& Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe

teema- ja erilehtede osakond.

Projektijuht: Margit Laasnurm

margit.laasnurm@lehed.ee, tel 680 4629

Ehita SÜGIS 2012

renoveerirenoveeriSÄÄSTA KÜTTEKULUDELT KUNI 50%

Ametlik maaletooja: Bestair OÜ Tel: 60 64 350 info@bestair.ee www.bestair.ee

Külastage meid Delta Plaza majas Pärnu mnt 141, 9. korrus, Tallinn või helistage meile numbril 60 64 350 ja me ütleme kui palju te võiksite aastas küttekuludelt säästa.

ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAD

(ei sisalda paigaldust)Hinnad alates 4699 eurost

ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBAGATASUTA KVALITEETNE PUIDUST VÄLISOSA KATE

* Välisosa kate kuni 31.12.12 iga Toshiba õhk-õhk soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib 17.09 - 31.12.2012

*Teler Panasonic Plasma 3D TX-L42U5E kuni 31.12.12 iga Panasonic õhk-vesi soojuspumba ostuga. Kampaania kehtib 17.09 - 31.12.2012

AQUAREA T-CAP

100% võimsus kuni -15ºC

5 AASTATKOMPRESSORI

GARANTIID

ÕHK-VESI SOOJUSPUMBAGATASUTA 42” FULL HD TV *

*

COPkuni

4,74AQUAREA T - CAP

A klassi energiasäästmine

ÕHKSOOJUSPUMBAD

ÕHK-ÕHK SOOJUSPUMBADHinnad koos paigaldusega

alates 1499 eurost

TM testi-võitja

COPkuni

5,36Töötab

ka -25C

AMETLIKULT MAALE-TOOJALT

Vertailu

TM ajakirja 05 / 2010

TESTIVÕITJA

SOOME

"KESKMISELT KOKKUHOITAVA ENERGIA HULK ON TOSHIBA SOOJUSPUMBAL VÕRDLUSE KÕIGE SUUREM. "

Allikas: Soome TM Rakennusmaailm, 05/2010

3

Priit Liiviste

Kuigi senini pole tavapäraselt van-nitubades ja dušinurkades viimist-lusmaterjalina puitu selle võrdle-misi lühikese eluea tõttu eriti palju kasutatud, on puit õige metoodika ja ehitustehnika korral ka niiske-tes ruumides küllaltki mõistlik ja originaalne lahendus, ning puitvii-mistlusega vannitoa või duširuumi eluiga ei pruugi tavapärase plaadi-tud vannitoa omale alla jääda.

Puidu kasutamine vannitoas on arhitekt Ants Salumi hinnan-gul hea vaheldus keraamilistele plaatidele ja niisketes ruumides sobib kasutamiseks nii kallivõitu tiikpuu kui ka odavam termotöö-deldud puit.

Et puit niiskusele paremini vastu peaks, tuleks pinda õlitada või vahatada. Siiski sellest veelgi olulisem on hoolikalt jälgida ven-tilatsiooninõuete täitmist. Üleni puiduga kaetud vannitoa puhul on väga oluline, et ventilatsioon oleks lisaks ruumile ka seinte ja lae taga.

„Näiteks seinaviimistluses ka-sutatav puit peaks olema kindlasti tagantpoolt ventileeritud 2,5-sen-timeetrise õhkvahega – see väldib kehva õhuvahetuse tõttu tekkida võivat võimalikku niiskuskahjus-tust,” soovitab Ants Salum.

„Puidu kestvus vannitoas sõl-tub sellest, kui kiiresti märjaks või liigniiskeks saanud puit ära kuivab. Kuivamine peab olema tagatud ka suveperioodil, kui sise-ruume meil tavapäraselt ei köeta,” lisab ta.

Ka sisearhitekt Elari Paimets rõhutab puitvannitoas ventilat-siooni suurt tähtsust.

„Üldiselt pole puidu kasutami-sel niisketes ruumides piiranguid, kui puitu korralikult vastavate vahenditega töödeldakse ja kor-ralikult viimistletakse. Kindlasti peab olema hea ventilatsioon, sest pidevas niiskuses lähevad plaadivuugidki hallitama,” manit-seb Paimets.

„Tähtsaimaks saab siiski venti-

Vannituba või duširuumi saab täiesti edukalt ka ainult puiduga viimistledaPuitviimistlusega vannitoa või duširuumi eluiga ei pruugi tavapärase plaaditud vannitoa omale alla jääda.

latsioon ja küte. Kui tegu on vana ehitisega, oleks võimaluse korral mõistlik ehitada uus, korraliku sei-na-, lae- ja põrandaventilatsiooni-ga vannituba.”

Vannitoa puitpõrand tuleb ehitada „laevatekina”Rain Ader sisustussalongist Ruut-meeter rõhutab, et puitpõranda tegemisel vannituppa tuleks sel-

le niiskuskindlust eriti hoolikalt jälgida.

„Kui vannituppa ehitada puit-põrand, on see oluline teha n-ö lae-vatekina ehk siis põrandalaudade vahed tuleb täita kummimastik-siga, et niiskus ei pääseks puidu vahele ja alla. Kui puitpõrandat korrapäraselt hooldada ja nõuete-kohaselt kasutada, on see ka van-nitoas eluaegne,” usub Ader.

„Kui ilmnevad juba niiskus-kahjustuse tundemärgid, siis on ilmselt hiljaks jäädud hooldami-sega või on niiskus puidu vahele pääsenud,” lisab Ader, kelle sõnul tuleb sellises olukorras vastavalt kahjustuse suurusele teha hool-dusõlitust või parandada kohad, kust niiskus puidu vahele pääseb.

Puidust saab teha ka vanne ja kraanikausseEesti Metsa- ja Puidutööstuse Lii-du puitehituse klastri projektijuht Märt Riistop julgustab huvilisi pla-neeritavatesse puitviimistlusega vannitubadesse ka puidust vanne ja kraanikausse paigaldama.

„Traditsioonilised puitvannid on olnud kuusepuust, praegu ka-sutatakse ka tamme ja mõningaid teisi puiduliike. Vannidele ja kraa-nikaussidele on kaks lähenemist: pinnakatet ei ole või on see vähe-märgatav. Puidu vananemine ja eluea piiratus on loomulik ja seda ei pea peitma. Teine variant on see, et puit kaetakse mitmekord-se paadilaki kaitsekihiga,” selgitab Märt Riistop.

Kahjustuste ilmnemisel Riistop keemilist tõrjet ei soovita ning kui kahjustus ületab aktsepteeritava piiri, tuleb tema hinnangul kahjus-tatud osad lihtsalt asendada.

„Juhul, kui puitmajas on karta, et niiskus võib levida sisevoodrist või põrandast kaugemale, on lugu muidugi hullem ja kahjustuste lik-videerimisega pole mõtet oodata, sest need võivad tekkida vammi näol. Pinnad tuleks avada ja töö korralikult ära teha,” täpsustab Riistop.

Foto: Märt Riistop (Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit)

Foto: Shutterstock

Puidu kasutamine vannitoas on arhitekt Ants Salumi hinnangul hea vaheldus keraami-listele plaatidele ja niisketes ruumides sobib kasutamiseks nii kallivõitu tiikpuu kui ka odavam termotöödeldud puit.

4

Priit Liiviste

Radoon on kopsuvähki haigestu-mise riski suurendav radioaktiiv-ne gaas, mis tungib hoonetesse altpoolt. Keskkonnaministeeriumi kiirgusspetsialisti Evelyn Pesuri sõnul ei pööra inimesed vaatamata teadvustamistööle radooniohule piisavalt tähelepanu, sest seda pole märgata ja tunda.

„Et kiirguse valdkonnaga tege-leb Eestis peamiselt keskkonna-ministeerium, siis nii meie kui ka keskkonnaministeeriumi allasutus keskkonnaamet on järjepidevalt te-gelenud inimeste teadlikkuse tõst-misega kiirgusest lähtuvate ohtude osas. Paraku on radioaktiivne gaas radoon lõhnatu, värvitu ja maitsetu, mistõttu inimesed ei pööra sellele piisavalt tähelepanu ja üldine tead-likkus selles osas on madal. Seega ei pruugi inimesed seetõttu teada-gi, et elavad ühes majas n-ö hääletu tapjaga,” nendib Pesur.

Pesuri sõnul ei saa seda väita ainuüksi tavakodanike kohta, ka planeeringute koostajad ja ehita-jad peaksid tema hinnangul radoo-niprobleemiga rohkem arvestama.

Radoonioht võib varitseda igal poolRadooniohtlikke alasid leidub mit-

Ohtliku radoongaasi vastu on võimalik edukalt võideldaInimeste üldine teadlikkus radooni ohtlikkusest ja tervistkahjustavast toimest on kahjuks üsna madal.

mel pool Eestis ning nii vanades kui ka üsna uutes hoonetes.

„Kõige radooniohtlikumad alad esinevad Põhja-Eesti klindivööndis alates Paldiskist kuni Narvani, nii klindi nõlvadel kui ka klindi peal ja all mitme kilomeetri laiuse vööna. Samuti on radooniohtlik Rakvere fosforiidimaardla piirkond ning rida alasid Lõuna-Eestis devoni sette-kivimite levilal,” selgitab radooni-teema üks suurimaid spetsialiste Valter Petersell Eesti geoloogiakes-kusest. Kõige suuremas ohus on Evelyn Pesuri sõnul halvasti ehi-tatud või kehvasti renoveeritud hooned.

„Et radoon satub Eestis hoo-nesse peamiselt majaalusest pinnasest, siis kui vundament või hoonealune kelder on halva kvali-teediga, pääsebki radoon majja,” selgitab Pesur.

Ka uued majad võivad olla ohu allikad„On vale arvata, et tegemist on ai-nult vanade hoonete probleemiga – meie mõõtmised näitavad, et nn ehitusbuumi ajal on samuti ehi-tatud ebakvaliteetseid maju, kus radoonisisaldus võib mõnikord olla isegi suurem kui vanemates maja-des,” lisab Pesur.

Põhjusena toob Pesur välja as-

jaolu, et hoone on muidu ehitatud energiasäästlikuks, kuid põranda kvaliteedile ei ole tähelepanu pöö-ratud. Sellisel juhul saab radoon küll majja, kuid sealt enam välja ei pääse.

„Vanemates majades esineb loomulik ventilatsioon, rahvakeeli tuuletõmme, mille tõttu satub hoo-nesse ka välisõhku, mis radooni märgataval määral ei sisalda.”

Radooniohu tuvastamiseks võivad inimesed Pesuri sõnul tellida mõõtmise, mis maksab umbes 50 eurot ja mille tulemu-sena on võimalik teada saada, kas radoonisisaldus hoones on normaalne või liiga suur. Võima-lik on tellida nii pikaajalist mõõt-mist, mis on usaldusväärsem, kui ka lühiajalist mõõtmist, mille eeliseks on kiire tulemus hetke-olukorra kohta.

Teine variant tavainimese jaoks on paluda kiirguskeskuselt (www.kiirguskeskus.ee), et talle saadetaks postiga alfatundlikud detektorid (need on tabletid, mille diameeter on 5–6 cm, paksus kuni 2 cm) koos lühikese paigaldamise juhendiga.

Üks detektor paigaldatakse ta-valiselt magamis- ja teine töötup-pa, kuid kindlasti kütteperioodil ja vähemalt kaheks kuuks. Lisaks

on võimalik soetada radooniandu-reid, mille hind algab u 30 eurost.

Mida teha, kui selgub radoonioht?Kui inimene on avastanud oma majas normaaltasemest kõrgema radoonitaseme, peaks ta Valter Pe-terselli sõnul esimesel lähenemisel selgitama välja majaaluse pinnase radooniriski taseme. See võimal-dab selgitada olulisemad põhju-sed, kust radoon eluruumidesse tuleb, ja tulemustele tuginedes kavandada meetmed.

Enne hoone ehituse algust tu-leks alati teha põhjalik maa-aluse pinnase radooniriski taseme ana-lüüs kahe meetodiga, et projektee-rijad saaksid andmete alusel võtta kasutusele radoonivastased meet-med (nt vundamendituulutus või radoonikile).

Radoonitõrjekeskuse spetsia-list Mait Saar tuletab meelde, et radooniohtu saab majapidamises oluliselt vähendada ka väga lihtsa-te vahenditega.

„Kõige esimene asi, mida ini-mene ise saab teha, on ruume tihti õhutada. Kui tasemed on aga väga kõrged, tuleks pöörduda spetsialis-ti poole, kes vastavalt hoone tüübi-le lahenduse välja töötab,” selgitab Saar.

Radoonimonitor Ramon 2.2 on asetatud magamistoa seinale, et pidevalt jälgida radoonitaset ruumis, kus inimesed viibivad keskmiselt 1/3 ööpäevast.

Foto: Peeter Uusmaa

Just radooni peetakse HINGAMISTEEDE ja KOPSUVÄHI

peamiseks põhjustajaks maailmas

tel +372 56 987 330 info@radoonitorjekeskus.ee www.radoonitorjekeskus.ee

Radooni mõõtmine hoones. Hind: al 32 €

Radoonimõõtja

hind: 216 €(võimalik nii osta kui ka rentida)

Radooni mõõtmine enne ehitust maapinnas. Hind: al 130 €

Radooni mõõtmise ja -tõrje ekspertGSM: +372 56 987 330

info@radoonitorjekeskus.eewww.radoonitorjekeskus.ee

TEGEVUSVALDKONNAD:

• radooni mõõtmine maapinnas

mõõteriistadega

• radooni mõõtmine hoonetes, radooni sissepääsu-

kohtade avastamine; pikad ja lühiajalised mõõtmised

• koduste mõõteseadmete müük

• radoonikile müük ja paigaldus; aktiivsete ja

passiivsete radoonitõrjesüsteemide müük ja paigaldus

• pakume konsultatsiooni ja erinevaid lahendusi

radooni mõõtmiseks ja vähendamiseks elu-,

olme- ja tööruumides.

8

Kastelli – energiasäästlik kodu põlvkondadeks!

K-Majad OÜJaama 2, 11621 Tallinn6690 504; 6690 503info@kastelli.comkatrin.sutt@kastelli.com

www.kastelli.ee

Lugupeetud majaehitajad!Pakume kõiki Kastelli maja- ja suvilapa-kette kuni 15. novembrini 10 % sood-samalt. Alustame projekteerimisega juba sügisel. Nii säästame aega ja raha, et kevadel, parimal ehitamise alusta-mise ajal, oleks ehitustöödeks vajalik eeltöö juba tehtud.

Head uut ehitushooaega soovides,

10 %soodsamalt!

Et kodumaja torud külmal ajal vastu peaksid ja probleeme ei tekitaks, peavad need olema asjatundlikult soojustatud. Väljaanne Ehita ja Renoveeri uuris, millisel juhul võivad torud külmuda ja kuidas neid ikkagi külmakindlamaks muuta.

Torude soojustamine eeldab oskusi ja teadmisi

Kadri Penjam

ToruAbi (AS Lavateir) osakonna-juhataja Olev Vahtras kinnitab, et neid inimesi on küllaltki palju, kes talvisel ajal ettevõtte poole pöörduvad ja paluvad tulla torusid lahti sulatama. Enamasti on tegu keldris, pööningul, maapinnas või välisseintes paiknevate torudega kuhu külm kergesti ligi pääseb ja mis soojustamata või siis kehvasti soojustades kohe külma saabudes endast probleemidega märku an-navad.

Vahtras paneb inimestele sü-damele, et probleemi tekkides peaks kindlasti spetsialisti poole pöörduma, kes siis auruga või tra-fot kasutades torud lahti sulatab. Kindlasti ei tohi seda tööd hakata ise omatahtsi ebatavaliste mee-toditega tegema, sest õnnetus on kerge tulema.

Kontrolli ja paranda!Milliseid vigu aga torude soojusta-misel enim tehakse? Olev Vahtrase sõnul on möödapanemisi mitme-suguseid. Kõige tavalisem viga on muidugi see, et torudele unusta-takse lihtsalt soojustus panemata. Või paigaldatakse torustikud sein-tes soojustusest välisseina poole, külmale pööningule või külma keld-risse. Või paigaldatakse hoonetes, kus esimesel korrusel asub autode parkla torud lae alla külma kätte. Vanemates majades on olnud ka olukordi, kus torude külmumise põhjuseks on keldriakende lahti jätmine südatalvel, toob Vahtras näiteid eksimustest.

Kindlasti ei tohiks paigaldada külmas ruumis (temperatuur alla 0

9

tiku üle kontrollima. Enne sügist jõuab vajadusel remontida ja kor-ralikult soojustada kohad, mis eel-misel talvel peavalu valmistasid,” lisab Vahtras.

Korralik soojustus tagab rahuloluPriit Ingver torupaigaldusfirmast Dekit OÜ märgib samuti, et juba torude panekul tuleks täpselt tea-da, mida ja kuidas teha. „Paljad to-rud peaksid olema õues kaevatud sügavamale kui 1,5 meetrit. Eriti hea on, kui torustik asub sellises kohas, kust talvel ei ole vaja lund ära lükata. Majasiseste veetorude puhul tuleb aga meeles pidada, et majja sisse tulev vesi on jahe ja sellel pole kuigi palju soojust va-ruks. Seepärast tuleks vajadusel anda veetorule lisasoojust näiteks isereguleeruva küttekaabliga, mis paigaldatakse toru peale ja sellele omakorda soojustus.”

Vahtrase sõnul on sel moel ta-gatud, et lisasoojus ei haihtu ja vesi ei külmu. „Lihtsalt ilma kaablita soojustades ei pääse soojus juhus-likult külmunud kaablile ligi, et seda lahti sulatada. Teine võimalus on

kasutada tehases valmistatud ka-suktorusid. Need on hermeetiliselt soojustatud ja varustatud kütte-kaabliga, mille regulaatoriga saab ette anda soovitava temperatuuri.”

Kodu ehitades mõtle talveleIngver soovitab neil, kel alles toru-de paigaldamine ja soojustamine ees, paigaldada need kindlasti siseseintesse ja põranda alla. Kasutada võiks vahekihtideta plasttorusid (PE; PE-Xa) ja plast-liitmikke. „Seina sees tuleks katta isolatsiooniga vaid külmaveetorud ja needki mitte külmumise, vaid kondensaatvee tekkimise vastu. Välistorustik tuleb paigaldada kül-mumispiirist sügavamale. Tähele-panelik peab olema kaevudest ja vundamentidest läbiviigul. Paese pinnase puhul on õige kasutada kaabliga kasuktoru, näiteks Upo-nori Supra Plus.”

Kel murederohke talv selja taga, soovitab Ingver asjaga tege-lema hakata kohe kevadel, et tööd uute külmade saabumise ajaks tehtud saaksid. Ja torutöid tuleks kindlasti teha koos torupaigal-dusspetsidega.”

KommentaaR:

Priit Ingver, Dekit oÜ:

Küttekaabel veetorru„Veetoru sisse paigaldatav kütte-kaabel on levinud meetod torude soojustamiseks. Selline kaabel paigaldatakse spetsiaalse komp-lektiga ja kui muud lahendused ei ole võimalikud, õigustab see end igati. Jämedate torude puhul tu-leb paigaldamisel silmas pidada, et veevool ei saaks paigaldatud kaablit endaga kaasa vedada ja puntrasse ajada. Joogivees asuva kaabli puhul on mõistagi oluline, et oleks valitud just selleks ots-tarbeks lubatud kaabel – see peab olema ohutu, vette ei tohi sattuda ohtlikke lisandeid ja ohtu ei tohi endast kujutada elektrivool.”

kraadi) külmaveetorule soojustust ilma küttekaablita. Kui küttetoru-des ja soojaveetorudes, kus soe vesi ringleb, see üldjuhul ei külmu, siis ilma küttekaablita külmavee-torus külmub vesi kohe kindlasti, ja siis on probleem majas, loetleb Vahtras asjatundjate abi vajavaid olukordi.

„Kel esineb probleeme, peaksid suvisel ajal kindlasti koduse torus-

• Komplektis lamp! • 2 tk 3.0Ah Li-ion akut!• Uuendatud käepide - veelgi mugavam haare tööriistast.• LED töökohavalgusti.• Jõudlus: Teras 13 mm, Puit 38 mm• Suurim pingutusmoment:Kõva/pehme 50/36 Nm

Kampaania hinnad kehtivad ajavahemikul kuni 30.11.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

Akutrell BDF456RFLE

Laadimisaeg 22 minutit!

309€

Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mastermann -Vesse 4BTallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D,Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 , Tabasalu: Soosing - Ranna tee 13 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Decora Puiestee 38, Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D, Silbet - Rakvere 38A Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84, Decora - Lai 18 Võru: Decora - Lepa 2

Kadaka tee44 Makserv Vabadusepstd k

www.vaheseinad.ee

www.biokaminad.ee

www.looduskivid.ee

www.aurusaun.ee

Kotzebue 18d, Tallinn 10411 Tel: 641 5444, 503 4533,

www.mendali.ee mendali@mendali.ee

KLAASVAHESEINAD hinnad alates

75 €/m2

CITYFIRE KAMINADhinnad alates 121 €/kompl

LOODUSKIVID hinnad alates

19 €/m2

AURUSAUNAD hinnad alates512 €/kompl

382 €

KERGVAHESEINAD brändinimega Excel, mis sobivad kasutamiseks kodus, terrassil, koolis, büroos, kaubanduskeskuses, haiglas jne. Klaasist kergvahesein eraldab ja ühendab, lahendus on kinni vaid Tellija fantaasias. Kasutusel on nii alumiiniumist, puidust, MDF-st kui ka täiesti ilma raamita lahendused. Uudisena pakume ka volditavaid seinu.LOODUSKIVI toode on kasutusel juba miljoneid aastaid inimese elu-keskonna loomisel. Sobib inimesele, kes soovib eralduda massist ja kellel on oma nägemus ilust ning igikest-

vatest väärtustest. Iga looduskivi on kordumatu ja omanäoline nagu iga muu looduse kunstiteos. CityFire KAMINAD, mis ei vaja põle-miseks suitsutoru ega korstent, võib paigaldada kasvõi vannituppa. Kütu-sena kasutatakse spetsiaalset Men-dali küttevedelikku, mis põlemisel ei suitse. Põlemisel tekib vaid süsihap-pegaas ja vesi. Uudistoode, mis on teadmata enamikele meie inimestele. AURUSAUNA saab paigaldada igasse korterisse, luues igale inime-sele võimaluse kasutada tervislikku saunamõnu mõistliku hinna eest, sõltumata tema elukohast.

MENDALI ON EESTIS JUBA 20 AASTAT PAKKUNUD TEENUSEID JA TOOTEID:

UUDIS: VÕIMALIK KA OSTA JÄRELMAKSUGA

10

Signe Kalberg

Kimmid on kiilukujulised lauake-sed, mis saetakse või lõhestatak-se hoolikalt valitud puidust. Kuigi kimmkatus pole nii tuntud kui laas-tu- või rookatus, on tegu traditsioo-nilise vanaaegse katusekatmise

Et traditsioonilised vanad asjad on jälle moes, rõõmustavad järjest rohkem silma ka kimmkatusega puitmajad.

Kimmkatus – maja pärl läbi aegade

viisiga, mida võib kohata nii Skandi-naavias kui ka Baltimaades.

Kui talurahva ehitiste juures ka-sutati laastukatust, siis kimmidega kaeti kirikute katuseid, kellatorne, samuti mõisahooneid. Vanasti öeldi kimmkatuse kohta, et see on rikka mehe katus. Üheks kopsaka-

ma hinna põhjuseks on kimmka-tuste vastupidavus – laastukatuse keskmine eluiga on ligi 35, kimmil 55 aastat. Ent leiab isegi 200-aas-taseid katuseid. Soomes, Norras ja Rootsis kõrgub kirikuid, mille katu-sed on paigaldatud XIX sajandil.

OÜ Vahelaane Talu alustas kim-

mide valmistamisega 2005. aasta lõpus. Kimme on talus valmistatud kahele organisatsioonile, nüüdseks tegevuse lõpetanud osaühingule Frantsiskus ja praegu tegutsevale osaühingule Rändmeister.

„Meie pere on kimmide valmis-tamise juures tänapäeva tingimusi arvestades maksimaalselt kinni pi-danud vanadest traditsioonidest ja kimmide valmistamise reeglitest,” ütleb peremees Ako Luts ja lisab, et talu on valmistanud kimme peamiselt kirikute ja teiste ajaloolise väärtusega hoonete katuste remondiks.

Kimmkatuse iga sõltub valmista-miseks kasutatava materjali õigest varumisest ja reeglite järgi paigalda-misest. Immutamata katus peab sõl-tuvalt kasutatud puidust vastu 15–40 aastat, kuid töötlemine puidukaitse-vahenditega pikendab katuse eluiga tunduvalt. Traditsiooniliselt on Rootsi ja Norra aladel kasutatud kimmide valmistamiseks mändi, Soomes haa-ba ja Eestis kõiki variante. Erinevates kliimavööndites valmistatakse kimme veel seedrist, tammest, lehisest, küp-ressist.

„Meie loeme oma töö eeliseks seda, et seni valmistatud kimmide te-gemiseks oleme eraldi puitu valinud. Samuti on meie tehtud kimmid pak-

11

semad võrreldes praegu enamka-sutuses olevate nn pilbaskimmide paksusega,” selgitab Luts.

Vahelaane talu peremees lisab, et kogemuste põhjal on radiaallõi-kusega saagimisel vanu reegleid võimalik järgida ainult haava puhul, kuusest ja männist radiaallõikuse-ga kimmide valmistamiseks pole õnnestunud hankida sobilikku toormaterjali. Kuigi Eesti metsades kasvab kindlasti ja piisavalt kimmi-de valmistamiseks puitu, on selle väljavalimine ning õigel ajal lange-tamine tõsine küsimus.

Korralike kimmide valmista-mise tehnoloogiline protsess on pikk ja töömahukas – see algab haavapakkude hankimisega talvel ja lõpeb paarikuise õhu käes kuiva-tamisega.

Kimmi valmistamiseks sobiv puit (haab, kuusk) tuleb lange-tada novembrist-veebruarini ehk ka märtsi alguseni (sobivaim aeg november-detsember). Värskelt langetatud ning võimalikult oksa-vaba puit peab olema mädanikuta, putukakahjustusteta, langetus-, tükeldus- ja tuulemurru pragudeta.

Kõik pakud- palgid tuleb ühekaupa üle vaadata-sorteerida ja õiget pui-tu oskab välja valida ainult kimmi-de tootja. Kimmide saagimiseks on õige kasutada radiaallõiget, mida saab teha haava puhul. Kuuse pu-hul kasutatakse ka tavalist lõikust.

1960-ndatel tehtud vaatluste põhjal on kimmkatuse keskmine iga haavapuidust kimmide korral 30, männipuidust 25 ja kuusepuidust 20 aastat. Seega võib parimaks materjaliks lugeda haaba, kuid kor-ralikku haavapuitu on raske saada. Et see on kujundanud materjalile suhteliselt kalli hinna, eelistatakse-gi seetõttu männipuitu.

Sobib kõigile katustele„Kimmkatust võib paigaldada kõigi-le katustele, mille kaldenurk ületab 30 kraadi. Eelkõige sobib puidust katusekate loomulikult vanadele, renoveeritud hoonetele, kus on ehk varemgi puitkatus olnud,” ütleb kümme aastat tegutsenud Puitka-tused OÜ juhataja Janek Käärd ja lisab, et kimmkatuseid võib ehitada nii eramajadele kui ka ühiskondli-kus või avalikus kasutuses oleva-

Fotod: erakogu

Valmistame enamike oma materjalidest Saaremaal ja teostame tööd vastavalt objekti asukohale. Meie ehitusosakonna juhtimine asub Tallinnas ja nii on kujunenud põhiliseks tegevus-piirkonnaks Ida-, Põhja- ja Lääne-Eesti ning saared, kuid oleme valmistanud mõned katused ka Lõuna-Eestisse.

Oleme pea kümne aasta jooksul ehitanud keskmiselt paar tuhat ruutmeetrit kvaliteetseid katuseid, üle terve Eestimaa. Puidust katusekatetest on ajalooliselt esimesed märgid 18. sajandist, kui rehepeksumasina kasutuselevõtuga kadus võimalus õlgedest katuseid ehitada ja esimeseks levinumaks puidust katuseks sai laastukatus. Eestis on meie tootevalikus enamlevinud materjalid: laastukatus, kimmikatus, sindelkatus ja laudkatus. Kuna katusetöödega paralleelselt tuleb tihti ette palgivahetusi ja proteesimisi, oleme omandanud vastavad oskused ja tunnustuse Muinsuskaitseametilt restaureerimistööde teostamiseks.

Puitkatused OÜSuvila 15; Tallinn 10913Reg nr: 10875343MTR reg: EEH003959Muinsuskaitse luba: E 314/2007-PTel: 6 576 375Fax: 6 576 365Mob: 56 222 870info@puitkatused.ee

Võtke meiega julgelt ühendust kui ehitate uut või renoveerite vana katust !

12

tele hoonetele. Et materjal on väga huvitav ja kasvatab populaarsust, on viimasel aastal olnud firmal käed-jalad tööd täis. AS Hoolekan-deteenused laseb kodusid ehitada üle Eesti ja kasutab just kimmkatu-seid ja -fassaade. Kimmkatusega eramaju ja kõrvalhooneid on aga Janek Käärdi sõnul juba üsna kee-ruline kokku lugeda.

„Kimm jääb katusel kena vaada-ta. See on maja tõeline pärl ja pere-mehe uhkus.” Kimmi annab endale meelepäraselt ka n-ö vigursaagida, kas siis ümaraks, kiilu, faasiga.

Võrreldes laastukatusega on kimmkatusel eelis just puidu osas. Kimmid saetakse okaspuidust, nad on konkreetse kuju ja vormiga ning jäävad katusel nägusamad. „Vii-mane on muidugi maitse küsimus, metsas olevale arhailisele taluhoo-nele sobib laastukatus ehk isegi paremini, kimm on veidi moodsam

nn linnamehe katusekate. Rooka-tusega on kimmkatust keeruline võrrelda, sest mul pole selles osas pädevust – ilmselt on kimm natu-kene parema hinnaga, lihtsamalt paigaldatav ja ehk ka kättesaada-vam,” ütleb Käärd.

Igaüks saab hakkamaVanasti valmistati kimmid käsitsi, kirvestega puidupakkude lõhes-tamise teel. Tänapäeval on abiks saag. Katusele paigaldatakse iga kimm galvaniseeritud naeltega kol-mekordse kattena. Paigaldus toi-mub viisil, et eelmise rea kimmide vahekoht on järgmisel real kimmi tsentriks.

„Iga vähegi puidutööd armastav inimene saab kimmkatuse ehitami-sega hakkama. Ülemäärast keeru-kust selles pole ja kui hinges püsib tõsine soov näiteks oma maako-dule oma käega katus peale pan-

na, on see mõningate nõuannete toel kindlasti teostatav,” julgustab Käärd.

Katusetöid kavandades võiks arvestada, et 200 m² katuse pea-le kulub kolm nädalat. Materjal saab iseenesest kiiremini valmis, põhiraskus lasub ikkagi vana ka-tusekatte eemaldamisel, sarikate rihtimisel, aluskonstruktsiooni ja kimmide paigaldamisel ning katuse viimistlemisel. Katusekimme tuleb 1 m² suuruse katuse saamiseks paigaldada 66 – nii et see võtab oma aja.

Nagu teisedki looduslikest ma-terjalidest katused, ei ole korralik kimmkatus kindlasti odav. Hinna-tase on täiesti võrreldav kivikatu-se või valtsplekist katusekattega. Koos vana katusekatte mahavõt-mise, transpordi jm kuludega tuleb keskmine ruutmeetri hind 30–45 eurot sõltuvalt katuse keeruku-

sest, konstruktsioonist ja valitud materjalidest.

taSub teaDa!•• Kimmkatused on Muhu kirikul, esna mõisal;•• ajalooliselt on Tallinnas nõmmel päris palju edgar Velbri projekteeritud sindli- ja kimmka-tustega maju. nimetatud hooneid kutsutaksegi Velbri majadeks, sest arhitekt elas ka ise seda tüüpi majas (Vabaduse pst 127), mis on tänini säilinud;•• radiaallõikega haavapuidust kimmid katavad Rannu kiriku torni, Viru-Jaagupi kiriku ja Käru kiriku katust;•• tavalise lõikega suured kuuse-puust kimmid kaunistavad Vast-seliina linnuse ja Järva-Peetri kiriku katust; kimmkatus ehib ka Pikavere palvemaja Pärnumaal.

14

Vilve Torn

Suurema löögi all on puudealused ka-tused. Neid tuleks oksarisust, lehte-dest, okastest puhastada nii kevadel kui ka paar korda sügisel: lehesaju alguses ja enne külmade tulekut. „Kui maja on lagedama koha peal, siis ei kogune rennidesse suurt midagi. Nõmmel mändide all elavatel inimes-tel on aga tööd tublisti rohkem,” ütleb valts- ja profiilkatuste ehitamisega tegeleva OÜ Kodukate juhataja Krist-jan Talviste.

Kui pärast vihmasadu räästad nirisevad ja vihmaveetorud solisevad, annab see tunnistust sellest, et neisse kogunenud mustus ei lase veel õiget teed mööda ära voolata.

Vaid puhastatud vihmaveesüsteem kaitseb maja vihma eest

Mis juhtub siis, kui seda ei tehta? Musti stsenaariume on mitmeid. Um-mistatud rennidest hakkab esmalt vihmavesi alla nirisema, rikkudes fas-saadi välimust ja põhjustades seinte hallitust. Rennis settiv praht söövi-tab samal ajal ka renniplekki. Talvel ähvardab renne lõhkikülmumine, kui takistuse taha pidama jäänud vesi rennis jäätub.

Talviste lisab, et ripprennide pu-hastamise vajalikkusest on maja-omanikud enamasti teadlikud, ent vähem räägitakse katusepealsetest

Vihmaveesüsteeme tuleb korrapäraselt hooldada ja puhastada.

Fotod: erakogu

15

valtsitud rennidest. Needki kogu-vad kõike, mis maja ümber õhus lendleb. „Kui katusepealseid renne ei puhastata, jääb vesi sinna taha seisma ja materjal korrodeerub kiiremini,” hoiatab ta. Ühtlasi tuleb puhastada ka katusepealsete ren-nide kogumislehtreid, et tagada süsteemi veatu toimimine.

Kuidas puhastada?Ülemäära keerulist selles töös ei ole, ent kõrgema maja katuseid võiks puhastada spetsialistid. Ma-dalama maja räästasse pääseb redelit mööda: võta ämber kätte ja korja praht peoga sisse või lükka renn harjaga puhtaks. Lihtsam on see töö juhul, kui vihmaveesüs-teem on paigaldatud välimiste ren-nikonksudega, sisemiste kinnitus-te korral tuleb rohkem vaeva näha.

Kõrgemate hoonete räästasse pääseb tõstukiga, ent see eeldab, et inimene ei karda kõrgust. Katu-sepealse renni puhastaja peab end turvaköitega kinnitama, katusel aitavad ohutult liigelda käiguteed, -sillad ja turvaredelid.

Katusepealne renn kujutab

endast 10 cm kõrgust tõket, mille taha saab puhastaja toetuda, kui ta harjaga töötab. Ärge unustage puhastada lehtreid, samuti katusel raskemini ligipääsetavaid kohti, milleks on neelukohad, vintskappi-de ääred ja korstnatagused. „Saas-te seob vett, mis hoiab kahjustatud kohad pidevalt niiskena. Leherisu ja okkapuru lagunemisel eralduv hape kahjustab plekipinna värvi ja mõne aasta pärast hakkab plekk-katus roostetama,” selgitab Talvis-te. Plekk-katuse kohapealsed kah-justused tuleb roostest puhastada ja katta värviparandusega.

Vihmaveesüsteemidest ja nende kaitsestVihmaveesüsteemide valik on lai. Levinumad on terase baasil tehtud rennid ja torud, enamasti on praegu turul pakutavad ka korrosiooni eest kaitsva kihiga nii seest kui ka väl-jast. Sisemine kaitsekiht on isegi olulisem kui välimine.

„Paksemast ehk 0,6 mm teras-plekist materjalist rennid püsivad paremini vormis. Õhem 0,45–0,5 mm renn võib lumerohkel talvel väl-

lumemass on vihmaveesüsteemi tuulekasti küljest lahti rebinud. „Paljud arvavad veel, et katusepeal-ne renn toimib lumetõkkena, ent see pole nii.” Paari aasta lumeroh-ked talved on mitmel katusel ren-nid tagurpidi keeranud.

Vihmaveesüsteem koosneb torudest, põlvedest ja allatuleku-test. Mõned tootjad pakuvad renne täpselt kliendi soovitud pikkuses ja neid pole tarvis pidevalt jätkata, sest iga jätkukoht on potentsiaalne läbitilkumise oht.

Majaomaniku lootus kahjusta-da saanud süsteemist detaile välja vahetada on habras, sest asenda-tav detail peab olema sama profiili ja mõõduga kui eelmine. „Tootjate pakutavad süsteemid on erinevad. Kui renni mõõt on juba millimeetri võrra suurem või väiksem, siis ei istu süsteem enam kokku,” lisab Talviste. Ent kui õnnestubki õige detail soetada, peab selle paigal-damisel jälgima, et renn, millega seda ühendatakse, oleks puhas. Kui renn roostetab, tähendab see ikkagi seda, et kogu süsteem tuleb välja vahetada.

ja venida ja loperguseks muutuda,” hoiatab Talviste neid, kel süsteemi valik sügisvihmadega on teemaks tõusnud. Vihmavett katuselt alla juhtivate torude seinapaksus pole nii tähtis, sest nendele langev koor-mus on väiksem.

Vihmaveetorusid on nii üma-raid kui ka kandilisi. Ümaras torus voolab vesi paremini ja praht ei jää selle nurkadesse nii kergesti kinni. Ent puhastama peab kindlasti neid-ki. Kergema ummistuse saab lahti, kui valada torusse vett. Suurema ummistuse puhul on abiks spet-siaalsed harjad.

Paljud ühistujuhid on ilmselt ko-genud, millist ahvatlust kujutavad endast uhiuued vihmaveetorud vandaalidele. Lömmi pekstud toru-desse jääb sodi pidama, vihmavesi hakkab kinnituskohtadest välja pressima ja lõpuks tuleb tellida uued torud. Probleemi lahenduseks on kahe millimeetri paksusest tera-sest turvatorud.

Kel on paigaldatud vihmavee-süsteem, see peaks mõtlema ka lumetõketele. On olnud juhte, kui kevadel suure hooga allalibisev

Kasutusvaldkonnad:• aiapostid• terrassid• puukuurid• paadisillad• moodulmajadjne.

KruvivundamendidSee kruvi kannab 550kg ja maksab 23,50 EUR/tk

• kiirejamugavpaigaldada• koheseltkasutatav• pikkkasutusiga

Kandevõime 500- 15 000kg

Rohkem infot: www.alderman.eeTel. 6726867, 672 6845 Tähetorni 21b, Tallinn

16

Vilve Torn

•• Teil on EKA sisearhitekti dip-lom. Kuidas jõudsite antiigi ja va-navara juurde?

Tegelikult unistasin ma hoopis arhitekti ametist. Mulle meeldis keskkoolis väga joonestamine ja ma tõsiselt nautisin majaplaanide tegemist, kuid arhitektuuri osa-konda õppima minekuks oli üheks kohustuslikuks sisseastumisek-samiks matemaatika. Paraku pol-nud mul rehkendamisega kõige paremad suhted ja ma lõin põnna-ma. Esimesel korral proovisin ma sisse astuda hoopis disainiosa-konda, kuid jäin ukse taha. Siis tuli vahele sõjavägi. Kui ma ajateenis-tusest tagasi tulin, otsustasingi sisearhitektuuri kasuks. Arhitek-tuur ikkagi, aga matemaatikaek-samit polnud. Sain sisse. Sisse-astumise ajal oli mul juba ka pere ja kaks väikest last. Et toona tuli kõik tööd käsitsi teha, võttis see omajagu tunde nii pere kui ka une arvel. Siiski oli õpingutest väga palju kasu. Sain väga kõva konst-ruktsioonikooli – kuidas on mõni asi tehtud, üles ehitatud.

•• EKA-s õppides restaureerimist ainena õppekavas polnud?

Ei olnud, kuid oli mööbliajalugu, ja see on mind alati inspireerinud.

EKA-s õppides luges meile mööbliajalugu Leila Pärtelpoeg, ja tema on kahtlemata sel alal Eestis üks parimaid. See innustas veelgi enam alaga süvitsi minema. Tei-salt olid 1970-ndad see aeg, kui al-gas kolhooside initsiatiivil esime-ne mõisate korrastamise buum. Vana mööbel tõusis taas au sisse. Oma osa mängis kindlasti seegi, et ma õppisin õhtuses õppes ja töötasin päeval kunstimuuseumi mööbli restaureerimise osakon-nas. Sealt edasi valisin juba kur-susetööd vana mööbli teemadel ja

Korda saab ja tasub teha kõike, mis on inimesele kallis, ütleb üle 32 aasta antiiki ja vanavara restaureerinud Mati Raal.

Antiik vajab austust ja armastust

lõputöö kirjutasin Palmse mõisa ruumikujundusest ja teatud ruu-mide sisustamisest vana mööb-liga.

•• Magistrikraad tuli aga juba restaureerimise erialalt?

See oli loogiline jätk, sain ma-gistrikraadi 2002. aastal ja lõpe-tasin I lennus. Nende õpingute ajal oli väga põnev see, et lugesime kursusekaaslastega tihtipeale üksteisele aineid. Kursusel oli ehi-tajaid, restauraatoreid, sisearhi-tekte. Isegi lektorid ütlesid meile vahel, et teid on huvitav õpetada, sest õppeprotsessi käigus õpime ka teilt. Hiljem olen end erialaselt ka võõrsil täiendanud, sest res-taureerimise õppimine on pidev iseenda õpetamine.

•• Kui palju on teil kolleege, kelle tööd hindate ja kellega nõu pida-da saate?

Neid, kelle tööd ja arvamust mina hindan, on terve Eesti peale 20.

•• Mäletate oma esimest tööd?Mulle toodi restaureerimiseks

kaks tugitooli. Võtsin ühe ette-vaatlikult lahti, teist mitte. Eks ikka põhjendusel, et kui pärast ei oska enam tooli kokku panna, saab teise pealt vaadata. Seda põhimõtet soovitan siiani järgi-da. Kui kahtlete oma oskustes ja teadmistes, ärge kukkuge kohe mööblitükki lammutama. Õppige seda enne ikka tundma.

•• Kas kõike on mõtet üldse res-taureerida?

Mina usun, et korda on mõtet teha kõike, millel on põhjendus. See kehtib eriti põlvest põlve perele kuulunud esemete puhul. Need on südames ja neil on põlv-kondade kaupa rääkida oma lugu. Vana kummuti restaureerimisel on mul vahel isegi palutud näiteks alles jätta tekst sahtlipõhjas: Mari on loll! See käib selle mööbliese-mega kaasas ja on üks armas kild ajaloost ja neist, keda enam meie-ga pole.

Kui inimene leiab aga pöö-ningult või vanavaralaadalt paar võõrast toolijalga ja otsustab neid restaureerima hakata, siis teoree-tiliselt on see võimalik, aga süga-vat mõtet sel pole.

•• Nii et kui mul on Viini toolist alles vaid põhi, siis las see jääbki toolipõhjaks.

Viini tool on väga hea näide. See on vabrikutoode ja neid on tehtud tuhandeid. Siin võibki juh-tuda see, et restaureeritava Viini tooli hind on turuhindades kordi odavam kui selle peale kulutatud töötunnid ja raha. Kui sellel Viini toolil on katki aga konkreetselt üks detail, on see muidugi mõel-dav. Teisalt on oluline seegi, et mina võin ju küll ainult seljatoele terve tooli ümber ehitada, aga siis on sel mööbliesemel paraku vaid koopiaväärtus.

•• Kui aga juba restaureeritud tool n-ö väsimusest laiali vajub?

Selle tooliga on alati mõtet res-tauraatori poole pöörduda ja tihti polegi süüdi eelmine restauraa-tor. Kodus on väga keeruline puitu liimima hakata, samuti pole kodus käepärast vajalikke pitskruvisid. Tihti on ka nii, et kui toolijalg ühest tapist logiseb, tuleb selle vea parandamiseks tool mitmest ko-

hast lahti võtta. Omapäi kruvide ja naeltega tooli parandada ei tohi. Ma olen siin oma koolitustel näi-nud küll, kui tooli restaureerima hakates tuleb omanikul esmalt tapist naelu ja kruvisid välja siku-tama hakata.

•• Kas oma tooli kättesaamiseks tuleb mul sama kaua oodata kui erialaarstile pääsemiseks?

Ei, katsume ikka kliendile vas-tu tulla. Alati saab väiksed tööd suurte tööde vahele võtta ja mi-tut kuud ootama ei pea. Lisaks mulle ja mu abikaasale on Tsunf-tijäneses tööl kaks palgatöölist. Meid pole küll palju, aga töötajate arvust saavad määravamaks vilu-

Mina usun, et korda on mõtet teha kõi-ke, millel on põh-jendus. See kehtib eriti põlvest põlve perele kuulunud esemete puhul.

17

mused ja oskus oma aega planee-rida.

•• Te olete tööandjana hea näide sellestki, et ei karda palgale võt-ta puudega töötajat.

Minu juures töötab tõesti kurt-tumm meistrimees. Ta on väga tubli ja mul on hea meel, et sain anda talle tööturul võimaluse.

•• Hinges võib ju pakitseda kut-sumus, aga igaühest restau-raatorit ei saa.

Restauraatori töö on väga raske. Meie poolteks töödeks on näiteks vana värvi maha võtmi-ne, sest ülevärvimise hullustus käib lainetena. Mööbli puhasta-mine nõuab aga väga palju töö-tunde ja jõudu. Kõige lühemat aega pidas mu juures vastu üks tütarlaps, kes tundis hinges küll suurt soovi restauraatoriks saada, aga loobus kahe tunni pärast.

•• Õige restauraator käib siis alati taskunuga taskus?

Taskunuga on oluline, kuid

restauraatori esmane peamine puhastusvahend on ensüüm ehk siis sülg. Kui mõnda tolmukihi alla mattunud ajaloolist eset näen, teen näpu suus märjaks ja vaatan sel teel materjali ja vanust.

•• Olete vahel mõnest tööst ka keeldunud?

Jah. Kui minu poole pöördutak-se näiteks palvega, et ma ajalooli-sel mööbliesemel jalgu lühemaks saeks või nikerdisi vähemaks võtaks. 1960-ndatel ilmus nõu-anderaamat, kuidas antiikmööb-list moodsat mööblit teha. Kui on ikka väga suur soov antiikmööblit moodsamaks tegema hakata, tu-leb tahtjal need tõed sellest raa-

matust ise selgeks õppida. Minust siinkohal aitajat ei ole.

•• Mida saab tänapäeval üldse antiigiks lugeda?

Antiigimõiste on ajas muutu-nud. Ajalooliselt peetakse antii-kesemeteks asju, millel on vanust sada aastat või rohkem. Praegu elame aastas 2012 ja see aeg pole enam mägede taga, kui 1950-nda-tel tehtud mööbliesemed saavad saja-aastaseks. Mina nimetaks sellest ajastust pärit mööblit aga siiski vanavaraks, sest antiigil on minu jaoks teine tähendus.

•• Kui klient teid koju vana mööb-lieset vaatama kutsub, kas lähe-te?

Kodudes ma ei käi, see peab olema tõesti erandjuhus. Täna-päeval on väga lihtne minuga nõu pidada ka kodukülastuseta. Kirjeldage probleemi, tehke teid huvitavast mööbliesemest foto ja saatke see mulle. Vastan kõigile jõudumööda.

•• Oma pika töökogemuse põhjal panete fotot nähes paika ajastu ja puidu. Veeretab elu vahel ka mõne sellise ülesande teele, kus peamurdmist on üksjagu roh-kem?

Veeretab ikka, aga neid rõõmu-hetki võiks kordades rohkem olla. Aastaid tagasi sattus mu teele ligi 300 aasta vanune barokne pul-makirst Vana-Kaiu mõisast. Kuigi aadlipreili pulmavakka kattis sa-jandite vanune mustus ja selles hoiti vahepeal isegi kartuleid, oli nii vana mööblitüki puhastamine ja konserveerimine puhas rõõm.

Äsja lõpetasin aga kõige vane-ma Eestis säilinud klaveri konser-veerimise ja taastamise. Ludwig Ehrigi meisterdatud pill pärineb aastast 1817. Ka sellele tööle ku-lus tubli aasta, kuid avastamis-rõõmu ja põnevust pakkus see kuhjaga.

Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Restauraatori töö on väga raske. Meie poolteks töödeks on näiteks vana värvi maha võtmine, sest ülevärvimise hullus-tus käib lainetena.

Antiigimõiste on ajas muutunud. Ajalooliselt peetakse antiik-esemeteks asju, millel on vanust sada aastat või rohkem.

18

Toanurgas ja välisseina sisepinnal vohav hallitus on puuduliku ventilatsiooni ja/või alakütmise tule-mus. Lahenduseks on kütmine ja ventileerimine.

Liigniiskus teeb märksa rohkem kurja kui liigkuivus

Kristiina Viiron

Tallinna tehnikaülikooli ehitus-konstruktsioonide õppetooli pro-fessori Jarek Kurnitski jääb suh-teline õhuniiskus kodus ja teistes siseruumides tavaliselt alla 45%. Suvel (ja eriti äikeseilmadega) tõu-seb niiskus tunduvalt kõrgemale, sest välisõhu niiskussisaldus on siis suur. „Lühikest aega võib suvel esineda õhuniiskust ka üle 70%,”

ütleb Kurnitski. Ajutine suvine kõrge õhuniiskus ei põhjusta aga mingeid probleeme inimestele ja hoonetele.

„Suvine kõrge niiskus koos kõrge temperatuuriga on pigem mugavuse küsimus, sest ajab hi-gistama. Siis on abi jahutusest, mida ka paljudes hoonetes kasu-tatakse,” ütleb professor. Suvel ei tõuse niiskustase ka nii kõrgeks, et põhjustaks hallitusseente vo-

Üks number kõikjal tel: +372 52 12 735 Harjumaa: Tallinn, Pärnu mnt. 10 Lõuna-Eesti: Mõisaküla, Viljandi 1

www.kytteproff.ee ardo@kytteproff.ee

19

hamist. Et välisõhutemperatuur on soe, ei teki siseruumides kül-masid seinapindasid ja veeauru kondenseerimist, mis oleks halli-tusseentele kasvulavaks.

Teine olukord võib aga tekki-da siis, kui väljas läheb külmaks. „Normaalse õhuniiskuse tagab piisav ventilatsioon ja ruumide kütmine,” lisab Kurnitski. Kui aga ruumide ventilatsioon on puudu-lik (näiteks uued tihedad aknad tuulutusavata ja puudub ka ven-tilatsioonisüsteem), pole sugugi haruldane vaatepilt nurkades ja välisseinade sisepindadel jõud-salt kasvav hallitus. Soe toaõhk kondenseerub külma välisseina siseküljel ja hallitusseen hakkab intensiivselt vohama. Nii võib ka juhtuda, et hallitama hakkab näi-teks rulooga kaetud aken – selle taga jääb akna pind külmemaks ja napi ventilatsiooni puhul hakkab veeaur kondenseeruma.

Soe tubaHallitusseeni vohama panevaks kriitiliseks suhteliseks niiskuspii-riks on professori sõnul 85–90%. „Kondenseerumine iseenesest

tähendab 100% suhtelist niiskust, hallitusseente kasv on siis eriti in-tensiivne,” räägib Kurnitski.

Liiga kõrgeks võib õhuniiskus tõusta ka siis, kui ruume kütte-perioodil piisavalt ei köeta. Muga-vustemperatuur on 21–22 kraadi, energia mõistliku kasutuse pä-rast soovitatakse 21 kraadi. Ka 20 kraadi ajab asja ära ja niiskus-probleeme ei teki, kuid sellest all-pool räägime juba alakütmisest, tõstab Kurnitski esile põhitõed.

Professori sõnul polegi siin probleemi lahendamiseks muud väljapääsu kui kütta ja ventileeri-da. Külmasid pindasid aitab välti-da maja korralik välissoojustus.

Sageli kipub hallitus kasvama ka puuduliku ventilatsiooniga vannitoas või WC-s. Siingi on abi ventilatsiooni parandamisest (va-jalik on hea sundventilatsioon) ja vanni-duši pindade hoolikast kui-vatamisest pärast kasutamist. Kui ruumid on jahedad, tuleb neid täiendavalt kütta.

Et vannituba on väga vesine koht, tuleb takistada vee pääse-mist seinakonstruktsiooni. Sein-te, lagede ja põrandate liitekohta-

desse tuleb teha korralik veetõke, vanni, kraanikausi ja dušinurga vahel kasutage veekindlat her-meetikut.

Hallitus toanurgas, seinal või ka seina sees pole üksnes es-teetiline probleem, vaid võib põh-justada mitmeid tervisehäireid: allergia, peavalu, naha ja hinga-misteede ärritus jms.

„Niiskuse mõjul toimub ka osa viimistlusmaterjalide keemiline lagunemine, millest eraldub ter-visele kahjulikku ammoniaaki. Põhilised terviseprobleemid tu-lenevad siiski hallitusest,” lisab Kurnitski.

Liiga kuiv õhkTeisalt võib õhk siseruumides muutuda ka väga kuivaks. „Liig-kuiv kliima on naha ja limaskesta-de seisukohalt paratamatu külmal talvel, kui välisõhu niiskussisal-dus on väga madal. See põhjustab lühikest aega ka alla 20-protsen-dilist suhtelist niiskust siseruumi-des. Inimene harjub kuiva õhuga siiski väga kiiresti. Külmade ilma-de (–10...–20 kraadi) saabudes on igaüks meist kogenud kuiva

Foto: Shutterstock

20

õhu tunnet, mis mööduvad mõne päeva jooksul,” selgitab Kurnitski.

Kuiva õhu tekitatud sümpto-mid on näiteks kuivustunne suu- ja nina limaskestadel, ka nahk kui-vab. Kui kõrget õhuniiskust võib põhjustada liiga vähene kütmine, siis madalat õhuniiskust ülemää-rane kütmine.

Kurnitski sõnul pole kõrge toatemperatuur (üle 22 kraadi) tervislik ja põhjustab juba iseene-sest eelnimetatud sümptomeid. Kui naha ja limaskestade kuivus väga vaevab, saab abi lokaalsest niisutist magamistoas. Samuti tuleb naha kuivamisel end tiheda-mini kreemitada.

Magada on hea pigem jahedas toas. „Magades on kopsudele ka-sulik madalam temperatuur, kuid palju alla 20 kraadi pole põhjust minna, sest muidu tõuseb voodis niiskus ja võib tekkida tolmulesta-de kasvulava,” ütleb Kurnitski.

Hoonetele kuiv õhk probleeme ei tekita, v.a puitpõrandad, milles-se võivad tekkida praod. Liigkui-vas õhus ei või hoida ka näiteks muusikariistu, et neissegi pragu-sid ei tekiks.

Üldiselt ei soovita professor Kurnitski tavalisi elu- ja olmeruu-me siiski niisutada. „Parem mõ-ned praod, kui niisutuse tulemu-sel tekkida võiv legionellabakter, mille infektsiooni tõttu igal aastal mõned inimesed Euroopas sure-vad,” põhjendab ta.

taSub teaDa!HAlliTus•• Hallitus on hallitusseente kasvav koloonia elutegevuseks vajalikke aineid sisaldaval alus-materjalil. Seened vajavad elute-gevuseks orgaanilist toitu, vett ja sobivat temperatuuri.•• Hallitusseened produtsee-rivad elutegevuse jätkamiseks eoseid – imeväikeseid 1–20 mik-romeetri suuruseid osakesi. Kon-taktis nahaga ja sissehingamisel põhjustavad need ärritus- ning allergianähtusid. tervisehäireid võivad tekitada ka kuivanult len-du tõusnud seenemass või seene eritatavad keemilised ained.•• Harilikult seostatakse hallitu-sega ainult toidu riknemist. me ei oska kahtlustadagi, et elu- ja vannitoas, panipaikades, keld-riruumides hõljuva ebameeldiva lõhna põhjustajateks on seal endale sobiva elupaiga leidnud hallitusseened.•• siseruumides võivad hallitus-seened kasvada kõikjal.•• iga hallitusseene eos ei hakka kasvama, see peab soodsale pin-nale sattuma. arengu eelduseks on vähesest õhu liikumisest tin-gitud püsivalt kõrge õhuniiskus.•• Paljud ehitusmaterjalid on hal-litusseente arenguks väga sobi-vad, sest sisaldavad ise vajalikke toiteaineid. näiteks on märg tsel-luloosi sisaldav materjal (paber ja selle tooted), papp, kipsplaa-did ja puit teatud hallitusseente-le eriti sobiv kasvulava. •• Teistel materjalidel (kivi, tolm, värvid, sünteetiline tapeet, iso-latsioonimaterjalid, seinapanee-lid, vaibad, tekstiil, polster jm) võib hallitus sobival niiskusast-mel samuti kasvama hakata tänu nende materjalide pinnal leidu-vale, sinna õhust sadenenud or-gaanilisele ainele. Seega on hal-lituskahjustuse objektideks ka materjalid, mis orgaanilisi aineid ise ei sisalda.•• Hallistuskahjustuse avasta-misel tuleb esmalt leida niiskus-allikas ja see kõrvalda. •• Kui hallitus on raskesti ligi-pääsetavatel pindadel või kui mingi ala on juba liiga tugevasti hallitanud, tuleb see eemaldada ja uuega asendada. •• Kõige parem hallitustõrjeva-hend on majas valitsev puhtus ja kuivus.Allikas: terviseamet

Foto: Shutterstock

laadurid

MASINAKESKUSKlientide paremaks teenindamiseks on ettevõttel eraldiseisev AVANT laadurite müügihall koos hoolduse- ja varuosade üksusega. Kohapeal on alati kohesaadaval lai valik masinaid ja töövahendeid.

AVANT laadurite maaletoomise, müügi ja hooldusega tegeleb AS SAMI

müügiosakond: Harju maa, Saue, Tule 20, lisa info tel 670 9040 ja 528 2732 või

www.sami.ee.

23

Kaire Talviste

Mullu põhjustas äike kokku 2150 elektririket (ligi 15% kogu aasta riketest), millest enam kui poo-led toimusid juulikuus. Rikkeid põhjustab see, kui äike lööb otse liinidesse ja lõhub seeläbi nii liini kui ka jaotusseadmeid, samuti puude pärast, mis liinile langedes põhjustavad katkestuse. „Tormide järel on äike teine kõige suurem elektrikatkestuste põhjustaja Ees-ti elektrivõrgus,” ütleb Elektrilevi kommunikatsioonispetsialist Kaa-rel Kutti. Elektrilevi elektrivõrk on äikesetabamuse vastu kaitstud pingepiirikutega. Ent äikese im-pulss on ülitugev ja olenevalt liini tabamise kohast võib see kliendi vara kahjustada. Kuni 1,5 km kau-gune ja kõrgune äike võib tekitada elektroonikale ohtlikku liigpinget, mille puhul jääb võrku paigaldatud liigpingepiirik abituks. „Äikeseta-bamusest on rohkem ohustatud tavaliselt maapiirkondades asuvad paljasjuhtmelised õhuliinid ja va-

Piksekaitsele ei mõtle inimene enne, kui mi-dagi pole juhtunud. Kui aga naabril on majatäis kodutehnikat pikse pärast rivist väljas, siis tõstatub küsimus: kui kaitstud on minu kodu.

Äike võib kahjustada vara nii otse kui ka läbi elektrivõrgu

nemad mastalajaamad. Maakaa-belliinid ja moodsad alajaamad on oluliselt kindlamalt kaitstud,” lisab Kutti.

Üldine reegel on, et mida roh-kem on seadmes elektroonikat seda tundlikum on elektriseade pingekõikumisele. Kui sellised ko-dumasinad nagu elektripliit, pesu-masin, külmkapp taluvad lühiajalisi liigpingeid kuni 2,5 kV, siis olmee-lektroonika (telerid, muusikakes-kused, DVD-mängijad, elektrooni-lised toiteplokid jne) vaid kuni 1,5 kV ja vajavad seetõttu täiendavat kaitset liigpinge eest. Et nii elektri-seadmete tootjad kui ka võrguette-võtjad peavad äikest vääramatuks jõuks, siis äikese tekitatud kahju ei korvata. Seetõttu võiks pikemaks ajaks kodust ära minnes eemal-dada elektrivõrgust seadmed, mis tingimata ühendatud olema ei pea: televiisorid, wifi-ruuterid, digibok-sid, arvutid jms.

PiksekaitseÄike otsib alati lühimat teed pilvest maapinnani, mistõttu tabab tavali-selt kõrgemaid hooneid ja objekte. Seetõttu peaks just kõrgemad hoo-ned olema kindlasti maandatud ja varustatud toimiva piksevardaga. Ehitist ümbritsevad kõrged puud võivad leevendada pikse otselöögi ohtu, kuid maapinna kaudu võivad ülekandunud liigpingeimpulsid ikkagi sattuda ehitise maandus-

paigaldisse ja rikkuda elektrisead-meid.

Oma kodu või muude hoonete kaitseks on võimalik tellida nii hoo-neväline kui ka -sisene piksekaitse. „Mõlema piksekaitse korral on ta-gatud hoone maksimaalne kaitse piksest tingitud elektroonika hävi-mise ja tulekahju eest, ent piirduda võib ka vaid hoonevälise süsteemi kasutamisega,” ütleb elektriehitus-firma Powtec OÜ juhataja Ain Pent.

Välise piksekaitse eesmärk on pakkuda pikselöögile vastupi-davaid tugipunkte. Piksekaitse-süsteemi püüdurid võtavad vastu löögiimpulsi, seejärel liigub vool allaviikude kaudu ohutult pinna-sesse paigaldatud maandurini. Sisemise piksekaitse eesmärk on maandada liigpinge enne selle jõudmist koduelektroonikani. Hoo-ne elektrikilpi paigaldatud liigpin-gepiirik kaitseb nii elektroonikat kui ka kaableid.

Peamised müüdid, mida Pent on inimeste käest kuulnud on, et pik-sevarda asemel sobib ka tavaline pikk metallvarras või siis on pikse-varras just välgu ligitõmbaja. „Kind-lalt võib öelda, et kumbki müüt pole tõene. Iseseisvalt ehitatud piksekaitse on äikese korral veel ohtlikum kui piksekaitseta hoone. Teise müüdi selgituseks võib öelda, et piksevarras on püüdur, mis koos teiste piksekaitsesüsteemi osade-ga maandab pikse ohutult maasse,

jättes hoone kahjustamata,” ütleb ta. Ilma püüdurita võib pikne taba-da hoonet ja põhjustada tulekahju.

Piksekaitsesüsteemide pai-galdamise hind sõltub Penti sõnul mitmetest teguritest: hoone mõõt-metest, katuse kõrgusest, katuse-harja pikkusest, katusematerjali ja pinnase tüübist.

Piksekaitsesüsteemid vajavad ka korralist ülevaatamist ja hool-dust. Vaatluste käigus tuleb välja selgitada ega piksekaitsesüstee-mi osad pole deformeerunud ja et ei esineks korrosiooni. Vajadusel tuleb lasta korrodeerunud osad pu-hastada või ümber vahetada. Neid vaatlusi soovitab Pent läbi viia kord või kaks aastas. Kevadel pärast lume ja jää sulamist tuleb vaadata, kas ühendused on terved, samuti sügiseste äikeste aegu veel kord üle kontrollida.

Liigpingepiirik on korduv kasu-tatav ja selle peal on indikaator, mis näitab, kas seade on töökorras. Seda peaks pärast äikest kontrolli-ma, sest pikselöök elektriliini võib liigpingepiirikut kahjustada, ent majas on asjad kontrolli all. Korra-list hooldust peaks tegema iga viie aasta järel, mil viiakse läbi mitmeid elektrotehnilisi mõõdistusi pikse-kaitse osade vahel.

PIKSeKaItSeSt•• Eestis on aastas 22-27 äikese-päeva. Äike on tugev elektrilaeng, mida inimesed tajuvad peamiselt tugeva mürina ja ligi 30 000 km/h sähviva välguna. Äikse võib ting-likult jagada kaheks – pilvesise-ne ja pilvedest maapinnale lööv äike. elektrivõrgu seisukohast on eriti ohtlik just viimane, mis põh-justab tormide järel kõige rohkem elektrikatkestusi. •• lagedale väljale või künkale püstitatud hooned on pigem väl-gu sihtmärgiks. Iseäranis vajalik on piksekaitse hoonetel, millel on plekk-katus, harjaplekk või katu-sel metallkonstruktsioonid.•• Piksekaitsesüsteemi paigal-damiseks on vajalik koostada projekt, mis arvestab hoones asuvaid elektrikaableid ning to-rustikke. Iga hoone on erinev, nii ka risk.•• Piksekaitse on elektripaigal-dis, ja vajab oma ekstreemse asukohapärast pidevat hoolt.•• Mittenõuetekohaselt püstita-tud piksekaitsesüsteem on väga ohtlik ja võib õnnetuse ärahoidmi-se asemel selle hoopis tekitada.

Foto: Shutterstock

24

Erki Loigom AS ToodeEesti Katuse- ja Fassaadi-meistrite Liidu juhatuse aseesimees

Maapealne vihmaveesüsteem koosneb räästasse paigaldatud horisontaalsetest rennidest ja allatuleku moodustavatest toru-dest-põlvedest. Nende kogupik-kus sõltub hoone katuse pind-alast ja maja kujust. Vee äravoolu peab ju kindlustama ka suurima vihmasaju ajal.

Piisava arvu allatulekute kohta tasub küsida nõu tootjatelt-pai-galdajatelt. Muidugi aitab ka kai-ne talupojamõistus – allatulekud peavad paiknema võrdsete va-hedega. Soovituslik arv on sileda lihtsama katuse korral 100 ruut-meetri kohta üks allajooks. Kelp-katused ja rohkete väljaehitus-tega katused vajavad tihedamalt allajookse. Väga veerohketes sõl-medes, näiteks neelukohtades, tuleks lisaks kasutada lehtreid. Nii on välistatud suurvee ajal roh-ke ülejooks.

Vahet pole, kas ümar või kandilineVihmaveesüsteeme pakutakse nii ümaraid kui ka kandilisi. Valides võib lähtuda oma maitsest ja so-bivusest hoonega. Paigaldamise või vee voolamise seisukohast ei ole neis sisulisi erinevusi. Siin võib küll kohata selgitusi, et üma-ras voolab vesi paremini ja nurka-desse ei saa sodi koguneda, kuid tegelikult pole kummagi renni kuju korral hooldamisest pääsu. Sõltuvalt puude hulgast hoone

Katus üksi maja vihma eest ei kaitse

läheduses kogunevad rennid üs-nagi kiiresti lehti või okkaid täis. Seetõttu tuleks neid korrapäraselt puhastada.

Lehesodi püüdmiseks paigal-datakse ka võrke, kuid need või-vad kohati olukorda halvendada. Sodi koguneb võrgu peale, see ei lase enam vett läbi ja renn kaotab oma mõtte.

Mida paksem, seda kindlamVihmaveesüsteemide juures on olulisemad kasutatud materjalid ja nende omadused. Mida paksem on materjal, seda paremini hoiab renn vormi. Õhema materjali kor-ral võib renn lumekoormuse all välja venida. Seda muret siiski ei teki, kui rennikinnitid on paigalda-tud tootja juhendite järgi. Torude puhul ei ole materjalide paksus nii oluline, need peavad kandma vaid enda raskust.

Torustike maapinnalähedase-mat osa saab kaitsta ka vandaa-lide vastu, kui paigaldada sinna kahe millimeetri paksusest tera-sest turvatorud. Neid on soovitav kasutada just ühiskondlikel hoo-netel ja näiteks kortermajadel.

Kas ise või spetsialisti abiga?Valiku määrab paigaldusele kuluv aeg ja raha. Enamiku Eesti tootja-te toodang nõuab hea tulemuse saamiseks omajagu oskusi, kuigi lausa raketiteadus plekkide pai-galdamine ei ole.

Kallima hinnaklassi toodete paigaldamisega saab hakkama iga inimene, kellel on vaid aega ja tahtmist.

Enne sügisest vihmahooaega on majaomanikul asjakohane üle vaadata maja vihmaveesüsteemide olukord.

Foto: AS Toode

Mida paksem on materjal, seda paremini hoiab renn vormi.

Vihmaveesüsteeme pakutakse nii ümaraid kui ka kandilisi.

26

www.decorest.ee

Decorest Disain OÜ SisustussalongKunderi 8a/Tartu mnt 33, Tallinn

tel 504 7587◉ decorest@decorest.ee

Lai valik tapeete

Jäigad ja elastsed seina- ja laeliistud,valguskarniisid, laerosetid, sambad ja

poolsambad Belgia �rmalt Orac

Signe Kalberg

Kes otsib stiili, mugavust ja omapära ka oma lapse tuppa, võib julgelt pöörata pilgu vineerist valmistatud mööbli poole. Teadu-pärast võib vineeri kasutada mööbli tege-miseks väga lihtsalt, löö kapp või riiul kok-ku nelinurksetest tahvlitest, ja asi valmis. Siiski saab mööblile anda ka sellise kuju, mis pakub lapsele rõõmu ja elavdab tema fantaasiat.

„Meie tootevalikus olid alguses kiiktoo-lid ja erikujulised kriiditahvlid. Et huvi tahvli-te vastu oli väga suur, mõtlesime, et samad kliendid võiksid huvituda ka omapärasest rõõmsast lastemööblist,” räägib Radis OÜ omanik Raul Abner sellest, kuidas sai al-guse nüüdseks pidevalt täienenud laste-mööbli pere.

Lastele on alati meeldinud seina peale joonistada, kuid see pole paraku vanemate silmis just parim mõte. Miks mitte panna

siis lapsele oma tahvel seinale? Ja mitte tavaline, vaid just erilise kujuga, mis oleks lisaks praktilisusele ka vahvaks disainiele-mendiks.

„Mõtlesime lastele välja põneva kujuga kriiditahvlid ja et müügil on ka värvilised kriidivärvid, annavad need kokku hulgali-selt võimalusi,” selgitab Abner. Nüüd on elu näidanud, et kriiditahvleid ei osteta ainult lastetuppa, vaid neid võib leida ka köögist, esikust, kuid ka toitlustusasutustest.

Isa ja poja koostööTooteid mõtlevad välja põhiliselt isa ja poeg, Raul ja Mauri Abner. „Kui mõni idee peas välgatab, katsetame seda enda sõprade ja tuttavate peal. Kui ka neile tundub asi põ-nev, mõtleme tootest täpsemalt ja teeme proovimüüki,” ütleb Raul Abner ja lisab, et esimesed lastetooted olid toodangu valikus eelmisel aastal, nüüd on neid pidevalt täius-tatud.

Piku, Bobi ja Papagoi vallutavad lapse toaVineerist lastemööbel pole hinnatud ja nõutud ainult Eestis, siinne toodang lööb laineid ka Prantsusmaal.

27

„Soovisime teha omanäolist mööblit ja ei tahtnud kellegi pealt maha kopeerida. See on õnnestu-nud, sest meie tooteid kiidetakse nii Eestis kui ka välismessidel.” Põhjus, miks vineermööbli vastu ka mujal maailmas suurt huvi tun-takse, peitub selle lastesõbralik-kuses. Mööbel on kaetud sobivas toonis peitsiga ja õlitatud loodus-like õlidega, seega ei kahjusta need tervist ega tekita allergiat.

Mööblitootjate sõnul on tagasi-side olnud sõnul väga positiivne, kuid et kliendid on väga erinevad, siis võib mõnele üks toode kohe ohoo-efekti tekitada, kuid teise täiesti külmaks jätta. Samuti on soovid riigiti väga erinevad, seda nii toodete kuju kui ka värvide pu-hul.

„Tänase seisuga müüakse meie lastemööblit lisaks Eestile ka Prantsusmaal ja töö käib ka teiste riikidega,” ütleb Abner.

Pidev arengLastemööbli pere on olnud pidevas arengus. Praegu kuuluvad sinna voodi, seinariiul Papagoi, riiulid põ-randale, kriiditahvliga nukumaja,

Fotod: Radis OÜ

Jolie

1000 x 1000 x 2150 mm

Hind al. 749.- €

Cherie

1700 x 850 x 2150 mm

Hind al. 1079.- €

Amoure

1200 x 820 x 2150 mm

Hind al. 949.- €

Madmoiselle

1500 x 1500 x 2150 mm

Hind al. 1669.- €

1700x870x550 mm

Hind al. 1790.- €

Mundo

1800 x 900 x 500 mm

Hind al. 1790.- €

Callisto

1570x670x600 mm

Hind al. 1790.- €

Roundo

1670 x 750 x 540 mm

Hind al. 1790.- €

www.schonberg.ee | Lauliku 2b, Tallinn | TEL 6776 478 | GSM 56 940 440 | info@schonberg-bathrooms.com

ok

toobris tellija soodustus

Collection STEIN & WASSER 2012

kivivannid

ok

toobris tellija soodustus

28

istumiskomplekt Bobi ja erikujulised värvilised kriiditahvlid. Firmaomanikud plaanivad seda tooteperet veelgi laien-dada, et lapsevanem saaks oma võsu-kese tuppa kõik vajaliku. Enim popu-laarsust on kogunud voodi Piku, ilmselt seetõttu, et voodit vajab iga laps.

Eesti klientidele toodab ettevõte täpselt tellimuse peale, seega saab iga klient ise sobivad toonid valida. Praegu ollaksegi keskendunud erak-lientidele, kes lapsele koju mööblit soetavad, aga mõtted töötavad ka las-teaedadele vajaliku suunas.

„Alustasime aiamööbli valmistami-sega, nüüd oleme ka tuppa jõudnud. Ideid saame kõigest ümbritsevast ja meie põhimõte on väärtustada koha-likku omapära ning säästa loodust. Oleme iseõppijad, huvi uute ja põne-vate toodete vastu on ammune. Üh-tegi mööblitoodet pole välja mõeldud lihtsalt eseme enda pärast, vaid alati on seal taga olnud konkreetne vaja-dus, kas siis aeda, terrassile, elu- või lastetuppa,” ütleb Raul Abner. Nii ongi ettevõtte suund pakkuda just sellist mööblit, mis oleks lihtsa joonega, näeks põnev välja, oleks võimalikult vastupidav, kergelt hooldatav ja samal ajal keskkonnasõbralik.

Tulemusena:• Teie vesi on punakaspruuni värvi, teie veel võib olla halb maitse teie pesule,

portselanile, nõudele jne jäävad punakaspruunid (raud) või pruunikasmustad (mangaan) plekid.

• Teiseks vee puhul esinevaks probleemiks on vesiniksulfi id – gaas (mädamuna hais), mis esineb looduslikus vormis põhjavees ning mida tekitab orgaaniliste ainete lagunemine ja väävlit redutseerivad bakterid.

• Ebameeldiv lõhn ja maitse hõbe-, vask- ja messingnõude ning söögiriistade värvi muutumine kollased ja mustad plekid köögi- ja vannitoafurnituuril ve-siniksulfi idiga saastunud veest valmistatud kohv, tee ja teised joogid võivad olla valet värvi ning see võib mõjutada ka valmistatud toidu väljanägemist ja maitset.

Antud olukorrale on olemas efektiivne lahendus, mis tänase päevani on osutunud kulukaks.

OÜ Meie Vesi soodne lahendus on lihtne, ökonoomne ja efektiivne ning ei tekita hilisemaid lisakulusid.

Oksüdeerimismeetodil toimiva O2xydiserPRO toob veest välja sinna lahustunud raua ja eraldab selle täiuslikult ka siis, kui raua sisaldus on 75 korda üle normi. (Eemaldab veest kuni 15 mg/L Rauda; 2 mg/L Mangaani; Vesiniksulfi id 5 mg/L)

Lisaks tõestatud efektiivsele oksüdeerimise protsessile on O2xydizerPRO revolutsiooniliseks eriomaduseks fi ltersüsteemi integreeritud ’suruõhuga õhutamise kamber’.

O2xydiserPRO on probleemi efektiivseks lahenduseks soodsaim süsteem, samuti võtab ka vähem ruumi ning on lihtne paigaldada.

Üle Eesti on seisavad koduomanikud tihti silmitsi sellega, et vees leidub suures koguses rauda ja mangaani. Kaevuvees esineb raud ja mangaan tavaliselt nähtamatus lahustunud vormis, nii et vee kaevust võtmisel paistab see selge! Aga kohe kui vesi õhuga kokku puutub, oksüdeeruvad lahustunud raud ja mangaan ning moodustavad lahustumatuid osakesi.

soodne lahendus on lihtne, ökonoomne ja efektiivne ning

veest välja Sügiskampaania:

55€ kuus*

(hind sisaldab paigaldust)

*period 24kuud

Ivo KõpperBestair OÜ juhatuse liige

Energiakandjate ja nende kasutamise-ga kaasnevate teenuste hinna tõus on pannud inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi, mis pakuks tavapärasest suuremat energia kokkuhoidu ja sellest tulenevalt majanduslikku säästu. Iga ini-mene otsib oma kodule parimat lahen-dust.

Eestis leiavad iga päevaga aina roh-kem kasutust erinevad soojuspumbad ja suurem osa nüüdisajal ehitatavatest eramutest varustatakse mingit liiki soo-juspumbal põhineva küttesüsteemiga. Populaarsust koguvad õhksoojuspum-bad võimaldavad kütta säästlikumalt ja hoida oma igakuised püsikulud madalad. Kokkuhoid küttekuludelt võib olla märki-misväärne. Ent kui suur on investeering ja kokkuhoid õhusoojuspumbaga ning milline on tasuvusaeg?

Mis asi on soojuspump? Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse kesk-konda salvestunud soojusenergiat. Soo-juspumbas võib ära kasutada nii välisõ-hu, veekogu kui ka maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Maasoojuspumbad võtavad soojust maapinnast, õhksoojuspumbad kasutavad ära õhus sisalduva energia.

Kui rääkida säästlikust kütmisest, siis selleks sobib väga hästi inverteri-ga ÕHK-ÕHK-soojuspump. Õhksoo-juspump kombineerituna mõne teise alternatiivse kütteliigiga on ideaalne lahendus, et hoida kokku küttekulusid. Investeering on mõistlik, igakuine kok-kuhoid märgatav ja tasuvusaeg lühike. Tavalise elektrikatla, -radiaatori vms võrreldes võib soojuspumpade energia-tarve olla 30–50% väiksem. Näiteks kui soojuspump toodab 5 kWh energiat ja tarbib selleks vaid 2 kWh, siis ülejäänud osa – 3 kWh – on õhust pärinev tasuta energia. Seda nimetatakse kütteteguriks (ingl COP), mis näitab, kui palju toodab soojuspump energiat oma tööks tarbi-tava energia suhtes. Kui küttetegur on 3, siis tähendab see, et soojuspump too-dab kolm korda rohkem kütteenergiat, kui ise selle tootmiseks vajab. Kasutegur sõltub otseselt välisõhu temperatuurist. Mida soojem on välisõhk, seda suurem on küttetegur. Sellepärast tuleb õhusoo-juspumba ostmisel jälgida kindlasti ka-suteguri muutumist eri temperatuuride

juures ja seda, milliseks kujuneb sellisel juhul aasta keskmine.

Kuhu see sobib? Inverteriga õhusoo-juspump sobib nii uude kui ka vanasse majja, kuid eelkõige sinna, kus on elekt-ri-, õli-, gaasi- või ahiküte. Õhk-õhk-tüüpi õhksoojuspumpa on lihtne ja kiire paigal-dada ja see sobib ideaalselt pea igasse koju olemasoleva küttesüsteemi sääst-jaks ning olmemugavuste suurendajaks.

Kui rääkida põhiküttest, siis selleks sobib väga hästi ÕHK-VESI-soojuspump. Sellise soojuspumba kasutamine leiab üha rohkem kasutamist nii Skandinaa-vias kui ka Eestis. See on parim lahendus eramu, korrusmaja, tootmishoone või kontori kütteseadmena, mis aitab viia igakuised küttekulud minimaalseks.

Õhk-vesi-soojuspump kasutab sooja tootmiseks ära välisõhku salvestunud soojusenergiat, mille energiakandjaks si-seruumides on vesi. Peamiseks eeliseks maasoojuspumba ees on maakollektori puudumine. Seade reageerib kiiremini kui maasoojuspump ja suvel on tarbeve-si ning vajalik küte märgades ruumides kättesaadav väga säästlikult. Investee-ringu mõistes on mõlemad kütteliigid samaväärsed. Õhk-õhk-soojuspumbaga võrreldes on õhk-vesi-soojuspump auto-noomne, mis on mõeldud kasutamiseks põhiküttena ja mis ei vaja oma tööks alternatiivse küttesüsteemi olemasolu. Küll aga on õhk-õhk-soojuspump oma in-vesteeringult kordades odavam ja sobib ideaalselt pea igasse eramusse, korte-risse, kontori täiendava küttesüsteemina küttekulude kokkuhoidmiseks.

Õhk-vesi-soojuspumbad on kompakt-sed ja vajavad hoonesse paigaldamiseks vaid ruutmeetri suurust põrandapinda. Kõik vajalik on koondatud ühte sead-messe: veesoojendi, juhtarvuti, lisaküt-tekatel jne. Täiuslik juhtautomaatika võ-tab arvesse kõiki parameetreid (välis- ja siseõhu temperatuur, vee temperatuur jne) ja juhib soojuspumba tööd sujuvalt ning ökonoomselt. Samuti vabastab täielik automatiseeritus omaniku eramu kütmise ja sooja vee murest. Enamikku õhk-vesi-süsteeme on võimalik kasutada ka renoveeritavates hoonetes kütte- ja tarbevee tootmiseks. Seadmeid saab ka-sutada ka õli- või elektrikütte süsteemide asendamiseks, kasutades mõningatel juhtudel ka juba olemasolevat soojusma-hutit.

ÕhK-VEsi-soojuspuMba pEaMisEd EELisEd:• Madalad ülalpidamiskulud – hooldus (võrreldes õlikatlaga 5 korda) ja püsikulud • Sõltumatus energiapoliitikast• Lühike tasuvusaeg• Pikk eluiga – näiteks õlikatlaga võrreldes 2 korda pikem• Keskkonnasõbralik – ei tekita saastet ja lisakulutusi• Müra – minimaalne müratase katlaruumis• Lihtne ja kiire paigaldada• Puudub lisaruumi vajadus küttekolde ladustamiseks• Sobib väljaehitatud küttesüsteemi asendamiseks ja nii radiaator- kui ka põrandaküttesüsteemidega liitmiseks

Lisainfo: www.bestair.ee

Soojuspumbaga küttekulutusi kokku hoidma!

Kodus peab olema soe.

Foto: Shutterstock

Müügiosakond MännikulVäike-Männiku 1111216 TallinnTel. 655 9232, 655 9157 Faks 655 9138Avatud: E-R 8-18, L 9-15puumarket@puumarket.ee

Müügiosakond MustamäelForelli 10a, 10621 TallinnTel. 656 3069, 650 9830Faks 656 2790Avatud: E-R 8-18, L 9-15forelli@puumarket.ee

Müügiosakond-keskladuSinikivi tee 6 Lehmja küla, Rae vald, HarjumaaTel. 664 6930, 664 6931 Faks 664 6932Avatud: E-R 8-17

Tartu müügiosakondRingtee 37c50105 TartuTel. 733 7940, 733 7944 Faks 733 7941Avatud: E-R 8-18, L 9-15tartu@puumarket.ee

Pärnu müügiosakondLina 24 (Wendre kõrval)80039 PärnuTel. 444 8080, 444 8087 Faks 444 8081Avatud: E-R 8-18, L 9-15parnu@puumarket.ee

Rakvere müügiosakondRägavere tee 4444312 RakvereTel. 324 4366, 324 3926 Faks 324 0655Avatud: E-R 8-17, L 9-15rakvere@puumarket.ee

Mööblipuidu osakondVäike-Männiku 1111216 TallinnTel/ faks 679 1558 Avatud: E-R 8-18

Kõigis Puumarketi kauplustes üle Eestivärvitud voodrilaud alates 11,51 €/m² (4 külge krunditud ja 3 külge 1 kord värvitud)

Kampaania kehtib novembri lõpuni

Tutvu kampaania toodete ja hindadega www.puumarket.ee