Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, 6 kuud 2013

Rahandusministeerium08.08.2013

MAJANDUSÜLEVAADE

5 9 5 9 5 9 5 9 5 9 5 9 560

70

80

90

100

110

120

EL27

Eesti

Läti

Leedu

Kas ujume vastuvoolu?

COM

majandususaldusindeks

-80

-60

-40

-20

0

20

40

Tööstus

Teenindus

Tarbijad

Kaubandus

Ehitus

Tarbijakindlus langemas?

COM

20047200572006720077200872009720107201172012720137-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

7.5

Palgatulu 3kk (ps)

Hõive 3kk

Palk 3kk

Palga kasv kiirenes, hõive kasv peatunud

MTA

% v.e.a. 3kk

Töötuse määrad

SA, TK

III

III

III

III

III

III

III

III

III

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

10.2

SA töötuse määr

TK reg. töötuse määr

% tööjõust

Tarbimise panused SKP kasvu

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

NetoeksportVarude.muutusInvesteeringudVal.sektorEratarbimine

SA

pp

Importi kasvatavad tarbekaubad

2011

02030405060708091011122012

02030405060708091011122013

02030405-20

0

20

40

60

80

100

Kapitalikaubad

Vahetarbekaubad

Tarbekaubad

% vea 3kk

SA

Toit ja eluase kergitavad hindu

2009

02030405060708091011122010

02030405060708091011122011

02030405060708091011122012

02030405060708091011122013

02030405060708091011122014

0203040506070809101112

-3.0

-2.0

-1.0

0.0

1.0

2.0

3.0

4.0

5.0

6.0

7.0

Ülejäänud Transport (sh kütus)

Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas

Toit THI

%

SA, RM

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

0

20

40

60

80

100

120

140

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

%

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korr.mahuindeks, v.e.p.

TREND 2005=100 (p.sk.)

Tööpäevade arvuga korr. mahuindeks, v.e.a.

Töötleva tööstuse toodang kasvab

SA

Jaemüük ja palgatulu käsikäes …

SA, MTA

%, v.e.a. 3kk

2006 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8

2011 6 11 4 9 2 7

-30

-20

-10

0

10

20

30

Jaemüük (nominaalne)

MTA palgatulu

1992

1993

1994

1995

1996

1997

1998

1999

2000

2001

2002

2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

I kv 2.

.. II0

100

200

300

400

500

600ridaelamutes

kahepereelamutes

ühepereelamutes

korterelamutes

tuh m2

Eramuehitus domineerib

SA

Ehitushind buumi tasemel

SA

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 201340

60

80

100

120

140

160

180

200

120

130

140

150

160

170

180

190

200

Ehitusmahuindeks 4kvk

Ehitushinnaindeks (ps)

2010=100 1997=100

Eraisikute laenujääk kasvab (ajutiselt)mln € v.e.p. 3k keskmine

EP

2003 7 2004 7 2005 7 2006 7 2007 7 2008 7 2009 7 2010 7 2011 7 2012 7 2013-50

0

50

100

150

200

250Liising

Tarbimislaenud

Eluasemelaenud

III III III III III III III III III III III0

10

20

30

40

50

60

70

80

90Tööstus

Ehitus

Teenindus

Vähene nõudlus äritegevuse pidurina

KI

4kvk

III III III III III III III III III III III0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Ebapiisav nõudlus

Tööjõu puudus

Materjali/seadmete puudus

Finantsprobleemid

Tööstus – mis piirab äritegevust?

KI

4kvk

III III III III III III III III III III III0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Ebapiisav nõudlus

Tööjõu puudus

Materjali/seadmete puudus

Finantsprobleemid

Ehitus – mis piirab äritegevust?

KI

4kvk

III III III III III III III III III III III0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Ebapiisav nõudlus

Tööjõu puudus

Materjali/seadmete puudus

Finantsprobleemid

Teenindus – mis piirab äritegevust?

KI

4kvk

RIIGIEELARVE TULUD

Kuue kuuga laekus tulusid 3,78 mld (50,5% riigieelarves kavandatust). Kasv eelmise aastaga võrreldes 4,1%

2 028,9 2 252,9 2 426,1

452,7502,1

516,7

1 028,5871,2

831,8

53,3%50,3% 50,5%

0,0%

5,0%

10,0%

15,0%

20,0%

25,0%

30,0%

35,0%

40,0%

45,0%

50,0%

55,0%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

2011 2012 2013maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)mittemaksulised tulud (mln €) ettemaksukonto (mln €)eelarve täitmine (%) (parem skaala)

Maksulaekumised kasvasid 6,8% võrraEelarve 2013

(tuhat EUR)6 kuud 2013 (tuhat EUR)

6 kuuv.e.a.

Eelarve 2013 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 054 720 2 950 489 6,8% 48,7%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 025 240 2 426 090 7,7% 48,3%

Füüsilise isiku tulumaks 293 300 89 108 29,6% 30,4%

Juriidilise isiku tulumaks 234 000 173 248 36,6% 74,0%

Sotsiaalmaks 2 069 030 1 015 574 6,9% 49,1%

Raskeveokimaks 3 900 1 984 5,0% 50,9%

Käibemaks 1 549 360 748 062 5,6% 48,3%

Aktsiisid kokku 821 150 372 695 0,5% 45,4%

Alkoholiaktsiis 209 000 96 672 4,8% 46,3%

Tubakaaktsiis 161 800 76 212 3,5% 47,1%

Kütuseaktsiis 417 000 181 413 -3,0% 43,5%

Pakendiaktsiis 350 128 -15,5% 36,5%

Elektriaktsiis 33 000 18 270 1,8% 55,4%

Hasartmängumaks 21 500 10 825 4,7% 50,3%

Tollimaks 33 000 14 594 -4,2% 44,2%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 029 480 516 735 2,9% 50,2%

Töötuskindlustusmakse 161 680 84 775 -17,9% 52,4%

Kogumispensionimakse 87 600 43 407 14,7% 49,6%

KOV tulumaks 725 200 356 390 8,7% 49,1%

Maamaks 55 000 32 162 -4,2% 58,5%

Esimese poolaasta maksuliste tulude eelarve täitmine

sama kui aasta tagasi

Võrreldes eelmise aasta kuue esimese kuuga laekus maksulisi tulusid 173,2 mln eurot enam.• Eelarves planeerituga võrreldes on kõige enam laekunud juriidilise

isiku tulumaksu, seda eelkõige oodatust suuremate erasektori dividendide tõttu;

• Füüsilise isiku esimese poolaasta madal täitumine tuleneb tulumaksutagastustest ja on ootuspärane;

• Kavandatust vähem on laekunud kütuseaktsiisi, mida osaliselt seletab Eesti Vedelkütusevaru Agentuuri kütuse koguste tarbimisse lubamine, samas on nii bensiini kui diislikütuse tarbimine languses (Tallinna tasuta ühistranspordi mõju, petuskeemid).

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

KOKKU Sotsiaalmaks Käibemaks Kütuseaktsiis Füüs.isiku tm Jur.isiku tm Alkoholiaktsiis Tubakaaktsiis0

10

20

30

40

50

60

70

80

48.3 49.4 49.4 48.9

27.1

57.248.0 43.648.3 49.1 48.3 43.5

30.4

74.0

46.3 47.1

2012 2013

Mittemaksuliste tulude 6 kuu laekumine kahanes eelkõige tänu omanikutulude osalise nihkumise tõttu teise poolaastasse 3,6% v.e.a.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

50

100

150

200

250

300

350

50,5

131,0

49,6

133,5

296,6

169,0

Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt Varade müük

Finantstulud Muud 2012 laekumine 2011 laekumine

mln EUR

Esimese poolaasta mittemaksuliste tulude eelarve täitmine parem kui aasta tagasi

Võrreldes eelmise aasta kuue esimese kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 39,4 mln eurot vähem:• Toetusi 17 mln eurot vähem (kodumaiseid 43 mln vähem, EL toetusi

26,1 mln enam);• Omanikutulusid (finantstulud) laekus 65,9 mln eurot vähem, mis

tuleneb nende osalisest nihkumisest teise poolaastasse;• Muid tulusid laekus 12,9 mln eurot rohkem (sh ülemäärase laovaru

trahvi tagastus);• CO2 kvoodimüügitulusid (kaupade ja teenuste müük) laekus 22,7 mln eurot

rohkem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud Finantstulud0

10

20

30

40

50

60

70

80

55.6 57.5 53.2 51.9

67.159.7

70.358.2 59.3 62.2 64.6 68.8

38.0 34.0

2012 2013

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve vahendeid kasutati 6 kuuga 48% plaanitust

• Esimese poolaastaga tehti riigieelarvest kulusid 3,71 miljardit eurot ehk 5,1% enam kui aasta varem ning 6,9% enam kui 2011. aastal sama ajaga.

Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000

900,000,000

1,000,000,000

561,120,804672,708,110570,015,383638,498,029670,059,259597,673,881

2013 2011 2012

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 47%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati poole aastaga kokku 560 mln eurot ehk 46,5% eelarvest (mullu 505 mln eurot ehk 45,5% eelarvest).

• Kasv on osaliselt seotud kiirabiteenuste osutamise kulude (14 mln eurot) arvestamisega majandamiskulude hulka, suuremad on ka palgakulud ja kaitsekulud.

• Ilma kiirabiteenuste kuludeta on tööjõu- ja majandamiskulud suurenenud 8%(v.e.a.)

• Tööjõukuludeks kasutati viie kuuga 306 mln eurot ehk 49,3% eelarvest• Majandamiskulusid tehti aga 253 mln eurot ehk 43,6% plaanitust.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

160,000,000

83,480,153 84,952,780 89,671,397 99,929,815104,300,62697,191,669 0 0 0 0 0 0

2013 2011 2012

Tööjõu- ja majandamiskulud kuude kaupa

Valitsemisalade tööjõu- ja majandamiskulude kasutamine

0.0

20.0

40.0

60.0

80.0

100.0

120.0

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

10.8 1.7 44.2 34.2 41.3 12.7 9.5 15.3 13.8 24.7 80.4 11.5 6.3

3.6

1.1

25.4

15.7

68.5

8.79.1

34.1

8.4

11.1

33.3

20.5

13.3

46.5%42.8%

58.2%

47.1%

42.5%

33.5%

53.6%

44.2%

48.3%50.7%

46.8%43.8%

52.8%

Tööjõukulud (mln) Majandamiskulud (mln) % planeeritust

Summa (mln EUR)

Muutuse suund ja % Põhjus

Riiklikud pensionikulud 700 Pensioniindeksi ja saajate arvu kasv

Ravikindlustuskulud 406 Suurenenud sotsiaalmaksu laekumine

Kohustuslik kogumispensionifond 85 Suurem riigipoolne panus

Puuetega inimeste toetused 29 Saajate arvu kasv

Töötutoetus 4,6 Toetuse päevamäära tõus

Vanemahüvitis 78 Saajate arvu langus

Peretoetused 49 Saajate arvu langus

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 39

Tööhõive kasv

Sotsiaalkuludeks maksti 6 kuuga 1,39 mld eurot• 2013. aasta kuue kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks

1,39 mld eurot ehk 67,1 mln eurot (5,1%) mullusest enam. Eelarvest 47,8%.

2013 vs 2012

4,4

6,7

20

3,0

404,2

1,2

19

Peamised sotsiaalkulud (6 kuud) I

6 kuud (mln eur) Plaanitust Juuni (mln eur)

Ravikindlustus 405,7 49,1% 69,8Pensionikulu 700,0 47,5% 119,1Peretoetused 48,7 48,1% 8,1Vanemahüvitis 77,6 45,5% 12,8Puuetega inimeste igakuulised toetused 28,7 43,6% 4,8

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

0100,000,000200,000,000300,000,000400,000,000500,000,000600,000,000700,000,000800,000,000 Periood: 2009-2013. a jaanuar-juuni

2009 2010 2011 2012 2013

Peamised sotsiaalkulud (6 kuud) II

6 kuud (mln eur) Plaanitust Juuni (mln eur)

Erijuhtude sotsiaalmaks 39,3 48,0% 6,7

Töötutoetus 4,6 51,1% 0,91

II sammas 84,8 47,7% 14,5

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas0

10,000,000

20,000,000

30,000,000

40,000,000

50,000,000

60,000,000

70,000,000

80,000,000

90,000,000 Periood: 2009-2013. a jaanuar-juuni

2009 2010 2011 2012 2013

6 kuuga on kasutatud kolmandik aastaks plaanitud investeeringutest

Esimese poolaastaga on investeeringutesse suunatud 236,4 mln eurot (32,9 % eelarvest). Sealhulgas on põhivara-investeeringuid tehtud 66 mln euro eest ning investeeringutoetusteks suunatud 170,4 mln eurot.

Madalam täitmine aasta esimeses pooles on plaanipärane. Eelneva viie aasta (2008-2012) 6 kuu keskmine täitmine oli 34,1% plaanitust. Suuremad väljamaksed toimuvad tavapäraselt teisel poolaastal.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on investeeringute maht 48,5 mln eurot ehk 17% vähenenud. Langus tuleb peamiselt saastekvoodi müügituludest tehtud investeeringute arvelt.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 21.9 52.6 40.5 39 39.56269749

42.89196468

0 0 0 0 0 0

2012 33.63260088

47.11930145

58.6693101600002

47.52924058

45.78319199

52.155059 76.342861 87.7841114600004

84.616069 87.0825000399998

83.68041617

127.16342229

5

55

105

155

2013 2012

Mln

E

UR

Saastekvoodi (AAU)Mmüügituludest on kasutatud 67%

• Saastekvoodi müügilepinguid on sõlmitud kogu perioodi peale kokku 371 miljonit eurot, lisaks mitterahaline vahetustehing elektriautode soetamiseks.

• Tulusid on kokku laekunud 368 miljonit eurot. Lisaks sellele on tulusid laekunud ka 2013-2020 kauplemisperioodi eest 11,4 miljonit eurot.

• Kohustusi on võetud 336 mln euro eest ja kulutusi tehtud 245 mln eurot.

Kvoodimüügi lepinguid Tulusid Rahastamisotsuseid Kulutusi0

50

100

150

200

250

300

350

400 371.1 368.1

335.6

244.95

360.1 345.4

276.9

216.85

Kvoodimüük

2013 II kv 2012 IV kv

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes (2013. aasta)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

• Välistoetuseid maksti juuni lõpuks välja 337 mln eurot ehk 35% plaanitust. Seda on 13 mln eurot vähem kui mullu. Absoluutse vähenemise põhjus on 2013. aasta väiksem eelarve (0,95 mld eurot vs. 2012. a 1 mld eurot).

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõlluma-janduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000

0

10

20

30

40

50

60

70

80668,928,540.0

124,707,335.0

108,400,375.0

28,731,196.0 14,451,051.0 7,443,722.0

236,878,564.9

84,591,073.7

2,210,362.0 9,696,482.4 654,969.2 2,600,612.0

35.4

67.8

2.0

33.7

4.5

34.9

Mln

EU

R

• Valdavalt on projektide elluviimine ajagraafikus. Suuremad väljamaksed on prognoositud aasta lõppu.

Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine

• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 2,85 mld eurot ehk 67,7% kogu mahust (4,2 mld).

• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,26 mld eurot ehk 66,3%

• sh põllumajandustoetusi 0,60 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 73,6%.

Struktuuriva-hendid

MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF)

Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100% 94%97%

83%

100% 100%

66%

76%

50%

2%

47%59% 65%

47%

1%

38%

Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed 2012. a. lõpp

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht taas kasvas

• Juuni lõpus oli riigikassas likviidseid varasid esialgsetel andmetel 1,44 mld eurot.

Sellest kassareservis oli 1,08 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot.

• Juuniga kasvas likviidsete varade maht 82 mln eurot. Võrreldes 2012. aasta lõpuga on likviidsete varade maht siiski veel 0,6% ehk 9 mln eurot väiksem.

* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid

2009lõpp

2010lõpp

2011lõpp

2012lõpp*

2013 Juuni

0

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

1,400,000,000

1,600,000,000

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

40.0

50.0

60.0

301,796,661.3

320,228,594.5

333,000,000.0

347,032,207.5

357,921,373.0

904,033,818.5

683,297,987.5 636,144,431.

8

1,106,153,630.0

1,086,711,433.3

22.6

-16.8

-3.4

49.9

-0.6

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv)muutus (%)

mln

EU

R

Valitsussektori eelarvepositsioon on paranemas

• Valitsussektori eelarvepositsioon oli mai lõpuks 146 mln euroga puudujäägis (0,80% SKPst). Võrreldes aprilli lõpuga oli puudujääk 13 mln euro võrra väiksem ja võrreldes märtsi lõpuga 30 mln euro võrra väiksem.

• Aasta varem oli valitsussektor samal ajal puudujäägis 86 mln euroga ehk 0,51% SKPst.

-200

-150

-100

-50

0

50

100

-1.00%

-0.80%

-0.60%

-0.40%

-0.20%

0.00%

0.20%

0.40%

Valit-sussektor

kokku Riik

Muu keskval-itsus

Sotsiaalkindlus-tusfondid

KOV

-145.8 -167.3

-31.3

-2.6

55.4

-0.80%

-0.92%

-0.17%

-0.01%

0.31%

Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala 5 kuud kokku (mln) - vasak skaala