KOLMAPÄEV, 7. dEtsEMbEr 2011

KINNISVARA EHITUS

«Kiirmüügid, alanevad hinnad ja keeruline olukord majanduses on kinnisvara-turul levinud terminid,» ütleb RE/MAX Professionals tegevjuht Kairi Ummus, kes tuli mõned nädalad tagasi Californias Anaheimis toimunud kinnisvarakon-verentsilt REALTORS® Conference & Expo. «Parim, mida me hetkel kinnisva-raturul teha saame, on juhtidena oma maaklereid rohkem motiveerida ning ja-gada neile teadmisi kliendi vajaduste rahuldamiseks just tänasel turul,» teeb ta ülevaate konverentsil jagatud soovitustest.Ummuse sõnul jäi rahvusvaheliste mõõtmetega kinnisvarakonverentsil kõlama mõte, et ainult «kuivad teadmised» ning kogemused kinnisvaraturul töötami-sest pole alati piisavateks motivaatoriteks. «Olukord on hoopis teistsugune kui kümme aastat tagasi, klientide vajadused on muutunud ning oleme ausad –

maakler, kes on negatiivselt meelestatud ning oma tööd naeratades ei tee, ei motiveeri küll ühtegi klienti tehingut tegema.»Motiveerimata maakler liigub aga Ummuse sõnul ringi sihipäratult ning seetõt-tu pole ka tulemusi. «Ta ei tea, mida tahab ja miks ta midagi teeb,» lisab Um-mus.Motiveeriv tegevus peab tegema inimese õnnelikuks, võtab Ummus rahvusva-helise kinnisvarakonverentsi sõnumi lühidalt kokku. «Ja uskuge või mitte, üheks selliseks motivatsiooniallikaks on naeratus. Naeratav maakler tõmbab ligi po-sitiivseid kliente ning aitab kergemini rasketes olukordades lahendusi tuua,» räägib Ummus. Ja mis peamine, ütleb ta – uuringute kohaselt elab naeratav ini-mene keskmiselt ligi seitse aastat kauem kui mossis kaasmaalane. (PM)

Naeratav ja motiveeritud kinnisvaramaakler tõmbab ligi positiivseid klienteJärgmine

KinnisVArA JA Ehitus

ilmub

18. jaanuaril

2 7. detsember 2011

uudisedonline-küsitlus

Harju maakond 1136 (+122)* tehingutsh Tallinna linn 808 (+141)* tehingutHiiu maakond 34 (-14)* tehingutida-Viru maakond 246 (-155)* tehingutJõgeva maakond 111 (+30)* tehingutJärva maakond 109 (+48)* tehingutlääne maakond 72 (+2)* tehingutlääne-Viru maakond 112 (-22)* tehingutPõlva maakond 77 (+7)* tehingutPärnu maakond 287 (+107)* tehingutRapla maakond 90 (+9)* tehingutsaare maakond 148 (+26)* tehinguttartu maakond 257 (-12)* tehingutValga maakond 72 (+7)* tehingutViljandi maakond 239 (+121)* tehingutVõru maakond 98 (+16)* tehingut

kokku 3088 (+292)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisVaRateHingud (ost-müük)oktoobeR 2011 / tÄiendatud

toimetaja

Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188

Tartu Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395ehitusreklaam ja kuulutused

Tallinn Jaanus Sarapuu, tel 666 2330, jaanus.sarapuu@postimees.ee

Tartu Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391kujundaja/küljendaja

Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

müügipakkumiste arv / korteridPortaal Harjumaa* tallinn eesti kokkuCity24 1821 7371 14 775soov.ee 760 2900 7489kv.ee 1764 6384 14 990

müügipakkumiste arv / majadPortaal Harjumaa* tallinn eestiCity24 1569 683 5904soov.ee 858 342 3639kv.ee 1905 581 7149

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

Andmed seisuga 5. detsember 2011 kell 13:00

müügiPakkumiste aRV

Kinnisvarasektoris oli 2011. aasta äärmiselt vastuoluline. Turuosaliste emotsioonid kõikusid seinast seina, kuid kok-kuvõttes jäid domineeri-ma negatiivsed sõnumid.

Siim SimSonPindi Kinnisvara analüütik

L õppev aasta oli Eestile tervikuna ajalooliselt tähtis, sest käibele tuli

kauaoodatud euro. Mullu sügi-sel tõusis seetõttu kinnisvara ostu-müügitehingute aktiivsus viimaste aastate valguses oluli-selt.

Maad võtnud eufooria rau-ges aga kiirelt, kui selgus, et soovimatuks kõrvalmõjuks oli toidu- ja esmatarbekau-pade kontrollimatu hin-natõus. Kiire inflatsioon ehmatas ka kinnisvaratu-rul osalejaid, sest peami-selt laenuraha abil uut eluaset kavandanutel ku-lus varem laenumakseks mõeldud raha igapäeva-seks eluks.

Selle tulemusel vähenes suuremate linnade korteri-omandite kauplemisaktiivsus 2009. aasta esimese kvartali ta-semele, mil tehinguhinnad ja majanduse üldised makronäi-tajad olid vabalanguses.

Segadusest optimisminiSuveks, kui suurem elukal-

liduse hinnatõus oli toimu-nud, taastus ka optimism. Ees-

ti majanduskliima paranes pi-devalt ning turul oli hulganis-ti häid uudiseid alates töötuse vähenemisest kuni ettevõtete kasumite suurenemiseni.

Viimane pani seni kriisire-žiimil toiminud ettevõtjad loo-tusrikkamalt tulevikku vaata-ma, mille tulemusel aktiveerus ka äripindade turg. Ettevõtted üürisid aktiivsemalt uusi bü-roopindu, uue tootmistaristu rajamise eesmärgiga julgeti soetada ka enam ärimaid.

Tänu ajutisele optimismi-puhangule õnnestus enamik buumi lõpus rajatud büroo-hoonetest ka täita ning üks kinnisvaraturu segment sai eluvaimu sisse.

Üha rohkem tehti ja tehak-se ka praegu tehinguid luksus-kinnisvaraga – jõukad inime-sed on julgenud taas investee-

rima hakata ning tehingud suurusjärgus pool miljonit eu-rot maksvate eramutega pole tänavu enam harulduseks.

Hirmujutud eurostSuve lõpp tõi eurotsoonist

üha negatiivsemaid uudiseid. Pankroti äärel oleva Kreeka kõrvale lisandus järjest uusi rii-ke, kelle maksevõimes hakati kahtlema. Rahvusvahelised ar-vamusliidrid kuulutasid eu-

rotsoonile kiiret ja kuulsusetut lõppu, mis vaikselt kosuma ha-kanud majanduselule tõsise emotsionaalse löögi andis.

Suvel hoogsaid laenukam-paaniaid alustanud kommerts-pangad võtsid tempo maha, mis aga läbielatud kriisi hästi mäletavat rahvast taas ehma-tas. Alates augustist on tarbija-te kindlustunne kiirelt lange-nud.

Kümned kinnisvaraarenda-jad, kes planeerisid septembris-oktoobris arendustegevust alus-tada, lükkasid madalate tehin-guarvude, üha suureneva kon-kurentsi ning kallinevate ehi-tushindade tõttu ehitustegevu-se vähemalt kevadeni edasi.

Sõltuvus euroliidustJärgmist aastat planeerivad

nii eraisikud kui ka ettevõtjad pigem pessimistlikult, arvesta-des võimalusega, et kinnisva-rahinnad võivad Euroopast tu-lenevate suuremate probleemi-de korral mõnevõrra taas lan-geda. Masuajast on õpitud, et alati peab olema plaan B ja 2012. aastaks võetakse see ju-ba pigem põhiplaaniks.

Eesti käekäik ja kinnisvara-turul toimuma hakkav ei sõltu enam eelkõige riigisisestest arengutest – meie ettevõtlus ja rahva majanduslik käekäik on tihedalt seotud kogu euroliidu tervisega.

Kui võlakriis suudetakse edukalt seljatada, avaldab see kindlasti positiivset mõju ka Eesti kinnisvaraturule. Vindu-mise korral vindub aga edasi ka Eesti kinnisvaraäri.

Kinnisvaraturul oli vastuoluline aasta

mida tegid/teed sina 2011. aastal? maja müügis alg-hinnaga üks euro

Internetiärimees Raivo Hein pani Sakus Kingu täna-val tema firmale kuuluva 8-toalise 484-ruutmeetrise üldpinnaga maja üheeurose alghinnaga müüki.

«Ärge siis olge kitsid pak-kumast, samal tänaval müüakse samasuguse pla-neeringuga maja 280 000 euro eest,» kirjutab Hein pakkumises.

Oksjonit alustas Hein 29. novembril. 1. detsembriks oli maja hinnaks juba enam kui 86 000 eurot. (E24)

maakri tänavale kerkib 30-korruse-line torn

Maakri tänav 19/21 krun-di Rävala puiestee poolses osas käivad praegu lammu-tustööd. Mahavõetud maja-de asemele võib kerkida ku-ni 30-korruseline kõrghoo-ne.

Lammutatakse vaid Nõu-kogude ajal ehitatud majad, kuid vanad paekivihooned tuleb säilitada, ütles Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna ju-hataja Boris Dubovik.

2008. aasta detsembris linna volikogu kehtestatud detailplaneeringu järgi ka-vandatakse Maakri 19/21 0,64 hektari suurusele maa-alale kaks krunti ning on määratud ehitusõigus kuni 30-korruselise ärihoone ja kuni 10-korruselise äri- ja parkimishoone ehitamiseks. Säilitatavad majad tuleb re-konstrueerida. (PM)

aasta maakler 2011 on katja kesselman-Zupsman

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Eesti Kinnisvara Hin-dajate Ühing autasustasid aasta parimaid rändtiitlitega «Aasta maakler 2011» ja «Parim kolleeg 2011».

Aasta maakleri tiitel on ringi rännanud juba aastast 2003 ning selle aasta kon-kursi raames maandus see Katja Kesselman-Zupsmani käte vahele. Katja on tegele-nud kinnisvaraga juba alates 2002. aastast.

Parima kolleegi tiitli oma-nikuks sai Lauri Prei, kes on staažikas peahindaja ette-võttes Seven Real Estate Advisors. Lauri on kinnisvara hindamisega tegelenud aas-tast 1994 ning on praegune Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige. (PM)

tarbijahinnaindeksit mõjutasid kasvavad eluasemekulud

Tarbijahinnaindeksi muu-tus oli 2011. aasta oktoobris võrreldes eelmise aasta ok-toobriga 4,4 protsenti, tea-tab statistikaamet.

Kui alates 2009. aasta au-gustist on tarbijahinnaindek-si 12 kuu muutuse suuri-maks mõjutajaks olnud toit ja mittealkohoolsed joogid, siis oktoobris jäi nende mõju napilt alla eluasemekulutus-te mõjule. (PM/Statistika-amet)

büroopindade turul teeb ilma riigisektor

Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaa-test ilmneb, et vaatamata tõusnud üürihindadele on ärikinnisvara turul tehtavate tehingute arv endiselt sta-biilne. Büroopindade turul on silmapaistvaim turuosali-ne riik, üldises arendustege-vuses annab tooni kauban-duspindade rajamine. (adaur.ee/PM)

Harju maakond 1318 (-38)* tehingutsh Tallinna linn 908 (+9)* tehingutHiiu maakond 31 (+3)* tehingutida-Viru maakond 281 (+19)* tehingutJõgeva maakond 133 (+57)* tehingutJärva maakond 99 (+28)* tehingutlääne maakond 72 (+6)* tehingutlääne-Viru maakond 161 (-16)* tehingutPõlva maakond 73 (+21)* tehingutPärnu maakond 154 (-19)* tehingutRapla maakond 76 (+4)* tehingutsaare maakond 181 (+66)* tehinguttartu maakond 258 (+14)* tehingutValga maakond 61 (-38)* tehingutViljandi maakond 95 (-19)* tehingutVõru maakond 72 (-10)* tehingut

kokku 3065 (+78)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2010. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisVaRateHingud (ost-müük)noVembeR 2011 / esialgne

2011. aasta kinnisVaRatuRul

Suvel hoogsaid laenukampaa-niaid alustanud kommertspan-gad võtsid tempo maha, mis aga läbielatud kriisi hästi mä-letavat rahvast taas ehmatas.

6145

1474

2486

3488

0

800

1600

2400

3200

4000

4800

5600

6400

2004

I kv

arta

l

2004

II k

varta

l

2004

III k

varta

l

2004

IV k

varta

l

2005

I kv

arta

l

2005

II k

varta

l

2005

III k

varta

l

2005

IV k

varta

l

2006

I kv

arta

l

2006

II k

varta

l

2006

III k

varta

l

2006

IV k

varta

l

2007

I kv

arta

l

2007

II k

varta

l

2007

III k

varta

l

2007

IV k

varta

l

2008

I kv

arta

l

2008

II k

varta

l

2008

III k

varta

l

2008

IV k

varta

l

2009

I kv

arta

l

2009

II k

varta

l

2009

III k

varta

l

2009

IV k

varta

l

2010

I kv

arta

l

2010

II k

varta

l

2010

III k

varta

l

2010

IV k

varta

l

2011

I kv

arta

l

2011

II k

varta

l

2011

III k

varta

l

PINDI INDEKSLINNADE TEHINGUAKTIIVSUS

Eesti 17 suurema linna tehingute arv (allikas: Maa-amet) Perioodi keskmine tehinguaktiivsus, kvartalis (allikas: Maa-amet)

Euro saabumine andis kinnisvarasektori ekspertidele lootust, aga tekitas samas ka palju segadust ning vastakaid hinnanguid euro tegeliku rolli kohta kinnisvaraturul. Foto: Toomas Huik

Müüsin kodu ja läksin üü-ripinnale elama – 1,9%

Lõpetasin üürilepingu ja ostsin oma kodu – 3,5%

Jätkan elamist omaenda kodus ka järgmisel aastal – 60,7%

Jätkan elamist üüripin-nal ka järgmisel aastal – 14,9%

Kolisin/kolin välismaale – 19,0%

1946 vastajatwww.e24.ee

37. detsember 2011

Tööstuse, Põhja TallinnMüüa 2toaline korter, üp 52,5m²,2/5,aknad pargi suunas. Maja renoveeri-tud 2008.a. Avatud köögiga elutuba,magamistuba, esik ja duširuum/ WC.Korteri juurde kuulub panipaik. Lähe-dal bussipeatus ja poed. Hind: 59000 € ID: OH222394Siivi Pentjärv 51 35 732, 665 9745

Võistluse, KesklinnMüüa 2toaline korralik ja omanäolinekorter. Maja asub vaikses ja rahulikusrajoonis, aktiivne ühistu, majal aiagapiiratud parkla (isiklik pult avamiseks).Renoveeritud täielikult 2011. Sisse jääbsoovi korral kogu sisustus ja tehnika. Hind: 64000 € ID: OH236719 Elis Madi 5825 0250, 665 9711

Aedvilja, KesklinnMüüa väga heas seisukorras 3toalinekorter. Avatud elutuba-köök (mööbli jatehnikaga), 2 magamistuba, vannitubadušikabiini ja pesumasinaga. Aastal2010-2011 on korterelamu täielikult re-noveeritud. Parkimiskoht maja hoovis.Hind: 98 500 € ID: OH236855Aleksei Komarov 5648 5148, 665 9777

Kärestiku, PiritaMüüa maja Pirita jõe ürgorus. Kinnistu915m², maja 135 m², abihoone 45 m².Avatud köök-elutuba, 2 magamistuba,vannituba, garderoob, valgusküllanekinnine veranda. Ts kommunikatsioo-nid, küte ioonkatlalt. Hind: 280000 € ID: OH235620Tauno Pajuri 50 28 975, 665 9733

Redise, Laagri Müüa ilus hubane korter, muudetudplaneeringuga. Avatud köök, suur ma-gamistuba. Pikk rõdu, mis ulatub kor-teri kõigi akende taha. WC ja vannitubakokkuehitatud. Sisse jääb köögimöö-bel. Naabrivalve, turvauks.Hind: 49500 € ID: OH237292Janek Suurkütt 665 721, 5305 7424

Köie, Põhja-TallinnMüüa 3toaline korter tsaariaegsespalkhoones, kõik fassaadid ja originaa-luksed on taastatud, vahetatud katusning aknad. Krunt korrastatud, teosta-tud uus haljastus. Parkimiskoht hoovisning oma panipaik uues kuurirajatises. Hind 143 170€ ID: OH236164Tomas Salamäe 5558 8773, 665 9708

Tulika, KristiineMüüa heas korras 2toaline korter, üp41,4 m², 3/3, aknad sisehoovi. Majastorustik ja juhtmestik vahetatud, katusremonditud. Avatud köögiga elutuba,magamistuba, WC-ga duširuum. Hinnasees keldriboks, garaažikoht.Hind: 56000 € ID: OH235381Kersti Junolainen 50 45 270, 665 9709

MÜÜA KORTER

MÜÜA MAJA

MÜÜA KORTERMÜÜA KORTER

MÜÜA KORTER

Kopli, Põhja-TallinnMüüa 3toaline valgusküllane korter.Avatud köök elutoaga, vannituba/WC.Hea planeering annab lõputult võima-lusi endale sobivaks sisekujunduseks.Hinna sees parkimiskoht majaalusesparklas ning keldriboks. Suur aed. Hind: 119 123 € ID: OH236402Margus Mölder 5822 8939, 665 9729

MÜÜA KORTER

Pärnu mnt 129C, Kesklinn Müüa 2toaline korter, üp 51,5m²,1/6.Korter valgusküllane. Avatud köögigaelutuba, eraldi magamistuba, vanni-tuba/WC ja esik. Esikus liugustega gar-deroobikapp. Müüakse koossisustusega. Panipaik. Hind: 69000 € ID: OH232171 Siivi Pentjärv 51 35 732, 665 9745

MÜÜA KORTER

Suurekivi põik 23a, Rae valdMüüa 2korruseline kivimaja 97,67 m²,kuur 14 m², autovarjualus 21,27 m².65301:001:1778. Põrandaküte gaasi-katla baasil, avarad puitpakettaknad,kamina ehitamise võimalus, saun.Kesklinna autoga 10 minuti tee. Hind: 160000 € ID: OH235322Leila Nurk 50 23 505, 665 9704

MÜÜA MAJA

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER

Tallinna KesklinnasAedvilja 4 korteritele hinnasoodustus 5%!

Pakkumine kehtib 01.12.11-31.01.12, kui kodu soetabSwedbanki klient.

KORTERID

Müüa renoveeritud korter Nõmmel, Põllu tn Üp 138 m², 6 tuba, 3 rõdu, saun, 2 vannituba, majandusruum, garaaž, disainköök. Hind: 159 000 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa 3-toal krt Ehitajate tee 25Remonti vajav, läbi maja planee-ring, 58,7 m², aknad, radiaatorid vahetatud. 5/3 k. Hind: 38 000 €Tel 668 4700, 5621 0829 Marilyn Talberg-Ainsam

Läbi kahe korruse 2-toal korter Kalamajas Tööstuse tn-l! 2 rõdu! Uus maja, 60 m², vaade merele ja vanalinnale! Hind: 88 000 €. Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

3-toal korter Mustamäel Tammsaare teel! 4/5, rõdu, toad eraldi, korter vaba!Hind: 44 700 €Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa 2-toal korter Loitsu tn-l Las-namäel! 49,6 m², 1/9, hoovipoolne, rõdu, osaliselt möbleeritud!Hind: 36 500 €Tel 668 4700, 5383 5517 Eva Maria Montvila

Müüa 2-toal disainkorter Viimsis Heldri 53 4/2, 50 m². Hinna sees väga kva-liteetne sisustus. Suur rõdu. Hea asukoht. Hind: 72 000 €Tel 668 4700, 5626 8960 Taavi Reimets

Müüa uued korterid HaaberstisVana-Rannamõisa tee 1F. 48-84 m², 2-4 tuba. Hind alates 64 140 €Tel 668 4700, 520 7288 Allan Vanatoa

Müüa 3-toal krt kesklinnas, Narva mnt 23. Üp 63,1 m², 5/9. Remonti vajav korter. Suur rõdu. Kõik aknad avanevad siseõue. Hind: 78 800 €Tel 668 4700, 5303 0236 Christian Ayrer

Müüa 2-toal krt südalinnas, Kent-manni 22. Kõrgete lagedega, eraldi tubadega valgusküllane korter. Parkimiskoht hoovis. Hind: 78 000 €Tel 668 4700, 5303 0236 Christian Ayrer

Müüa ridaelamuboks Nõmmel, Põllu tn 120. 1986. a, 150 m², kivi-maja, 4 tuba, kaminasaal, saun, 2 x rõdu, terrass, garaaž, pakettaknad, keskküte. Hind: 155 000 €Tel 513 2422 Ville Värk

Avar ja valgusküllane ridamajaboks Pirita-Koselkaunil krundil mändide all. Üp 187 m², krunt 330 m².Hind: 255 000 €Tel 668 4700, 5626 8258 Kaili Tamm

Müüa majaosa Nõmmel, Lootuse pst Üp 115 m² (5 tuba, 2 kööki, WC) + hoovimaja (garaaž, saun, kamina-saal, sahver 130 m²), oma aed.Hind: 115 000 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa uus ridaelamu Tedre teel Männiku külas. Üp 180 m², 6 tuba, siseviimistlus hinna sees, kamina-valmidus, saun, Nõmmelt 3 km.Hind: 127 300 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa eramu Nõmmel. Kinnistu 1102 m², 1968. a, 262 m², kivimaja, tsentraalsed kommunikatsioonid, keskküte, sobilik kahele leibkonna-le, kõrghaljastus. Hind: 209 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa luksuslik eramu Ilmandu külas. Kinnistu 2688 m², 2010. a, 6 tuba, kivikatus, aurusaun, bassein, garaaž, maaküte, sundventilatsioonHind: 545 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa eramu Nõmmel, Nõmme-Ka-se. Kinnistu 749 m², kivimaja, 150 m, 2,5 tuba, kõrvalhoone, kamina-saal, saun, garaaž, tsentr. kommu-nikatsioonid. Hind: 255 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

Müüa maja Saue, Nõmmiku 21Suurte põlistammedega 1189 m² krundil asuv 110 m² remonti vajav maja. 4 tuba, tsentraalne vesi, kana-lisatsioon. Hind: 99 400 €Tel 668 4700, 5648 4334 Tiit Kirss

Müüa kivimaja Muugal, Viljapuu pstÜp 180 m² + abihoone 60 m², krunt 1216 m², hea siseviimistlus, 5 tuba, garaaž, rõdu, terrass.Hind: 195 000 €Tel 668 4700, 5656 0460 Olmer Õigus

Müüa eramu Murastes, Põhjaristi pst 14. Kinnistu 2025 m², 2007. a, 183 m², kivimaja, 5 tuba, kaminahi, kõrvalhoone, keskküte, puitpakett-aknad. Hind: 210 000 €Tel 668 4700, 513 2422 Ville Värk

MAJAOSAD

MAJAD

AITAN MÜÜA KINNISVARA

Marilyn

Talberg-Ainsam

56 210 829

4 7. detsember 2011

Eelmise aasta lõpus ja lõppeva aasta esimesel poolel uskusid paljud, et euro muutub veel mõni aasta tagasi kaunilt õil-mitsenud kinnisvaraturu uueks päästerõngaks. Sõltumata asukohast oodati kinnisvara ihale-vaid välismaalasi ja inves-toreid, kes kohe valima-tult investeerima asuvad.

Rain RättOber-Hausi Kinnisvara kinnisvarahindaja ja analüütik

E nneolematut hinna-tõusu ja investoreid oodati ka Eesti liitumi-

sel Euroopa Liiduga ning taas kord 2005. aastal, kui kuuluta-ti võimalikust eurole ülemine-kust.

Tõsiasi on aga see, et olu-kord kinnisvaraturul ei sõltu palju ega otseselt käibeloleva raha nimetusest, vaid peamiselt ikkagi olukorrast Eesti majan-duses. Kinnisvarasektor terviku-na on lihtsalt kogu majanduse üks väiksem osa. Rohkem kui euro mõjutab meie kohalikku kinnisvaraturgu demograafili-ne olukord ja krediidipoliitika.

Teadvustatud riskidLõppevat 2011. aastat võib

pidada kinnisvaraturu arengu-le tervikuna oluliseks – hinnad stabiliseerusid, alustati uute kortermajade arendustega, ak-tiveerus üüriturg ning toimu-sid suuremahulised tehingud

kaubanduspindadega. Edasimi-nek oli lao- ja tootmispindade sektoris.

Kui aasta esimesel poolel võis märgata juba uue buumi hõngu, siis nüüdseks on olu-kord muutunud ettevaatlikuks. Kliendid on rohkem teadvusta-nud kinnisvaraga seotud riske.

Praegust turusituatsiooni arvestades tõenäoliselt ei alus-tata tuleval aastal suuremahu-liste elamis- ja äripindade pro-jektiga. Suurematest keskustest

eemal paiknevatele ja investee-ringuid vajavatele objektidele võivad ostjad üldse puududa, hoolimata näiliselt odavast pakkumishinnast.

Nõudlus ja pakkumineUutes korterite arendus-

projektides üritatakse hindu hoogsalt kergitada, viidates kasvavatele kuludele, eelkõige ehitushinna järsule kallinemi-sele. Kui potentsiaalsed tarbi-jad sellega kaasa ei lähe, jääb-

ki selline hinnatõus katsetu-seks.

Kinnisvarahinnad kujune-vad ikkagi nõudluse ja pakku-mise kaudu ning lähiaastal üle-tab üsnagi tõenäoliselt uute korterite pakkumine juba prae-gusel arendajate küsitud hin-natasemel nõudlust.

Teiseses asukohas paikneva-tel nn põlluarendustel ja ääre-linna korteritel sel aastal suurt hinnamuutust ei toimunud. Korterite pinnaühiku statistili-

se hinnatõusu põhjuseks on te-hingud eelkõige uute korterite-ga, mille meedias avaldatud hinnatõusu protsenti ei saa laiendada mingil juhul kogu eluasemeturule. Tallinna korte-riturul tervikuna oli müügipak-kumiste hulk tõusuteel.

Üürituru võidukäikVälismaalaste huvi piirdub

üldjuhul Tallinna kesklinnaga ning korteritega vanalinnas. Mitmelgi pool Eestis on märga-ta välismaalaste soovi müüa enne kinnisvarabuumi soeta-tud objektid, põhju-seks turvalisus, puu-dulik infrastruktuur ja kõrged kulud.

Kuigi soomlaste-le on endiselt atrak-tiivsed mereäärses piirkonnas paikne-vad elamud, jätkub nõudlust siiski ainult teatud hinnapiirini.

Tänavu kasvas hüppeliselt korterite üürituru tähtsus kin-nisvaraturul, põhjuseks eelkõi-ge ebakindlus majanduses ja töökohtade liikumine. Elamis-pindade üüriturg jääb lähiajal aktiivseks, kuid tõenäoliselt hakkab pakkumine kasvama ja hinnad peaksid lähikuudel sta-biliseeruma.

Euro käibeletulekuga eristus Eesti selgelt teistest Balti riiki-dest ja see andis kohalikke olu-sid hästi tundvatele välisinves-toritele kindlustunde.

Büroopindu lisandubÄripindade puhul osutusid

populaarseks eelkõige hinna-

tud asukohas paiknevad püsi-va rahavooga objektid, väärtus-tama hakati enam aga maksu-jõulisi, pikaajaliste üürilepin-gutega kliente.

Lähiperspektiivis muutub äripindade sektoris veelgi täht-samaks asukoht. Kaubandus-pindade turul näeme jätkuvalt mõningate ettevõtete laiene-mist ja büroopindade turul alus-tatakse tõenäoliselt mõne aren-dusega kesklinna piirkonnas.

Hinnatud asukohas paikne-vate tänapäevaste büroopinda-de turul hakkab nõudlus ületa-

ma pakkumist, põhjuseks välis-firmade esinduste ja nende tu-giüksuste huvi suurenemine.

Kinnisvaraturu edasine areng sõltub kõigepealt globaal- sest olukorrast, eelkõige Euroo-pa võlakriisi võimalikest lahen-dustest ja muidugi Eesti majan-duse arengust.

Kuna enamik tehinguid sooritatakse laenuraha kaasa-tes, jäävad olulisteks teguriteks laenude kättesaadavus ja int-resside tase. Riskid majanduses on kasvamas, laenuraha kalli-nemas ja kinnisvaraturg jahe-nemas.

Kinnisvaraturgu mõjutavad demograafia ja krediidipoliitika

Lõppevat 2011. aastat võib pidada kinnisvaraturu arengule tervikuna oluliseks – hinnad stabiliseerusid, alustati uute kortermajade aren-dustega, aktiveerus üüriturg ning toimusid suuremahulised tehin-gud kaubanduspindadega.

Demograafia hoiab kinnisvaraturgu loogilises liikumises sõltumata majandusest, seejuures mõjutavad aga kinnisvaraturgu oluliselt ka rahva kindlustunne tuleviku ees ning pankurite seatud tingimused laenuraha väljastamisel. Foto: CORBIS/Scanpix

2011. aasta kinnisVaRatuRul

57. detsember 2011

Nii nagu 2010. aasta tei-ne pool oli ka lõppeva aasta esimene pool kin-nisvaraturul mõõdukalt optimistlik. Majanduse üldine paranemine ja enam kui viieprotsendili-sed kvartaalsed kasvu-numbrid ning liitumine eurotsooniga julgustasid tarbijaid taas mõtlema elukoha parandamisele või muutmisele ja innus-tasid erinevaid institut-sioone kinnisvarasse in-vesteerima.

Sten-PatRick kReekSeven Real Estate Advisors’i hindaja

E lukondlikul kinnisva-raturul on alustatud või jätkatud mitmeid

arendusprojekte ning taas on üle mitme aasta tekkinud olu-kord, kus elamispind ostetakse ära enne hoone lõplikku valmi-mist.

Elavnemine on toimunud valdavalt korteriturul, eramute ning paarismajade turul on käi-bed jätkuvalt tagasihoidlikud (võrrelduna aastatega 2006–2008) ning algatatud ei ole üh-tegi märkimisväärset arendus-projekti.

Viieprotsendiline langus 2011. aasta muudatused

maailmamajanduses (finants-kriis, kahtlemine eurotsooni jätkusuutlikkuses) on oma mõ-

ju avaldamas kogu Euroopas ja nii pole see mööda läinud ka Eestist.

Kui Tallinnas ja Harjumaal toimus maa-ameti andmeil mullu üheteistkümne kuuga kokku 6517 korteriomandi os-tu-müügitehingut, siis lõppeva aasta samal perioodil on vastav näitaja viis protsenti mada-lam.

Mujal paiknevates suure-mates tõmbekeskustes (Tartu, Narva, Pärnu) on korterioman-dite ostu-müügitehingute arv

sarnane 2010. aasta esimese üheteistkümne kuu omaga, välja arvatud Narva, kus tehin-gute arv oli mullusega võrrel-des madalam ligi 20 protsenti.

Tallinnas jätkub korterela-mute aktiivne arendustegevus ning 2012. aastaks prognoosi-me uute korterite ülepakku-mist.

Määravaks on rahavood Äriotstarbelisel kinnisvara-

turul on jätkuvalt huvi kinnis-vara kui investeeringu vastu,

kusjuures investorid võib laias laastus jagada kaheks – välis-maised investorid, kes on hu-vitatud suurematest objektidest ning kodumaised investorid, kelle huviorbiiti jäävad üldju-hul objektid hinnatasemega 2–5 miljonit eurot.

Suurematest tehingutest võib välja tuua Kristiine kau-banduskeskuse müügi, samuti Lincona büroohoone tehingu. Mõlemad tehinguobjektid olid kaetud pikaajaliste üürilepin-gutega.

Tartus tehti suurem tehing kinnisvara kui rahavoogude ob-jektiga Veeriku Selveriga. Inves-teeringuobjektide puhul on asu-kohast olulisem üürilepingute pikkusest ja kvaliteedist tulenev potentsiaalne rahavoog. Sellis-tele objektidele prognoosime jätkuvat ostuhuvi.

Viljandi uus kaubakeskusKaubanduspindade turul oli

2011. aasta märksõnaks ka ole-masolevate kaubanduskeskuste laiendamine. 2010. aasta lõpus lõpetati Kristiine keskuse laien-damine, 2011. aastal alustati Magistrali kaubanduskeskuse laiendustöid, samuti plaanitak-se laiendada Ülemiste keskust.

Vaatamata kaubanduskes-kuste suhteliselt suurele arvule pealinnas on nende vakantsus alla viie protsendi. Mujal Eestis jääb suuremates linnades asu-vate kaubanduskeskuste va-kantsus vahemikku 5–30 prot-senti, olenevalt eelkõige piir-konna turukonkurentsist.

Praegu on teada ka uue kau-banduskeskuse rajamisest Vil-jandi kesklinna, esialgse infor-matsiooni kohaselt on selle an-kurüürnikuks Rimi.

2012. aastal prognoosime arendajate huvi Põhja-Tallinna vastu ning aktiivset tegevust kaubanduskeskuste rajamisel selles piirkonnas.

Tootmine EestisseBüroopindade turul on

praegu kaks põhilist arendusob-jekti: Ülemiste City kesklinna piiril ja Tehnopol Mustamäel. Kuigi Tallinna kesklinnas on suuremahuliste büroohoonete

rajamiseks kehtestatud mit-meid detailplaneeringuid, pole siiski ehitustöid alustatud.

Lisaks Lincona büroohoone müügile võib oluliseks tehin-guks turul nimetada ka maksu- ja tolliameti ning statistika-ameti uute bürooruumide üüripindade konkurssi.

Eesti teistes suuremates lin-nades suurt büroohoonete arendamist ei toimu. Büroo-pindade üldine üüritase pole 2011. aastal märkimisväärselt tõusnud, kuid 2012. aastaks prognoosime survet üürimää-radele.

Tootmis- ja laopindade pu-hul on märksõnaks mitmete välisfirmade suurenenud huvi tuua oma tootmine Eestisse. Enamik neist ettevõtetest on Soome päritolu, kuid madala-mad tööjõukulud ning eu-rotsoonist tulenev kindlus va-luuta suhtes toob lähiajal Ees-tisse ilmselt ka ettevõtteid mu-jalt Skandinaaviast.

Selle suundumuse jätkudes kasvab nõudlus uute tootmis- ja/või laopindade järele ning ilmselt alustatakse 2012. aastal ka uute hoonete ehitamist.

Investeeringute turul on üks kasvavaid huviobjekte met-sad. Kui veel mõni aasta tagasi oli selles segmendis ostuhuvi raieõigusele, siis nüüd ollakse valmis metsadesse investeeri-ma pikaajaliselt (üle kümne aasta).

Kokkuvõttes võib 2011. aas-tat kinnisvaraturul nimetada optimistlikuks, kuigi aasta tei-ne pool on maailma üldisest majandusolukorrast tulenevalt mõnevõrra ettevaatlikum.

Kinnisvara-aasta 2011: optimistlik, kuid veidi ettevaatlik

Jää ja lume sulatamine katustel, vihmaveerennides ja -torudesKüttekaablid hoiavad ära lume kogunemise katustele ning kohtadesse, kus see on ebasoovitav – vihmaveerennidesse, katuseneeludele, varikatustele jne. Seega pakuvad need kaitset võimalike kulukate kahjustuste eest. Küttekaablid on eriti sobiv lahendus vihmaveerennide ja -torude jaoks ebapiisava soojustusega katustel, kus lumi sulab isegi tugeva pakasega, vesi jäätub rennis ja tekitab seal jääst tõkke. Seetõttu hakkab renn vett üle ajama ning moodustuvad jääpurikad, mis on suureks ohuks all liikuvatele jalakäijatele ja sõidukitele.ADPSV ja MADPSP tugevad topeltsüdamikuga ja täieliku kaitsevarjestusega ning UV-kaitsega küttekaablid on parimaks lahenduseks just sellistesse kohtadesse. Nendel kaablitel on väga head mehhaanilised omadused ja kõrge, kuni 30 W/m, erivõimsus.

Vihmaveerennidesse ja -torudesse läbimõõduga 150 mm paigaldatakse harilikult kaablid küttevõimsusega 30-40 W/m. Soovitav on paigaldada renni kaks madalama võimsusega kaablit (kuna suurem pind saab kaetud), kui kasutada ühte suurema võimsusega kaablit. Küttekaabli fikseerimiseks rennides ja torudes kasutatakse vastavalt renni- ja vihmaveetoru klambreid. Kahe kaabli omavaheline kaugus peaks olema 50-80 mm. Katustele paigaldatakse küttekaabel siksaki kujuliselt niisuguse sammuga, et võimsuse jaotus katusel oleks ligikaudu 250 W /m2.

Küttesüsteemi automaatne juhtimineSüsteemi ökonoomse ja tõrgeteta töö huvides on soovitav varustada see sobiva temperatuuri- ja

niiskusanduriga juhtseadmega, mida samuti pakub FENIX.

Torude soojendamineFenix ECOFLOOR küttekaableid saab kasutada ka metall- ja plasttorude külmumiskaitseks. Kaabel kinnitatakse otse metalltorule. Plasttoru tuleb eelnevalt katta alumiiniumfooliumiga, seejärel kinnitatakse kaabel torule ja kaetakse kogu pikkuses alumiiniumteibiga. Foolium tagab soojuse ühtlase jaotuse üle kogu toru pinna. Torud peavad alati olema kaetud ka välise soojusisolatsiooniga. Kaabel ei ole mõeldud soojusisolatsiooni asendamiseks, vaid kompenseerimaks soojuskadusid, mida ei ole täielikult võimalik vältida ühegi isoleerimisviisiga. Küttekaabli paigaldatav võimsus sõltub ümbritsevast temperatuurist, soojusisolatsiooni materjalist ja paksusest ning temperatuurist, mida soovitakse tagada. Üldjuhul sobivad torustike soojendamiseks küttekaablid 10-15 W/m – ADPSV ja PFP. PFP-küttekaabli komplekti kuulub ka termostaat ja andur ning pistikuga ühendusjuhe vooluvõrku ühendamiseks. Teistele küttekaablikomplektidele tuleb termostaadid ja andurid eraldi juurde tellida (näiteks Kabloreg A1, ITR 3, ETV 1991 – samuti FENIX tooted).

Fenix ECOFLOOR küttekaableid müüvad Ehituse ABC, K-Rauta, Espak, Decora jt. suuremad ehitusmaterjalide kauplused.

FENIX külmumiskaitse süsteemidJää ja lume sulatamine katustel, vihmaveerennides ja -torudes

Eesti on muutunud rahvusvaheliste tootmisettevõtete silmis taas atraktiivseks tänu mada-lamatele tööjõukuludele ning eurotsoonist tulenevale kindlusele, mistõttu on lähiajal ooda-ta huvi suurenemist siinsete tootmis- ja laopindade vastu. Fotol rahvusvahelise ettevõtte Bladhs Eesti AS plastdetailide tootmisüksus Tallinnas. Foto: Toomas Huik

2011. aasta kinnisVaRatuRul

6 7. detsember 2011

Mittesüttivad isolatsioonimaterjalid päästavad elusid ja ärisidIgal aastal puhkeb maail-mas seitse-kaheksa mil-jonit tulekahju, milles saab vigastada ligikaudu 800 000 inimest üle maa-ilma. Vaatamata sellele, et hoonete turvalisuse eest kantakse ilmselgelt hoolt kõikjal maailmas, alahinnatakse üpris sage-li kvaliteedinõudeid hoo-ne konstruktsioonis ka-sutatavatele isolatsiooni-materjalidele, mis mängi-vad aga tähtsaimat osa passiivse tuleohutuse tagamisel.

alaR kalmuSRockwool OÜ projektijuht

T ulekahju tagajärjed on alati negatiivsed, nii majanduslikus kui ka

sotsiaalses mõttes. Kuigi tule-kahju ajal pööratakse kõige rohkem tähelepanu – ja õiges-ti tehakse – inimestele, kes õn-netuse hetkel hoones viibivad, tuleb aru anda, et tulekahju ta-gajärjed võivad tegelikult olla määratult suuremad, andes tih-ti valusa hoobi ka ärihoonete omanikele, kellele on tulekah-jus kannatada saanud hooned ärikeskkonnaks, pakkudes sis-setulekut ja kindlust sadadele inimestele.

Kindlustusfirmad üle maail-ma on täheldanud, et kuigi tu-lekahjude arv hoonetes on prae-

guseks vähenenud, siis nende tõttu tekkinud kahjud on ome-tigi suurenenud – ajavahemikus 2002–2008 toimunud põlengu-te tagajärjel esitatud hüvitis-nõuete summad suurenesid

enam kui kaks korda, sest hoo-nete omanikud soovivad likvi-deerida kõik põlengu tagajärjel saadud kahjud.

Majaomanikule võib tule-kahju tähendada väärtusliku va-

ra kaotust, aga ka ettevõtte hä-vingut.

Tulekahju kõrge hindKogu maailmas kulutatakse

hoonete ehitamisele ja renovee-

rimisele miljardeid, veelgi roh-kem raha läheb hoonetes oleva-te esemete soetamiseks ning kaitsmiseks.

Hoonete energeetilise kasu-likkuse nõuded muutuvad üha

rangemaks, seepärast asenda-takse hoonete renoveerimisel isolatsioonimaterjalid sageli uutega, suurendatakse nende materjalide paksust või paigal-datakse teistsugust tüüpi isolat-sioon (näiteks fassaadi soojusta-misel väljastpoolt), et vähenda-da energiakulusid ja soojuska-dusid ning suurendada hoone arhitektuurilisi ja keskkonna-kaitselisi näitajaid.

Väga paljud majaomanikud ei mõista lõpuni, milline täht-sus on isolatsioonimaterjalidel nende vara kaitsmisel. Isolat-sioonimaterjalid, nagu ka pal-jud muud ehitusmaterjalid, on erinevate omadustega.

Osa isolatsioonimaterjale on mittesüttivad ja seega kantud A1 tuletundlikkuse klassi, mis tähendab, et need materjalid ei sütti põlema ega kiirenda tule levikut, vaid lausa tõkestavad seda.

Sellised isolatsioonimaterja-lid on tähtsad passiivse tule- ohutuse mõttes. Teised isolat-sioonimaterjalid on süttivad ja tuld levitavad ning need tuleb katta kaitsvate metall- või kips-plaatidega.

On oluline, et majaomani-kud saaksid professionaalseid nõuandeid ka isolatsioonima-terjalide valikul, lähtudes konk-reetse hoone konstruktsioonist ja kasutusotstarbest. Näiteks po-le arukas paigaldada tuletund-likke isolatsioonimaterjale kat-lamajja. Sama tüüpi isolatsioo-nimaterjale kasutatakse laialda-selt aga näiteks betoonpõranda-te või -vundamentide isoleeri-miseks.

Toompark – uus ja energia-säästlik maja Toompea nõlvalArendaja: OÜ Astlanda EhitusAsukoht: Paldiski mnt 14, TallinnValmimisaeg: 28. veebruar 2012Kortereid: 66 korterit, 6 büroopinda + 2 maa-alust parkimiskorrustHinnad: alates 1500 €/m²

www.toompark.ee

Lisainfo: rajame vanalinna väravate juurde moodsa seitsme-korruselise kortermaja. Maja põhiväärtused on:

asukoht – südalinna lähedus• energiasäästlikkus – igasse korterisse on projekteeritud • individuaalse soojustagastusega venti latsiooniagregaadid, mis aitavad säästa kütt ekuludelt kuni 30%head korterite planeeringud• klaasitud rõdud ja terrassiga korterid•

B ENERGIAKLASSI MAJA!

Loopealse – uus elukeskkond LasnamäelArendaja: Loopealse Arendus OÜ, ehitab OÜ Astlanda EhitusAsukoht: Meeliku 23/3, TallinnValmimisaeg: valmis!Kortereid: 96, parkimine õues ja soklikorruselHinnad: alates 870 €/m²

www.meeliku.ee

Lisainfo: Rajamisel on terviklik korterelamukompleks, mis koosneb kuuest kortermajast. Eelmisel aastal sai valmis esimene maja, Meeliku 23/1, millel oli suurepärane müügiedu. Nüüd on valmis ka Meeliku 23/3 maja. Maja põhiväärtused on:

kiire ja mugav ühendus Pirita, kesklinna ja Lasnamäe suunal• Väga head planeeringud, tule ja veendu ise!• Valdavalt rõdudega korterid• Hea kvaliteet parima hinnaga•

Männimetsa – elamukrundid Tallinna servalArendaja: OÜ Astlanda EhitusAsukoht: Järveküla küla, Rae vald, HarjumaaValmimisaeg: valmis!Elamukrunte: 34 kõikide kommunikatsioonidega elamukrunti Hinnad: alates 50 €/m²

www.astlanda.ee/mannimetsa

Lisainfo: Viljandi maantee servas, täpselt Tallinna piiril on valmis uus elukeskkond. Uusi elanikke ootavad ees kõikide lii-tumispunkti dega varustatud krundid. Elurajooni-sisesed teed on asfalteeritud ja varustatud tänavavalgustusega ning rajatud on laste mänguväljak ja tenniseväljak. Männimetsa asub Rae vallas Tallinna linna piiril. Järve Selverini on siit vaevalt 4 kilo-meetrit ning autosõit Viru väljakule kestab 12 minuti t.

Angelina Ilizina • Kinnisvara müügi projekti juht • OÜ Astlanda Ehitus tel: +372 53 002 550 • angelina@astlanda.ee • www.astlanda.ee

MAJA VALMIMISE PUHUL

S O O D U S T U S E D !VALIK KORTEREID

S O O D U S H I N N A G A !

Valede ehitusmaterjalide kasutamine põhjustab tulekahjusid suurtes büroohoonetes üle maailma, tekitades miljarditesse ulatuvaid kahjusid, seavad ohtu tuhandete inimeste elusid ja sunnivad pankrottide tagajärjel sulgema ärisid, mis elanikele tööd annavad. Foto: CORBIS/Scanpix

77. detsember 2011

Paljudel juhtudel on tule-tundlike isolatsioonimaterjali-de kasutamine piisavalt turvali-ne, kui isolatsioon on tootja soovituste kohaselt õigesti pai-galdatud ja kaitstud mittesütti-va kihiga.

On veel üks asja-olu, millele hoonete omanikud peavad mõtlema – suitsu mür-gisus. Tulekahju korral on suurema osa sur-majuhtumite põhju-seks just mürgine suits. Peale selle rikub suits ära hoonete in-terjööri ja hoonetesse paigaldatud seadmed.

Kui valitakse mittesüttivad isolatsioonimaterjalid ja sütti-vaid materjale kaitstakse õiges-ti, võib selle ohu minimeerida, sest leekidel puudub otsene kokkupuude isolatsiooniga.

Õiguslikud tagajärjedHoonete omanikud peavad

hoolt kandma, et neid ei saaks süüdistada hooletuses, mille tõttu tulekahju puhkes. Näiteks on Hiinas mõistetud viimastel aastatel süüdi või ootab kohtu-otsust 41 isikut, keda süüdista-takse tulekahjus, mis puhkes Hiina kesktelevisiooni (CCTV) peahoones. Nende hulgas on ka CCTV uue büroohoone ehitus-tööde juht, keda süüdistatakse selles, et «ta tekitas õnnetuse ohtlike materjalide kasutamise tõttu», samuti varustusjuht, kes, nagu kahtlustatakse, varustas ehitust standarditele mittevas-tavate materjalidega, vahendab ajaleht Bangkok Post. Süüdistu-

sed on esitatud ka hoone oma-nikule, kes kinnitas toodete spetsifikatsioonid.

Londonis Shoreditchi linna-jaos tekkis samuti pingeline olu-kord, kui tulekahju puhkes ko-halikule omavalitsusele kuulu-

vas paljukorruselises elumajas. Briti parlamendiliige Harriet Harman palus läbi viia uurimi-se, et välja selgitada, «kas [tule-kahju] ennetusmeetmed olid adekvaatsed», vahendab ajaleht The Times.

Vali sobivad materjalidPärast mitut suurt tulekahju

pöörasid meedia ja võimuorga-nid tähelepanu sellele, millist rolli mängib tule leviku peata-misel mittesüttiv tule-tõkkematerjal, näiteks kivivill, ning kuidas kiirendavad valesti va-litud ja ebaõigesti pai-galdatud süttivad ma-terjalid tule levikut hoonetes.

Taani tuletõrjujate ja päästjate liit on väl-jendanud oma muret kergesti süttivate tuletõkkematerjalide pärast: «See tähendab, et kui sei-nad on isoleeritud vahtmaterja-lidega, siis ei saa me siseneda

hoonesse ja kustutada seda seestpoolt.»

See on väga tähtis hoiatus tuletõrjujatelt, kes mõistavad suurepäraselt tulekahjudest te-kitatud ohtu hoonetes, kus ehi-tusmaterjalid on halvasti kaits-tud.

Hoonete omanikele tähen-dab see aga, et kui puudub otse-ne oht inimeste elule, väldivad paljud tuletõrjujad sisenemist sellistesse põlevatesse hoonetes-se, milles on süttivaid isolat-sioonimaterjale. Mittesüttiv iso-latsioon võib mitte ainult pi-durdada tulekahju levikut, vaid lubab ka võtta tuletõrjujatel tar-vitusele kõik meetmed, mis on vajalikud tule kustutamiseks hoones.

TulekahjukindlustusSuured kahjumid ja tuletõr-

jujate muutunud taktika on kindlustusfirmadele hoiatussig-naaliks. Kui tuletõrjujad ei saa siseneda hoonesse, milles on kasutatud süttivaid isolatsiooni-materjale, tähendab see, et tule tekitatud kahjud suurenevad.

Näiteks puhkes 2003. aastal tulekahju Ühendkuningriigi toiduainete töötlemisettevõttes Sahib Foods, mille järel algatati kohtumenetlus.

Tehase köögist alguse saa-nud põlengu tagajärjel süttis la-gede isolatsioonimaterjal. Hoo-ne omanik tunnistati süüdi sel-les, et ta ei teavitanud hoone arhitekti ruumide kasutamise otstarbest, mistõttu paigaldati sellesse ruumi tuletundlikkuse seisukohalt ebaturvalised ma-terjalid. Sahib Foods oli sunni-tud tasuma arhitekti kindlus-tusandjale 12 miljonit naelster-lingit.

Pole kahtlustki, et kindlus-tusfirmad muudavad range-maks nõuded, mis piiravad põ-levmaterjalide kasutamist hoo-netes. Suurbritannia kindlusta-jate assotsiatsiooni korraldatud uuring näitas, et alates 2002. aastast on tulekahju korral ka-hekordistunud keskmise hüvi-tisnõude suurus.

Võttes kasutusele tuleohutu-se aktiivsed kaitsemeetmed, näi-teks sprinklersüsteemi, vähen-davad paljud kindlustusandjad kindlustussummat kuni poole võrra. Seega võib arvata, et pea-gi muutuvad kindlustuse üheks nõudeks ka tuleohutuse passiiv-sed kaitsemeetmed, sh mittesüt-tivad tuletõkkematerjalid.

Kuigi kindlustusfirma hüvi-tab tulekahju (suitsu, vee ja tu-le) tekitatud kahjud, võib kao-tatud aeg maksta tunduvalt roh-kem. Paljudel juhtudel viivad suured põlengud ettevõtte pankrotti ning isegi kõige sõb-ralikumad kindlustusfirmad ei saa asendada kaotatud kliente, kes pöörduvad konkurentide poole, kuni kannatada saanud äri püüab vana tegevuse juurde tagasi pöörduda.

Mittesüttivad isolatsioonimaterjalid päästavad elusid ja ärisid

Osa isolatsioonimaterjale on mit-tesüttivad ja seega kantud A1 tu-letundlikkuse klassi, mis tähen-dab, et need materjalid ei sütti põlema ega kiirenda tule levikut, vaid lausa tõkestavad seda.

Võttes kasutusele tuleohutuse aktiivsed kaitseabinõud, näiteks sprinklersüsteemi, vähendavad paljud kindlustusandjad kindlus-tussummat kuni poole võrra.

Soo 1 korterelamud, Tallinnas2. etapp müügis 300 m vanalinnast Maa-alune parkla Igas hoones lift Turvatud ja suletud territoorium Haljastatud sisehoov Väga kvaliteetne siseviimistlus

tel: 50 33091 metro@metro.ee www.vaike-kalamaja.ee

8 7. detsember 2011

ingmaR SakSingLVM Kinnisvara juhatuse liigeEesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige

K innisvaramaakleriks võib Eestis saada iga-üks. Seejuures pole

nõutav omada haridust ega ka kogemust. Piisab otsusest alus-tada tööd kinnisvaramaakleri-na ning isik võibki julgelt sise-neda hinnanguliselt 1,5 miljar-di eurose käibega kinnisvaratu-rule – seejuures ei eeldata isegi põhihariduse olemasolu.

Rohkelt kaebusiOleme Eestis uhked läbipaist-

va riigi ja isereguleeruva turu üle. Aga kas ka uhked oma kinnisva-ramaaklerite üle? Kutseseaduse kohaselt saab kutselise maakleri-na tegutseda vaid maakler, kellel on olnud vähemalt kahe aasta pikkune praktika ning kes on edukalt sooritanud kutseeksami. Kuid mitte ükski seadus ega norm ei nõua ega eelda, et turul võivad tegutseda ainult kutseli-sed maaklerid.

Siiani pole riik pidanud olu-liseks kehtestada kinnisvara-maaklerite haridusele ja/või teadmistele miinimumnõu-deid, kuigi maaklereid tegutseb turul hinnanguliselt kaks tuhat ning nende vahendusel vahe-tab omanikku sadade miljoni-te eurode eest kinnisvara.

Seadusest tulenevalt tõestab müügilepingu notar. Lepingus-se saab seejuures kirja panna kõik pooltevahelised eelnevad kokkulepped. Ja lõppude lõpuks vastutab asja eest ju müüja.

Tegelik situatsioon on palju keerulisem. Miinimumnõuete puudumise kõrval näitavad Ees-ti Kinnisvaramaaklerite Kojale iganädalaselt laekuvad kaebused maaklerite tegevuse kohta, mil-line on olukord turul tegelikult.

Millal hakkame tegutsema?Maaklerid esindavad klien-

te kirjalike kokkulepeteta, see-

juures teadmata ja kontrolli-mata, kes tegelikult on vara omanik. Nad pakuvad müügiks surnud inimeste vara. Nad ei teavita teadlikult või tahtma-tult ostjaid kehtivatest piiran-gutest.

Kõige äärmuslikuma näite-na pakkus maakler müüa vara selle tegelikule omanikule. Jah, te lugesite õigesti – olukorra jätkudes võite ka ise ühel päe-val saada pakkumise maaklerilt oma vara ostuks.

Selgelt on praegune olu-kord ebanormaalne ning vajab muutusi. Kas selleks on vaja näidishukkamist või peaks juh-tuma midagi sellist, nagu juh-tus reisifirmadega, on raske öel-da. Fakt on see, et kinnisvara-maaklerite tegevust on haka-nud meie põhjamaine riik re-guleerima alles pärast seda, kui ebapädevate maaklerite töö tõttu on kaotatud varandusi. Tõsi, sellise tõdemuseni jõuti juba eelmise sajandi alguses.

Viidatud reisifirmade tege-vuse puhul reageeris riik alles siis, kui sadadel inimestel ei õnnestunud puhkusereisilt naasta seetõttu, et firma, kes neile reisi müüs, oli vahepeal muutunud maksejõuetuks ning inimeste tagasitoomise eest tu-li hakata maksma maksumaks-jal.

Alles siis leiti lahendused ning kehtestati tagatisrahade süsteem. Seejuures oli kandev roll tarbijakaitseametil.

Või küsigem teistpidi – mit-mel juhul peaksid saama petta või kui suurest summast peak-sid ilma jääma inimesed enne, kui riik otsustab midagi ette võtta maaklertegevusega?

Kas piisab, kui klientide nõuded kinnisvaramaaklerile on kokku miljon eurot või pii-sab sellest, et kahju on viis-kümmend tuhat eurot? Või pälviks tarbijakaitse ja politsei tähelepanu viimane kaebus, kus kinnisvaramaakler jättis omanikule edastamata seitsme-saja eurose tagatisraha?

Või peaks halva maaklertee-

nuse osaliseks saama keegi sea-duseandjatest?

Koolituse vajalikkusProbleemid praegusel kin-

nisvaraturul saavad alguse tead-miste puudumisest. Süsteem-seid teadmisi mitteomav kin-nisvaramaakler ei suuda kogu müügiprotsessi juhtida selliselt, et see ei tooks klientidele kaasa täiendavaid kulusid või kaotust ajas ja rahas.

Kinnisvaramaaklerile vaja-like teadmiste omandamine on aga jätkuvalt vabatahtlik ning selleks kuluv aeg ja raha ei oma üksikisiku tasandil vajalikku prioriteeti.

Samuti on erinevatel perioo-didel pakutud erialased koolitu-sed pigem sissejuhatuseks mul-tidistsiplinaarsesse valdkonda, kui et programmid, mis sobik-sid kinnisvaramaakleri akadee-miliseks baashariduseks.

Soovist olukorda funda-mentaalselt muuta allkirjasta-sid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia koostöökok-kuleppe, mille eesmärgiks on

vastastikune koostöö õppetege-vuse arendamisel kinnisvara valdkonnas ning teadustöö ja arendustegevuse edendamine.

Koostöökokkulepe ülikooli-ga on oluline samm kinnisva-ramaaklerite professionaalsuse tõstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täienduskoolitust akadeemili-sele koolitusele. Samuti loob kokkulepe esimest korda Eestis lähiaastatel võimaluse kõrgha-ridusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks.

Lisaks võimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtu-vate ning kojale huvipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teos-tamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatöötamise põhjendatus.

Seadus maakleriteleRiigieelarvest neljandikuga

võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertege-vust reguleerib võlaõigusseadu-ses vaid kümmekond paragrah-vi. Ilmselgelt on sellise ulatuse ja määraga tegevuse raamide piiritlemiseks sellest vähe. Liia-

ti annavad need vähesed pa-ragrahvid laiad võimalused tõl-gendusteks.

Praegune võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepin-gu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustu-sed ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks regu-leerimiseks.

Kinnisvaramaaklerite tege-vusega seonduva võiks jätta re-guleerimata ning teenust pak-kuvatele isikutele miinimum-nõuded kehtestamata, kui see ei tooks kaasa valesid soovitusi või vajalike teadmiste puudu-misel üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa iga-päevaelust, nagu seda on ini-meste eluasemed.

Ligi paarikümne aasta pik-kune praktika on näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskau-pade soetamistehingute jaoks piisav. Kinnisvaratehinguid soo-ritatakse kord või kaks elu jook-sul ning on mõeldamatu eelda-da, et selle edukaks teostamiseks

vajalikke ning vastavaid teadmi-si ja kogemusi peaksid omama kõik praegused ja tulevased kin-nisvaraomanikud.

Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev nota-riaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud ko-hustuslik vorminõue, mis just-kui tagaks pooltevaheliste kok-kulepete igakülgse fikseerimise.

Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügi-lepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud taga-järjed veel enne, kui müügile-pingule alla kirjutatakse.

Seega on vajalik kinnisvara-maakleri roll, kes pooltevahelisi kokkuleppeid vahendab ning os-kab seejuures juhtida tähelepa-nu võimalikele tagajärgedele.

Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praegust olukorda oleks või-malik parandada vaid selliselt, et kehtestataks kinnisvaramaak-lerite teadmistele miinimum-nõuded ning maaklerlepingu-tele kohustuslik, kirjalik ja taas-esitamist võimaldav vorm.

Heli leHtSaaRSõltumatu tarbijaveeb minuraha.ee

K odu kindlustamiseks pakuvad kindlustus-seltsid võimalust vali-

da erineva kindlustuskaitse ula-tusega pakettide vahel. Neist kõige laiemat kaitset pakub üldjuhul koguriskikindlustus. Kuid ka selle puhul tasub tea-da, et hoolimata nimest – ko-guriskikindlustus – pole kodu kindlustatud siiski kõigi riskide vastu.

Koguriskikindlustuse erine-vus võrreldes teiste kodule kindlustuskaitset pakkuvate pa-kettidega on selles, et koguris-kikindlustuse tingimustes ei loetleta üles riske (näiteks tule-kahju, veeavarii jne), mille vas-tu kindlustatakse.

Koguriskikindlustuse puhul on kindlustusjuhtumiks liht-salt ootamatult ja ettenägema-tult toimunud sündmus, mille tagajärjel kindlustatud objekt kahjustub või hävib. Seejuures on tingimustes kirjas välistused ehk kahjud, mida ei hüvitata.

Kokkuvõtvalt annab kogu-riskikindlustus laiema kaitse kõikide nende juhtude osas, mida ei ole kindlustuslepingu sõlmimisel välistusena kokku lepitud.

Välistused lepingusKoguriskikindlustuse välis-

tustena võivad olla märgitud näiteks sellised juhtumid:

kui kindlustatud objekt on •kahjustunud aegamööda tekki-nud kulumise, kõdunemise vmt protsessi tulemusena (sündmus pole ootamatu);

on kahjustatud või hävita-•tud putukate, näriliste, lindude või koduloomade tegevuse tõt-tu või kui

kahju on põhjustanud viga-•ne ehitus- või remonditöö, pro-jekteerimisviga või mittesobi-vate materjalide kasutamine.

Seejuures tuleb tähele pan-na, et erinevatel kindlustusselt-sidel on tingimused ja seejuu-res ka välistused erinevad, see-tõttu tuleks võrrelda vähemalt kolme seltsi tingimusi.

Näiteks võivad osa seltse käsitleda üleujutust või jää ja lume liikumisest tekkinud kah-ju välistusena, teised mitte. Seega tasub seltside tingimused läbi lugeda ja vaadata, mida de-fineeritakse kindlustusobjekti-na (näiteks kas koos hoone/korteriga on kindlustatud ka sisseehitatud mööbel), millised

on välistused, milliseid ohutus-nõudeid pead täitma ning kui-das toimub kindlustusjuhtumi järgselt hüvitise määramine ja maksmine.

Lisaks pead arvestama selle-ga, et kindlustuslepingut sõlmi-des kehtib omavastutus – sum-ma, mis on sinuga lepingut sõl-mides kokku lepitud ja mille kannad kahju korral sina.

Tavaliselt pakub kindlus-tusselts välja omavastutuse mitu võimalikku suurust – kui valid suurema omavastutuse, tuleb kindlustusmakse mada-lam ja vastupidi. Osa kindlus-tusseltse on ka ette näinud juhtumid, mille puhul oma-vastutust ei rakendata – uuri nende kohta kindlustustingi-mustest.

Kui tingimustes jääb mida-gi ebaselgeks, tuleb võtta aega

ja kindlustusseltsi töötajaga se-gaseks jäänud punktid läbi aru-tada, et vältida hilisemaid aru-saamatusi.

Koduse vara kindlustamineEraldi tuleks mõelda sellele,

kas tahad kindlustada ainult oma maja/korteri ja selle sise-viimistluse või oleks vaja kind-lustada ka kodune vara.

Koguriskikindlustus ei pruu-gi üldjuhul koduse vara kindlus-tamist hõlmata. Seetõttu tuleb soovi korral koduse vara kind-lustamises seltsiga eraldi kokku leppida ning selle eest ka täien-dav kindlustusmakse tasuda.

See, millistel tingimustel vara kindlustatakse ja kuidas arvutatakse sulle makstava kindlustushüvitise suurus, kui kindlustusjuhtum peaks toi-muma, on seltsiti erinev.

Mõned seltsid kindlusta-vad kodust vara loetelu ehk ni-mekirja alusel. See tähendab, et kindlustatud esemed on jao-tatud gruppidesse (näiteks mööbel ja vaibad, riietusese-med ja jalanõud, elektroonika ja kodumasinad) ning igale grupile määratakse kindlustus-summa.

Teise variandina võib klient loetleda oma kindlustatavad esemed üles ükshaaval. On ka seltse, kes pakuvad võimalust kindlustada kodust vara lepin-gus kindlaks määratud summa ulatuses – sellisel juhul nime-kirja ei tehta.

Klient võib sellisel juhul ise hinnata, kui suur on tema ko-duse vara väärtus. Üldjuhul on seltsid ette näinud ka mini-maalse kindlustussumma, näi-teks 6400 eurot.

Kinnisvaramaaklerid vajavad koolitust ja seadust

Koguriskikindlustus ei kaitse omanikku kõigi õnnetuste eest

Lisaks isikuomadustele ja tahtmisele kinnisvaramaaklerina töötada on vaja ka tugevat, toetavat seadusandlikku tausta, mis nõuaks kõikidelt maakleritelt pädevaid kutseoskusi ja vajalike täienduskoolituste läbimist. Foto: CORBIS/Scanpix

Kinnisvaramaaklerid on iseseisvuse taastanud Eestis tegutsenud kakskümmend aastat. Kuigi kinnisvara-turul tervikuna on selle aja jooksul toimunud mit-meid muutusi nii tööpõhimõtetes kui ka seadusand-luses, on kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus püsinud peaaegu muu-tumatuna. Seetõttu on praegune olukord jäänud sel-gelt jalgu klientide, partnerite ja sidusorganisatsioo-nide ootustele ning nõudmistele, mistõttu muutusi vajavad nii tööpõhimõtted kui ka seadusandlus.

97. detsember 2011

Investorid kaaluvad võimalikke kinnisvaratehinguid hoolegaSelle aasta kolme kvarta-li investeeringute kogu-maht Euroopa kinnisva-raturul oli kokku ligema-le 77 miljardit eurot, mis ületas vaid veidi eelmise aasta kahe viimase kvar-tali tulemust. See näitab, et investeeringute ma-hud on sel aastal vähene-nud, kuid turuolukord on väiksemate mahtude juures siiski stabiliseeru-mas.

kätlin kaHjuDTZ Kinnisvaraeksperdi turundus-juht

geRt RaHnelDTZ Kinnisvaraeksperdi äri- ja korporatiivklientide maakler

P arima ülevaate kinnis-varaturul toimuvast saab siis, kui võrrelda

Euroopa kinnisvaraturu tehin-gute mahtu eri kvartalites. DTZ Researchi andmetel olid Euroo-pa Liidu riikide investeeringu-te mahud 2011. aastal kvartali kohta ligikaudu 25 miljardit eurot.

Eesti kinnisvarainvesteerin-gute maht suurenes statistika-ameti andmeil 2011. aasta kol-mandas kvartalis aasta alguse-ga võrreldes ligi kümnendiku võrra. See näitab, et olukord Eesti kinnisvaramaastikul on rahunemas ning investorid on taas huvitatud likviidsetest kin-nisvarainvesteeringutest.

Eesti on meelitanud palju-sid ettevõtteid siia investeeri-ma tänu meie positiivsele äri-keskkonnale, sh odav tööjõud ja vähesed piirangud äritegevu-sele. Seetõttu saame öelda, et Eesti kinnisvaratrend ei erine palju Euroopa omast – jätkuvalt tun-takse suurt huvi kõr-ge tootlusega raha-vooprojektide vastu.

Investorite hu-viorbiidis on valda-valt suuremate linna-de paremates äripiir-kondades asetsevad büroohooned, kau-banduskeskused ja multifunkt-sionaalse otstarbega objektid. Valdavalt leiab Eestisse inves-teerinute hulgast just Skandi-naavia päritolu ettevõtteid, kes on viimastel aastatel huvi tund-nud Eesti suuremate kauban-duskeskuste vastu. Võib öelda, et peaaegu kõigi suuremate kes-kuste suuromanike ringis lei-dub Skandinaaviast pärit inves-teerijaid.

Analüüsivad investoridEuroopa suurimal rahvus-

vahelisel B2B ärikinnisvara ja investeerimise messil Expo Real 2011 jäi silma, et Euroopa Lii-du riikide kõige huvipakkuva-mateks investeerimiskohtadeks on Ühendkuningriik, Saksa-maa ja Prantsusmaa.

Ainuüksi nende riikide te-hingute mahud büroo-, kau-banduse ja segakasutusega ob-jektide valdkonnas moodusta-sid ligemale kolmandiku kogu euroliidus toimunud tehingu-te mahust. Ligi 10 000 m² suu-ruste büroohoonete puhul on

kujunenud investoritele huvi-pakkuvaks tootluseks 5–7 prot-senti.

Kuna kaubandus- ja segaka-sutusprojektide tootlus sõltub paljudest teguritest, vaadeldak-

se lisaks tootlusele väga hooli-kalt ka teisi kinnisvaraväärtust ja tootlikkust mõjutavaid näi-tajaid ning seda juhtum juhtu-mi haaval. Näitajatest mängi-vad suurt rolli asukoht, seisu-kord, ligipääs ning tuleviku-perspektiivid.

Huvi hotellide vastuVõib öelda, et majandus-

kriisi tõttu on investorid muu-tunud väga ettevaatlikuks. Võr-reldes varasema ajaga analüü-sitakse tehtava investeeringu plusse ja miinuseid pal-ju põhjalikumalt ning vähimagi ebamäärasu-se korral loobutakse in-vesteeringu tegemisest sootuks.

Turul on palju ma-jandusbuumi ajal taga-sihoidlikumat joont hoidnud ettevõtteid, kes ei võtnud enne suu-ri riske ja üritavad nüüd leida raskustesse sattunud, kuid pers-pektiivseid projekte. Möödu-nud aasta ja lõppeva aasta al-

gus tõid kaasa nii mõnegi te-hingu, kus likviidsusraskustes-se sattunud kinnisvaraomani-kud pidid laenumakse survest tulenevalt oma projektid n-ö võileivahinna eest maha müü-ma.

Viimasel ajal on investori-te huvi kasvanud ka hotellin-duse vastu. Paljud rahvusvahe-liselt tunnustatud hotelliketid on hakanud otsima võimalusi laienemiseks. Huvipakkuvaks piirkonnaks on saanud ka Bal-tikumi kolme- ja neljatärniho-tellid. Suurim huvi on kesklin-napiirkondade vastu, kus on aga väga piiratud võimalused, mistõttu ollakse nõus panusta-ma ka hotellide arendustege-vusse.

Rahvusvaheliselt tunnusta-tud hotellikettide laienemis-plaanide kriteeriumid on väga erinevad. Ühe stsenaariumi ko-haselt soovitakse Eesti maju-tusturule siseneda operaatoret-tevõttena ning seeläbi haarata endale suurem turuosa.

Teise stsenaariumi kohaselt ollakse valmis investeerima ho-telli ostmisse ning ka selle ope-reerimisse.

Hotellide laienemiskritee-riumid Baltikumis – hinnas on kolme- ja neljatärnihotellid keskklassi või premium-klassi

tubadega suuremate linnade keskustes ehk turismitsoonis mahuga 200–250 tuba, samuti peetakse oluliseks täiendavate teenuste, näiteks restorani või wellness-spa olemasolu.

Suund optimismileHiljuti toimunud EXPO

Real kinnisvaramessil kogesime kinnisvarasektoris valdavalt positiivseid emotsioone. Inves-torid ja arendajad olid täis op-timismi alustatavate projektide

osas ning see andis kindlust juurde, et kinnisvaraturg on ta-sapisi stabiilsemaks muutu-mas.

Kas see stabiilsus on jätku-suutlik, näitab aeg. Viimastel päevadel on tulnud Euroopa rahandusest uusi negatiivseid märke, mis teevad investorid oma otsuste langetamisel ette-vaatlikumaks. Siiski arvame, et raha paigutamine kvaliteetses-se kinnisvarasse on riskivabam kui omada väärtpabereid.

INvestorIte peamIsed huvId eestIs:

Büroohoone Tallinna kesklinna peamises äripiirkonnas:A-klassi uuem büroohoone vahemikus 8000 – 15 000 m²• loogiline ruumiplaneering, esinduslik välimus, väga oluline • on parkimise lihtsusüürilepingutega kaetud, eelistatud pikaajalised, maineka • taustaga üürikliendideelistatud tootlus alates 8 protsendist•

Kaubanduskeskused Tallinnas:alates 20 000 m²• segakasutus ehk • mixed-use (kaubandus-teenindus-büroo)käidavas asukohas, lihtsa parkimisega• kvaliteetsete üüriklientidega täidetud• tootlus 7–8 protsenti, olenevalt kaubanduskeskusest•

Lao-tootmishooned Tallinna äärelinnas:hoone suurus 10 000 – 20 000 m²• hea asukohaga uuemad ehitised• hoones peaks kindlasti olema loogilise lahendusega ruumi-• planeering (sobilik ka uue ringi klientidele)modernsed lahendused• madalad kommunaalkulud• tootlus 9,5–11 protsenti•

Vanemaid B-klassi hooneid püütakse pigem vältida – põhjuseks tulevaste investeeringute vajadus hoone parendamiseks.

Allikas: DTZ Kinnisvaraekspert

Turul on palju majandusbuumi ajal tagasihoidlikumat joont hoidnud ettevõtteid, kes ei võt-nud enne suuri riske ja üritavad nüüd leida raskustesse sattunud, kuid perspektiivseid projekte.

Investorite huviorbiidis on val-davalt suuremate linnade pare-mates äripiirkondades asetse-vad büroohooned, kaubandus-keskused ja multifunktsionaalse kasutusotstarbega objektid.

Jõuludeni pakume kõiki Ariston ja Regent boilereid vähemalt 20% soodsamalt.

Spetsialistid soovitavad, meistrid eelistavad.

aastat kogemust

Sanitaar- ja keskkonnatehnika

Tööriistad ja ehitusseadmed

Elektri- ja nõrkvoolusüsteemid

www.feb.eee-post: feb@feb.ee / telefon: 654 8500 TALLINN: Forelli 4 / Peterburi tee 44 /

Paldiski mnt 247A (hulgiladu) TARTU: Ringtee 61B / NARVA: Puškini 5RAKVERE: Vase 1 / VILJANDI: Puidu 17

PÄRNU: Lina 22

www.aristonbaltic.com

aastat kogemust

tavahind 97.-€ 72.-

Regent 80L

vertikaalne paigaldus

võimsus 1200W

mahtuvus 80 liitrit

omadused

Regent 100L

vertikaalne paigaldus

võimsus 1500W

mahtuvus 100 liitrit

omadused

tavahind 106.-€ 78.-

-26%

-26%

Ariston VELIS

võimsus 1500W

mahtuvus 50, 80 ja 100 liitrit

garantii anumale 7 aastat

kaks magneesiumanoodi

ülitõhus isolatsioon

ultraõhuke, ainult 27cm (kõik suurused)

LED kuvar

omadused

ECO funktsioon - energiasääst kuni 10%.

ABS süsteem - elektrooniline ohutuspakett.Legionella bakteri vastane süsteem Ülekuumenemise vastane süsteem.Aktiivne elektriohutuse süsteem Külmumisvastane süsteemHoolduse- ja rikkediagnostika süsteem ”Kuiva” sisselülitamise süsteem

ECO funktsioon - energiasääst kuni 10%.

ABS süsteem - elektrooniline ohutuspakett.

Nanomix + BEST süsteem - kuni 30% parem jõudlus.

Universaalne paigaldus - horisontaalne ja vertikaalne

DušivalmidusEsmasel sisselülitamisel ühe dušikorra jaoks kulutatud vee soojendamiseaeg lüheneb kuni 60%.

Titanium Plus tehnoloogiaTõhusam kaitse tänu titaaniumemailile

Öko ekraan - LED näidikupaneel nutika termomeetriga

UUS DISAIN JA SISU, TULE UURI POEST!

ultraõhukeülikiire

10 7. detsember 2011

Tulekahju korral on kõige tähtsamaks faktoriks aeg...

...kui Te kasutate Rockwooli tulekindlat kivivillast soo-justust, võidate rohkem aega. Teile jääb rohkem aega põlevast majast välja pääsemiseks. Rohkem aega maja enese ja oma vara päästmiseks. Rohkem aega inime-lude päästmiseks. Rockwooli kivivill talub kuni 1000 oC ulatuvat temperatuuri. Investeering Rockwooli materjali on investeering aega - mis on kõige olulisem faktor tulekahju puhul.

www.rockwoolestonia.com

Korteriühistud näitavad ühiskonnas arvestatavat jõuduSellal, kui Lätis suured kortermajad tasapisi la-gunevad, panevad Eesti korteriomanikud seljad kokku, moodustavad aina uusi korteriühistuid ning seisavad üheskoos hea selle eest, et kuna-gistest hallidest ning kõledatest hoonetest moodsad ning soodsad elamud saaksid.

kRiStel koSSaR

Korteriühistud on ühis-konnas arvestatav jõud, leiavad Posti-

mehe vestlusringis osalejad: Eesti Korteriühistute Liidu te-gevjuht Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva, KÜ Puhangu 55 juht Valentina Valtson ning Õismäel Järveotsa tee 5 asuva korteriühistu juht Tiiu Varik.

Viieteistkümne aasta eest, kui loodi Eesti Korteriühis-tute Liit, oli ühistuliikumine üsna lapsekingades. Mis sel-leks üldse tõuke andis?

Urmas Mardi (UM): Tõuke andis ennekõike eluruumide erastamise seadus. Inimestele ei jõudnud päriselt kohale, et pärast erastamist on nad oma-nikud – varem oli räägitud üürimisest ja üürniku staatu-sest.

Samal ajal ütles eluruumide erastamise seadus väga selgelt – kui majas on üle viie korteri, tuleb luua korteriühistu. Selge oli ka, et toonased majavalitsu-sed inimeste vajadusi rahulda-da ei suutnud.

Töid tehti, aga tööd olid ebakvaliteetsed, seega impulss hakata ise toimetama tuli sealt. Saadi aru, et vana etapp on lä-bi, tekkis omanikutunne ja soov majasse rohkem panustada ning ise protsesse mõjutada.

Arvata võib, et alguses jäi suur hulk küsimusi õhku rippuma?

UM: Loomulikult, eks hir-me oli palju. Olen ise asutanud üle kolmesaja ühistu ja küsi-mused on ikka samad, nt mis saab siis, kui majal katus pealt lendab?

Oli harjutud, et majavalit-sus tuli ja tegi ära, töö oli aga ebakvaliteetne ning sellega ei oldud rahul. Millest aga inime-sed ehk aru ei saanud, oli asja-olu, et erastamine oli vabataht-lik – korter võis jääda ka mu-nitsipaalomandisse, aga seda tuli ette vähe.

Erastamine oli endistele üürnikele kasulik – kes siis veel oma korteri hea käekäigu eest peaks muretsema ja sellesse in-vesteerima, kui mitte omanik ise. 2001. aastal jõustunud kor-teriomandi seaduse muudatu-sega kaotati küll kohustus moo-dustada ühistu, pakkudes alter-natiiviks korteriomanike ühi-suse. Praegu on kolmes-neljas tuhandes majas loodud ka kor-

teriomanike ühisus. Võin kin-nitada, et just korteriühistu on efektiivseim korterelamute va-litsemisvorm.

Mis meelt inimesed algul ühistute suhtes olid?

Raimo Jõgeva (RJ): Tekkisid

initsiatiivgrupid, kes teistele korteriomanikele asja selgita-sid. Ajakirjanduses ilmus samu-ti palju positiivset informat-siooni. Korteriühistute Liit oli just loodud, minagi sain siit põhikirja.

UM: Algul oli ühistute loo-mine Tallinnas omanikele tasu-

ta, sest Tallinn maksis selle eest asutajatele. Ringles aga mitu põhikirja – näiteks üks oli ka-heleheküljeline, mis eriti mida-gi ei reguleerinud. Meie ülesan-deks oligi välja töötada korra-lik põhikiri, mida ühistu loo-misel aluseks võtta.

Alustasime sellest, et jagasi-

me initsiatiivgrupile, kes ühis-tu moodustamise vastu huvi tundis, välja põhiküsimused, mida esitada teistele korteri-omanikele – vastused käes, sai koosolekutega pihta hakata ja nii kuni asutamiseni välja.

Nüüdseks on inimeste tead-likkus ühistu tegevusest olu-liselt tõusnud?

Tiiu Varik (TV): Loomuli-kult! Meie maja vaadates on omanike suhtumine kapitaal-selt muutund. Oleme maja kor-da teinud, aga rahaküsimused olid alguses vägagi teravalt päe-vakorral – et mis see kõik mei-le maksma läheb.

Samuti uuriti, kuidas juha-tus rahaga ümber käib. Nüüd pole seda muretsemist enam ette tulnud – näha on, et majas midagi kogu aeg tehakse, raha pole tuulde loobitud.

Kui hästi on juhatuse tege-vuse kontroll ja läbipaistvus praegu seadusega reguleeri-tud?

UM: Seadusega siin prob-leeme pole. Räägitud on küll teatavast vahekohtu institut-sioonist, sarnaselt töövaidlus-komisjoniga, et oma kaebeõi-gust realiseerida, mis töötaks ka kiirelt ja efektiivselt. Koh-tusse pöörduda on teatavasti kallis ja lahendi saamine võtab aega.

Parimat järelevalvet korte-riühistu töö üle teeb korteri-omanik, see ongi tema kohus-tus – kontrollida ning vajadu-sel sekkuda. Samas ei tunne

Korteriühistute rolli ja olulisuse üles arutlesid vestlusringis (vasakult) Eesti Korteriühistute Liidu tegevjuht Urmas Mardi, KÜ Puhangu 55 juht Valentina Valtson, Õismäel Järveotsa tee 5 asuva korteriühistu juht Tiiu Varik ning Eesti Korteriühistute Liidu Tallinna ja Harjumaa büroo juhataja Raimo Jõgeva. Foto: Kristel Kossar

117. detsember 2011 11

Pakume karastatud klaasidega raamidetatäielikult avatavaid rõduklaasisüsteeme.

www.malmerkfassaadid.ee

AS Malmerk FassaadidValdeku 132, Tallinn

tel 659 9247, 504 1744rodu@malmerk.ee

Soovite oma rõdu kaitsta tuule, vihma ja tolmu eest? Tundke ennast oma rõdul mõnusalt!

Korteriühistud näitavad ühiskonnas arvestatavat jõudupaljud inimesed ehk oma õigu-si ega oska neid realiseerida.

Kui palju inimesed üldse korteriühistu tegevuse vastu huvi tunnevad?

TV: Mina võin oma maja kohta küll öelda, et näiteks ma-jandusaasta aruande üldkoos-olekul või renoveerimise aruta-misel on 51 protsenti ikka kok-ku tulnud. Oleme sisse sead-nud ka juhatuse vastuvõtuajad, et inimene saaks oma küsimu-si esitada.

UM: Korteriühistu kuld-reegliks on: räägi inimestega!

RJ: Täpselt. Leia inimese ärakuulamiseks paar minutit. Kui keerad selja, on kohe tüli majas.

Valentina Valtson (VV): Ini-meste usalduse võitmine on kõige tähtsam. Alguses, kui meie majas korteriühistu loo-mine kõne alla tuli, polnud mul – olgugi et olin töötanud juhtival kohal – selles vallas ko-gemusi, aga sain korteriühistu-te liidult abi.

Hakkasin käima koolitustel, aga esimesed kaks-kolm aastat olid ikka kõige raskemad. See on tõsi, igaühe jaoks, olgu ta kas või mingi joodik, tuleb ae-ga leida.

Nii et korteriühistu juht töö-tab 24/7?

TV: Absoluutselt. Nädalava-hetuse õhtulgi võib näiteks keegi helistada, et vannitoas kraan tilgub või veeraamat sai täis – pead ikka vastama.

RJ: Oma ajast korteriühistu esimehena mäletan, et helistati lausa öösel kahe või viie paiku. Vanemad venekeelsed inimesed – oli neil siis kellaaeg sassi läi-nud, tuli uusi mõtteid, tahtsid jagada. Ikka võtsin vastu.

Mis on ühistute kõige tõsise-mad murekohad?

RJ: Rahaasjad – näiteks juha-tuse liikmete ebaausus, kahtlus, et keegi paneb ühistu raha kõr-vale. See on pigem kahtlustami-

ne, isegi siis, kui ei pruugi kaht-lustusteks reaalset alust olla.

VV: Majad, mis on renovee-ritud varem, pole saanud ka Kredexi toetust ja see on kurb – tagantjärele ei saa toetust sa-muti taotleda.

RJ: Paljud korteriühistud ei julge ka renoveerimisega alus-tada, sest tulevik on ebaselge – praegu küll antakse renoveeri-miseks toetust, aga äkki see toe-tusprotsent kahe aasta pärast suureneb?

UM: See on küll täiesti vale mõtlemine! Seda ootama jääda ei maksa.

Kui suurt rolli mängivad üld-se korteriühistu toimimise juures inimesed – näiteks ei saada lihtsalt üksteisega läbi?

TV: On kuulda, et mõnes juhatuses on moodustunud kaks vastandlikku leeri.

UM: Need on õnneks siiski üksikjuhtumid, aga Eestis on kokku 9800 ühistut. Korteri-ühistu baseerub inimsuhetel, need aga teatavasti ongi kõige keerulisemad – siin pole tege-mist ärihuvidega, see on ülide-mokraatlik moodustis, kus iga-ühel on oma arvamus ning sea-dusest tulenev hääleõigus, mis annab võimaluse protsesse mõ-jutada. Sellest lähtuvalt ollakse ehk ka natuke emotsionaalse-mad.

Palju on räägitud sellest, kas ühistu juht peaks tasu saama või mitte. Minu arvates peaks küll, sest tasuta ei saa inimene töötada. Samas ei ole korteri-omanikud tasu määramisel var-mad kätt tõstma, tunnetades ennast tööandjana.

VV: Ühistu juhi töötasu on

minimaalne. Vanas rahas oli see kaks tuhat krooni, aga ma polnud selle tõstmisega ka nõus – ühistul polnud seda raha.

TV: Kõigi teenuste hinnad tõusevad, inimestel ühistus on niigi kulud suured, kuidas siis veel oma palka tõsta...

RJ: Samas on korteriühistu juhi töötasud väga erinevad, mõnes kohas ikka räägitakse päris kopsakatest summadest.

Kui palju on neid, kes koos-olekutel lihtsalt käia ei viitsi?

TV: Ikka on. Meil on võima-lik ka volitus teha. Ja kui ma siis ühistu postkastist võtan üks, kas, kolm, juba seitse voli-tust minu nimele, mõtlen küll, et mida nüüd teha. Inimestel on kümne aastaga usaldus tek-kinud.

RJ: Volituse andmist võiks propageerida, et saaks juba esi-mesel üldkoosolekul kvoorumi kokku – juriidilise korrektsuse huvides on see oluline.

UM: Usaldus ühistu juhtide töö vastu on väga oluline, ilma selleta ei tule midagi välja.

Kui palju korteriühistute häält ühiskonnas kuulda võetakse?

UM: Ikka võetakse. Meid kaasatakse seadusloomeprotses-sidesse, oleme arvestatav koos-tööpartner majandus- ja kom-munikatsiooniministeeriumile, samuti teeme koostööd kohali-ke omavalitsustega.

Esmakordselt moodustati riigikogus korteriühistute toe-tusrühm, see annab märku, et ühistute tegevus läheb riiklikul tasemel korda.

saastekvoodI müük aItab maju korda teha

Eesti korterelamute renoveerimiseks mõeldud toetusraha tuleb Eesti kasutamata saastekvoodi müügist Luksemburgile.Ligi 470 miljonit krooni suunatakse korterelamute energiasäästlikumaks muutmisse. Toetuse ees-märk on innustada korterelamute täies mahus renoveerimist.Olenevalt saavutatavast energiasäästust toetatakse renoveerimistöid 15–35 protsendi ulatuses. Riik toetab nii elamu soojustamist kui ka küttesüsteemide rekonstrueerimist, olulist tähelepanu pööratakse tervisliku sisekliima saavutamisele.

Allikas: Kristel Kossar

15 aastat korterIühIstute LIItu

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rak-• veres.Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute • huve riiklikul ja kohalikul tasandil.Nüüdseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 • korteriühistut üle Eesti.

12 7. detsember 2011

www.dtz.ee/reola

Gert Rahnel

MÜÜA ÄRIMAA KINNISTUD

Reola Äripark asub logistili-selt soodsas asukohas Tartu külje all, 3 km kaugusel linna-piirist, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt ääres.

Kruntide suurused vahemikus 4000 - 20 467 m².

JANA TOOME maakler+372 5342 5945jana.toome@dtz.ee

TOOMAS RINGOmaakler, hindaja+372 517 3628toomas.ringo@dtz.ee

KRISTA TOOMEMETS maakler+372 517 3624krista.toomemets@dtz.ee

ÜLLE MÄEHANSmaakler+372 503 0033ylle.maehans@dtz.e

ENNU SUSIkutseline maakleräri- ja korporatiivkliendid+372 502 8972ennu.susi@dtz.ee

ARDO LEPPelamispindade osakonnajuhataja, kutseline maaklerEKMK juhatuse liige+372 517 3617ardo.lepp@dtz.ee

TARMO TAMMELmaakleräri- ja korporatiivkliendid+372 517 3619tarmo.tammel@dtz.ee

IVE PULMA maakler+372 5556 6606ive.pulma@dtz.ee

MARE SAKSAkutseline maaklerhindaja+372 527 1223mare.saksa@dtz.ee

KALLE LÄLLkutseline maakler+372 511 2835kalle.lall@dtz.ee

OST-MÜÜK HINDAMINE HALDAMINE TURU-UURINGUD HOONETE MÕÕDISTAMINE NÕUSTAMINE

Ahtri tn 6A, VII korrus, 10151 Tallinn tel 626 4250 dtz.tallinn@dtz.ee

www.dtz.ee

IRIS OLLEkutseline maaklerEKMK+372 510 5340iris.olle@dtz.ee

%AASTA LÕPUNI

HINNAD

ALL!

Allika-JuuliArdo Lepp

ID 48838Müüa maja Kohila vallas Vilivere külas.

Üldpind 252,3 m²Krunt 47600 m² Täiskelder, abihooned, puur-kaev, kamin, signalisatsioon.Kinnistu haljastatud, tiik, gril-limisnurk.

Hind 175 000 € Soodushind 172 000 €maja

www.dtz.ee%

Põhja-TallinnLiia Kaldoja

Müüa 2-toaline korraliku remondiga korter Vasara tn renoveeritud Stalini-aegses majas sõiduteest eemal sisehoovis.

Üldpind 51,2 m², 2/3, korter läbi maja, kõrged laed, toad eraldi, ümberplaneering, gaasiküte, kelder, signalisats.

ID 50506www.dtz.ee

Vasara 6

%Soodushind 46 000 €

maja NõmmelArdo Lepp

Müüa maja Nõmmel.

Üldpind 203,1 m² Krunt 599 m²

Elamu on osaliselt remondi-tud, vajab kaasajastamist, 2-korruseline täiskeldrikorruse-ga, saun, kamin, rõdu.

Hind 242 000 €

ID 48476www.dtz.ee

Kaevu 14b Soodushind 232 000 €korter Hiiul

Krista Toomemets

Müüa 1-toaline valguskül-lane korter Hiiul.

Üldpind 30 m², 5/5, uued aknad, suur garderoobi-kapp, põrandal naturaalne puit. Maja kõrval mets Pääsküla matka- ja suusa-radadega.

ID 38377www.dtz.ee

Ilmarise 5

%Soodushind 29 500 €

%Hind 30 500 €

OLEMASOLEVATE HOONETEMÕÕDISTAMINE/

INVENTARISEERIMINE

REKONSTRUEERIMISEEELPROJEKTID

KORTERIOMANDITE MOODUSTAMINE

ENERGIAMÄRGISReola Äriparkvisioon ideed teostus

MÜÜA KORTERMÜÜA KORTER

3toal krt Narva mnt 10, üp 44,1 m², 2/5, renoveeritud, vann, keskküte, parkimiskoht maja hoovis. Väga hea asukoht kesklinnas.

ID 41942 Krista Toomemets

109 000 €

Eramu Nõmme, Ugala 18, üp 581,6 m², krunt 2383 m². Omalaadne hoonetekompleks (7toal telliselamu, 5toal nn rüütliloss, kauplus-kohvik).

ID 45227 Kalle Läll

440 000 €

129 000 €

EKSKLUSIIVNE

GERT RAHNELmaakleräri- ja korporatiivkliendid+372 5395 5890gert.rahnel@dtz.ee

MÜÜA KORTER

MÜÜA KORTER

tel 509 2142 Jaanus Verte700 000 €

Ridaelamuboks Saue vald, Alli-ku küla, Tammelehe tee 14, üp 162,9 m², krunt 308 m², saun, gaasiküttesüsteem, signal. Lä-heduses matkarajad, mets.

ID 49232 Kalle Läll

124 000 €

MÜÜA MAJAMÜÜA RIDAELAMU

4toal krt Vanalinn, Uus tn 20, üp 104,6 m², 3/4, kamin, kelder, kõr-ged laed 3,8m, elutuba läbikäi-dav, keldrikorrusel ühiskasutuses saun, hoov 800 m².

ID 12543 Krista Toomemets

205 000 €

1toal krt Harku vald, Tutermaa küla, Paldiski mnt 22283, üp 34,3 m², 1/4, renoveeritud, el.boiler, hinnas köögimööbel tehnikaga.

ID 21345 Ülle Mäehans

22 000 €

3toal krt Sõpruse pst 196, 9/9, üp 60 m², planeering muude-tud, 2 rõdu, köögimbl, 2 sisse-ehit. kappi, esiku sein loodus-kivist, madalad komm.kulud.

ID 21494 Ülle Mäehans

60 716 €

Villa Esplanaadi tn 29, PärnuArhitekt R.Siimanni projekti järgi 1939.a. ehitatud villa Pär-nu rannarajoonis. Põhjalikult renov. 2000.a, 3kordne kivima-ja, üp 347,8 m², keskküte. Hea asukoht kesklinna ja ranna lä-hedal. Unistuste kodu kaunist ümbrust ja kvaliteeti hindavale perele. Hooldatud ja haljasta-tud kinnistu 845 m². ID 48254

LIIA KALDOJA kutseline maaklerEKMK+372 517 3631liia.kaldoja@dtz.ee

%%%% %

%

% %%%

%%

%%

%

%

%%%

%

%

JÕULUPAKKUMINE

www.dtz.ee/sipelga

2-toaline, 50,2 m², hind 90 000 € 3-toaline, 62,9 m², hind 105 000 € 3-toaline, 67,2 m², hind 110 000 € 3-toaline, 72,8 m², hind 120 000 €

%Sipelga 3a

JÕULUKUU ALLAHINDLUS -10% OLEMASOLEVAST HINNAST!

Müügis viimased korterid Sipelga 3a korterelamus. Korterites ka-sutatud kvaliteetseid materjale. Garantii 3a korteri üleandmisest.Hinnas parkimiskoht hoone 0 või I korrusel.

Ülle Mäehans

MÜÜA KORTER

Uushind