Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,12 kuud 2014

Rahandusministeerium

26.01.2015

Lühikokkuvõte

ELis on majandususaldus stabiilne; peamistest eksporditurgudest on kiirema kasvuga Läti, Leedu ja Rootsi majandus

Eestis on viimastel kuudel kindlustunne paranenud nii tarbijatel kui ka kõigis ärisektorites

III kvartalis kasvas Eesti majandus võrreldes eelmise kvartaliga 0,4% ja aastaga 2,2%

Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka tugevnev eksport; kasvu panustas enim töötlev tööstus ja kaubandus, kuid pidurdas ehitus, veondus ja laondus

Ettevõtlus- ja valitsussektori investeeringud olid kolmandas kvartalis languses, elanike eluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid

Palgatulu kasvutempo aeglustub veidi (detsembris maksu- ja tolliameti andmetel 6,9%), suhteliselt kiiret kasvu aitab hoida töötajate registri kasutuselevõtmine juulis

Elanike tarbimisjulgus püsib kõrgel ning hinnalangus toetab tarbimise reaalkasvu

Elanike laenujäägi kasvutempo kiireneb, kuid on endiselt tagasihoidlik (2% v.e.a.)

Nafta kiire odavnemise tõttu on tarbijahinnad jätkuvalt languses, ulatudes detsembris –0,5%ni. 2014. aasta kokkuvõttes langesid hinnad 0,1%; ka euroalal pöördusid hinnad odava nafta mõjul detsembris langusesse (–0,2%)

Novembris vähenes kaupade eksport aastatagusega võrreldes 1% ja import 3%; suurenes elektroonika ja kütuste eksport, languses toidukaubad ja tekstiilitooted

MAJANDUSÜLEVAADE

Tagasihoidlik majanduskasv peamistel eksporditurgudel

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

%, v.e.a

Euroopa Liit Eesti

Soome Rootsi

Läti Saksamaa

Venemaa

Eurostat, Vene Statistikaamet

Nafta hind 5,5 aasta madalaim

SA

Eesti majanduskasvu veab sisenõudlus

Majandususaldus Eestis paraneb

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Kindlustunne paraneb kõigis valdkondades

COM

3 kuu keskmine

Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

Töötleva tööstuse kasvutrend kiirenes novembris ekspordi kasvu toel 6,1%ni

III kvartalis panustas kasvu enim töötlev tööstus ja jaekaubandus

Eratarbimine panustab kasvu järjekindlalt

ES

Panus SKP kasvu, pp

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Eratarbimine

Valitsussektori tarb.

NPISH

Investeeringud

Varude.muutus

Eksport–import

Palgatulu kasv on kiire ja tarbimisjulgus püsib

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

Eluasemelaenude jäägi kasv kiireneb, tarbimislaenud vähenevad

Mln € v.e.p. 3k keskmine

EP

-50.0

0.0

50.0

100.0

150.0

200.0

250.0

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Liising

Tarbimislaenud

Eluasemelaenud

Tarbijahinnad püsivad languses odavneva nafta mõjul, detsembris -0,5%

Kaupade eksport riikide lõikes – eksporti toetab tugev elektroonikaeksport Rootsi suunal

3 k keskmine, %

RIIGIEELARVE TULUD

2014. aastal laekus tulusid 7,82 miljardit eurot ehk 97,5% planeeritust, kasv 2,7% v.e.a.

Maksulaekumised kasvasid 504,2 miljonit eurot ehk 8,2% v.e.a., eelarve täitus 100,8%

Eelarve 2014 (tuhat EUR)

12 kuud 2014(tuhat EUR)

12 kuudv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 6 644 630 8,2% 100,3%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 5 513 525 8,1% 100,8%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 345 598 12,6% 104,4%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 344 723 5,5% 105,8%

Sotsiaalmaks 2 245 740 2 232 395 7,8% 99,4%

Raskeveokimaks 4 200 4 287 6,7% 102,1%

Käibemaks 1 672 900 1 696 946 9,4% 101,4%

Aktsiisid kokku 836 850 836 024 5,5% 99,9%

Alkoholiaktsiis 225 000 220 026 5,3% 97,8%

Tubakaaktsiis 175 400 178 162 6,9% 101,6%

Kütuseaktsiis 402 000 404 462 5,4% 100,6%

Pakendiaktsiis 250 203 -45,8% 81,1%

Elektriaktsiis 34 200 33 170 0,4% 97,0%

Hasartmängumaks 22 000 23 229 7,6% 105,6%

Tollimaks 28 700 30 323 5,5% 105,7%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 1 131 105 9,0% 97,7%

Töötuskindlustusmakse 177 705 173 601 3,9% 97,7%

Kogumispensionimakse 137 800 110 296 22,7% 80,0%

KOV tulumaks 783 232 788 299 8,9% 100,6%

Maamaks 59 000 58 909 3,0% 99,8%

Mittemaksulisi tulusid laekus 1,16 miljardit eurot ehk 83,6% planeeritust, vähenemine 19,9% v.e.a. eelkõige toetuste ja CO2 tulude vähenemise tõttu

RIIGIEELARVE KULUD

Kuludeks suunati 7771,2 mln eurot, mis on 36 mln eurot ehk 0,5% enam kui aasta varem. Kasv võrreldes eelnenud aastaga tulenes peamiselt tööjõu- ja majandamiskulude ning muude kulude suurenemisest. Kulud investeeringutesse ja toetustesse vähenesid võrreldes 2013. aastaga.

Detsembri kulud suurenesid võrreldes 2013. aasta detsembriga 84,3 mln eurot ehk 10%. Võrreldes novembriga tulenes kulude 286,4 mln eurone ehk 45% suurenemine peamiselt toetuste 182 mln euro, tööjõu- ja majandamiskulude 80,6 mln euro ning investeeringute 16,4 mln euro suurusest kasvust.

Kuludeks suunati aastaga 7,77 miljardit eurot ehk 95,1% aastaks plaanitust, suurenemine 0,5% v.e.a.

656 600 637 642 604 622 631 584 599 635 637 9230

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1,000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln

EU

R

2014 2013 2012

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest täideti 100%

Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati aastaga kokku 1333 mln eurot ehk 100% eelarvest (aasta varem 1189 mln eurot, mis moodustas eelarvest 100%), kulude kasvuks kujunes 2014. aastal 144,3 mln eurot ehk 12,0% v.e.a.

Tööjõukuludeks kasutati 2014. eelarveaastal 675,6 mln eurot, mis moodustas eelarvest 102%. Eelarve ületäitmine tuleneb tuludest sõltuvate kulude planeeritud suuremast kasutamisest. Tulusid laekus planeeritust rohkem haridus- ja teadusministeeriumi, kaitseministeeriumi, keskkonnaministeeriumi, põllumajandusministeeriumi ja siseministeeriumi valitsemisalas.

Majandamiskulusid kasutati 657,7 mln eurot, mis moodustas eelarvest 98%.

88.0 100.6 101.1 104.7 106.8 110.7 110.9 86.5 97.4 112.1 117.0 197.60

50

100

150

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln

EU

R

Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2012-2014

2014 2013 2012

Investeeringuteks suunati 438,6 miljonit eurot ehk 64% plaanitust, vähenemine 36,6% v.e.a.

Investeeringuid tehti summas 438,6 mln eurot, eelarvest kasutati ära 64%. Riigiasutused investeerisid ise 193,1 mln eurot ehk 73% eelarvest ja andsid investeeringutoetusi 245,5 mln eurot ehk 58% eelarvest.

Euroopa Liidu 2014–2020 finantsperioodi plaanitud vahendeid kasutusele ei võetud. Eelmise, 2007–2013 finantsperioodi jääkide ümbersuunamine võttis samuti plaanitust rohkem aega, mis mõjutas suuresti eelarve alatäitumist.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95

2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46

% kogumahust 2013 3% 8% 6% 6% 6% 6% 9% 10% 11% 11% 11% 14%

% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7%

22 53 41 39 40 43 61 67 79 75 78 95

3526

3526 29 27

44 45 4451

30

463%

8%6%

6% 6%6%

9%10%

11% 11%11%

14%

5%

4%5%

4% 4% 4%

6% 7% 6%7%

4%

7%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Välistoetuste väljamakseid tehtud 654 miljonit eurot ehk 72,7% plaanitust, suurimad väljamaksete tegijad

PÕM ja MKM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

148.8 157.0 250.9 200.1 66.2 19.4 44.512.3

96.3102.1

231.8

120.7

50.7

7.8

34.6

10.0

64.7 65.0

92.4

60.3

76.6

40.5

77.781.6

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

50

100

150

200

250

300

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SiM (julgeolek) SOM ülejäänudkokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 376,5 miljonit eurot ehk 63,6% ning maaelu ja kalanduse

vahenditest 116,2 miljonit eurot ehk 83,9%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

591.7

138.5112.4

36.116.2 4.2

376.5

116.2 115.2

31.310.6 4.1

63.6

83.9

102.5

86.7

65.5

96.9

0

20

40

60

80

100

120

0

100

200

300

400

500

600

700

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksete maht 215 miljonit eurot väiksem v.e.a.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti 654,0 mln eurot ehk 72,7% plaanitust, mis on 215 mln eurot vähem kui mullu, peamiselt 2007–2013 struktuuritoetuste väljamaksete vähenemise arvel 214,1 mln eurot. Uue, 2014–2020 programmiperioodi vahenditest oli 31.12.2014 väljamaksed tehtud 1,6 mln eurot (MAK tehniline abi)

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetustest oli 31.12.2014 tehtud väljamakseid 376,5mln eurot ehk 74,9% planeeritust, aasta varem ulatus summa 590,6 mln euroni

Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) maksti välja 114,6 mln eurot ehk 89,9% planeeritust, aasta varem 136,0 mln eurot. Seejuures oli kalanduse rakenduskava vahendite väljamaksete täitmine 125,9%

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi vahenditest maksti välja 115,2 mln eurot ehk 102,5% planeeritust. Sellest maksti otsetoetusteks põllumajandustootjatele välja 112,0 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase oli 10,6 mln eurot ehk 65,5% planeeritust

Šveitsi–Eesti koostööprogrammi toetusi maksti välja 4,1 mln eurot ehk 96,9% planeeritust

Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi maksti välja 11,1 mln eurot ehk 89,7% planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused

Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna oli 31.12.2014 seisuga projekte heaks kiidetud 98,1% ja toetusi välja makstud 87,2% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 3,4 mld eurot;

lõpetatud oli 13 722 ja töös 1152 projekti, sealhulgas teede, veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri ning haiglate ehitused. Struktuuritoetusest rahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused

Maaelu arengukava 2007–2013 toetuste kasutamise osas oli detsembri lõpu seisuga projekte heaks kiidetud peaaegu 100% ja väljamakseid tehtud 95,5% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7 mln eurot;

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava toetuste kasutamisel oli heaks kiidetud 92,6% ja välja makstud 75,7% perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.

Norra finantsmehhanism ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014). Projekte oli heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase oli 32,5% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.

Šveitsi–Eesti koostööprogramm (2007–2012). Projekte oli heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase oli 76,2% perioodiks määratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.

Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007–2013). Projekte oli heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 78,0% ulatuses perioodiks määratud vahenditest ehk 50,8 mln eurot.

Haigekassa kuludeks oli suunatud 835,7 mln eurot, kulude maht kasvas 9,4% v.e.a.

Haigekassa 11 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk oli 19,7 mln eurot.

Tulusid oli laekunud 814,8 mln eurot ehk 90,2% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu oli eelarves kavandatust 2,4 mln väiksem. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga oli tulude maht kokku suurenenud 57,8 mln eurot ehk 7,6%.

Kulusid oli tehtud 835,7 mln eurot ehk 92,2% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvasid kulud 72 mln eurot ehk 9,4%.

-40

-30

-20

-10

0

10

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Ravikindlustuse kulud novembri lõpu seisuga ületavad eelarvet

Tervishoiuteenuste kulud ulatusid novembri lõpuks 607,5 mln euroni ehk 91,9% eelarvest, sh eriarstiabi 484,2 mln, üldarstiabi 75,6 mln, õendusabi 22,2 mln, hambaravi 18,8 mln ja haiguste ennetamise kulud 6,7 mln eurot. Tervishoiuteenuste 11 kuu eelarve ületati peamiselt eriarstiabi arvel 4,6 mln euroga. Ennetuse, üldarstiabi ja hambaravi eelarved olid 11 kuu seisuga alatäidetud.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid tehti 95,7 mln eurot ehk 99,3% eelarvest. Kulud ületasid 11 kuu eelarvet 6,8 mln euro võrra. Planeeritust suurem oli nii töövõimetuse hüvitiste päevade arv kui ka ühe päeva keskmine hüvitis.

Ravimite hüvitiste kulud olid 100,1 mln eurot ehk 91% eelarvest. Retseptide arv novembris jäi eelarves kavandatust väiksemaks.

Haigekassa tegevuskulusid kasutati 7,4 mln eurot ehk 83,1% aasta eelarvest. Tegevuskulude eelarve oli 11 kuuga alatäidetud 718 000 euro võrra.

Töötukassa kuised tulemid 2011–2014

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

2

4

6

8

10

12

14

16

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Mil

lio

ns

2014 2013 2012 2011 2014 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

2014. aasta 11 kuu tekkepõhine ülejääk oli 71,9 mln eurot ehk 131,1% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014. a tulem 20,3 mln eurot (39,3%) suurem.

2014. aasta 11 kuu tulud olid 179,4 mln eurot ehk 89,1% eelarvest. Võrreldes

eelnenud aasta sama perioodiga oli tulu 10 mln eurot (5,9%) suurem.

Töötukassa kuludeks suunati 107,5 miljonit eurot ehk 73,3%, kahanemine 10,2 miljonit eurot ehk 8,7% v.e.a

Kulude SUURENEMINE v.e.a. ja % 2014. aasta eelarvest: Suurenesid hüvitised koondamise korral 7,6%, (95% eelarvest, ülekulu 3,4 pp) ja

maksejõuetuse korral 7,2% (eelarvest 74,7%), tööjõukulud 10,3% (81,5% eelarvest).

Hüvitised koondamise korral suurenesid, kuna kasvas saajate arv 117 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis tõusis 1461 eurolt 1532 eurole. Suurim koondamine toimus politsei- ja piirivalveametis, kus koondati 207 töötajat.

Kuigi keskmine väljamakstud hüvitis vähenes 2015 eurole 2075 eurolt, suurenes hüvitis tööandja maksejõuetuse korral, sest kasvanud on saajate arv 179 isiku võrra. Linerel OÜ maksejõuetuse tõttu määrati hüvitis suurimale arvule töötajatele (129 isikut).

Kulude VÄHENEMINE v.e.a. ja % 2014. aasta eelarvest:

Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 7,8% (75,4% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 19% (78,6% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 24,9% (54,2% eelarvest), töötutoetus 4,7% (74,8% eelarvest), töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 1,2% (81,8% eelarvest).

2014. aasta 11 kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis tõusis küll võrreldes eelnenud aasta sama perioodiga 313 eurolt 339 eurole, kuid saajate arv vähenes 8421 isiku võrra.

Töötukassa – registreeritud töötute arv vähenes aastaga 19,9%

Kulude VÄHENEMINE v.e.a. ja % 2014. aasta eelarvest:

2014. aastal tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole. Toetust

maksti välja võrreldes 2013. aasta sama perioodiga 14 994 isikule vähem.

Eelnenud aastaga samasse suurusjärku jäi töötuskindlustushüvitistelt arvestatud

sotsiaalmaks, mis vähenes 0,3% (91,6% eelarvest).

TÖÖHÕIVE

Novembri lõpus oli registreeritud töötuid 26 403 isikut ehk 618 töötut (2,4%)

rohkem kui eelmisel kuul ja 6 568 töötut vähem kui aasta varem samal ajal.

Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli novembri lõpus 4,2%, 2013. aastal

samal ajal 5,2%.

Uusi töötuid registreeriti 11 kuuga 57 401 isikut, mis oli 6621 (10,3%) töötut

vähem võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.

Töötuna arveloleku lõpetasid 11 kuuga 65 081 isikut, 2013. aastal samal ajal

70 998 isikut.

Peamised sotsiaalkulud 3,2 miljardit eurot ehk 98,3% plaanitust

2014. aastal kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 3 167,4 mln eurot ehk 98,3%plaanitust, alakulu 1,7 protsendipunkti (pp), sh tuludest sõltuvate kulude(ravikindlustus, II sammas) täitmine 1 233,2 mln eurot ehk 96,3%, alakulu 3,7 pp.Detsembri kulude kasutamine 269,3 mln eurot.

Suuremad ülekulud ja põhjused:

Avaliku teenistujate pensionide suurendused 8,4 pp – prognoositust suurem saajatearv.

Riigikohtu 5,9 pp ja I ning II astme kohtute kohtunike pensionid 4,1 pp – augustislisakulu, mis on seotud kohtu otsusega.

Suuremad alakulud ja põhjused:

eripensionid: riigikontroll 8,4 pp, prokurörid 14,1 pp, parlamendi pensionid 2,7 pp –prognoositust väiksem saajate arv;

riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 9,4 pp – II sambagaliitujate prognoositust madalam palgakasv ja saajate arv (töötajate, liitujate ningvanemahüvitise saajate arv);

vajaduspõhine peretoetus 62 pp – 2014. a alguses kasutati eelmisel aastal tehtudettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine.

Peamised sotsiaalkulud suurenesid 241,4 miljonit eurot ehk 8,3% v.e.a.

Kulude kasv protsentides koos põhjustega:

pensionid 5,7% – pensioniindeksi, pensionide tulumaksuvabastuse tõusu ja saajate arvu kasv;

Ravikindlustuskulud 7,3% – suurem sotsiaalmaksu laekumine;

riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 31,9% – riigipoolse panuse ja liitujate arvu suurenemine ning keskmise palga tõus;

erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 11,6%;ajateenijate eest 7,1% ja asendusteenistujate eest 84,8% – sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumäära tõus 290 eurolt 320 eurole ja saajate arvu suurenemine;

vanemahüvitis 4,8% – töötasu alamääraga seotud vanemahüvitise määra ja keskmise töötasu tõus;

universaalne peretoetus 1,6% – 1. juulil 2013 tõsteti lapsetoetus kolmanda ja järgmise lapse kohta 76,72 eurole, kolmikute ja mitmike sünnitoetus tõusis 1000 euroni lapse kohta;

puuetega inimeste igakuulised toetused 2,3% – saajate arvu suurenemine.

Kulude vähenemine protsentides koos põhjustega :

1) töötutoetus 7,1% ja riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 18,9% –tööhõive kasv;

2) vajaduspõhine peretoetus 49,2% – eelmisel aastal tehtud ettemakse kasutamine.

Peamised sotsiaalkulud (12 kuud) 1/2

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimestetoetused

mln

EU

RPeriood: 2009-2014. a jaanuar-detsember

2009 2010 2011 2012 2013 2014

12 kuud (mln eur) Detsember (mln eur)Plaanitust

(%)Ravikindlustus 887,2 76 98,9%

Pensionikulu (I sammas) 1 514 127,4 99,5%

Peretoetused 101 8,2 97,4%

Vanemahüvitis 164,6 14,3 100,7%

Puuetega inimeste igakuulised toetused

59 5 100%

Peamised sotsiaalkulud (12 kuud) 2/2

0

50

100

150

200

250

300

350

400

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

mln

EU

R

Periood: 2009-2014. a jaanuar-detsember

2009 2010 2011 2012 2013 2014

12 kuud (mln eur)

Detsember (mln eur) Plaanitust (%)

Erijuhtude sotsiaalmaks 81,7 6,8 100,1%

Töötutoetus 8,3 0,62 99%

II sammas 351,7 31 90,6%

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus aasta lõpuks 1,49 miljardi euroni

2014. aasta detsembri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,49 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,11 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 mld eurot.

Võrreldes 2013. aasta lõpuga suurenes likviidsete varade kogumaht 77,7 mln euro võrra ehk 5,5%.

361 369

1,055 1,125

-2.5%

5.5%

-10.0%

-8.0%

-6.0%

-4.0%

-2.0%

0.0%

2.0%

4.0%

6.0%

8.0%

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2,000

2013lõpp

2014lõpp

mln

EU

R

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv kogureservi muutus (%)

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012–2014:novembri lõpus oli VS ülejääk 0,65% SKPst (126 mln €)

Lühendite selgitused

a – aasta;

EAGP – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond;

EKF – Euroopa Kalandusfond;

EMP – Euroopa Majanduspiirkond;

EUR/eur/€ – euro;

HTM – Haridus- ja Teadusministeerium;

k – kuu;

KKM – Keskkonnaministeerium;

KOV – kohalik omavalitsus;

kv – kvartal;

MAK – maaelu arengukava;

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

mld – miljard;

mln – miljon;

pp – protsendipunkt;

PÕM – Põllumajandus-ministeerium;

SIM – Siseministeerium;

SKP – sisemajanduse koguprodukt;

SOM – Sotsiaalministeerium;

v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;

v.e.p. – võrreldes eelmise perioodiga;

VS – valitsussektor.