Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, november 2012

Rahandusministeerium

19.12.2012

MAJANDUSARENGUD

Kindlustunne tõusis viimase kuuga kaubanduses, kuid langes kõigis muudes sektorites ja tarbijatel

0102030405060708090100110120130

-80-70-60-50-40-30-20-10

01020304050

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)

*Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja

Eesti Konjunktuuriinstituut

Ärikonjunktuuri hinnangud on viimastel kuudel langenud kõigis majandussektorites

-70-60-50-40-30-20-10

010203040506070

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tööstus Teenindus Kaubandus EhitusTöötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad

Eesti Konjunktuuriinstituut

-35-30-25-20-15-10

-505

1015

2025303540455055

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks TööstustoodanguindeksEhitusmahuindeks Kaupade eksport

Eesti SKP aastakasv kiirenes III kvartalis 3,5%ni. Kasvu veab ehitus ja teised sisenõudlusele suunatud tegevusalad

Statistikaamet

Hõive kasv kolmandas kvartalis aeglustus

9.7

3

6

9

12

15

18

21

24

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012

%tuhat

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Statistikaamet

Keskmine palk jätkab kasvamist

-10

-5

0

5

10

15

20

25

125

250

375

500

625

750

875

1,000

I 2002 I 2003 I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012

%Eurot

Keskmine kuupalk (vasak skaala) Keskmise palga reaalkasv

Keskmise palga nominaalkasv

Kütuste odavnemine pidurdas inflatsiooni

%

ESA, Eurostat

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon Baasinflatsioon

%

Kaupade impordi ja ekspordi kasvude vahe oktoobris süvenes

%, v.e.a.

-30

-15

0

15

30

45

-50

-25

0

25

50

75

2009 4 7 10 2010 4 7 10 2011 4 7 10 2012 4 7 10

Ekspordi ja impordi kasvu vahe (parem skaala) Eksport Import

% punkti

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 93,5%• Novembris laekus riigieelarvesse tulusid 620,1 mln eurot

ehk 10% eelarvest. Üheteistkümne kuuga kokku on laekunud 5,8 mld eurot ehk 93,5% plaanitust Eelmise aasta üheteistkümne kuuga võrreldes laekus

tulusid 459,7 mln eurot ehk 8,6% rohkem.

• Maksutulusid laekus eelarvesse 4374 miljonit eurot ehk 93,7% kavandatust. Võrreldes 2011. aasta üheteistkümne kuuga laekus

maksutulusid 410 miljonit eurot ehk 10,3% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1452 miljonit eurot ehk 93,6% plaanitust. Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus mittemaksulisi

tulusid 68,4 miljonit eurot ehk 4,9% rohkem.

Välistoetused on mullusega võrreldes suurendanud mittemaksuliste tulude laekumist

Võrreldes 2011. aasta 11 kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 68,4 mln eurot rohkem:

• Heitmekvootide müügitulu 187,3 mln eurot vähem, muid toetusi 233 mln eurot enam• Saastetasusid 1,9 mln eurot vähem• Varade müügitulu laekus 9,2 mln eurot vähem• Dividenditulu laekus 31,7 mln eurot rohkem, intressitulu 6,3 mln eurot vähem

• Riigilõive laekus 4,5 mln eurot rohkem.

Riigieelarves plaanitu täitmine (%)

96.3 97.7 99.8

67.285.8

103.395.0

105.194.1

103.6

79.9

146.6

93.6111.3

93.1

126.1

82.896.3

0

20

40

60

80

100

120

140

160

KOKKU Kaupade ja teenuste

müük

Toetused Mat. ja immat. varade

müük

Tulu varadelt Muud tulud

2010 2011 2012

Novembris laekus toetusi 200 mln eurot ehk 17% eelarvest

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010-2012

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest, sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

• Selle aasta novembri kõrgem laekumine tulenes peamiselt toetustest, mida laekus 178,5 miljonit eurot rohkem võrreldes eelmise aastaga.

• Tulusid varadelt laekus 9,4 miljonit eurot rohkem.

• Muid tulusid laekus 0,9 miljonit eurot vähem.

67,4

365,3

26,8 86,6

214,1

101,7101,2 46,3

42,8

175,3

223,9

0

200

400

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 muu 2012 toetused 2011 2010

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 84,0% plaanitust

• Üheteistkümne kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 4,2% rohkem kui eelmisel aastal ehk 5,68 mld eurot.

484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,4 537,5 476,3 570,7 541,30

200

400

600

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa

Riigituludest kulusid tehtud 4,6 miljardit

• Riigitulude arvelt on üheteistkümne kuuga kulusid tehtud 4,58 mldeurot ehk 85% plaanitust (aasta varem 4,39 mld eurot ja 88%).

• Välistoetusi on sama ajaga välja makstud 0,73 mld eurot (59%eelarves plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,12 mld eurotvähem.

Riigieelarve kulud allikate lõikes (11 kuud)

Välistoetuste finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välistoetuste finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

4,578.2 734.8 8.0 309.9 46.9

85.4 58.6

499.4

528.6

57.1

0

100

200

300

400

500

600

0

500

1,000

1,500

2,000

2,500

3,000

3,500

4,000

4,500

5,000

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesedtehingud

majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Valitsemisalade 11 kuu kulud

4.83 432.5996.92 287.95

196.42 151.60 505.13 224.78

541.15

252.48 133.38 2,508.48 39.32

79.6

86.483.1

80.9

41.0

87.7 86.3

61.3

111.8

85.1

75.0

92.1

73.1

0

20

40

60

80

100

120

0

500

1,000

1,500

2,000

2,500

3,000

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg)

SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Tegevuskulusid kasvatanud eelkõige majandamiskulud

• Tegevuskuludeks on üheteistkümne kuuga kasutatud 963,7 mln eurot ehk 86,9% eelarvest ja 7,1% rohkem kui mullu sama ajaga.

• Personalikuludeks kasutati 11 kuuga 528,5 mln eurot ehk 91,4%eelarvest (mullu 12,0 mln eurot vähem ja täitmine oli 91,1%).

• Majandamiskulusid tehti 11 kuuga 435,2 mln eurot (mullu 52,1 mln eurot vähem) ehk 81,9% eelarvest (mullune täitmine 87,1%).

468.6

570.5526.8

500.7516.6 528.5

387.0446.3 375.7 365.0

383.1435.2

0.0

18.8

-11.3 -4.13.9

7.1

-30

-20

-10

0

10

20

30

0

200

400

600

800

1,000

1,200

2007 2008 2009 2010 2011 2012

personalikulud (mln) majandamiskulud (mln) tegevuskulude muutus (%) parem skaala

Investeeringute mahtu kasvatab saastekvoodi müügitulude kasutamine

•11 kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 1,06 mldeurot. See on 235,4 mln ehk 28,7% rohkem kui 2011. aasta samal perioodil.

•Riigieelarvelisi investeeringuid on tehtud 154% ja investeeringutoetusi 281%eelarvest. Ületäitmine on tingitud sellest, et eelarve planeerimisel on toetustejagunemine investeeringute ja jooksvate kulude vahel raskesti prognoositav.Tavapäraseid põhivarainvesteeringuid on tehtud 82% eelarvest. Kasutamine oneelnevatest aastatest suurem (2009-2011 keskmine kasutamine 70% eelarvest).•Saastekvoodi müügi tuludest finantseeritud investeeringuid on tehtud 59,7%eelarvest (150,3 mln eurot). 2012. aasta eelarve jääb alatäidetuks. Osadeprojektide valmimine lükkub edasi 2013. aastasse.

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kasinvesteeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõiksaastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarvesinvesteeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

47,2 59,0 66,7 58,2 58,0 63,8 93,1 124,4 104,3 130,1 100,70,70,6 5,1 5,1 7,5 7,2

13,134,6 18,1

41,516,7

0

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Välistoetusi välja makstud 65% aastaks plaanitust• Üheteistkümne kuuga on välistoetuste arvelt väljamakseid tehtud 652,2 mln eurot

ehk 65% eelarves plaanitust (68,0 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama perioodiga), sellest oktoobris 55,4 mln eurot.

• Struktuuritoetuste arvelt on üheteistkümne kuuga välja makstud 483,5 mln eurotehk 65,8% aastaks plaanitust. Väljamaksed on 59,6 mln eurot suuremad kui eelnevalaastal samal ajal. Novembris maksti välja 41,0 mln eurot.

• Suuresti viiakse struktuurtoetuste meetmeid ja projekte ellu plaanipäraselt, mõnedprojektid on siiski takerdunud vaidlustatud hankemenetluste taha, mis avaldavad mõjuprojektide aja- ning rahastamiskava täitmisele.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (periood 2007-2013) on üheteistkümne kuuga välja makstud 131,8 mln eurot ehk 97,0% aastaks plaanitust (aasta varasemaga võrreldes 14,3 mln eurot rohkem). Novembris maksti välja 11,9 mln eurot. Peamiselt maaelu arengukava toetuste meetmetest lähtudes võib prognoosida 2012. aasta eelarve ületamist

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite tagasihoidlik kasutamine (5,2%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 92 miljonit eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmperioodi 2009-2014 toetuste väljamaksete madal tase (0,1 mln eurot) on samuti plaanipärane. Doonorite rahastamisotsuseid on loota aasta lõpus.

Kogu programmperioodi struktuuritoetusi kasutatud 57%

• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuuritoetuste kasutamist tervikuna, on 2012. aasta üheteistkümne kuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 91,0% ja toetusi kasutatud 56,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 miljardit eurost).

• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses olime 1. novembri seisuga EuroopaKomisjoni poolt Eestile teostatud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt neljandalkohal (42,6%), eespool on Saksamaa (43,1%), Leedu (48,9%), Portugal (50,7%) ja meilejärgneb Soome (41,99%). 01.01.2012 seisuga olime kuuendal ja 01.10.2012 seisugasamuti neljandal kohal

• Maaelu arengukava 2007-2013 perioodi projekte on 2012. aasta üheteistkümne kuu lõpu seisuga heaks kiidetud 84,0% ja toetusi kasutatud 64,1% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonit eurost). Euroopa Kalandusfondi 2007-2013 (EFF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 75,3% ja 45,5% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonist eurost).

Suhteliselt on välistoetuste väljamaksed suurimad Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas

(2012. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 16).

152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1 12.5

108.7

133.4 137.6 135.3

57.048.2

22.39.8

71.5

83.7

58.3 53.0 54.8

91.7

71.7

78.5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

50

100

150

200

250

300

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal)

SOM SiM (julgeolek)

ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste kasutamine fondide lõikes (2012. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 16).

735.4

135.9100.0

20.1 6.7 4.8

483.5

131.8

5.225.8

0.5 5.3

65.8

97.0

5.2

128.1

7.6

109.5

0

20

40

60

80

100

120

140

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Eraldiste maht on kasvanud 2%

• Üheteistkümne kuuga on eraldisteks suunatud 3,75 mld eurot ehk 2% (75 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 75,5%.

– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku kogumispensionifondi.

368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,6 323,5 286,1 340,4 324,80

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)

Muutus Mln eurot Muutuse %

Riiklikud pensionikulud 52,6 4,6

Ravikindlustuskulud 43,1 6,5

Kohustuslik kogumispensionifond 75,9 121

Puuetega inimeste toetused 2,5 5,1

Vanemahüvitis 11,0 7,0

Töötute erijuhtude sotsiaalmaks 6,5 33,3

Peretoetused 1,3 1,5

Töötutoetus 0,8 13,4

Pensionikulud veavad sotsiaalkulude kasvu

• 2012. aasta 11 kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2,43 mldeurot ehk 155,6 mln eurot (6,8%) mullusest enam. Eelarvest 89,4%

2012 11 kuud vs 2011 11 kuud

• Novembris kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 222,2 mln eurot ehk 8,2% aastaks plaanitust. Seda on 14,4 mln eurot (6,9%) rohkem kui 2011. aastal.

Peamised sotsiaalkulud (11 kuud) I

11 kuud (mln eur) Plaanitust November (mln eur)

Ravikindlustus 706,1 91,5% 64,5Pensionikulu 1 224,7 90,2% 112,2Peretoetused 89,3 90,2% 8,0Vanemahüvitis 146,4 84,1% 13,2Puuetega inim. 51,4 85,8% 4,8

0

200,000,000

400,000,000

600,000,000

800,000,000

1,000,000,000

1,200,000,000

1,400,000,000

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2009 2010 2011 2012

Peamised sotsiaalkulud (11 kuud) II

11 kuud (mln eur) Plaanitust November (mln eur)

Erijuhtude sotsiaalmaks 67,3 86,4% 5,9

Töötutoetus 5,3 83,0% 0,3

II sammas 138,8 82,2% 13,3

0

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

160,000,000

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2009 2010 2011 2012

Töötukassa 10 kuu ülejääk 102 mln eurot

• 2012. aasta kümne kuu ülejääk oli 102 mln eurot (82% eelarvest) ehk eelmiseaasta sama perioodiga võrreldes 5,1 mln eurot (4,7%) väiksem.

• Kümne kuu tulud olid 207,3 mln eurot ehk 82,3% eelarvest. Võrreldes eelmiseaasta sama perioodiga on tulu 3,1 mln eurot (1,5%) suurem.

• Kümne kuu kulu oli 104,9 mln eurot ehk 82% eelarvest. Võrreldes eelmiseaasta sama perioodiga on kulu 8,2 mln eurot (8,5%) suurem.

• Oktoobri lõpus oli registreeritud töötuid 37 293 ehk 9280 töötut (17,8%)vähem kui aasta varem samal ajal ning 888 töötut (2,4%) rohkem kui eelmiselkuul.

Kuised tulemid 2010-2012

0

20

40

60

80

100

120

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Haigekassa ravikindlustuse kulud on võrreldes mullusega 8% kasvanud

• Haigekassa 10 kuu kumulatiivne tekkepõhine tulem oli 0,1 mln eurot. 2012. aasta lõpukson plaanitud siiski defitsiit 6,6 mln eurot.

• Kümne kuuga on tulusid laekunud 642 mln eurot ehk 82% eelarvest, sealhulgassotsiaalmaksu 638 mln eurot. Võrreldes aastatagusega on tulusid 39 mln eurot rohkem.

• Kulusid on samal ajal tehtud 642 mln eurot ehk 82% eelarves planeeritust. Võrreldes2011. aastaga on kulud kasvanud 48 mln eurot. Raviteenuste eelarve on mõnevõrraületäidetud, samas kui ajutise töövõimetuse hüvitistele ja ravimite hüvitistele on kulunudplaneeritust vähem. Raviteenustele kulus 475 mln (85% eelarvest), ajutise töövõimetusehüvitisteks 71 mln (81% eelarvest) ja ravimite hüvitamiseks 82 mln eurot (80% eelarvest).

-30

-20

-10

0

10

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Reservide mahtu on mõjutanud Töötukassa raha ja juulis võetud EIB laen

• Novembri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,64 mld eurot.

• Reservide mahtu on suurendanud Töötukassa vahendite arvamine reservide hulka ning juulis võetud EIB laen (385 mln eurot), kahandanud aga Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine (150 mln eurot). Novembris suurenesid likviidsed varad 64 mln eurot.

460.0 301.8 320.2 333.0 346.4

523.6904.0

683.3

636.1 1,289.8-28.1

22.6

-16.8

-3.4

68.8

-40.0

-20.0

0.0

20.0

40.0

60.0

80.0

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2008lõpp

2009lõpp

2010lõpp

2011lõpp

2012november

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)

Valitsussektori finantskohustused suurenenud

• Valitsussektori bilansimaht oli oktoobri lõpus 13,3 mld eurot, kasvades 2011. aasta lõpust 0,7 mld eurot.

• Eelmise aasta lõpuga võrreldes on käibevara kasvanud 240 mln euro ja põhivara 452 mln euro võrra.

• Lühiajalised kohustused on kasvanud 338 mln eurot, pikaajalised kohustused 435 mln eurot ning netovara vähenenud 78 mln eurot.

Mld EUR

1.68 1.87 1.72 1.60 1.91

2.80 2.97 2.74 2.67 2.91

1.26 1.24 1.47 1.42 1.76

2.693.11 3.33 3.43

4.20

11.0410.42

9.23 9.22 9.14

0.00

2.00

4.00

6.00

8.00

10.00

12.002

00

8

20

09

20

10

20

11

20

12

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

Likviidsed varad Käibevara kokku Lühiajalised kohustused Kohustused kokku Netovara

Valitsussektori finantsseisu muutus 2008-2012 (okt)

Valitsussektori eelarvepositsioon taas ülejäägis

Oktoobri lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine ülejääk 37,8 miljonit eurot ehk 0,2% SKPst* (218 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).

• riigieelarve puudujäägis 40 mln eurot;

• kohalikud omavalitsused ülejäägis 28 mln eurot;

• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 103 mln eurot;

• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 53 mln eurot.

* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16,98 mld eurot.

-1,75

-3,67

-0,35

1,60

0,22

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011 2012