View
2.179
Download
3
Embed Size (px)
Citation preview
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, veebruar 2014
Rahandusministeerium21.03.2014
• Neljandas kvartalis Eesti SKP aeglustus 0,3%ni ja 2013. aasta majanduskasvuks kujunes 0,8%; – Eratarbimise kasv oli eelmisel aastal jätkuvalt kiire (4,2%), kuigi
tempo viimases kvartalis veidi alanes.
• 2014. aasta esimese kahe kuuga laekus riigieelarvesse tulusid 1,33 mld eurot ehk 16,6% plaanitust. – Tulusid laekus eelmise aastaga võrreldes 13,6% rohkem. – Maksulaekumised kasvasid 7,4% võrra 1,06 mld euroni– Mittemaksuliste tulusid laekus 270 mln eurot ehk 13,5% eelarvest.
• Veebruari lõpuks tehti riigieelarvest kulusid kokku 1,25 miljardit eurot ehk 15,4% plaanitust.– Kulusid tehti eelmise aastaga võrreldes 8,8% rohkem.– Suuremateks sotsiaalkuludeks suunati 508 mln eurot, tööjõu- ja
majandamiskuludeks 187 mln eurot ja investeeringuteks 54 mln eurot.
• Valitsussektori eelarvepositsioon oli jaanuari lõpuks 5,8 mln euroga (0,03% SKPst) puudujäägis. – Aasta varem oli samal ajal puudujääk 16,5 mln eurot.
Lühikokkuvõte
MAJANDUSÜLEVAADE
5 9 5 9 5 9 5 9 5 9 5 9 5 960
70
80
90
100
110
120
EL27
Eesti
Läti
Leedu
Baltikumis majandususaldus püsib, ELis kasvab
COM
majandususaldusindeks
2001
2001Q2
2001Q3
2001Q4
2002
2002Q2
2002Q3
2002Q4
2003
2003Q2
2003Q3
2003Q4
2004
2004Q2
2004Q3
2004Q4
2005
2005Q2
2005Q3
2005Q4
2006
2006Q2
2006Q3
2006Q4
2007
2007Q2
2007Q3
2007Q4
2008
2008Q2
2008Q3
2008Q4
2009
2009Q2
2009Q3
2009Q4
2010
2010Q2
2010Q3
2010Q4
2011
2011Q2
2011Q3
2011Q4
2012
2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013
2013Q2
2013Q3
2013Q4
-10
-8
-6
-4
-2
0
2
4
6
-40
-32
-24
-16
-8
0
8
16
24
SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)
% %
ESA
IV kvartalis SKP kasv aeglustus
2006
2006Q2
2006Q3
2006Q4
2007
2007Q2
2007Q3
2007Q4
2008
2008Q2
2008Q3
2008Q4
2009
2009Q2
2009Q3
2009Q4
2010
2010Q2
2010Q3
2010Q4
2011
2011Q2
2011Q3
2011Q4
2012
2012Q2
2012Q3
2012Q4
2013
2013Q2
2013Q3
2013Q4
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
Sisenõudlus
Kaupade ja teenuste eksport
Kaupade ja teenuste import
%
ESA
IV kvartalis oli eksport väikses languses
-80
-60
-40
-20
0
20
40
Tööstus
Teenindus
Tarbijad
Kaubandus
Ehitus
Vaid ehituses jätkub kindlustunde langus
COM
3 kuu keskmine
200472005720067200772008720097201072011720127201372014-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
Palgatulu 3kk (ps)
Hõive 3kk
Palk 3kk
Hõive kasv püsib 0,8% ja palga kasv 7,2% juures
MTA
% v.e.a. 3kk
Palgatulu ja jaemüügi kasvud lähenevad
SA, MTA
% v.e.a., 3 kuu keskmine
200472005720067200772008720097201072011720127201372014
-30
-20
-10
0
10
20
30
Jaemüük (nominaalne)
EMTA palgatulu
Eraisikute laenujääk jaanuaris vähenesMln € v.e.p. 3k keskmine
EP
20036 11 4 9 2 7 12 5 10 3 820086 11 4 9 2 7 12 5 10 3 820136 11-50
0
50
100
150
200
250
Liising
Tarbimislaenud
Eluasemelaenud
Elektrituru avanemise mõju taandumine alandas inflatsiooni
2009
02030405060708091011122010
02030405060708091011122011
02030405060708091011122012
02030405060708091011122013
02030405060708091011122014
02
-3
-2
-1
0
1
2
3
4
5
6
7
Ülejäänud Transport (sh kütus)
Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas
Toit THI
%
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
II III IV 2010
II III IV 2011
II III IV 2012
II III IV 2013
II III IV-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
Jooksevülekanded Tulu
Teenused Kaubad
Jooksevkonto bilanss
% SKPst
Jooksevkonto puudujääk vähenes IV kvartalis -0,5%ni ning 2013 kokku -1,0%ni
SKPst.
Tegevusalade panused majanduskasvu (pp)
2008 II III IV
2009 II III IV
2010 II III IV
2011
Q1 II III IV20
12 II III IV20
13 II III IV-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
Neto-tootemaksud Teised teenusedVal. suure osatähts. teenused Haldus- ja abitegevusedKutse-, teadus- ja tehnikaal.tegevus Kinnisvaraalane tegevusFinants- ja kindlustustegevus Info ja sideVeondus ja laondus Hulgi- ja jaekaubandus…Ehitus Mäetööst., energeetika, veevar., jäätme-..käitlus
RIIGIEELARVE TULUD
Kahe kuuga laekus tulusid (16,6% eelarvest) Laekumine kasvas 13,6% v.e.a
2012 2013 20140
200
400
600
800
1,000
1,200
1,400
1,600
0.0%
2.0%
4.0%
6.0%
8.0%
10.0%
12.0%
14.0%
16.0%
18.0%
20.0%
741.4825.5 887.6
155.3164.3
175.1
432.7 183.1
269.9
18.3%
15.4%16.6%
maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)
mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem skaala)
Maksulaekumised kasvasid 7,4% võrraEelarve 2014
(tuhat EUR)2 kuud 2014 (tuhat EUR)
2 kuudv.e.a.
Eelarve 2014 täitmine
MAKSUD KOKKU 6 625 147 1 062 727 7,4% 16,0%
KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 887 589 7,5% 16,2%
Füüsilise isiku tulumaks 331 150 19 114 295,9% 5,8%
Juriidilise isiku tulumaks 325 870 68 062 7,8% 20,9%
Sotsiaalmaks 2 245 740 366 492 7,4% 16,3%
Raskeveokimaks 4 200 1 007 5,5% 24,0%
Käibemaks 1 672 900 284 349 4,5% 17,0%
Aktsiisid kokku 836 850 140 005 4,1% 16,7%
Alkoholiaktsiis 225 000 39 351 6,5% 17,5%
Tubakaaktsiis 175 400 29 126 15,1% 16,6%
Kütuseaktsiis 402 000 64 924 -0,5% 16,2%
Pakendiaktsiis 250 32 -15,3% 12,8%
Elektriaktsiis 34 200 6 571 -4,7% 19,2%
Hasartmängumaks 22 000 4 001 9,3% 18,2%
Tollimaks 28 700 4 558 -7,1% 15,9%
EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 175 138 6,6% 15,1%
Töötuskindlustusmakse 177 705 28 579 -11,8% 16,1%
Kogumispensionimakse 137 800 17 032 17,7% 12,4%
KOV tulumaks 783 232 129 390 10,4% 16,5%
Maamaks 59 000 138 -40,3% 0,2%
Mittemaksulisi tulusid laekus veebruari lõpuks 270 mln € (19,4% eelarvest)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
50
100
150
200
250
300
350
81,8
188,1
Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt Varade müük
Finantstulud Muud 2013 laekumine 2012 laekumine
mln EUR
RIIGIEELARVE KULUD
Riigieelarve kuludeks kasutati 2 kuuga 15,4% plaanitust
• 2014. aasta kahe esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 1,25 miljardit eurot ehk 8,8% enam kui aasta varem ning 5,8% enam kui 2012. aastal.
Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012-2014
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
100,000,000200,000,000300,000,000400,000,000500,000,000600,000,000700,000,000800,000,000900,000,000
1,000,000,000
654,797,535599,650,259 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
2014 2013 2012
Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 14,3%
• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati kahe esimese kuuga kokku 187 mln eurot ehk 14 ,3% eelarvest (mullu 168 mln ja 2012.aastal 1,11 mln eurot).
• Kasv tuleneb eelmise aastaga võrreldes peamiselt Kaitseministeeriumi valitsemisalast, kus kulud on tõusnud 11 mln. Samuti on kulude kasv seotud Sotsiaalministeeriumi metoodilise muudatusega. Ilma nimetatud mõjudeta oleks kasv 6 mln ehk 4%..
• Tööjõukuludeks kasutati kahe kuuga 105 mln eurot ehk 16,0% eelarvest• Majandamiskulusid tehti aga 82 mln eurot ehk 12,6% plaanitust.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120
20,000,000
40,000,000
60,000,000
80,000,000
100,000,000
120,000,000
140,000,000
160,000,000
86,521,103.6
100,615,294.1
Tegevuskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014
2014 2012 2013
Summa (mln EUR)
Muutuse suund ja % Põhjus
Riiklikud pensionikulud 242 Pensioniindeksi ja saajate arvu kasv
Eraldis Haigekassale ravikindlustuseks 145 Suurenenud sotsiaalmaksu laekumine
Kohustuslik kogumispensionifond 51,9 Suurem riigipoolne panus, kõrgem keskmine palk
Töötutoetus 1,6 Toetuse päevamäära tõus
Peretoetused 16,8 Saajate arvu suurenemine
Vanemahüvitis 26,9 Töötasu alammäära tõus
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 13,2
Tööhõive kasv
Sotsiaalkuludeks maksti jaanuariga 257 mln eurot• 2014. aasta veebruari lõpuks suunati suuremateks
sotsiaalkuludeks 508 mln eurot ehk 34 mln eurot (7,1%) mullusest enam ning eelarvest 15,7%.
2014 vs 2013
6,1
7,9
21
2,6
4,0
3,4
14
Peamised sotsiaalkulud (2. kuu) I
2 kuud (mln eur) Veebruar (mln eur) Plaanitust
Ravikindlustus 145,4 67,7 16,2%Pensionikulu 242,2 121,3 15,9%Peretoetused 16,8 8,4 16,2%Vanemahüvitis 26,9 13,5 15,7%Puuetega inimeste igakuulised toetused 9,4 4,6 15,8%
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused
0
50,000,000
100,000,000
150,000,000
200,000,000
250,000,000
300,000,000 Periood: 2009-2014. a veebruar
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Peamised sotsiaalkulud (2. kuu) II
2 kuud (mln eur) Veebruar (mln eur) Plaanitust
Erijuhtude sotsiaalmaks 13,2 6,9 15,4%Töötutoetus 1,6 0,8 15,7%
II sammas 51,9 26,7 13,3%
Erijuhtudel makstav sotsi-aalmaks
Töötutoetus II sammas0
10,000,000
20,000,000
30,000,000
40,000,000
50,000,000
60,000,000 Periood: 2009-2014. a veebruar
2009 2010 2011 2012 2013 2014
Investeeringuteks suunati kahe kuuga 8% eelarvest
• Veebruari lõpuks ulatus investeeringute maht 54 mln euroni. Sellest veebruaris investeeriti 22,6 mln eurot, millest omakorda riigiasutused ise investeerisid 3,7 mln eurot ning andsid investeeringutoetusi 18,9 mln euro eest.
• Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on investeerimine vähenenud eelkõige välisvahendite rakendamise arvel.
• Investeeringuteks ettenähtud vahendite kasutamine on sel aastal pigem tagasihoidlik võrreldes eelnevate aastatega. Sarnases tempos alustati aastat viimati 2010. aastal.
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95
2014 31 23 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0
% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%
% kogumahust 2014 4% 3% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0% 0%
5152535455565758595
1%3%5%7%9%11%13%15%
22
5341 39 40 43
6167
79 75 78
95
3123
3%
8%
6% 6% 6%6%
9%10%
11% 11%11%
14%
4%3%
mln eu
rot
Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 15% aastaks plaanitust
• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti kahe kuuga välja 14,8% plaanitust ehk 133,2 miljonit eurot. Seda on 18,1 miljolit eurot rohkem kui aasta varem, mis peamiselt tuleneb MAKi (kasv 6,8 miloni eurot) ja struktuuritoetuste (kasv 4,4 miljoni eurot) väljamaksete arvelt.
• Struktuuritoetuste arvel on seisuga 28.02.14 tehtud väljamakseid 65,1 miljonit eurot, ehk 13,0% planeeritust (2013. aastal –60,7 miljonit eurot).
• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) on välja makstud 60,8 miljonit eurot, ehk 47,7% planeeritust (2013. aastal – 53,0 miljonit eurot). PÕM prognoosib MAKi 2014. aasta eelarve üetaitmine.
• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (0,1%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljoni eurot).
• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 0,8 miljonit eurot ehk 5,3% planeeritust. Tagasihoidliku kasutamise põhjuseks on see et projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.
• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 0,4 miljonit eurot, ehk 10,6% planeeritust.
• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 1,3 miljonit eurot, ehk 10,6% planneritust.
Suhteliselt enam kasutati kahe kuuga maaelu ja kalanduse välistoetusi
(2014. aasta riigieelarve täitmine)
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
Struktuuri-toetused
Maaelu/kalandus
EuroopaPõlluma-janduse
Tagatisfond
Muuvälistoetus
Norra jaEMP
Šveitsi0
100,000,000
200,000,000
300,000,000
400,000,000
500,000,000
600,000,000
700,000,000
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
591,727,506.0
138,515,203.0112,415,475.0
36,051,848.016,224,940.04,231,108.065,087,554.4 60,825,372.9
406,366.0 5,594,052.2 864,941.0 448,980.0
11.0
43.9
0.4
15.5
5.3
10.6
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
mln
eu
rot
Välistoetuste väljamaksed on kahe kuuga olnud suhteliselt suurimad Põllumajandusministeeriumi
valitsemisalas (2014. aasta riigieelarve täitmine)
* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM
NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.
HTM KKM PÕM MKM SiM (re-
gion-aal)
SiM (jul-ge-
olek)
SOM üle-jäänud kokku*
0
50,000,000
100,000,000
150,000,000
200,000,000
250,000,000
300,000,000
0
5
10
15
20
25
30
148,823,735.0157,034,964.0250,930,678.0200,054,011.066,157,112.019,363,011.044,531,435.0
12,271,134.013,728,088.5
19,710,907.4
61,326,493.8
23,811,304.75,022,538.03,408,164.34,320,768.31,899,001.2
9.2
12.6
24.4
11.9
7.6
17.6
9.7
15.5
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala)
mln
eu
rot
Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine
• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 3,37 mld eurot ehk 80,2% kogu mahust (4,2 mld).
• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,67 mld eurot ehk 78,5%
• sh põllumajandustoetusi 0,71 mld eurot 0,81 mld eurost ehk 87,3%.
• Uue perioodi ehk 2014-2020 programmperioodi vahenditest väljamakseid ei ole tehtud.
Väljamaksed 2013.a. lõpus
Struktuuritoe-tused (ERF, ESF,
ÜF)
MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF)
Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100% 97% 105% 100% 100% 100%
78%
90%
61%
11%
63%77%
82%
59%
9%
61%
Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed Series4
RESERVID
Riigikassa likviidsete varade maht ulatus veebruari lõpuks üle 1,5 miljardi euro
• 2014. aasta veebruari lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,51 mld eurot.
Sellest kassareservis oli 1,15 miljardit eurot ja stabiliseerimisreservis 0,36 miljardit eurot.
• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht kasvanud 96 mln eurot ehk 6,8%.
2013lõpp
2014 Veebruar
0
200,000,000
400,000,000
600,000,000
800,000,000
1,000,000,000
1,200,000,000
1,400,000,000
1,600,000,000
-4.0%
-2.0%
0.0%
2.0%
4.0%
6.0%
8.0%
360,901,415 361,397,641
1,055,320,607 1,151,394,461
6.8%
Stabiliseerimisreserv Kassareservkogureservi muutus (%)
mln
EU
R