind 275€

Tavahind 477€Soodushind 259€

Soodushinnaga tooteid saad tellida www.fl ekstrade.ee ’st 28.02 - 31.03.2013 www.metabo.eeMetabo 3-aastane garantiiaeg

Registreerimine: www.metabo.com/xxl

Tehnika ja inimene

KOLMERATTALINE TÕUKERATAS RAYBIKE Raybike on kolmerattaline tõu-keratas. Seda saab juhtida ühe käega ning jalaga ei pea kor-duvalt hoogu lükkama. Edasi liikumiseks kasutatakse kesk-tõmbe jõudu (sama tehnikaga liigutakse ka rula peal). Jõu tekitajaks on sõitja ise ja sõi-duvõtte omandamine on kõi-gile jõukohane. Oma leiutiseni jõudis Raino oma lemmikhar-rastuse surfi kaudu, millega ta on tegelenud 20 aastat. Eks sealt kasvaski välja soov sõita purjega ka talvel. Nii hakkaski loova mõtlemise ja meister-damisoskusega Raino tegema sõiduvahendeid, millega saaks surfata nii lumel kui ka jääl. Eks Raybike ongi tegelikult puri-kelk, mille mast on nüüd juht-hoob ja uisuterad asendatud ratastega. Pärast esimese proto-tüübi valmimist algas aga pikk arendustöö – katsetuste teel tuli

paika panna täpsemad para-meetrid, rataste optimaalsed asukohad, lauaplaadi suurus ja kuju, pöördtelje pikikalle ning otsustada ette- või järeljooksu kasuks. Raino on väga tänulik kogu meeskonnale, kellega või-deti ühiselt Ajujaht 2012. Või-dumeeskonda kuulusid lisaks temale Varje Papp, Arkadi Tammik, Märt Pikkani, Agur Jõgi ja Leen Videnski. Samuti pani tootearenduses õla alla AS Favor. Praegu töötavad Märt Pikkani ja Raino Sinisalu ette-võtte tuumikuna selle nimel, et muuta juhthoob reguleeri-tavaks ja kaal vähemalt 20% kergemaks. Samuti juureldakse piduri paigaldamise, kuid ka tootmishinna vähendamise üle. Et tänu messidele on turun-dus- ja tootmiskontaktid tekki-nud nii Euroopas kui ka Aasias, saadab tõukeratast tulevikus loodetavasti suur müügiedu.

Lisainfo: www.raybike.com

LIHASTE MÕÕTESEADE MÜOMEETERLihaste mõõteseadmega Myo-tonPRO saab hinnata lihaste tervislikku seisundit toonuse, elastsuse ja jäikuse kaudu. Alter-natiiv sellele on kätega komple-mine, ent sel moel ei ole arstil või füsioterapeudil võimalik lihaseid objektiivselt hinnata. Esimesed seadme prototüübid töötas välja Tartu Ülikooli professor Arved Vain juba 1970-ndatel, sellel aastatuhandel hakkas aga diag-

nostikaseadme arendusega edasi tegelema erasektor.

Müomeetri arendaja, Myoton AS-i juhataja Aleko Peipsi sõnul on praegu müomeeter teadus-like ja kliiniliste uuringute faasis. „Meditsiinisektorisse arendatavate ravi- või diagnos-tikaseadmete rahvusvahelises mastaabis turule toomine võib võtta aastakümneid, eriti kui on tegemist täiesti uute too-dete või teenustega,” selgitab Peipsi. Igas sektoris leidub aga

tema sõnul esmakasutajaid, kes on avatud uuendustele. Eestis kasutab müomeetreid näiteks Qvalitase Arstikeskus. Samuti loomaterapeut Jaanus Nõgene, kes peab seda kõige efektiivse-maks vahendiks, et leida üles tugi- ja liikumiselundkonna hädad neil, kes oma valusid arstile kirjeldada ei saa. Lisaks on seadme tänapäevaseim ver-sioon MyotonPRO testimisel ka Kanada olümpiakoondises, kus sellega jälgitakse tipps-

printereid. „Neile on määrava tähtsusega, et lihaste elastsus ja sümmeetria oleksid normis,” ütleb Aleko Peipsi.

Myoton PRO-ga teha k se praegu teadusuuringuid kokku 18 teadusinstitutsioonis üle terve maailma, sh Euroopa Kosmoseagentuuris.

Lisainfo: www.myoton.com

Tekstid: Vilve Torn, Signe Kalberg, Kristiina ViironFotod: Tootjad, Sven Arbet

6 Tehnika ja inimene

Raamatud on saadaval raamatupoodides üle Eesti või tellides www.healugu.ee

ELU “TOP GEARI” KAADRI TAGA

Need armsad retroesemedPaljudes kodudes on veel alles mõni tehniline abimees, mis peaks oma vanuse või vähese kasutusmugavuse tõttu ammu keldrinurgas tolmu koguma. Õnneks lei-dub perenaisi-peremehi, kes ei loobu töökorras seadmest üksnes seetõttu, et too uusi-matele tehnikaimedele jalgu jääb.

PENSIONIL MUUSIKAKESKUS Lapsena juurdus minusse aru-saam, et usaldada saab neid tehnilisi abimehi, millest jõud ja taip üle käivad. Sestap suh-tun ma tehnikauuendustesse siiani teatava umbusuga. Minu abikaasa esindab aga teist äär-must. Ta vaimustub tehnika arengust, nutikatest koduma-sinatest ja veel nutikamatest autodest. Jõuliselt on ta oma vaimustust realiseerinud ka meie kodus. Nii ongi juhtunud, et auväärse pensionäri tiitli saab meie juures 1997. aasta muusi-kakeskus. See seisab küll suu-rema osa ajast kasutuna, sest aktiivse koha on sisse võtnud internetiraadio. Peale kasvab uus põlvkond lapsi, kellel on tehnikauuendused juba veres. Nii nõudis meie kaheaastane tütar juba jõuluvanalt iPhone’i

ja kuulutas, et iPad on jama. Mul on siiski kahtlus, et ta neil päris täpselt vahet ei tee. See-eest suudab ta juba lahti muukida mobiiltelefoni ning helistada ja saata SMS-e kolleeg Agnele, kes on nimekirjas esimene. Usun, et Agne on saanud juba muljet avaldava hulga tühje sõnumeid.

Kaire Talviste

SEE ÕIGE VAHVLIMASINIga kord, kui tõstan lauale Türi-Alliku Volta tsehhis 1970-nda-tel tehtud suurte ruutudega vahvlimasina, mõtlen tänu-tundega inimesele, kes selle leiutas, ja siis neile, kes nii vas-tupidava kodumasina valmis-tasid. Kolme aasta pärast täi-tub sellel unikaalse tiitli auga

välja teeninud vahvlimasinal 40. tööaasta. Vaevalt et mõni moodne köögimasin nii pika aja möödudes veel hinges on. Eriti palju vatti sai vahvlimasin siis, kui lapsed olid väiksemad ja nende magusaisul polnud otsa ega äärt. Praegu pole enam põhjust seda uunikumi nii tihti laule tõsta, vast ehk riiklikel pühadel. Oma vanuse kohta on aga vahvlimasin täiesti kõbus, ainult veidi tef loni on maha kulunud. Vahvlimasina väärtust oskasid hinnata ka lapsed. Oma-vahel selle pärast küll kaklust ei tulnud, kuid mõnigi kord käis laua ümber kõva vaidlus, kes selle lõpuks endale saab. Võib-olla seisavad kunagi ümber uunikumi mu lapselapsed ja võtavad loosi, kes selle imeliselt maitsvaid vahvleid küpsetava masina omanikuks saab. Aga ehk hakkab masin käima küla-korda. Usun, et kümme aastat suudab ta veel vastu pidada küll.

Signe Kalberg

VÄÄRIKA AJALOOGA 110-AASTANE LOOD„Hoia seda nagu silmatera, vanaisa ehitas selle abil kiriku treppi,” manitses isa mind paar-kümmend aastat tagasi, kui ma riiulit seinale pannes meie vana loodi käest maha pillasin. See 12 tolli pikkune lood on meie peres

olnud kasutusel juba kolmandat põlve. Alati kui vaja miskit joone järgi seada, on kapist vana pruu-nikarva lood appi võetud. See vana mõõteriist on mulle abiks tänaseni. Tegemist on Suurbri-tannias Birminghamis 19. sajandi lõpus või 20. sajandi algusaas-tatel valminud mõõteriistaga. Valmistajaks John Rabon & Sons mõõteseadmete kompanii. Vaa-tasin internetist järele, et sellele loodile anti patent 1890. aastal. Vanaisa ostis selle loodi tõe-näoliselt Peterburist, sest kiriku trepp, mille ehitamisel ta seda mõõteriista kasutas, oli sealne Püha Issidori Kirik. Viie kupliga pühakoja lasi aastatel 1903–1907 oma Peterburi eestikeelsele õige-usu kogudusele ehitada preester Paul Kulbusch, hilisem püha piis-kopmärter Platon.

Püha Issidori Kirik paikneb praegugi Lermontovi prospekti ja Rimski-Korsakovi prospekti ristmikul. Lood aga teenib tõe-näoliselt ka minu poegi.

Raivo Murde

EAKAS KOKTEILIKANNMeie peres on üle neljakümne aasta vastu pidanud Saksamaal toodetud kokteilikann. Kasutame seda üsna sageli. Ega see kann tänapäevastest väga palju erinegi – vuristab jäätisekokteili vahtu ja puuviljad-marjad smuutiks. Tõsi, ta on tänapäevastest massiivsem ja raskem – kannu osa on päris paksust klaasist. Tegelikult on see kann osa suurest köögikombai-nist, mille teisi osi me enam ei kasuta. Kui tahta terve köögikom-bain kokku panna, on köögika-

pil palju ruumi vaja – kombain koosneb alusest, kuhu peale käib mootor, ja kõrvale siis tööriistad. Neid on mitmeid: hakklihamasin, mikser, kohviveski, leivaviilutaja, mahlapress, tainasegaja. Kõige rohkem on tema eluea jooksul olnud kasutusel kaks esimest, ja ka kokteilikann. Kunagi, vast nii 30 aastat tagasi läks mingi detail hakklihamasina juures katki, aga Saksamaale turismireisile pääse-nud isa tõi sealt uue. Maksis see kann kunagi üle saja rubla, mis tollal oli kindlasti rohkem kui keskmine kuuteenistus.

Kristiina Viiron

Fotod: Kaire Talviste, Signe Kalberg, Raivo Murde, Melissa Viiron