Erivajadustest ja arvestamisest. Lk 20

Uute turgude leidmisest.

Tartu väljakutsetest.Lk 28 Lk 24

Retk läbi Reformierakonna 20 aasta, lk 30-35

Euroopa ühtsee-turu suunas, lk 36

RAHVUSLIKUJULGEOLEKU STRATEEGIA, lk 12-15

SÜGIS 2014

JÜRI JAANSON ANNE SULLING URMAS KLAAS

lk 8

3

www.facebook.com/reformierakond ja oled kursis kõige värskemate uudiste ning erakonna tegemistega. Aita meie sõnumeid meeldib ja jaga nupule vajutamistega levitada.

Ka sinust võib saada Riigikogu liige. Loe kandideerimisest lähemalt lk 18-19.Anna oma soovist teada www.reform.ee/osalen või helista 680 80 80

Osale valimisprogrammi peatükkide avalikel aruteludel või kirjuta kommentaare arutelukeskkonnas. Loe www.reform.ee

Investeeri kampaaniasse ja aita meil katta kandidaatide reklaamikulutusi. Eesti Reformierakond konto EE532200221002169472. Märgi ülekande selgitusse oma nimi ja isikukood.

Aita meie kandidaate tänavatel, üritustel ja ukselt-uksele kampaanias. Anna märku www.reform.ee/osalen või helista 680 80 80

1. märtsil 2015 toimuvad Riigikogu valimised. E- ja eelhääletamine algab juba 19. veebruaril.

OSALE RIIGIKOGU VALIMISTEL!

11

18

30

8

22

26

28

38

SIS

UKO

RD

Välja

andj

a: E

esti

Refo

rmier

akon

dTõ

nism

ägi 9

, 101

19 T

allin

n Va

stut

av v

äljaa

ndja

: To

imet

ajad

:

Tel: 6

80 8

080

e-po

st: r

efor

miki

ri@re

form

.ee

Krist

iina

Sild

Peep

Lille

mäg

i, Rain

Han

sen

Esika

ane

foto

: Jar

ek J

õepe

raKõ

ik õi

guse

d ka

itstu

d.©

Ees

ti Re

form

ierak

ond

2014

RIIGIKOGU2015Rahvusliku julgeoleku strateegia

Kuidas moodustub kandidaatide nimekiri

REFORMI-ERAKOND 20

VALITSUSTAAVI RÕIVAS: valitsuse prioriteet on julgeolek

Miks on töövõime-reformi vaja?

Ministrite tegemised

ANNE SULLING: Eesti ei ole enam odava tööjõu maa

URMAS PAET: ma ei ole kunagi NATO kollektiivkaitse põhimõttes kahelnud

EUROOPA

LK 36 Ühendatud ühtse e-turu suunas

LK 46 Miks vajame Rail Balticat?

RAHANDUS JAMAJANDUSLK 42 ARTO AAS:me pole nii rikkad, et osta odavat Vene energiat

LK 48 REMO HOLSMER:riigieelarve märksõnad

TULE KAMPAANIA-MEESKONDA

TOETA ERAKONDAIDEEDEGA

TOETA ERAKONNAKAMPAANIAT

TULE ERAKONNAFACEBOOKI-FÄNNIKS

OSALE RIIGIKOGU VALIMISTEL

TULEKANDIDEERI

Suur aitäh sulle!

ÜritusedReformikiri - sügis 2014

R eformierakond tähistab sel sügisel 20. juubelit. Oleme väikesest liberaalse maailmavaatega sõpruskonnast kahe kümnendiga arenenud Eesti suurimaks parempoolseks erakonnaks,

kellel on olnud Eesti elu kujundamisel märkimisväärne roll. Reformikirja selles ja järgmises numbris viime lugeja väikesele rännakule erakonna asutamisest tänaseni.

Juubeli eel on erakonnas käimas kibekiire töö – jäänud on viimased kuud, et õige pea oma parimat vormi näidata. 1. märtsil 2015 otsustab Eesti rahvas, keda nad tahavad järgmisel neljal aastal meie riiki edasi viimas näha. Võib kindel olla, et meie tahame oma tööd jätkata.

Nagu ütleb ka peasekretär Martin Kukk oma intervjuus: nende valimiste kõige olulisem teema defineeriti meie eest. Inimestele läheb praegu kõige rohkem korda, kas meie julgeolek on tagatud. Kui julgeolek on tagatud, saavad kasvada ka palgad ja pensionid. See on valimiste põhiteema.

Me usume, et Eesti pole kunagi olnud paremini kaits-tud kui praegu, aga just nüüd on selge, et peame oma vabaduse ja julgeoleku nimel tegema veel rohkem. Meie julgeolek pole olnud lihtsalt hulk üksikuid õigeid samme õigel ajal. See on olnud pidev ja teadlik töö.

Tänu sellele olemegi usaldusväärsed partnerid oma liitlastele. Ja tahame seda olla ka edaspidi.

Selle nimel käib erakonnas just praegu põhjaliku valimis-programmi koostamine ja kõige olulisem, laiapõhjaline rahvusliku julgeoleku peatükk, on esimesena valmimas. Järgnevad sotsiaalvaldkonna, hariduse, kultuuri, maaelu, keskkonna ja laiema riigikorralduse teemad. Lõpliku pro-grammi kinnitame 10. jaanuaril 2015 toimuval üldkogul.

Seekord valmib valimisprogramm teisiti. Meie eesmärk on kaasata programmi koostamise protsessi võimalikult palju erakonnaliikmeid ja eksperte väljastpoolt erakonda. Nii korraldamegi üle Eesti mõttekodasid, küsime arvamu-si kirjalikult ja lõime veebi arutelukeskkonna, kus igaüks saab programmi ideedekogumit kommenteerida. Kõik on oodatud osalema ja kaasa rääkima.

Meil on jäänud viis kuud, et oma programmi, inimeste ja valimiskampaaniaga näidata, et just meie oleme õige valik Eesti riiki edasi juhtima. Iga erakonnaliige saab anda oma panuse, alustades sellest, et jälgida ja jagada erakonna tegemisi Facebookis, samuti saab osaleda kampaania-meeskonnas või kandideerida ise Riigikogu valimistel! Info selleks leiad siitsamast ajakirjanumbrist.

MEIL ON, MIDA KAITSTA

Esmaspäev, 20. oktoober kell 18.00 Hariduse mõttekoda Tartus Dorpati konverentsi-

keskuse Baeri saalis (Turu 2).

Arutelu juhib Tartu linnapea Urmas Klaas.

Teisipäev, 21. oktoober kell 18.00 Kultuurielu mõttekoda Haapsalus Kultuuri-

keskuse kohvikus (Posti 3).

Arutelu juhib Riigikogu kultuurikomisjoni esimees Lauri Luik.

Esmaspäev, 27. oktoober kell 18.00Majanduse ja rahanduse mõttekoda Tallinnas TTÜ Tudengimajas

(Ehitajate tee 5). Arutelu juhivad rahandusminister Jürgen Ligi ja

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Arto Aas.

Kolmapäev, 5. november kell 18.00 Kultuurielu mõttekoda Tartus Hotelli London

konverentsisaalis (Rüütli 9).

Arutelu juhib Riigikogu I aseesimees Laine Randjärv.

PROGRAMMI MÕTTEKOJAD

REFORMIERAKONNA 20. JUUBELI TÄHISTAMINE

VOLIKOGU JA RIIGIKOGUKANDIDAATIDE KOOLITUS

ÜLDKOGU JA UUSAASTABALL

KUHUTULLA

5

Laupäev, 10. jaanuar Tallinnas

Laupäev, 15. november

Neljapäev, 13. november Tallinnas

7Peasekretär6 Peasekretär Reformikiri - sügis 2014

RIIGIKOGU VALIMISTENI ON JÄÄNUD VIIS KUUD. KUIDAS ERAKOND HETKEL VALIMISTEKS VALMISTUB?Lihtsustatult öeldes, kui sportlane valmistub tiitli-võistlusteks, siis on tal erinevad elemendid, mis teda selleks võistluseks tugevaks teevad. Reformiera-konnal on kolm komponenti, mida peame pidevalt treenima või paremaks muutma mitte ainult võist-luste eel, vaid ka võistlustevahelisel ajal: programm, inimesed ja kampaania.

Erakond, kelle ideed on ellu viidud ja kelle programm on valmis, võiks eksisteerimise lõpetada. Kui era-kond soovib olla edukas, siis ei piisa olemasolevatest mõtetest, vaid tuleb pidevalt otsida uusi ideid ja välja- kutseid. Mitte ainult erakonna programmi jaoks, vaid Eesti jaoks tervikuna. Meie programmitoimkonnad töötavad praegu täies hoos. Julgeolekupoliitika stra-teegia hakkab valmis saama ja majandus-rahandus-poliitika peatükid valmivad järgmisena.

Erakond koosneb ligi 13 000 liikmest. Nendest 125 kandideerivad järgmine kord Riigikogu valimis-tel. Loodan siiralt, et ülejäänud liikmed, kes mingil põhjusel ei soovi valimistel kandideerida, annavad oma tugeva panuse edukasse Riigikogu valimiste kampaaniasse.

Meil on juba nüüd tubli hulk Eesti elu edendajaid erakonnas, kuid me ootame neid inimesi alati juurde – nii Riigikogu valimiste nimekirjadesse kui ka era-konda tervikuna. Riigikogu valimiste nimekirjade tugevuses on alati olnud üks oluline aspekt. Sul võivad olla superideed ja superkampaania, mille viid ideaalselt valijateni, aga kui sul ei ole usaldus-väärsed inimesi, kes järgmise nelja aasta jooksul neid ideid ellu hakkaksid viima, siis head valimis-tulemust ei tule.

Lõpetuseks jõuame kampaaniani – ehk kuidas viime valijateni oma valimisprogrammi ja kandidaadid. Era- konnad, kes tutvustavad oma ideid ja inimesi kõige arusaadavamal moel, on reeglina valimistel kõige edukamad. Kampaania juures, nagu eluski, on teata-val määral vaja muidugi ka õnne ja raha.

KAS KEVADISED RIIGIKOGU VALIMISED ON

KUIDAGI VARASEMATEST ERINEVAD? Kõik valimised on kuidagimoodi üksteisest erine-vad. Seekordsed valimised on võrreldes varase-matega kõige rohkem mõjutatud just välispoliiti- lisest olukorrast. Üks vanem inimene, kes on üle elanud maailmasõja ja näinud, kuidas inimesi rongigaSiberisse viiakse, küsis Ukrainas toimuvat kom-menteerides, mis rolli mängivad populistlikud maksumuudatused, kui inimestel ei ole oma riiki või neilt võetakse vastu nende tahet vabadus.

Meist sõltumata tekitab Ukraina konflikt ja otse-semalt Venemaa agressiivne hoiak Eestis sisepoliiti-liselt olukorra, kus kõige rohkem korda minevamad teemad on seotud julgeoleku ja iseseisvusega. Järg-mised valimised võidab minu arvates erakond, kelle osas valijad on kõige enam kindlad, et just nemad tagavad, et igal hommikul heisatakse Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp.

Inimestele lähevad korda ka heaolu ja majanduse küsimused, mida Reformierakond kindlasti tähtsaks peab. Lihtsustatult öeldes rääkisime eelmistel vali-mistel valijatele, et kui kasvab majandus, siis kas-vavad ka palgad-pensionid. Seekord aga räägime ilmselt sellest, et kui Eesti julgeolek on tagatud, siis kasvab ka majandus ja palgad-pensionid. See on valimiste põhiteema.

MIDA SAAB IGA ERAKONNALIIGE TEHA, ET AIDATA REFORMIERA-KONNAL VALIMISI VÕITA?Iga Reformierakonna liige saab treenida neid kolme asja, millest ma eelnevalt rääkisin. Esiteks on igaüks oodatud panustama erakonna ideede kogumisse ja meie programmi. Iga reformierakondlane on oodatud neis kaasa rääkima, kritiseerima ja kiitma.

Teiseks on iga erakonnaliige oodatud ise Riigikogu valimistel kandidaadina osalema. Kui ta seda teha ei soovi, siis saab aidata Riigikogu valimiste kandidaate nende tegemistes ja osaleda valimiskampaanias. Poolteist kuud tagasi saatsime erakonna liikmetele koju ka infomaterjali palvega otsustada, mil viisil nad erakonda Riigikogu valimiste kampaanias aidata saa-vad. Praeguseks on selle kohta tulnud juba päris palju tagasisidet. Kui Reformierakonna ideid kannab üle Eesti laiali 13 000 inimest, siis seevõrra on meil kind-lasti ka valimistel lihtsam.

VALIMISTE PÕHITEEMA ON JULGE-OLEKREFORMIERAKOND TÄHISTAB ÕIGE PEA OMA 20. JUUBELIT. MILLISENA KIRJEL- DAKSID PRAEGUST ERAKONDA? Reformierakond on väikesest ühise maailma-vaatega sõpruskonnast kasvanud Eesti suuri-maks parempoolseks erakonnaks, mille iga-päevatööd iseloomustab võrreldes varasemaga oluliselt suurem professionaalsus ja laiem teemadering.

Alguses imagoloogiliselt parem-majandus-pankurite erakonnana olimegi ainult majan-dus- ja maksuteemade eestkõnelejad. Seejärel soovisime teadlikult kõnetada ühiskonda laie-malt, muu hulgas ka sotsiaalteemadel. Näiteks kehtestasime toona vanemahüvitise. Sealt edasi oleme katnud mõneti olude sunnil, aga mõneti ka täiesti teadlikult rahvusluse ja riigikaitse temaatikat.

Kokkuvõttes võib öelda, et oleme oluliselt laie-ma ühiskondliku toetusega kui 20 aastat tagasi. Oleme viimasel kümnel aastal liikunud suunas, et oleksime Eesti ühiskonnas kõige mõjukam erakond.

Küsis: Anna-Liisa Villmann

Foto: Helen Kattai

2015. AASTA RIIGIKOGU VALIMISED VÕIDAB ERAKOND,

KES PAKUB KÕIGE ENAM KINDLUST, ET PIKA HERMANNI

TORNIS LEHVIB KA TULE-VIKUS SINIMUSTVALGE LIPP,

USUB REFORMIERAKONNA PEASEKRETÄR MARTIN KUKK.

TAAVI RÕIVAS: VALITSUSE PRIORITEET ON EESTI JULGEOLEK

9Peaminister8 Peaminister Reformikiri - sügis 2014

Olete kaheksas Eesti Vabariigi pea-minister, kes on nimetatud ametisse põhiseaduse alusel, mis võeti vastu pärast iseseisvuse taastamist. Kui palju on Teie hinnangul selle ajaga muutu-nud kesksed teemad, millega Eesti riik peab tegelema?Elu meie ümber muutub pidevalt ja üksüheselt ei ole ajastud võrreldavad. Aga Eesti riigi jaoks on alati keskne heaolu kasv ning oma kultuuri ja iseseisvuse hoidmine.

Seega majandus, kultuur ja julgeolek?Jah, need samad teemad on rõhutatud ka meie põhiseaduses ja on teineteisega lahutamatult seotud. Näiteks energiapoliiti-kaga ei saa Eestis tegeleda ilma julgeolekuaspekti arvesse võt-mata. Sissetulekud ja tööpuudus mõjutavad otseselt usku oma riiki. Hästi toimiv majandus annab omakorda vahendid nii kodanike heaoluks kui ka riigi kaitsmiseks. Näiteid vastastikest seostest võib tuua lõpmatuseni. Oluline on tervikpilt – kujun-dada jõukat ja vaba kodanikuühiskonda. See on eesmärk, mille nimel töötame ja ühtlasi eesmärk, mida kaitseme.

Küsis: Henri Arras

Venemaa tegevus Ukrainas on tõstnud tähtsale kohale julgeolekuküsimused. Kas Ameerika Ühendriikide presidendi ajalooline visiit Eestisse tähendab, et võime vabalt hingata ja oleme kaitstud?President Obama visiit sisendas meile enesekindlust ja uhkust oma riigi üle ning mis kõige tähtsam – see andis meile turva-tunnet. Kuulda USA presidendi suust, et Eesti ei seisa enam

kunagi üksi, on võimas garantii meie julgeolekule.Eestis olles kinnitas Obama Ühendriikide pühendumust NATO liitlaste kaitsele. Tema enda sõnade kohaselt on see kohustus murdmatu, vankumatu, igavene. Ta tunnustas eestlaste tõsist suhtumist riigikaitsesse ja rahvusvahelisse julgeolekusse. Julgeolekuküsimustes on Eestil ja Ühendriikidel väga sarnased seisukohad. Ja sarnaselt neile on Eestis teadmine, et oma riigi kaitsmine algab iseendast.

Jätkub lk 10 >

Foto: Jarek Jõepera

NATO tippkohtumine Walesis, september 2014.Fotol (vasakult): endine NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen, Eesti Vabariigi peaminister Taavi Rõivas ja Suurbritannia peaminister David Cameron.

Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

11Julgeolek10 Reformikiri - sügis 2014Peaminister

Eesti riikliku julgeoleku sammastena püsivad riigikaitsekulutuste kaks protsenti ja NATO-liik-melisus?Esiteks on saanud kinnitust, et Eesti otsused liituda EL-i ja NATO-ga on olnud ainuõiged. Kas keegi kujutaks ette praegust olukorda, kui me ei oleks integreeritud läänega? Kui kindlalt võiksime ennast tunda siis? Ilmselt mitte väga. Integreeritus sarnaselt mõtlevate lääneriikidega on Eestile väga oluline nii majanduse kui julgeoleku seisukohast.

Asjaolu, et Eesti panustab kaks protsenti oma sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsesse, on andnud meie sõnadele sõprade ja liitlaste seas suurema kaalu. Eestit teatakse kui riiki, kes täidab oma lubadused. Oleme valitsuses juba kokku leppinud, et kulud, mis kaasnevad NATO liitlaste kohalolekuga Eestis, lisanduvad kaitsekulutuste kokku lepitud kahele protsendile SKT-st. Kevadel avaldatud analüüsi kohaselt on liitumine Euroopa Liiduga suurendanud Eesti jõukust 20 protsenti ja julgen öelda, et vähemalt sama palju juurde andnud meie julgeolekule.

Ühendriikide presidendi Eesti-visiidile järgnes NATO tippkohtumine Walesis. Kas tegu oli liitlaste formaalse kokku-saamisega või langetati seal ka Eesti jaoks olulisi otsuseid?NATO tippkohtumisele minnes oli Eestil kolm eesmärki ja need said täidetud. Esiteks me soovisime, et senine liitlaste kohalolek Eestis jätkuks nii maal, merel kui õhus, kuniks julgeolekuolukord seda nõuab. NATO tippkohtumise tulemusel saame me selles kindlad olla.

Samuti oli Eesti jaoks oluline, et NATO vägede reageerimiskiirus kasvaks ning Eestis oleks võimalik eelpositsioneerida varustust ja relvastust. Ka need otsused said tippkohtumisel tehtud.

Kolmandaks oli meie jaoks oluline NATO kaitseplaanid muutunud julge-olekuolukorraga kooskõlla viia. Ka seda tehakse. Ma arvan, et nii Eesti kui kogu NATO jaoks võib Walesi tippkohtumise lugeda selgelt kordaläinuks.

Räägime sisepoliitikast. Kas Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide valitsusliidu koostöö sujub ladusalt?Meie koostöö koalitsioonis on konstruk- tiivne. Eriti on seda kinnitanud käimas- olevad eelarveläbirääkimised. Kuigi ajakirjandus on nimetanud eelarve koostamist selle koalitsiooni kõige keerulisemaks väljakutseks, on kõik arutelud möödunud siiani mõistvas ja töises õhkkonnas, mille üle mul on väga hea meel. Saime selle väljakutsega hakkama.

Milline on järgmise aasta riigieelarve?Tuleva aasta riigieelarve kulude maht saab olema orienteeruvalt 8,5 miljardit eurot, mis on üle viie protsendi suurem tänavuse aasta eelarvest. Eelarve on 0,8 protsendiga SKP-st struktuurses ülejäägis.

Valitsuse poolt oleme välja öelnud, et meie prioriteet on tagada Eesti julge-olek. Sellest lähtuvalt toetasime esma-järjekorras neid taotlusi, mis puudutavad julgeolekut, sealhulgas liitlasvägede vastuvõtukulude katmist ning piiri tugevdamist ja kiirreageerimise võime-kuse suurendamist.

Kas õpetajate, pääst-jate ja teiste oluliste riigiteenistujate palgad tõusevad?Jah, õpetajate ja päästjate palgad tõusevad. Nii ka arstide, politseinike ja teiste riigiteenistujate palgad. Oleme kokku leppinud, et suurema palgatõusu tarvis on vaja teha struktuurseid reforme, nagu tehakse praegu haridus- ja sisejul-geoleku valdkonnas. Oleme arvestus-tesse sisse võtnud ka erasektori palgad, et proportsioonid oleksid tasakaalus.

Millised on olulisemad majandusvaldkonna otsused?Kindlasti tööjõumaksude langetamine, mis muudab töökohtade loomise odava-maks ja suurendab otseselt töötajate sissetulekuid. Kokku on lepitud tulu- maksu alanemises 20 protsendini, maksuvaba miinimumi tõstmises 154 euroni ja tööstuskindlustusmakse vähendamises. 1000-eurose brutopalga saajale tähendab see aastas 170 eurot lisatulu.

Väga kaalukaid otsuseid oleme lange-tanud ka sotsiaalvaldkonnas. Eelarve-liselt – aga ka sisuliselt – on valitsuse kõige olulisem otsus minna edasi laste-toetuste tõusu reformiga. Meie kindel eesmärk on vähendada laste vaesust. Vajaduspõhine lastetoetus kahekor-distub. Suurenevad ka esimese, teise ja kolmanda lapse toetused nii, et kolme-lapseline pere saab järgmisel aastal lastetoetustena 2280 eurot aastas.

Lõpetuseks küsin üldi-semalt – kas 2015. aasta tuleb Eestile hea?See on meie endi teha. Kui me lange-tame oma otsused iga päev parimas usus ja tahtmises, siis tuleb iga aasta eelmisest parem.

Metoodika

Riigikogu valimiste programmi ettevalmistamisel ei mõtle me ainult

järgmise valimistsükli ehk üürikese neljaaastase perioodi peale.

Programmitöörühma siiras soov on dokumendi koostamisel lähtuda

meie unistuste Eestist.

Programmi koostamise lähtealuseks on ambitsioonikas mõtteharju-

tus – mida viiksime ellu siis, kui meil oleks Riigikogus 51 mandaati.

Nende Riigikogu valimiste programm valmib teistmoodi kui varase-

mad strateegiapaberid. Meie eesmärk on kaasata programmi koosta-

mise protsessi võimalikult palju erakonnaliikmeid kui ka eksperte

väljastpoolt erakonda. Märtsi valimiste programmi koostamist

alustasime juba kevadel, kui üle riigi peeti kuraditosin majanduse- ja

rahanduse-teemalist mõttekoda, kus osales ühtekokku ligi 300 era-

konnaliiget. Augustis ja septembris jätkasime julgeoleku aruteludega

Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Raplas. Igal mõttekojal on erakonna

senist tegevust ja plaane käinud tutvustamas, kas minister või siis

erakonna parim asjatundja selles valdkonnas.

Mõttekojad jätkuvad kuni programmi kinnitamiseni 10. jaanuari

üldkogul. Oktoobris, novembris ja detsembris toimuvad mõttekojad

veel sotsiaalvaldkonna, hariduse, kultuuri, maaelu, keskkonna ning

laiema riigikorralduse teemadel. Kellel ei ole võimalik mõttekodadel osaleda, kuid siiski soovib panustada ideedokumendi koostamisse, siis neil on võimalik oma mõtted ja ka kriitika saata mulle e-mailile aadressil priit@reform.ee.

Lisaks erakonna liikmete aktiivsele panustamisele, soovime kuulata ka oma ala asjatundjate arvamust ja

nende mõtetega tõsta meie programmi kvaliteeti. Näiteks julgeolekustrateegia väljatöötamisel küsisime

kommentaari ja hinnangut ligi 500lt laiema riigikaitse eksperdilt, kelle panus meie programmi oli vägagi

märkimisväärne.

Olen täiesti veendunud, et sellise tööga valmib meil ülekaalukalt sisukaim ja parim valimisprogramm, mida

valijad oskavad ka 1. märtsil hinnata.

Tekst: Priit KallakasReformierakonna

programmitöörühma aseesimees

Iga teemavaldkonna ja peatüki koostamine algab erakonnaliikmete mõttekodadega. Sellele järgneb huvigruppide ja

ekspertide ettepanekute kaardistamine ning programmiosa ideedekogumi formuleerimine. Programmikoostamise

järgmises etapis saadetakse nii erakonnaliikmetele, ekspertidele kui ka huvigruppidele ideedekogum tutvumiseks,

mille najal toimuvad täiendavad mõttekojad ning kohtumised ekspertidega. Iga programmiosa arutatakse ka erakonna

volikogul ning kiidetakse heaks erakonna juhatuse poolt. Programmikoostamise viimane etapp on kõigi peatükkide

najal moodustunud tervikteksti kinnitamine erakonna üldkogu poolt 2015. aasta jaanuaris, millega loetakse ka

Reformierakonna 2015. aasta valimisprogramm vastuvõetuks.

„Julgeoleku valdkonna prioriti-seerimist toetan ma igati, sest isegi kui praeguses kriisis õnnes-tub saavutada rahuldav lahendus, ei tähenda see seda, et oht Ida-Euroopale on kadunud.“

Erukindral Ants Laaneots

„Rahvuslik julgeolek on see terasest selgroog, mis kogu me riiki püsti hoiab ning kuhu igaüks oma võimete ja oskuste raames panustada saab.“ Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees Mati Raidma

UNISTUSTEST PROGRAMMIKS

1312 Reformikiri - sügis 2014 JulgeolekJulgeolek

Reformierakonna „Rahvusliku julgeoleku strateegia“ on esimene peatükk era-konna 2015. aasta Riigikogu valimiste valimisprogrammist ning eesmärkidest aastateks 2015-2018. Julgeolekustrateegia koondab kaheksat suurt sihti ning viit teemavaldkonda: riigikatse, välispoliitika, energeetika, riikliku tähtsusega ühendused ning sisejulgeolek.

„Rahvusliku julgeoleku strateegia“ koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigi Põhiseadusest, mille preambula kohaselt Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Julgeolekustrateegia eesmärk on laiapõhjaline riigikaitse ning kodanike aktiiv-sem kaasamine rahvusliku julgeoleku tagamisel. Siinkohal tutvustame täpse-malt viit julgeolekustrateegia punkti.

Reformierakonna eesmärk on kompenseerida kõigile reservõppekogunemistel

osalenud isikutele töötasu samas mahus, mida nad teenivad oma töökohal.

Reservõppekogunemised ei tohi tekitada peredele finantsilisi probleeme.

Sarnaselt vanemahüvitisele, sõltuks kaitsepalga suurus varem inimese eest

makstavast sotsiaalmaksust. Hüvitisel oleks ka ülem- ja alammäär. Kaitsepalga

sisseseadmine tõstaks reservis olevate isikute motivatsiooni osaleda õppe-

kogunemistel ning parandaks üksuste valmisolekut.

RAHVUSLIKUJULGEOLEKU STRATEEGIA

KAITSEPALK

„Reformierakonna Rahvusliku julgeoleku strateegia pakub palju. Nad on kokku kogunud hulgaliselt viimastel aastatel kaitseringkondades liikunud ideid. On näha, et Reformierakond mõt-leb selle teema peale intensiivselt.“ Ajakirjanik Mikk Salu, Ekspress.ee 21.08.2014

„Eesti julgeolek tähendab laiemat arusaamist riigikaitsest, kui me seda senini oleme harjunud mõistma. See pole vaid 2% SKTst riigikaitsesse. See on ka energiajulgeolek, psühholoogiline kaitse, küberjulgeolek ja palju muud, see ongi senisest laiem käsitlus riigi kaitsmisest.“ Hanno Pevkur, siseminister

„Kaitsepalga idee on tegelikult hea idee, täitsa peaks Reformi-erakonda selle eest kiitma.“ Nooremveebel Märt Meesak. Vooremaa, 13.09.2014

* RESERVKOGUNEMISTEL OSALEJAD

AASTAL KUTSUTI OSALES

2013 3084 1700 AASTAL KUTSUTI OSALES

2012 5771 2993

PROBLEEMReservkogunemistel osalevadaastast aastasse ainult pooledkutsututest, mis avaldab agamõju reservõppuste kvaliteedileja üksuste valmisolekulekonfliktsituatsioonis tegutsemiseks.

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu kohaselt ei ole 80 protsenti reservõppustel osalenud isikutest rahul õppekogunemistel osalemise eest saadava hüvitisega. Õppustel osaleja päevatasu on täna 27– 40 eurot.

LAHENDUS

KAITSEPALKKompenseerime kõigile reservkogunemistel osalenutele

saamata jäänud reaalse igapäevase töötasu.Näide: Allohvitser Toomas teenib 1200 eurot kuus (bruto) ehk 40 eurot päevas. Reservõppekogunemistel on allohvitseri

päevatasu 30 eurot (bruto), mis tähendab tema pere eelarves kahenädalase õppe korral 140 eurost puudujääki.

Loe valmivat Reformierakonna julgeolekustrateegiatwww.reform.ee/julgeolek

Reformierakonna eesmärgiks on tänasest laiapõhjalisem riigikaitse, kus iga kodanik ja organisatsioon teab oma rolli ja ülesandeid rahvusliku julgeoleku tagamisel. Selle saavutamiseks on vajalik aktiivsem kodanike kaasamine riigikaitsesse.

Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix

1514 Julgeolek Reformikiri - sügis 2014 Julgeolek

Sõdurigarantiiga soovime esiteks tõsta ajateenijate hüvitist 50 protsenti: sõdur

hakkaks kuus saama 150, seersant 300 eurot. Ajateenija saab edaspidi toetusest

paremini katta oma igapäevased kulud. Teiseks hõlmab sõdurigarantii ajatee-

nijate tervisekindlustuse pikendamist. Praegu lõpeb ajateenija ravikindlustus

ühe kuu möödudes ajateenistusest. Suurem osa ajateenijatest lõpetab oma

väljaõppe mai lõpus ja jätkab õpinguid septembris, mistõttu kahe kuu jooksul

pole neil tervisekindlustust. Reformierakond tahab pikendada ajateenija tervise-

kindlustuse kehtivust ühelt kuult kolmele. Nii on noortel ka rohkem aega teha

rahulikult oma valikuid töö ja õppimise suhtes.

Riigikaitsegümnaasium on põhihariduse põhjal praktilist keskharidust andev eliit-

õppeasutus, kus lisaks teoreetilisele ja praktilisele riigikaitseõppele pannakse

rõhku reaalainete, keelte ning küberkaitsevaldkonna õpetamisele. Täiendavate

praktiliste kogemuste saamiseks peab riigikaitsegümnaasiumi lõpetanu osa-

lema ka ajateenistuses. Käib elav arutelu, kuhu omavalitsusse peaks loodav

kool tulema. Välja on pakutud nii Tartu, Elva kui ka näiteks Jõhvi.

SÕDURI-GARANTII

RIIGIKAITSE-GÜMNAASIUM

„Erukindral tervitas sõdurigarantiide ideed. „Vaataksin seda küsimust siiski laiemalt – meil on viimastel aastatel olnud suur voolavus kaadrisõjaväelaste osas. Probleemid on ka kutseliste üksuste komplekteerimisega, sest siinsed sõjaväelaste palgad ei ole konkurentsivõimelised,“ tunnistas Laaneots. Tema sõnul aga peab eesmärk olema kõikide sõjaväelaste palgatõus.“ Ajakirjanik Tuuli Koch, Postimees, 8.09.2014

„Nädalavahetusel avas Reformierakond oma julgeolekuprogrammi telgitaguseid ja üheks kõlavamaks ideeks oli riigikaitse kallakuga riigi- gümnaasiumi loomine.“ Andres Kaarmann, haridus- ja teadusministri nõunik 2011-2014, kaitseministri nõunik 2009-2011. Postimees.ee Arvamus, 11.09.2014

Sõdurigarantii

Tervisekindlustus Hüvitis

EESMÄRKSõdurigarantiiga väärtustab Reformierakond ajateenijat tema panuse eest

Eesti riigi kaitsmisse. Seejuures pakkudes ajateenijale suuremat materiaalset kindlustunnet teenistuse ajal ja pikemat tervisekindlustust

ajateenistuse järgselt. Sõdurigarantii programmi eesmärk on ajateenistuse atraktiivsemaks muutmine.

LAHENDUS

Tagame ajateenistuse lõpetajatele esimese kolme kuu jooksul riigipoolse tervisekindlustuse ning suurendame ajateenijate

hüvitist 50% võrra.

SÕDURIGARANTII

Loe valmivat Reformierakonna julgeolekustrateegiatwww.reform.ee/julgeolek

SÕDURIGARANTIIGA

TÄNA

+ 2 kuud

1 kuuReamees 100 € +50% ehk 150 €

+50% ehk 262,5 €

+50% ehk 300 €

Nooremseersant 175 €

Seersant 200 €

SÕDURIGARANTIIGA

ALATES 1.01.2015 (Vabariigi Valitsuse otsus 28.08.2014)

Suurem osa ajateenijatest lõpetab oma väljaõppe mai lõpus ning siirdub oma õpinguid jätkama septembris, mis tekitab kahekuulise perioodi, kus ta ei ole kaetud ravikindlustusega.

*NÄITED MAAILMAST

Robert Land Academy Kanadas www.robertlandacademy.com

Carver Military Academy USA-s www.carvermilitary.org

EESMÄRKVõimalus omandada põhihariduse baasil sõjalis-praktilise kallakuga keskharidust. Riigikaitsekoolid on pika ajalooga ja edukalt toimivad

haridusasutused nii Ameerika Ühendriikides kui ka näiteks Kanadas.

LAHENDUS

Praktilist keskharidust andev eliitõppeasutus, kus lisaks teoreetilisele ja praktilisele sõjalisele õppele pannakse rõhku reaalainete, keelte ning küberkaitsevaldkonna õpetamisele. Riigikaitsegümnaasiumi lõpetajateks on koostöökogemuste

ja liidriomadustega noored, kes on edukad nii sõjalises karjääris kui ka tsiviilsektoris.

RIIGIKAITSEGÜMNAASIUM

Loe valmivat Reformierakonna julgeolekustrateegiatwww.reform.ee/julgeolek

Ehkki riigikaitsekursused annavad selle läbinutele ka esmased relvakäsitlemise oskused, ei ole tegemist ainult militaarlaagriga, kuna kursustel valmistataks konkreetseid meeskondi ette lahendama sõjaolukorras ka lahingupiirkondade väliseid probleeme, näiteks mida teha loodusõnnetuse puhul, kui vett või elek-trit ei ole ja side on puudulik. Lisaks saaks kursustel teadmisi esmaabi andmise, liikluse reguleerimise, ajutiste sildade ehitamise, teetõkete rajamise, sidepida-mise ja paljude muude oskuste osas, mis kriisiolukorras võivad olulisteks ning väga vajatavateks osutuda. Inimesed võivad ise valida, kas nad soovivad minna korrakaitse-, meditsiini-, logistika-, või näiteks kommunikatsioonirühma.

Riigikaitseõpetus annab koolinoortele esmased teoreetilised riigikaitsealased

teadmised ja valmistab noori ette koolile järgnevaks ajateenistuseks ja edas-

pidiseks eluks. Uuringud on kinnitanud, et riigikaitseõpetuse läbinud õppuritel

on suurem kaitsetahe kui nendel, kes seda läbinud ei ole. Hetkel on riigikait-

seõpetuse kursuse pikkus 70 õppetundi, millest 35 toimub klassiruumis ning

ekskursioonidel ning 35 praktilises välilaagris.

2-NÄDALASED RIIGIKAITSE-KURSUSED

KOHUSTUSLIK RIIGIKAITSEÕPETUS

„Mina olen kohustusliku riigikaitseõpetuse pooldaja, kuna riigi kaitsmine ei saa olla valikuline. Riigikaitseõpetus peaks jõudma iga üldharidus-kooli õpilaseni! Eesti NATO Ühingu juhatuse esimehena soovin, et Eesti noored oleksid oma riigile lojaalsed kodanikud, kellel on positiivne hoiak, teadlikkus ja valmidus vajaduse korral Eestit kaitsta ning kes tegutsek-sid lähtuvalt õigusriigi põhimõtetest.“ Krista Mulenok, Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees. Delfi 8.09.2014

„Toetan kõikides koolides riigikaitseõppe sisseviimist ja neil kellel mingil põhjusel ei ole võimalik ajateenistust läbida, anda võimalus kahenädalaseks intensiivkursuseks. On tegelikult palju noori, kes tervislikel põhjustel teenima ei pääse - aga soov on.“ Major Meelis Kivi, 11.09.2014.

Eestis on 1,3 miljonit elanikku...

Aastal 2013 oli 3342 ajateenijat ...

... ja 14 138 kaitseliitlast

... ja 1700 reservõppustel osalenut.

EESMÄRK PROBLEEM

LAHENDUS

Iga riigikaitses osaleda sooviv kodanik teab oma rolli ja ülesandeid rahvusliku julgeoleku tagamisel.

Laiapõhjalise riigikaitse käsitluse praktikasse rakendamine.Teadlikkus kriisiolukorras kuidas, kus ja koos kellega tegutseda.

Täna puudub Eesti riigis võimalus omandada riigikaitsealaseid teadmisi neil, kes ei soovi ennast pikaajaliselt Kaitseliiduga siduda või pole mingil põhjusel saanud läbida ajateenistust.

2-NÄDALASEDRIIGIKAITSEKURSUSED

Loe valmivat Reformierakonna julgeolekustrateegiatwww.reform.ee/julgeolek

PROBLEEMKuna ajateenistusse astuvad hetkel vähem kui pooled gümnaasiumi-

lõpetajatest, täidab võimalikult paljude õppurite riigikaitseõpetuse läbimine olulise lünga Eesti laiapõhjalise riigikaitse süsteemis,

kus olulisel kohal on iga kodaniku oskuslik tegevus konfliktiolukorras.

LÄHEBEI LÄHELÄHEB

EI LÄHE

LÄHEBEI LÄHE

EI LÄHE

EI LÄHE

EI LÄH

E

EI LÄ

HE

EI LÄH

E

LÄHEB

LÄHEB

LÄHEB

LÄHE

B

LÄHE

B

LÄHEB

LÄHEB

LAHENDUS

Riigikaitseõpetust hakatakse järk-järgult õpetama kõigile gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilastele.

Riigikaitseõpetuse programm kestab kolm aastat.

KOHUSTUSLIK RIIGIKAITSEÕPETUS

Loe valmivat Reformierakonna julgeolekustrateegiatwww.reform.ee/julgeolek

Reformierakonna programmi-mõttekojad jõudsid augustis-septembris Tartusse, Tallinnasse, Raplasse ja Rakverre, kus Urmas Paeti, Hanno Pevkuri, Mati Raidma ja Kalle Pallingu juhtimisel arut-leti, kuidas kindlustada eesti-maalaste turvalisust ja heaolu.

Fotod: Katrin Kuusemäe, Martin Bek, Rain Hansen.

RAHVUSLIKUJULGEOLEKU

MÕTTEKOJAD

Riigikogu 2015

Juba neljandat korda koostatakse Reformierakonna Riigikogu valimiste nimekiri sisevalimiste tulemusena.

Tekst: Reimo Nebokat

KUIDAS MOODUSTATAKSE REFORMIERAKONNA KANDIDAATIDE NIMEKIRI RIIGIKOGU VALIMISTEKS?

Tähtsadkuupäevad

Nimekirja-toimkond

KANDIDAATIDE ESITAMINE

Täpsemalt saab hääletussüsteemi ja sisevalimiste toimumise korra kohta uurida Oravavõrgust või helistades 680 8080.Pretensioone läbiviidud protseduuride kohta saab esitada nimekirjatoimkonnale läbi erakonna peakontori.

HÄÄLETAMINEKAHES VOORUS

Reformierakonna kandidaadid ja programm Riigikogu valimisteks kinnitatakse 2015. aasta 10. jaanuaril toimuval üld-

kogul. Enne seda toimuvad valimisnimekirjade moodustamiseks sisevalimised. Sisevalimistel saavad kandideerida ja

hääletada ainult need erakonnaliikmed, kellel pole 2013. aasta liikmemaksu võlgnevust.

Sisevalimistevoor

Sisevalimistevoor

Sisevalimistel kandideerimiseks on vaja 30 erakonnaliikme toetusallkirja. Iga liige saab toetada kuni kolme kandidaati. Kandideerimiseks tuleb saata hiljemalt 27. oktoobril 2014erakonna peakontorisse (Tõnismägi 9, 10119 Tallinn) kirjalik teatis, millel on ära toodud soovitav valimisringkond, üles- seatava ees- ja perekonnanimi, ülesseadjate info (nimi, kuupäev, allkiri) ja esitaja info (kuupäev, nimi). Elektrooni-liselt esitatud teatise peab esitaja olema elektrooniliselt allkirjastanud ja saatnud aadressile info@reform.ee. Teatise saab alla laadida Oravavõrgust.

Sisevalimisi valmistab ette ja viib läbi nime-kirjatoimkond. Praeguse aasta 1. märtsil kinnitas Reformierakonna volikogu nimekirja-toimkonna, kuhu kuuluvad:

Martin Kukk (esimees)

Peep Aru

Meelis Mälberg

Reimo Nebokat

Kaja Kallas

Kristen Michal

Joonas Vänto

Urmas Kruuse

Kalev Lillo

Madis Timpson

Rain Rosimannus

Terje Trei

Sisevalimistel saab anda oma hääle paberkandjal ja elek-trooniliselt. Paberkandjal hääletamiseks peab esitama isikut tõendava dokumendi (ID-kaart, pass, juhiluba, pensioni-tunnistus). Elektrooniline hääletamine toimub Oravavõrgus

www.reform.ee/intra, kuhu sisse logimiseks on vaja end tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Hääletamine toimub ööpäev läbi.

Sisevalimiste I voorus (3.–13. november) selgitatakse välja, kes on need 125 ini-mest, kes pääsevad ringkondade nimekirjadesse. See tähendab, et igaüks saab otsustada ainult oma ringkonna kandidaatide üle ja ringkonnanimekirja pääsevad enim poolthääli kogu-nud kandidaadid. Igal liikmel on nii palju poolthääli, kui palju on antud valimisringkonnas mandaate määratud.

Pärast sisevalimiste I vooru on nimekirjatoimkonnal volitus järjestada ringkonnanimekirja kan-didaadid lähtudes sellest, mis tooks erakonnale parima tulemuse Riigikogu valimistel.

Sisevalimiste II voorus (8.–18. detsember) reastatakse üleriigiline nimekiri, alates teisest kohast (1. kohal on erakonna esimees). Hääletamisel saab reastada kuni 30 kandidaati – iga määratud koht annab vastavale kandidaadile erineva kaaluga punktisumma. Kandidaadid reastatakse üleriigilises nimekirjas keskmise kohapunktide väärtuste järgi, alates suurima punktisumma saanust.

1.

2.

Paberkandjal saab hääletada maakondliku organisatsiooni esimehe määratud ajal ja kohas, hääletamine peab toimuma ajavahemikus 3. kuni 8. november.

Paberkandjal saab hääletada maakondlikuorganisatsiooni esimehe määratud ajal ja kohas, hääletamine peab toimuma ajavahe- mikus 3. kuni 8. november.

Elektrooniliselt algab hääleta-

mine 10. novembril kell 9 ja lõpeb 13. novembril kell 18.

Elektrooniliselt algab hääleta-

mine 15. detsembril kell 9 ja lõpeb 18. detsembril kell 18.

13.–27. oktoober kandidaatide esitamine

3.–13. november sisevalimiste I voor (sedeliga hääletamine 3.–8. ja elektrooniline 10.–13. november)

15. november erakonna volikogu

8.–18. detsember sisevalimiste II voor (sedeliga hääletamine 8.–13. ja elektrooniline 15.–18. detsember)

10. jaanuar 2015 volikogu ja üldkogu, kus kinnitatakse Reformierakonna valimis-programm ja valimisnimekirjad

19Reformikiri - sügis 201418 Riigikogu 2015

2120 Reformikiri - sügis 2014 PersoonPersoon

M a ei ole end kunagi puudega inimeseks pidanud. Mind on kasva-

tatud vaimus, et ma pole erinev. Vanemad viisid õpetajate toel

mind esimesel võimalusel vaegkuuljate koolist üle tavakooli ja

selle eest tänan neid. Kerge see polnud, ent avardas maailma ja õpetas elus

toime tulema. See isiklik kogemus on ka põhjus, miks väga toetan eelmise

haridusministri Jaak Aaviksoo mõtteid hariduslike erivajadustega laste

hariduspoliitikas.

PUUE VAJAB ARVESTA-MIST JA MÕISTMISTArvan, et elus ei ole võimalust puude taha pugeda. Seda

ei saa teha üheski mõttes. Puude taga on mets, puude

taga on alati inimene. Tuleb leida enesele sobiv väljund,

et end elus realiseerida, ja kunagi ei ole võimalik kõike

ühe kirvehoobiga sarnaseks tasandada.

Mul on kuulmisega seotud erivajadus, millega oma

tegemistes arvestan, ja selles pole midagi erilist. Me ei

saa valida oma sugu, pikkust, eeldusi mingiks tegevuseks

– ega ka puuet. Nagu teiste omadustega, nii tuleb ka

puudega elus ja tegemistes vähem või rohkem arvestada.

Ühiskond ei pea minu erivajaduse tõttu minuga

suhestudes kannatama, küll aga võib ja tuleb sellega

arvestada. Tõenäoliselt polnud 1995. aastal minust õnne-

likumat tippsõudjat. Sõudmises hakkati siis suurematel

võistlustel stardikäskluste ja -lippude asemel kasutama

foore. Palju muret kadus ära – ei pidanud startides enam

orienteeruma väliste märguannete järgi. Abivahendid

ja keskkond arenevad aasta-aastalt, ent ühiskond peab

arengu ka abivajajateni suunama.

Kui alustasin tööd Riigikogus, oli samuti vaja

kohaneda. Siingi on palju abi abivahendi-

test, aga ka kolleegide arusaavast suhtu-

misest. Just sellist mõistvat suhtumist

vajame ühiskonnana rohkem.

Muusikapala, kus mängitakse

vaid ühte nooti, mõjub igavalt

ja monotoonselt. Iga inimene

on millegi poolest eriline

ja erinev ning kui kõigi

erinevustega arvestada

suudame, saavu-

tame harmoonilise

ühiskonnana uue

kvaliteedi.

MÕTTEVIISI MUUTUS

Rääkides töövõimereformist, mis Eestis praegu teoksil

ja mille sihtgrupiks on erivajadustega inimesed, siis olen

algusest peale veendunud olnud, et see reform aitab

inimesi. Olen palju näinud ja kogenud, kuidas inimesed,

keda indviduaalselt abistatakse ja juhendatakse, avas-

tavad endas uued võimed ja suutlikkuse, on motiveeri-

tud haridust omandama, töötama, töö läbi arenema ja

ühiskonda panustama.

Oluline on mõtteviisi muutus – hinnatakse inimest ja

tema töövõimet, mitte töövõimetust.

Igale vähenenud töövõimega inimesele lähenetakse

individuaalselt, hinnatakse tema võimet olla ühiskonnas

aktiivne ja sellest lähtuvalt aidatakse tal leida võimalusi

tööturul. Samuti tegeletakse eraldi tulevase tööandjaga,

et leida mõlemale poolele vajalikud lahendused

tulevaseks töösuhteks.

Süsteemil on terviklik lähenemine. Kogu töölesaamist

toetava paketi – toetuse, teenused, abivahendid, rehabili-

tatsiooni – saab ühest asutusest, töötukassast. Samuti

pakub töötukassa teenuseid tööandjatele ning omab uni-

kaalset kompetentsi viia kokku tööotsijad ja tööandjad.

Töövõimereformi tulemusel ei ole erivajadus tööandja

jaoks enam lisakulu ja erivajadusega inimesed on kõigi

teistega võrdsed töötajad. Riigi pakutav toetus loob

soodsad tingimused erivajadusega inimese palkamiseks

ja võrdsustab konkurentsivõime tööturul.

Öeldakse, et pole halba ilma, on vaid valesti valitud

riietus. Eesmärk peab olema, et sarnane ütlus kehtiks üle-

kantud tähenduses ka erivajadustega inimeste kohta, ja

olen veendunud, et töövõimereform saab selle eesmärgi

saavutamisega hakkama.

Riigikogu liige ja 20 aastat tippspordis väga edukalt esinenud Jüri Jaanson jagab oma mõtteid selle kohta, mida tähendavad erivajadused ja kuidas nendega igapäevaelu elades nii enese kui teiste puhul arvestada.

Tekst: Jüri Jaanson, Riigikogu liige

JÜRI JAANSON:PUUDE TAGA ON METS, PUUDE TAGA INIMENE

ÜHISKOND EI PEA MINU ERIVAJADUSE TÕTTU MINUGA SUHESTUDES KANNATAMA, KÜLL AGA VÕIB JA TULEB SELLEGA ARVESTADA.

Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

T öövõimereformi eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töölesaamist ja töötamist ning osalise või puuduva töövõime korral tagada regulaarne sissetulek töövõimetoetuse näol. Eestis on üle 100

000 vähenenud töövõimega inimese. Neist hinnanguliselt 42,4% töötab ning mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest 63% ehk hinnanguliselt 30 000 inimest on valmis tööle asuma.

Töövõimereformi üks olulisim eesmärk on mõtteviisi muutus. Hakata hindama töövõimet, mitte -võimetust.

Kas tööandjad on valmis vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma? Kuidas riik neid abistab?

Tööandjatest 68% on valmis vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma. Reformi oluline osa ongi julgustada tööandjaid võtma tööle inimesi, kelle töövõime on vähenenud. Tööandjate toetuseks plaanitud täiendavad meetmed (nt 12-kuuline palgatoetus, tugiisikuga töötamise teenus) aitavad inimesi tööle võtta ja tööl hoida.

Töötukassa nõustab tööandjaid, pakub tuge sisseelamisperioodil ja aitab leida vastuseid kerkivatele küsimustele. Näiteks maksab riik juba praegu töövõimetus-pensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu miinimumpalga ulatuses ja kulutustele, mida tööandja on teinud töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks, kehtib tulumaksuvabastus.

Mida tähendab töövõimereformi rakendu- mine kohalike omavalitsuste jaoks?

Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega soodustatakse koha-

like omavalitsuste koostööd teenuste osutamisel. Sotsiaal-

teenuste arendamisel ja elluviimisel plaanib Sotsiaal-

ministeerium omavalitsusi toetada 50 miljoni euroga, sh:

koduhoolduse arendamiseks 7 miljonit eurot (omaste-

hooldajate toetamiseks)

sotsiaaltransporditeenusele 12 miljonit eurot

eaka või puudega inimese päevahoiuks 2,4 miljonit

eurot

töölkäimiseks isikliku abistaja või tugiisiku teenusele

9 miljonit eurot.

Kas algsesse eelnõusse on tehtud ka muudatusi?

Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid on ühiselt esi-

tanud menetluses olevale eelnõule muudatusette-

panekuid, mis põhinevad viimaste kuude jooksul eelnõule

laekunud tagasisidel ja võtavad kokku selle ühisosa.

Muudatusettepanekud pikendavad jõustumistähtaega,

lihtsustavad töövõimehindamist, toovad riigipoolse

rahalise katte lisakuludele, mis töövõimetuse hindamisega

tekivad, ning tõstavad oluliselt sissetuleku piiri, alates

millest võib töövõimetoetus vähenema hakata.

Reform jõustub 1. jaanuaril 2016 ja seaduse soovib Riigikogu vastu võtta sügishooajal.

Teise olulise muudatusena tehti ettepanek tõsta sissetuleku piiri, millest alates hakatakse erivajadustega töötajate toetust vähendama. Kui esialgu pidi piiratud töövõimega ini-mese toetus hakkama osaliselt vähenema pärast seda, kui ta teenib 641 eurot kuus, siis muudatusettepaneku järgi hakkab sissetulek vähenema pärast 90-kordset päevamäära, mis on 2015. aastal 960,3 eurot. Seega saavad tulevikus töövõimetoetust ka keskmist palka teenivad inimesed. 90-kordse päevamäära korral kaob osalise töövõimega inimese töövõimetoetus täielikult siis, kui ta sissetulek on 1325,2 eurot. Puuduva töövõime korral kaob toetus ära, kui inimene teenib 1600,5 eurot kuus.

Töövõimet hakkavad hindama ekspertarstid, seejärel nõustavad ja pakuvad teenuseid juhtumikorraldajad, kes on selleks vastava koolituse saanud. Vajadusel võivad ekspert-arstid suunata inimese visiidile arsti juurde, misjuhul hüvitab töötukassa vastuvõtul käimisega seotud erivajadusest tingitud lisakulud.

Töötukassa hakkab 2015. aasta algusest koolides (sealhulgas koolides, kus õpivad erivajadustega õpilased) 8.–12. klassi õpilastele korraldama töötubasid, kus tutvustatakse tööturuga seonduvaid teemasid, töötukassa teenuseid ja valmistatakse noori ette töö-otsinguteks.

Valitsus plaanib selle aasta 31. detsembriks koostada vähenenud töövõimega inimeste avalikku sektorisse tööle võtmise kava aastani 2020. Kava järgi võetakse aastaks 2020 avalikku sektorisse tööle vähemalt tuhat vähenenud töövõimega inimest.

Eestis on algamas töövõimereform,

mis loob uue töövõime toeta-mise süsteemi.

Muudatuste eesmärk on muuta

suhtumist vähe-nenud töövõi-mega inimes-

tesse ning aidata neil tööd leida ja

hoida.

MIKS ON TÖÖVÕIME-REFORMI VAJA?

MÕNED NÄITED

1.2.

3.

4.

5.

22 Sotsiaal 23Reformikiri - sügis 2014 Sotsiaal

Töövõimereformi eesmärk on aidata vähenenud töövõimega inimestel, kelle tervis seda lubab, leida sobilikku tööd ja ise paremini toime tulla.

Foto: Stanislav Moškov/Õhtuleht/Scanpix

sisule ja õpetajate arendamisele. Selles vallas teeme koostööd Tartu Ülikooliga professor Margit Sutropi juhendamisel. Suur eesmärk on renoveerida Tartu koolid ja lasteaiad, et meil oleks hea õppekeskkond. Enne suurt suve pani-me aluse väga olulisele lasteaedade reformile. Selle eesmärk on pakkuda kõigile linna lastele kohta lastehoius-lasteaias. Uue rahastusmeetmega kohtleme kõiki lapsi võrdselt, käigu nad linna või eralasteaias. Motiveerime erasektorit lasteaiakohti looma – huvi on suur.

Sa oled palju sõna võtnud riigikaitseõpetuse ja ka riigikaitsegümnaasiumi teemal. Miks Eestile sel-list kooli vaja on ja miks ta peab Tartusse tulema?

Meie erakonna riigikaitse strateegias on kandval kohal kasvatada kaitsetahet, motiveerida noori kaitseväkke astuma ja moodustada tugev reservvägi. Kõik see seostub kitsamalt riigikaitseõpe-tuse ja laiemalt valmisolekuga vaja-dusel kodumaad kaitsta.

Riigikaitsegümnaasium on üks meie plaani osa ja ma leian, et Tartu on tänu väga heale hariduskeskkonnale ja kaitseväelisele kompetentsile – Kaitse-

väe Ühendatud Õppeasutused, Balti Staabikolledž, Tartu Ülikool – õigeim koht sellisele koolile. Tartusse on hea üle Eesti kokku tulla, sest Riigikaitse-gümnaasium peab olema kool kogu Eesti jaoks. Kas ta tegutseb riigi, oma-valitsuse või erakoolina – kõik variandid on mõeldavad.

Tartu on suuruselt teine linn Eestis, Lõuna-Eesti regiooni keskus. Kuidas Tartu Sinu hinnangul seda rolli täidab?

Tõsi, Tartu on tõmbekeskusena Lõuna-Eesti süda, siia tullakse kooli, ülikooli, kliinikumi, teatrisse jne. Aga mitte ainult. Tartus asub mitu teaduse tippkeskust, mistõttu on Tartu näiteks biotehnoloogiate mõttes keskuseks tervele Kesk-Euroopale ja enamgi veel.

Tartu on rahvusvaheline linn ja vajab kiireid ühendusi. Uurime praegu võima-lusi paremateks lennuühendusteks, meie huvides on kiirem rongiühendus nii Tallinna kui Riia suunal ning kiire ja turvaline Tallinna–Tartu maantee.

Tartu peab olema aktiivsem Lõuna-Eesti koostöö eestvedaja. Tartu Teaduspargi eestvõttel on välja töötatud Lõuna-Eesti

nutika spetsialiseerumise arengukava, mille ellu viimine eeldab asjalikku koostööd siinse piirkonna omavalit-suste vahel.

Oled ühes intervjuus öel-nud, et Tartu peaks Ema-jõe võimalusi rohkem ära kasutama.

Tartu on linna läbiva Emajõega uni-kaalne ja jõe võimaluste ära kasuta-misest on palju räägitud. Vaatame ka sellele teemale värske pilguga otsa. Olen kutsunud ettevõtjad ja linnavalit-suse planeerijad ühise laua taha, et paika panna piirkonnad, kus asuksid kesklinna piirkonnas Emajõe kallastel kohvikud, välilava, paadilaenutus ja kalaturg. Kutsume ettevõtjaid neid võimalusi ära kasutama.

Valguslahenduste abil peaks rohkem välja tooma Tartu sildu, Emajõe kaldaid; meil pole jões ühtegi purskkaevu. Kasutamata võimalusi on üksjagu, mis tähendab, et tööd jätkub. Kevadel avame uue Emajõe paadisadama Karlovas, misläbi saame juurde uusi randumiskohti. Seal saab ka tankida, kohvikus süüa-juua ja karavanid peatuda. Tartu on külalislahke ja täis huvitavaid võimalusi aasta ringi – Tartus näeme!

Suvel oli Tartus kõva sagi-mine – filmiti lendavalt heli- kopterilt ja Emajõel, isegi Raekoja kell pandi seisma. Mis toimus?

Tartus tehti filmi. „Supilinna salaselts” on kogupere film ja nagu pealkirigi ütleb, toimub tegevus Supilinnas. Olen kaadreid filmist näinud ja see tuleb tõesti äge film. Tegijad kiidavad Tartut oma vanalinna ja eripäraste linnaosadega (Supilinn, Karlova), kus tegevus toimub. Tartu toetab filmi valmimist ja ma ei liialda, kui ütlen, et see kogemus on pannud meid mõtlema Tartusse filmifondi ja filmipaviljoni loomise peale. Muide, väga populaarne on juba üheksandat aastat toimuv suvine Tartu armastusfilmide festival Tartuff, mida püüame koos Tiina Lokiga edasi arendada. Tegelikult on aga Tartus kogu aeg sagi-mine – nii suvel kui ka talvel. Linnas käib aktiivne elu.

Kuidas Reformiera-kond end Tartus tunneb?

Kodus tuntakse end ikka hästi (Urmas muhe-leb). Erakonna Tartu piirkonnaorganisatsioon sai suve hakul uue

juhatuse, mis on aktiivselt tööle asunud. Juhatuses on nii suurte kogemustega vanu tegijaid kui ka teotahtelisi noori. Kokku moodustame hea meeskonna. Valmistume aktiivselt Riigikogu valimisteks. Väga hea meel on esimest korda toimunud ja korda läinud Reformierakonna Tartu perepäeva üle Raadi seikluspargis, mis süstis uut energiat ja head meeskonnatunnet. Meil on ärgas seenioride organisatsioon, aktiivne noortekogu ja palju häid ideid, mis vaja ellu viia.

Mis teemad Tartus hetkel päevakorral on?

Tartu on õnnelik linn, sest rahvastiku-prognoos lubab meile elanikkonna kasvu. Selleks aga, et prognoos teoks saaks, peab Tartu olema väga hea elukeskkonna-ga linn. Linn, kus on hea sündida, kasvada, elada, töötada ja õppida. Oleme lubanud nelja aasta jooksul renoveerida ja ehitada juurde 100 kilomeetrit kergliiklusteid. Töö käib. Lisaks sportimisvõimalusele on olu-line, et kergliiklusteed moodustaksid linna sees loogilise ühendusteede võrgustiku. Tartu on muide nimetatud Eesti kõige rattasõbralikumaks linnaks. Liigun ka ise üsna palju rattaga.

Tartus on lõpusirgel koolivõrgu reform. Senisest enam keskendume hariduse

Küsis: Silver Pukk

Linnapea Urmas Klaas: Tartu on õnnelik linn

Tartu linnapea Urmas Klaasi nägemuses on

Tartu arenguks vajalikud väljakutsed näiteks luua

head lennuühendused, renoveerida Tartu koolid

ja lasteaiad ja ära kasutada unikaalse Ema-

jõe võimalused.

25Piirkond24 Reformikiri - sügis 2014

Tartu linn

Foto: Margus Ansu /Postimees/Scanpix

27Valitsus26 Valitsus Reformikiri - sügis 2014

VALITSUSE TEGEMISED

Reformierakonna valdkonna-ministrid panid kokku lühikese ülevaate nende haldusalas tehtud ja käsil olevatest olulisematest teemadest.

Anne Sulling väliskaubandus- ja ettevõtlusminister

Keit Pentus-Rosimannus keskkonnaminister

Hanno Pevkur siseminister

Jürgen Ligi rahandusminister

Urve Tiidus kultuuriminister

Urmas Paet välisminister

Venemaa vastusanktsioonid Ettevõtjad, liidud ja riik tegutsevad ühiselt.Tähtsaim on leida uued turud.EAS-i ekspordidivisjon aitab.Lähteülesanne on leida turud kogu ülejäävale piimale.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus

Uus nõukogu, uus juhatus.EAS-i kontaktidest ja kohaliku turu tundmisest saaks olla rohkem abi eksportivatele ettevõtetele.Uue perioodi struktuurivahendid on suunatud ekspordi kasvatamisse.

Eesti ettevõtlus – milline pilt avaneb?

Välisinvestoritele atraktiivne.Edukad eksportijad on julgenud kaasata välist kompetentsi.Riigi taristut on vaja jätkuvalt arendada.Eesti majandus liigub kõrgemate palkade poole, eelduseks suurem lisandväärtus.

JäätmedMeil on kohustus aastaks 2020 võtta ringlusse 50% sorteeritud olmejäätmetest. Praeguseks oleme jõudnud 28%-ni. Eesmärgi saavutamiseks valmistame ette jäätmereformi:

Liigiti kogumine peab olema mugav ja lihtne ja omavalitsuste poolt soodustatud.Prügiveo teenus peab olema avatud konkurentsile ja odavam neile, kes sorteerivad.

Loodusvara tasudValmimas on kava, mille kohaselt järg-miseks kümnendiks määratakse keskkon-natasud nii, et need tõusevad 3–10% igal aastal. See toob kaasa:

Saastamise mõju vähenemise nii ini-mestele kui ka keskkonnale.Maksustame vähem tööd ja rohkem saastamist ning keskkonna kasutamist.Õiglasema hinna taastumatule loodus-varale.

PõlevkiviEttevalmistamisel on põlevkivi kasutamise riiklik arengukava aastateks 2016–2020, eesmärgiks põlevkivi säästlikum ja kesk-konnasõbralik kasutamine.

Suuremad maksumuuda-tused:

Järgmisel aastal alanevad tööjõumak-sud: alates 1. jaanuarist 2015 väheneb tulumaks 20%-ni, üldine maksuvaba tulu tõuseb 154 euroni kuus, pensionide täiendav maksuvaba tulu tõuseb 220 euroni kuus.

Tubakaaktsiis tõuseb 5% 1. jaanuaril 2016, 2017 ja 2018.

Alkoholiaktsiis tõuseb 15% alates 1. jaanuarist 2015 ja 10% 1. jaanuaril 2016, 2017 ja 2018.

Olulisemad eelnõud järgne-vatel kuudel:

Uus investeerimisfondide seadus, mis motiveerib senisest rohkem pensionifon-dide varade investeerimist kohalikesse ettevõtetesse.

Uus kindlustustegevuse seadus, mis kohaldab kindlustusandjate suhtes tõhusamat järelevalvet ja suurendab läbipaistvust.

Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse eelnõu, mis litsentseeriks kiirlaenude andmise.

Kultuuriministeeriumile on esmatähtis riigieelarvest palka saavate kultuuri-töötajate palgatõus. Valitsuskabinetis on kinnitatud, et kultuuritöötajad on palgatõusu osas eelisseisus, koos sotsiaalvaldkonna ja siseturvalisuse töötajate ning õpetajatega.

Väga oluline on täiendav raha, kokku 3,51 miljonit eurot laste ja noortega tegelevate 5.–7. kutsetasemega treene-ritele. See tähendab sotsiaalsete garantiide paranemist treenerite jaoks, loomulikult treeneri tööandja osalusel.

Uutest investeeringutest taotleme Arvo Pärdi keskuse rajamiseks umbes kuus miljonit eurot.

Soovime peagi käivitada loome-majanduse rahastamise.

Valmis on uus lõimumiskava aastani 2020.

Koostamisel on Eesti spordipoliitika stra-teegiadokument aastani 2030. Novembris jõuab see Eesti Spordi Kongressi ette.

Eesti tervishoiu arengus võtame suuna esmatasandi tervishoiu osatähtsuse kasvule. Esmatasandi tervisekeskustes hakkavad tööle kolm või enam perearsti koos neid toetavate ämmaemandate, füsioterapeutide ja koduõdedega. Selle tulemusel on võimalik pikendada tervisekeskuste vastuvõtuaegu, korral-dada paindlikumalt arstide asendamisi, kasutada optimaalsemalt uuringu- ja ravivõimalusi.

Soovime, et esmavajalikke tervise-teenuseid saaksid inimesed võimalikult kodu lähedal ja laiemas valikus. Teisalt toetame haiglate võrgustumist ja suure-mat koostööd, et üle Eesti oleks tagatud ligipääs kvaliteetsele eriarstiabile. Ühtlasi jätkame kõrgtehnoloogiliste pädevuskeskuste tugevdamist Tallinnas ja Tartus.

Kuue aasta jooksul investeeritakse tervishoidu ligi 130 miljonit eurot.

Välisministeeriumi viimase poole aasta tegevuste märksõnadeks on Eesti julge-oleku kindlustamine ja liitlassuhete tihendamine. USA president Barack Obama, NATO peasekretär Anders Fogh Rasmusseni ja paljude teiste riigijuhtide hiljutised külastused on tunnustus Eesti välispoliitikale ja selge toetusavaldus meie riigi edasistele püüdlustele. Samuti on äärmiselt oluline NATO tippkohtu-mise tulemus ja NATO liitlaste kohalolek Eestis.

Liitlassuhete edendamise kõrval ei saa unustada välisministeeriumi konsulaar-ülesandeid. Ida-Ukrainas pantvangis olnud Tõnis Assoni vabastamine, endiselt Indias kinnipeetavate meremeeste kojutoomine oli ja India kaasuse puhul jätkuvalt on välisministeeriumi tegevuse prioriteet.

Lisaks peab viimase kuue kuu tege-mistest ära mainima Brasiilia saatkonna avamise. Brasiilia esindus on esimene Eesti saatkond Lõuna-Ameerikas. Ja kogu lõunapoolkeral.

Valitsus otsustas siseturvalisuse tagamisse rohkem vahendeid suunata. Politsei- ja Piirivalveametis läbiviidava re-formiga tõuseb politseinike palk märga-tavalt. Samuti eraldatakse lisavahendeid piirivalvurite ja kiirreageerijate varustuse soetamiseks, et tagada sisejulgeolek.

Lõime võimalused digi-ID väljastamiseks välismaalastele, kes aitavad kaasa Eesti riigi arengule.

Toetame omavalitsuste vabatahtlikku liitumist rahaliselt ja oleme abiks nende nõustamisel liitumisprotsessis. Lääne-Saaremaa ühisvalla loomine on ees-kujuks järgmistele liitujatele.

Loome uued tegevuskavad Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti jaoks. Eesmärk on piirkondi edendada ettevõtluse vaatenurgast, luua uusi töökohti ja neid ülejäänud Eestiga paremini lõimida.

Urmas Kruuse tervise- ja tööminister

Venemaale suunamine võib valusalt kätte maksta,” ütleb

Sulling. Ta märgib, et praeguses erakorralises olukorras on

ta valmis oma rahvusvahelist müügikogemust ettevõtjate

aitamiseks kasutama ja vajadusel nendega potentsiaal-

setele turgudele kaasa sõitma. „Meil on hea koostöö

Välisministeeriumi, Veterinaarameti, Põllumajandusminis-

teeriumi ja teiste institutsioonidega, et ettevõtjaid aidata.

Läbirääkimised võimalike partneritega on aga pooleli ja

seetõttu on veel vara täpsustada, milliseid konkreetseid

turgusid me silmas peame,” lisab ta.

Minister rõhutab, et Eesti ekspordipart-

nerite laiem ring aitab Eesti majandust ka

pikas plaanis tugevamaks muuta. „Keeru-

list olukorda ei tohi raisku lasta, vaid see

tuleb enda kasuks pöörata. Praegu on

õige hetk end Venemaast rohkem lahti

ühendada,” selgitab Anne Sulling. Ta li-

sab, et kui Eesti väliskaubanduspartnerite

seas on rohkem näiteks Aasia riike, siis hajutab see riske

ja aitab paremini toime tulla, kui Euroopat haarab kriis.

Eesmärgiks suurema väärtuse loomineMinistrina on Anne Sulling külastanud kümneid erinevaid

Eesti ettevõtteid ja saanud ülevaate nende tugevustest ja

ka muredest. Sulling on veendunud, et edukas Eesti ette-

võte on orienteeritud ekspordile ja tema ärimudel seab

eesmärgiks luua järjest suuremat väärtust. „Eesti turg

on liiga väike, et siseriiklikult suuri kaubamahtusid saa-

vutada. Enne välisturgudele minekut tuleb meil aga läbi

mõelda, mis on meie eelis teiste ees,” selgitab ta. Eesti

ei ole enam odava tööjõu maa, sellest annab märku ka

mitmete välisettevõtete tootmisüksuste kolimine Lätti ja

Leetu. Eesti peab keskenduma oma teistele tugevustele

ja liikuma efektiivsema ja innovaatilisema tootmise poole.

„Enam ei saa lähtuda üksnes sellest, mida meil on pakku-

da, vaid tuleb mõelda laiemalt sellele, mida maailm vajab,

ja tegutseda selles suunas,” märgib Sulling.

Anne Sullingu sõnul toetab ettevõtete

arendustegevust mitu EAS-i toetus-

meedet, näiteks innovatsiooniosak,

mis peaks andma ettevõtetele esimese

tõuke koostööks teadlaste või disaine-

ritega, samuti tehnoloogiaarendus-

keskuste programm, mis on hea baas

juba laiemaks partnerluseks. Oma

toodangu välismaale viimisel on oluline ka turundus- ja

müügioskus, mida Eesti ettevõtjad peavad Sullingu

arvates veel lihvima.

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling on

veendunud, et majandusarengu eelduseks on hea kesk-

kond. Riigi ülesanne on luua tingimused, aga võimalused

peavad ära kasutama Eesti ettevõtlikud inimesed. „Püüan

omalt poolt kaasa aidata, et ettevõtjate head ettepanekud

jõuaks poliitikakujundajateni, ja teisalt kinnitada ettevõt-

jatele, et nad on riigile olulised,” rõhutab Sulling.

29Persoon28 Persoon Reformikiri - sügis 2014

ANNE SULLINGMÜÜGI-MEISTRIST MINISTRIKS

VÄLISKAUBANDUS- JA ETTEVÕTLUSMINISTER ANNE SULLING

Anne Sullingu väliskaubandus- ja ettevõtlusministriks nimetamine kevadel oli paljudele üllatus. Elevust teki-tas ainuüksi juba see, et esimest korda loodi Eestis ettevõtlusele keskendunud ministriportfell. Varasema poliitikakogemuseta Sullingut ei osanud sellele kohale aga vist küll keegi pakkuda.

P eaminister Taavi Rõivas on hiljem Anne Sullingust

rääkinud kui iseenesestmõistetavast valikust,

sest ta soovis väliskaubandus- ja ettevõtlus-

ministri kohal näha just Eesti parimat müügimeest.

Sullingu oskust keerulisel rahvusvahelisel (kvoodi-

kaubanduse) turul läbi lüüa sooviti rakendada Eesti ette-

võtluse ja konkurentsivõime hüvanguks.

Keerulist olukorda ei tasu raisku lastaVenemaa tegevus Ukrainas, sellele järgnenud sanktsioo-

nid ja Venemaa turu sulgumine meie toidutootjatele on

omakorda kinnitanud, et väliskaubandusele ja ettevõt-

lusele keskendunud ministrikoha loomine oli õige otsus.

Anne Sullingu sõnul on piimatootjad, keda sanktsioonid

hetkel kõige valusamalt puudutavad, temaga tihedas

kontaktis. „Ettevõtjad on valmis uute turgude leidmisele

panustama, sest on aru saadud, et suure osa ekspordi

Eesti ei ole enam odava tööjõu maa.

Tekst: Henri Arras

Aastatel 2009–2014 töötas Anne Sulling peaministri nõunikuna makromajanduse, euro ja CO2 kvoodi-kaubandusega seotud küsimustes ja tegeles ühtlasi CO2 kvoodi müügiga Keskkonna Investeeringute Kes-kuses.Varem on Sulling töötanud Nelja Energias, Hansa-pangas, Eesti Pangas ja Hansa Investmentis. Õppinud on ta Tallinna Inglise Kolledžis, California Up-land Keskkoolis, Smithi Kolledžis Ameerika Ühend-

riikides, Pariisi Poliitikauuringute Instituudis ja Paris Dauphine’i Ülikoolis Prantsusmaal.2011. aastal valis ajaleht Postimees Sullingi koos Hannu Lambiga aasta inimeseks ligi 400 miljoni euro väärtuses Eesti kasutamata CO2 saastekvoodi müügi korraldamise eest.Eesti euroalaga liitumisele kaasaaitajana pälvis Sul-ling 2011. aastal Valgetähe IV klassi riikliku teenete-märgi.

Foto: Meeli Küttim/Äripäev

Ettevõtlusminister Anne Sulling usub, et riigi ülesanne on luua

tingimused, aga võimalused peavad ära kasutama Eesti

ettevõtlikud inimesed.

31Reformierakond 20

Tänavu 13. novembril tähistab Reformierakond 20. juubelit.

Selleks puhuks kogusime Reformikirja kokku ülevaate nen-

dest kahest kümnendist Eestis, mida meie erakond, ini-

mesed ja poliitika niivõrd palju on kujundanud.

Et kõik kirja panna, oleks vaja mitut ajakirja erinumbrit,

seetõttu mahutasime siia murdosa nendest Eesti arengus

suurt rolli mänginud aastatest. Alustuseks rändame aasta-

tesse 1994-2002 ja lugu jätkub järgmises ajakirjas. Kokku-

võte põhineb Kalev Kallemetsa koostatud erakonna ajaloo

ülevaatel ja kampaaniajuht Annika Arrase kogutud

kampaaniakokkuvõtetel.

1994

1995

Uue erakonna üheks esimeseks tähtsamaks dokumendiks sai Siim Kallase koostatud Kodanike Riigi Manifest.

Tol ajal olid Suur-Karja tänaval isegi esialgu mõnevõrra lagedad kontori- ruumid, kus raha kokkuhoiu nimel kasutati must-valge kuvariga 486 prot-sessoriga arvuteid. Veel 1994. aastal soetati kuulus tumeroheline nahkmöö-bel, millel on aastate jooksul istunud ilmselt kõik Eesti juhtivamad poliitikud.

Siim Kallase algatusrühm tõi erakonda õigusriigile omase avatud ja demokraat-liku keskkonna arendamisest huvitatud ettevõtjaid ja avaliku elu tegelasi: Igor Gräzini, Rein Langi jt, kes seni polnud otseselt poliitikas osalenud. Samuti liitus

mitu mõjukat, kuid erakondadesse mitte kuulunud poliitikut nagu Valve Kirsi-puu, Uno Mereste, Ignar Fjuk ja Toomas Savi. ELDP (Paul-Eerik Rummo, Meelis Atonen, Kristiina Ojuland, Heiki Kranich, Tiit Käbin, Toomas Vilosius, Andres Lipstok, Daimar Liiv, Henn Sarv, Aap Neljas, Andres Taimla jt) tõi uude erakonda kaasa oma Eesti oludes suhteliselt pika poliitilise kogemuse.

Detsembris 1994 oli Reformierakonna toetus neli protsenti, kuid juba jaanu-ariks 1995 üheksa protsenti.

13. novembril 1994 toimus Tallinnas kaks olulist poliiti-list kogunemist: Eesti Panga toonase presidendi Siim Kallase ümber koondunud uue erakonna algatus-rühma istung ja 1990. aastal asutatud Eesti Liberaal-demokraatliku Partei (ELDP) erakorraline kongress. Algatusrühm otsustas ühineda ELDP-ga, ellu kutsuda uus erakond Eesti Reformierakonna nime all ja asuda valmistuma 1995. aasta parlamendivalimisteks. Kahe struktuuri juhtkonnad ühendati, erakonna esimeheks valiti Siim Kallas. Siseministeerium registreeris Eesti Reformierakonna 9. detsembril 1994. aastal.

8. jaanuaril toimunud Reformierakonna peakoosolekul kinnitati erakonna uus programm „Eesti Kodu”, põhikiri ja valimisnimekiri. Valiti erakonna uus juha-tus. Erakonna esimeheks valiti tagasi Siim Kallas.

Riigikogu valimised:

„Arukus ausse, jõukus majja”87 531 häält ehk 16,19 protsenti, 19 mandaati. Suurimad häältekogujad: Uno Mereste 10 806, Siim Kallas 10 459, Tiit Käbin 9812, Toomas Savi 6306, Andres Lipstok 6289, Igor Gräzin 5570, Paul-Eerik Rummo 4592 häält. Valimisaktiivsus 69,09 protsenti.

Kampaaniategijad mäletavad 1995. aasta valimisi kui aega, mil ka Rein Lang plakateid vedas. Kontoris valitses suur segadus, sest varasemat kampaania-kogemust praktiliselt polnudki. Sellest hoolimata oldi heatujulised ja tulemuse nimel pingutati hiliste õhtu-tundideni tööd tehes.

Erakonna reklaamiagentuur oli tol ajal Kolm Karu, mille juhiks Olav Osolin, kelle idee oli kasutusele võtta orav kui vapiloom ning kolla-sinine värvilahen-dus. Kuulus laul „Meil on Kallas, meil on Kirsipuu” tuli samuti tema agentuurist. Seda, et sinine ja kollane on rahvusvaheliselt tunnustatud liberaalide värvid, kampaaniameistrid tol ajal ei teadnudki. Tehti plaka-teid, voldikuid ja lendlehti ning eetris oli ka erakonna esimene kuue sekundi pikkune telereklaam.

Jätkub lk 34 >

3332 Reformikiri - sügis 2014 Reformierakond 20

Esimene valimisplakat. Naljatlemisi on seda ka pulmapildiks kutsutud.

Reformierakond sai 1995. aasta parlamendivalimistel Riigi-kogus 19 kohta. Reformierakondlane Toomas Savi valiti üle-kaaluka poolehoiuga Riigikogu esimeheks. Samal sügisel lõi erakond valitsuskoalitsiooni Koonderakonna ja Maarahva Ühendusega. Erakonna esimees Siim Kallas sai välis- ministriks, valitsusse kuulusid Reformierakonnast veel Andres Lipstok majandus-, Toomas Vilosius sotsiaal-, Jaak Aaviksoo haridus-, Märt Rask sise- ja Kalev Kukk teede- ja sideministrina.

Välisminister Siim Kallase suurimaid väljakutseid oli Lennart Meri ja Boriss Jeltsini 1994. aasta juulis sõlmitud juulilepe, millega Eestist lahkus Vene sõjavägi ja Eesti pidi tagama Vene erusõjaväelastele õiguse Eestisse jääda. Pärast juulilepete ratifitseerimist anti viimase liituda soovijana sisse Euroopa Liiduga liituda soovimise avaldus.

Juba 1995. aastal, 30. aprillil, loodi erakonna naisteühendus Naire, kus eestvedajateks olid Valve Kirsipuu, Maret Maripuu ja Signe Kivi.

1995 1996

1996

1997

1998

1999

1996. aasta jooksul kujunes plaan luua erakonna meeskond, mida omavahel kutsutakse staff’iks, kuhu kuuluks erakonna kontori töötajad, fraktsiooni, ministrite ja Tallinna kohaliku omavalitsuse nõunikud. Seda püüti teostada, kui Eero Tohver lahkus kuu enne koalitsiooni lagunemist peasekretäri kohalt nõunikuks Siim Kallase juurde ja peasekretäriks sai Heiki Kranich. Samal ajal algas ka erakonna maakondliku võrgus-tiku ülesehitamine.

Kohalikud valimised:

„Meie muudame”Tallinn: 20 747 häält ehk 17,15 protsenti ja 14 mandaati (voli-kogus 64 kohta). Tartu: 5706 häält ehk 21,7 protsenti ja 14 mandaati (volikogus 49 kohta). Võidud linnades: Tartu, Haapsalu, Jõgeva, Jõhvi, Paide, Pärnu. Valimisaktiivsus 52,5 protsenti.

1996. aasta kohalikel valimistel sai alguse mitme nüüdse esi-poliitiku töö erakonnas, mis tol ajal väljendus eelkõige tublis plakatikleepimises. Kristen Michal meenutab: „Kõige raskem ja samas ka vahejuhtumite rikkam oli aeg kella kahe ja kuue vahel öösel, mis oli plakatikleepimise tipptund. Me üritasime alati olla n-ö viimased plakatikleepijad – et hommikul oleks üleval meie kollased Kallased ja Kirsipuud, mitte teiste kole-dused, ja tihti see ka õnnestus.”

1996. aasta novembris otsustas Reformierakond valitsus-koalitsioonist lahkuda, kuna seal läbiviidav poliitika ei võimal-danud küllaldaselt ellu viia Reformierakonna taotlusi ega järgida tema valijate huve. Siirduti opositsiooni ja loodi koos teiste Riigikogus esindatud reformimeelsete jõududega saadikuühendus Ühinenud Opositsioon.Just opositsioonis kujunes erakond aastatel 1996–1999 toimivaks organisatsiooniks nii poliitiliselt kui organisa-toorselt. Jürgen Ligi ütleb, et see oli „kõva selginemise aeg”. Opositsioonis püüti säilitada nii majandusreforme kui ka enda kohta päikese all. Suurimaks poliitiliseks võitluseks sai majanduse avatuse teema.

1998. aasta 5. detsembril kiideti Reformierakonna üldkogul heaks erakonna valimisplatvorm ja kinnitati erakonna kandidaatide nimekiri 1999. aasta Riigikogu valimiseks. Reformierakonna peaministrikandi-daadiks nimetati erakonna esimees Siim Kallas.

11. detsembril 1998 Bonnis toimunud nõukogu istungil võeti Eesti Reformierakond Euroopa liberaalsete ja reformiparteide ühenduse ELDR täisliikmeks.

31. detsembril 1998 sõlmiti Reformierakonna ettepanekul partneritega Ühinenud Opositsioonist koostöölepe, mille eesmärgiks oli moodus- tada ühine valitsus pärast 1999. aasta märtsis toimuvaid Riigikogu valimisi.

1997. aasta sügisest hakkasid Tallinnas toimuma esimesed noorte kooskäimised, kus seltskond muudkui kasvas ja tek-kis kindel plaan oma klubi luua, algatajateks olid muuhulgas Kristen Michal ja Keit Pentus. Sama toimus ka Tartus, kus novembris asutatigi Tartu Noorte Reformiklubi. Tallinna klubi järgnes 1998. aasta suvel, esimeheks sai Kristen Michal. Eesti Reformierakonna Noortekogu asutamiseni jõuti 2000. aasta veebruaris.

Plakatikleepijad erakonna kontoris. Vasakul Kristen Michal.

1997. aastasse jäid ka Reformierakonna

esimesed suvepäevad Saaremaal.

15. mail 1999 toimunud Reformierakonna korralisel üldkogul valiti erakonna esimeheks taas Siim Kallas. Tugev tulemus 1999. aasta valimistel tähendas ka erakonna peasekretäri koha vabanemist Heiki Kranichi siirdumisega keskkonnaministriks. Peasekretäriks kutsuti Inglismaalt Cambridge’ist magistriõpingutelt koju Eero Tohver.

Oluliseks toeks erakonna organisatsiooni üle Eesti toimimisele oli endise Jõgeva linnapea Kalev Lillo tulek piirkondade juhiks. Võib öelda, et Kalev Lillo on olnud aastaid erakonna alustalaks kohalike piirkondade järjepidevas juurdekasvus ja nende poliitilises arengus.

Sel ajal jõudis ka tehnoloogia meieni ja aktiivsem suhtlemine viidi meililistidesse, mis toimivad senini.

Riigikogu valimised:

„Tugev majandus, kindel tulevik”77 088 häält ehk 15,9 protsenti, 18 mandaati. Suurimad häältekogu-jad: Siim Kallas 7465, Toomas Savi 6535, Toivo Asmer 5590 ja Uno Mereste 4900 häälega. Valimisaktiivsus 57,43 protsenti.

1999. aasta valimiskampaania keskendus majandusele: „Vaid Reformi-erakond suudab tagada Eesti jätkuva majandusliku edu valitsevatel kriisiaegadel.” Telereklaamis ütles Siim Kallas ühe lause ja tol ajal polnud rohkemat vajagi: „Kui majandus on tugev, siis on kindel nii teie kui teie laste tulevik. Valige Reformierakond.”

Reformierakonna firmamärgiks said kollased õhupallid ja rõõmus olemine kodanikega kohtudes. Noortekogu kandidaadid tegid oma kandidaatide tutvustamiseks Tallinnas ajalehe tiraažiga 40 000 – leid-sid ise sponsorid ja voltisid talgutöö korras ka ise ära. Klubis Holly-wood toimus lõbus Reform Party, kus poliitikud baarmenidena kätt proovisid ja lõbusad oravatüdrukud tantsu vihtusid.

Jätkub lk 34 >

35Reformikiri - sügis 2014 Reformierakond 20

1999

Pole pähklit, mida me katki ei hammusta

www.reform.eeTallinlane, ülbe ja laristav linnavõim sülitab Sulle näkku

Tallinlane, ülbe ja laristav linnavõim sülitab Sulle näkku

Juba kolm aastat võimutsevad Tallinnas korralagedus ja kuritegevus.Sina elad säästlikult. Linnavõim laristab.Linnavõim võtab võlgu. Sina maksad. Sinu lapsed maksavad.Sinu linnavara parseldab linnavõim odavalt maha.

Sa tahad linnavalitsuse jutule? Sa tahad sahkerdamata asju ajada? Sa andsid keskturu ärastamise vastu üle 5000 allkirja?

Kelle asi, ütlevad need, kes Tallinnas võimul.

Lase end juhtida kainel peal. Sina maksad makse. Sinu hääl maksab.Sul on võimalus valida parem Tallinn. Juba sügisel.

Bra

nd

Se

lle

rsD

DB

/ F

oto

: To

om

as

Vo

lkm

an

Kohalike valimiste telereklaamis polnud aga ühtegi poliitikut, vaid lihtsad Eesti inimesed, kes rääkisid, miks peab minema valima ja keda tuleks valida. Vastus oli loomulikult, et Reformi- erakonda, sest pole pähklit, mida nad katki ei hammustaks.

2000 20011. jaanuarist 2000 hakkas kehtima uus tulumaksuseadus ja seega kadus Reformierakonna ettevõtmisel Eestis tulumaks ettevõtetesse reinvesteeritud kasumilt. „Ettevõtte tulumaksu osas oli selle selgi- tamine ühiskonnale suur väljakutse,” mäletab tollane rahandus-komisjoni liige Meelis Atonen. „Kummalisel moel osa ettevõtjaid al-gul seda ei toetanud, kuid paar aastat hiljem ütlesid kõik, et see on õige asi.” Reformierakond valiti enda lubaduse täitmise eest Eesti Maksumaksjate Liidu 1999. aasta maksumaksja sõbraks.

2001. aastal korraldas Reformierakond laialdase presidendituuri üle Eesti, kus rahvale esines neli presidendikandidaati: Toomas Savi, Siim Kallas, Toomas Vilosius ja Märt Rask. Nii erakonna liik-med kui mitteliikmed said hääletada oma kandidaadi poolt nagu USA presidendi eelvalimistel. Alates sellest ajast on Reformierakonna valimisnimekirjad alati moodustunud erakonnasiseste eelvalimiste tulemusena.

2001. aasta detsembris lahkus Reformierakond Tallinnas valitsuskoalitsioonist, kuna koalitsiooni osapooled olid muutunud ähmasteks ja linnavalitsus planeeris eelarvet tasakaalust välja viivat hiigellaenu. Jõulude eel moodustati Tallinnas uus koalitsioon Keskerakonnaga. Hoolimata Reformierakonna ettepanekust säilitada riigi ja kohalike võimude lahusus ja jätkata valitsuse kolmikliidu koostööd, tõi see samm jõulude eel kaasa valitsuse tagasiastumise.

20022002. aasta jaanuaris toimunud koalit-sioonikõnelustel moodustas Reformi- erakond valitsuskoalitsiooni Kesk-erakonnaga. Reformierakonna esi-mees Siim Kallas sai peaministriks. Välisministriks sai Kristiina Ojuland, keskkonnaministrina jätkas Heiki Kranich, justiitsministrina Märt Rask, kultuuriministrina Signe Kivi, portfel-lita regionaalministrina Toivo Asmer.

Tallinna linnavolikogu uus koos-seis valis 28. oktoobril üks-meelselt uuesti esimeheks reformi- erakondlase Maret Maripuu. Reformi-erakonna Tallinna piirkonna juhatus otsustas esitada Tallinna Kesklinna vanema kohale Kristen Michali ja

Presidendituur 2001.a.Fotol vasakult: Märt Rask Toomas Savi, Toomas Vilosius ja Siim Kallas.

Selgi korral alustati varakult. Septembri alguses oli nii täna- vatel kui trükimeedias kampaania „Mida sina suvel tegid”, kus erakonna tuntumad esindajad nagu Toomas Savi, Kris-tiina Ojuland ja Rein Lang rääkisid oma suvest ja küsisid inimestelt, mida nemad suvel tegid. Kampaania tegijad olid alates sellest hetkest kuni tänaseni reklaamiagentuurist Kontuur Leo Burnett.

Reformierakonna linnapeakandidaat Tallinnas oli Rein Lang, arvestatavaks teemaks oli tõusnud maamaks ja lubati ära kaotada mootorsõidukimaks. Tartus olid aga linnapea Andrus Ansipi hiilgeajad, kes kogus 8799 häält ja võttis üksi 63 protsenti Reformierakonnale antud häältest Tartus. Üle Eesti lubas aga Reformierakond parema jõuga edasi liikuda.

Parem jõud

Edasi!

Tahaksid Sa, et Eesti kiire areng jätkub? Tahaksid Sa, et tasuvaidtöökohti tekiks üha rohkem ka väljaspool Tallinna? Kui jah, siisme mõtleme ühtemoodi. Miks ei võiks me siis minna edasikoos, parema jõuga!

Sina valid: kas Eesti jätkab kindla arengu teed, läheb edasi võimäärab tuleviku juhus. 20. oktoobril otsustad, kas võidabparem jõud!

Kindel areng kogu Eestis

17. märtsil 1999 sõlmis Reformierakond Isamaaliidu ja Mõõdukatega koalitsioonilepingu, mille alusel moodustati valitsus, kus Reformiera-kond sai viis ministrikohta. Erakonna esimees Siim Kallas sai rahandus-ministriks, erakonna peasekretär Heiki Kranich keskkonnaministriks, erakonna juhatuse liikmed Märt Rask justiits- ja Toivo Asmer port-fellita ministriks. Kultuuriministriks kinnitati Signe Kivi. Riigikogu esimeheks valiti viiendat korda järjest Reformierakonna aseesimees Toomas Savi. Koalitsioonilepingusse sai kirja ettevõtte tulumaksu kaota-mine investeeritud kasumilt.

Läbi 1999. aasta käis valitsuskoalitsioonis tegelikult võitlus koalit-sioonilepingu täitmise ehk ettevõtte tulumaksu kaotamise pärast. Peamiselt Mõõdukad tahtsid tõsiselt ettevõtte tulumaksu kehtesta-mist edasi lükata. Ka meedia ja mitmed ettevõtjad olid skeptilised. Seetõttu oli erakonnale psüühiliselt suureks toeks Äripäeva toetus ja suurt rahuldust pakkus 19. augusti Äripäeva suur esikaas sõnumiga „VÕIT”, kui ettevõtte tulumaksu kaotamine sai kindlaks.

Kohalikud valimised:

„Pole pähklit, mida me katki ei hammusta”Tallinnas 19 201 häält, 12,71 protsenti ja kümme mandaati (volikogus 64 kohta). Tartus 10 214, 32,01 protsenti ja 20 mandaati (volikogus 49 kohta). Võidud linnades: Tartu, Haapsalu, Kuresaare, Paide. Valimis-aktiivsus 49,8 protsenti.

Aastas kaks kampaaniat teha on üsna keeruline ülesanne, seda nii raha kui ideede mõttes. Sellest hoolimata alustas erakond vara-kult. Juba suve keskel tuldi Tallinnas välja reklaamiga „Linna- valitsus sülitab sulle näkku”, mis tekitas tohutu poleemika. Kampaaniategijad aga meenutavad, et sel-liseks rünnakuks oli põhjust rohkem kui küll – linnavalitsus ja linnapea tundu-sid laiemale avalikkusele vaid volikogu esimees Edgar Savisaare etturitena, mis näitas linnavalitsuse aparaadi nõrkust, ega teeninud hästi linnakodanike vajadusi.

Haabersti linnaosa asus juhtima Tatjana Muravjova.

2002. aasta novembris ja det-sembris sai Eesti kutse liituda Euroopa Liidu ja NATO-ga. Suu-re panuse liitumisläbirääkimiste edukaks lõppemiseks andsid Eesti delegatsioone juhtinud peaminister Siim Kallas ja välis- minister Kristiina Ojuland, kes esindasid Eestit ka novembris Prahas NATO tippkohtumisel, kui Eesti sai kutse alliansiga liituda.

Kohalikud valimised:

„Edasi!”Tallinnas 23 254 häält, 15,2 prot-senti, 11 mandaati (volikogus 63 kohta). Tartus 13 961 häält, 39,4 protsenti, 23 mandaati (volikogus 49 kohta). Valimisaktiivsus 52,5 protsenti.

Rännak läbi erakonna 20 aasta jätkub järgmises Reformikirjas.

37EuroopaReformikiri - sügis 2014

Ansipi sõnul on tegu väga tugeva meeskonnaga. Kandidaatide poliitiline tase on erakordselt kõrge: viis endist peaministrit ja neli asepeaministrit. 11 kandidaati on kureerinud majandus- või rahandusvaldkondi, kaheksa seotud välispoliitika ellu-viimisega. Üheksa kandidaati osalesid ka Euroopa Parlamendi valimiste kampaanias. Seega on Komisjoni koosseisu legitiimsus väga kõrge.

E-turg tooks täiendava majanduskasvu

Uue digitaalturu valdkonna asepresident hakkab vastutama Euroopa ühtse digitaalse turu eest. Tema koordineerida jääb ka mitmete teiste volinike töö, kelle vastutusalas on näiteks digitaalmajandus ja -ühiskond, siseturg, õigusküsimused, tööstus, ette-võtlus ja väikeettevõtted, majandus, rahandus, maksundus ja toll.

Ühendatudühtse e-turu suunas

Kas teadsid?

JälgiAndrusAnsipit

Twitteris:@Ansip_EU

Digivaldkonna alla jäävad teemad telekommunikatsioonituru ja autoriõiguste reguleeri-misest, autoriõigustest, andmekaitse ja e-valitsemiseni välja. President Junckeri soov on juba esimese kuue kuu jooksul välja tulla sammudega ühendatud ühtse e-turu suunas.

Digitehnoloogia ja teenuste kasutamine on horisontaalne tegevusvaldkond, mis hõlmab kõiki majandussektoreid ja avalikku sektorit. Lisaks on prognoositud, et ühtse e-turu loomine tekitab kuni 250 miljardi euro ulatuses täiendavat majanduskasvu järgmise komisjoni mandaadi jooksul. Sestap saab ka koostöö Soomest ja Lätist pärit kolleegidega olema uues komisjonis ülioluline.

Eesti kuvandit digiriigina on Brüsselis kindlasti aidanud kinnistada suuresti Ansipi eestvedamisel 2010. aasta juuni ülemkoguks Eesti, Soome, Taani ja Hollandi peaministrite loodud kiri, mis nõudis digitaalse ühtse turu loomist Euroopa Liidus aastaks 2015. See on eesmärk, mida nüüd on komisjonis täitma asutud.

Tunnustus e-Eestile

Ansipi hinnangul on digitaalse ühisturu valdkond väga vastutusrikas ja tema nimetamine selle vald-konna eest vastutavaks Euroopa Komisjoni asepresidendiks on tunnustus Eesti riigile.

Ühtlasi algatas Ansip digitaalse siseturu loomise idee Euroopa Liidu Ülemkogus. Kui praegu on Euroopa siseturg jätku-valt killustunud 28 erinevaks turuks, siis möödunud aasta oktoobrikuisel ülemkogul lepitigi tema eestvedamisel kokku, et tuleb toetada nn digitaalse lõhe vähendamist liikmesriikide vahel. Eksperdid on rehkendanud, et digitaalallkirja kasutuselevõtt annaks Euroopale viie aasta jooksul majanduslikku efekti 250 miljardit eurot.

Euroopa Komisjoni tulevane president

Jean-Claude Juncker on avalikustanud oma meeskonna koosseisu. Ühtse

digitaalturu valdkonna asepresidendi kandi-

daadiks nimetati Andrus Ansip.

Jean-Claude Juncker ja Andrus Ansipühel esimestest töökohtumistest Brüsselis.

2002. aastal andis Andrus Ansip Tartu linnapeana lepingule Eesti esimese digiallkirja. Tartust sai tema ajal esimene linn maailmas, kus osutus võimalikuks mobiiliga parkida.

Kui Andrus Ansip Stenbocki majja tuli, saadeti dokumente valitsusele paberkandjal, misjärel need skanneeriti e-kabinetti ülespanekuks. Tema seadis konkreetse tähtaja, millest alates ministeeriumitelt enam paberdokumente vastu ei võetud. Oli ministreid, kes viimase hetkeni ei tahtnud uuendusega kaasa minna, kuid lõpuks soetasid kõik endale vajalikud ID-kaardid ja süsteemid said ühildatud. Peaministri ametist lahkudes kasutas valitsus juba tahvelarvuteid ja enamasti mobiil-ID-d.

2005. aastal, kui Andrus Ansip oli peaminister, toimusid Eestis maailma esimesed e-valimised.

2007 oli Ansip ise üks esimestest, kes võttis aktiivselt kasutusele isikutuvastamist võimaldava mobiil-ID. Nüüd on mobiil-ID kasutajaid Eestis umbes 40 000 ja selle abil sooritatakse umbes miljon toimingut kuus. Digiallkirju oleme kokku andnud juba üle 175 miljoni, nende kasutamisega säästame iga inimese kohta aastas vähemalt terve töönädala.

Möödunud aastast saame anda ühiselt digiallkirju soomlastega, sellest aastast lätlaste ja leedukatega. Detsembris sõlmisid Ansip ja Soome tolleaegne peaminister Jyrki Katainen maailma esimese digiallkirjastatud valitsustevahelise kokkuleppe.

Andrus Ansipi peaministriks oleku ajal jõustati seadusega Eestis nn üks kord küsimise põhimõte, mis sai teoks tänu toimivale X-tee lahendusele. Samuti sai Eestist maailma esimene riik, kus võeti kasutusele riiklik e-tervise süsteem, sealhulgas digiretsept.

Foto: Lieven Creemers/European Union

39Välispoliitika38 Välispoliitika Reformikiri - sügis 2014

Septembris külastas Eestit Ameerika Ühendriikide president Barack Obama. Milline oli Sinu jaoks visiidi eredaim hetk, mida räägiksid edasi ehk ka oma lastelastele?Sõna otseses mõttes ere hetk oli siis, kui presidendi lennuk maandus tõusva päikese taustal Eesti pinnale. Teine meeldejääv hetk – kindlasti paljudele peale minu – oli tema kõne Nordea Kontserdimajas. See oli nii kõnepidamise oskuse kui ka sisu poolest elamus isegi neile, kes välis-poliitika vastu igapäevaselt suurt huvi ei tunne.

Kaheksa aastat tagasi külastas Eestit eelmine USA president, George W. Bush. Kuidas võrdleksid nende kahe USA presidendi visiidi olulisust Eestile?

Olulisus ja mõju on mõlema visiidi puhul kindlasti suur, kuid seda mõnevõrra erinevas võtmes. Aastal 2006 olime värske NATO liikmesriik ja sellesse seltskonda kuulu-nud kaks aastat. Tollal oli Ühendriikide presidendi visiit meile kui uuele NATO liikmesriigile oluline enesekindluse andmise aspektist. Seekord oli peamine sõnum, et ei ole mingit vahet NATO liikmesriikidel ja nende julgeoleku-tasemetel. Peamine erinevus USA presidentide visiitide vahel seisnes nende üldises keskkonnas. Kaheksa aastat tagasi ei valitsenud meie julgeolekukeskkonnas sellist ärevust ja pinget kui praegu.

Obama visiidiga sooviti kindlasti edas-tada sõnum ka Venemaa liidritele. Kas sõnum jõudis kohale?Ma arvan, et teatud mõttes Obama visiit kordas sõnumit, et Eesti on NATO liikmesriik ja NATO-s on kollektiivkaitse ning kehtiv 5. artikkel. Tema sõnades ei olnud midagi väga uut, mida Venemaa poleks teadnud sama kaua kui meie. Seega, Obama ei esitlenud olemuslikult väga uut sõnumit, kuid see visiit oli üks samm teiste oluliste sam-mude seas, mis Eesti kuulumist nii NATO-sse kui teistesse demokraatlike riikide organisatsioonidesse rõhutas.

Kui kaugele Putin ette mõtleb ja kas tema plaani on võimalik ette näha?Ma arvan, et kellelgi ei tasu väga vaeva näha mõistata-misega, et mida ta nüüd täpselt mõtleb. See, millest saab ja tuleb lähtuda, on tema tegelikud sammud, mis on niigi päris kõnekad. Kui me mõtleme piiride jõuga muutmisele Euroopas ja arvestame ka seda, mida Venemaa on ava-likult kirja pannud ja välja kuulutanud, siis need tegelikult kirjeldavadki suurema ja pikema eesmärgi ära. Võtame näiteks Euraasia Liidu loomise plaani. See oleks iseene-sest täiesti aktsepteeritav, kui sinna kunagi kuulma hak-kavad riigid saaksid valiku teha vabatahtlikult. Kahjuks see aga nii ei ole – Venemaa üritab riike ühinema sun-dida. Lisaks peame meeles pidama kõiki muid välispolii-tika strateegia dokumente, mis räägivad ja on aastaid rääkinud – ka enne praegust Ukraina kriisi – NATO-st kui peamisest välisohust Venemaale. Eks need olegi raamid, milles nad praegu tegutsevad ja suure tõenäosusega ka lähimas tulevikus jätkavad.

Kui suur võib olla Putini lähikond ja mitut inimest ta üldse kuulab?Seda ei tea täpselt keegi, kuid võib eeldada, et see ring väga lai ei ole. Demokraatlikes riikides on otsustajate ring a priori suurem kui autoritaarsetes. Juba sellest sünnib loogika, et mida autoritaarsem režiim, seda väiksem ot-

susetegijate ja nõuandjate ring. Teisalt, võib-olla ei peaks selle lahtimõtestamise peale palju aega raiskama.

Kas EL liidrid on Ukraina kriisist väsinud ja tegeleksid parema meelega kaugemal asuvate kriisikollete lahendamisega?Ma ei üldistaks nii. Kindlasti on inimesed erinevad ka eri-nevate riikide juhtide näol. Ma olen päris kindel, et leidub poliitikuid ja riigijuhte, kes hea meelega Ukraina ja Vene-maa teemadele nii palju tähelepanu ei pööraks, kuid on ka neid, kes saavad aru, et Krimmi annekteerimise ja Vene vägede Ukrainasse sisseviimisega toimunu ei ole ainult Vene-Ukraina kahepoolne konflikt, vaid on palju suurema mõjuga. Kui 20. sajandi üks järeldusi oli see, et tuleb igati hoiduda Euroopa piiride jõuga muutmisest, siis Venemaa tegutsemine Ukrainas on tõestanud meile, et hoolimata sajandi vahetusest ei ole mitte midagi siin muutunud.

Milline on olukord Kiievis ja kuidas mõjutab sõda igapäevaelu Lääne-Ukrainas?Sõjaline olukord halvendab kogu Ukraina elujärge ja seda eeskätt majanduse ja energeetika vaatenurgast, eriti vaadates otsa saabuvale talvele. Peale otsese majandus-mõõtme on konfliktil ka selge psühholoogiline mõju. Ehkki sõda Ida-Ukrainas on lääneukrainlastele kindlasti ebakindluse ja stressi allikas, on see samas liitnud ja konsolideerinud neid, kes näevad Ukraina tulevikku Euroopas. Seda hoolimata kõigist raskustest ja mure-dest, mis juba pikka aega on ses ühiskonnas valitsenud ja rahvast lõhestanud.

Kas Ukraina peab talve vastu? Kuidas Euroopa Liit Ukrainat aidata saab?Peamine küsimus on energeetika. Euroopa Liit on prae-guseks teinud kõik, mis tema võimuses. See puudutab gaasitorusid, mis läbi Ukraina Euroopasse edasi lähe-vad. Nüüdseks on loodud võimalus panna gaas liikuma teistpidi, et Euroopa varudest midagi Ukrainasse saata. Omaette küsimus on, millised on gaasivarud riikides, mis Ukrainaga piirnevad – ehk kas nemad on võimelised Ukrainat niimoodi toetama. Teiseks, loomulikult on energia sõltumatuse saavutamisel palju Ukraina enda kätes, kuid kahjuks ei ole varasematel aastatel neid võimalusi Ukrainas kasutatud. Ei ole moderniseeritud oma energiasüsteemi ega sellega kaasnevat. Selles osas saab Euroopa Liit Ukrainat kindlasti aidata ja rahalist tuge ja teadmisi pakkuda, kuid selge on, et see võtab aega. Selleks, et eeloleval talvel kergem oleks, pidanuks selle teemaga juba mitu aastat varem tegelema.

URMAS PAET:

MA EI OLE KUNAGI KAHEL-NUD NATO KOLLEKTIIV-KAITSE PÕHIMÕTTES

Välisministeeriumis on viimase 22 aasta kõige pingelisemad ja kiiremad ajad. Arvestades meie ajalugu ja geograafilist asetust ning kõikide päevakajakaliste välispoliitiliste sündmuste ajastust, pole imestuseks põhjust. Reformierakonna välissekretär Priit Kallakas küsitles välisminister Urmas Paeti, et saada hinnang Ukraina sündmustele. Võimalik, et selleks hetkeks kui ajakiri lugejateni jõuab, tuleks esitada juba rida uusi küsimusi.

EUROOPA JULGEOLEKUPILT

ON KÜLL OLU-LISELT MUUTU-

NUD, KUID EESTIS ON SIISKI LIIGSELT

VASTUTUS-TUNDETUT

ÜHISKONDLIKU STRESSI TÕST-MIST JA MITTE-

VAJALIKKE SPEKULATSIOONE,

ARVAB VÄLIS-MINISTER

URMAS PAET.

Küsis: Priit Kallakas

Foto

: M

ati H

iis/Õ

htul

eht/

Scan

pix

40 Välispoliitika

Kas EL riigid, kes saaksid gaasi Ukrai-nasse saata, peavad ise Venemaa survele vastu?See võib olla hetkel peamisi küsimusi, kuna EL riikide vahel ei ole piisavalt omavahelisi ühendusi ja kõik riigid, kes saavad gaasi ühest allikast, on väga haavatavad.

Kas oktoobris Ukrainas peetavad parla-mendivalimised on legitiimsed, kuivõrd suures osas Ida-Ukrainas valimisi läbi ei viida?Kui kõikidel aladel, mis on sõjas ja mis on Ukraina kesk-valitsuse kontrolli all, viiakse valimised läbi ausalt, siis on need legitiimsed. See, et osas piirkondades ei saa valimisi läbi viia, ei ole Ukraina süü.

EL püüab Venemaad mõjutada sanktsioonidega. Kas need on tulemust andnud?Ei ole väga tõenäoline, et täna kehtestatud sanktsioonid panevad Venemaa homme Ukraina suunas oma poliitikat muutma. Sellist lineaarset seost kindlasti ei ole.Ükski sanktsioon ei avalda kohe üksühest ja vahetut mõju, vaid on pigem osa suuremast pildist. Pildil on palju muid komponente nagu poliitilised ja diplomaatilised kõnelused ning Venemaa rahvusvahelise autoriteedi küsimus. Viimane väljendub otseselt selles, et G8 orga-nisatsioonist on saanud taas G7, Euroopa Liidu jaoks ei ole Venemaa enam strateegiline partner, NATO-Venemaa koostöö on külmutatud ja palju muid asju veel.

Kehtestatud sanktsioonid avaldavad aga kindlasti mõju. On piiranguid, mis avaldavad kiiremat mõju, nagu on hetkel näha rubla kursi kukkumisest, raha väljavoolust Venemaalt ja toiduainete hinnatõusust, mida Venemaa küll ise endale tekitas. Kindlasti on sanktsioonidel ka pikemaajalisemaid mõjusid. Näiteks kui praegu jäävad tegemata vajalikud investeeringud naftatööstusesse, siis ei paista mõju välja küll homme, kuid see on igal juhul olemas.

Teiseks võib alati küsida, et kui jutt ei aita, siis kas ja mil-liseid mõjutusvahendeid peale sanktsioonide üldse veel on. Siiani ei ole midagi paremat suudetud välja mõelda.Peab arvestama, et on palju rahvusvahelisi organisat-sioone, kus Venemaa on ise liige ja kus otsuseid saab teha nii, et kõik liikmed on nõus. Näiteks palju räägitud jutt ÜRO Julgeolekunõukogus Venemaalt vetoõiguse ära võtmisest ei ole üldse mõeldav, sest sellega peaks

praeguste reeglite kohaselt ka Venemaa ise nõus olema ja enda vastu hääletama.

„Euroopa julgeoleku pilt ei ole enam endine,” seda lauset kuuleb ja loeb praegu pea igast teisest välispoliitilisest kõnest ja artiklist. Kas Eesti julgeolek on praegu ohustatum kui iial varem või tänu liitlaste kohalolule hoopis senisest paremini kaitstud?See sama tõsiasi, et 21. sajandil on Euroopas üks riik valmis teise riigi piire jõuga muutma, on peamiseks sellise jutu allikaks. Kui me räägime, et Euroopa julge-olekukeskkond on muutunud ebakindlamaks ja halve-maks, siis see puudutab loomulikult kõiki, sealhulgas Eestit. Aga kaitstuse poole pealt peab meenutama, et alates 2004. aastast oleme olnud NATO liige ja meile rakendub kollektiivkaitse põhimõte. Ma ei ole kunagi kahelnud, et see kehtib.

Venemaa käitumine ehk polegi nii suur üllatus, kuid ISIS-e esiletõusu ei osanud viis aastat tagasi keegi prognoosida. Kui suur oht on maailmale ISIS?ISIS-el on suur ja kuri potentsiaal, kui talle laial rindel vastu ei seista. Seetõttu on see mure hetkel väga aktu-aalne ja Araabia riigid võiksid ka ise panustada ISIS-e vastu võitlemisse, mitte oodata, et Ameerika nende eest kogu töö ära teeb. Iseenesest selline põhjendamatult romantiline suhtumine kalifaadi ideesse on väga laialt levinud ja see ei ole nii ainult Iraagi ja Süüria küsimus.

Kas senine maailmakord on lõplikult mõranenud? Kas Sa arvad, et aastat 2014 võib tulevikus vaadelda kui uue maailmakorra algust ja senise lõppu a la Rooma riigi langus või II maailmasõja lõpp?Mina ei tahaks teha tohutult suuri sõnu sel teemal. Suurte loosungite paigutamine ei aita millelegi kaasa ja ajab vaid inimesi närvi.

Kas sa tunned, et Eesti ühiskonnas on juba liiga palju paanikat?Tunnetan, et Eesti ühiskonnas on liiga palju vastutus-tundetut ühiskondliku stressi tõstmist, arvamusi ja spekulatsioone ja ennustusi, millest enamik on täiesti mittevajalikud.

Kõik riigid, kes saavad gaasi ühest allikast, on väga haavatavad.

Foto: Darren J. Bradley

ME POLE NII RIKKAD, ET OSTA ODAVAT VENE ENERGIAT

Tekst: Arto Aas, Riigikogu majandus-komisjoni esimees

A astaid on väidetud, et Venemaa ei soovi kahjustada Eesti gaasitarneid ja elektrisüstee-

mi, sest see mõjutaks negatiivselt ka nende enda elanikke, ettevõtjaid ja riigi mainet.

Venemaa–Ukraina hübriidsõja, võõrriigi kodanike röövimise ja põllumajandustoodete

boikoteerimise taustal on selge, et lootused Venemaa juhtkonna „tervele mõistusele”

on tugevasti liialdatud. Venemaa lihtrahva vaesumine, majanduse hävitamine ja paariakuvand

pole Kremlile mingiks takistuseks oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Julgeolekualase

kliimamuutuse tingimustes tuleb Eestil kindlustada täielik energiasõltumatus Venemaast, sest

ilma energiajulgeolekuta pole tagatud ka teised turvagarantiid.

KREMLI POLIITILINE TÖÖRIISTGaasi osakaal Eesti üldises energiatarbimises on alla kümnendiku. Paraku pärineb 100% sel-

lest gaasist Venemaalt ja on üldjuhul Kremli kontrollitava Gazpromi poliitiline tööriist. Gaasiküttel

on oluline roll kodude soojustamisel ja tõrked gaasitarnetes võivad külmadel talvekuudel saada

kiirelt sotsiaalse katastroofi mõõtmed. Alles 2009. aasta talvel peeti maha Venemaa–Ukraina

gaasisõda, kui Gazprom vähendas poliitilistel põhjustel oluliselt Ukrainale tarnitavaid gaasi-

koguseid.

Pole eriti keeruline kujutada ette olukorda, kus Venemaa teatab

gaasitarnete peatamisest Balti riikidele. Ootamatu katkestuse

põhjuseid pole keeruline fabritseerida, olgu selleks siis re-

monditööd trassil, ärivaidlused või tarneraskused. Üha enam

aga tundub, et Kremli peremehed isegi ei vaevu simuleerima,

et järgivad rahvusvahelise õiguse või hea tava põhimõtteid.

Ainus maksevahend on jõud. Balti riigid on seejuures piisavalt

väikesed, et teha nendest „hoiatav näide” tervele Euroopale.

Vene gaasisõltuvuse vähendamiseks tuleb tagada gaasivõr-

gu sõltumatus tarnijatest (vastav seadus jõustub 1. jaanuaril

2015), rajada regiooni alternatiivsed veeldatud gaasi terminalid

ning ühendada Soome, Baltimaade ja Kesk-Euroopa gaasi-

võrgud. Mida paremini on Euroopa gaasiturud integreeritud,

seda keerulisem on neid rünnata. Samuti tuleb soodustada

kodumaise biogaasi tootmist. Meie ei pea loobuma gaasist kui

energiakandjast, me peame lihtsalt tagama varustuskindluse

ja sõltumatuse. Pikaajalisel energiavarustuskindlusel on lisaks

rahvuslikule julgeolekule ka majanduse arengut toetav mõju.

10 AASTAGA ENERGIASÕLTUMATUS VENEMAASTTäieliku energiasõltumatuse tagamiseks tuleb Eesti lahti ühen-

dada ka Loode-Venemaa elektrisüsteemist. Eesti on tänu

põlevkivile elektrit eksportiv riik ja meil on Estlinki ühendus-

tega tagatud ligipääs ka Skandinaavia turule, ometi kuulume

jätkuvalt Venemaa elektrisüsteemiga samasse sagedusalasse,

mis võib muuta meie elektrivõrgud haavatavaks. Ebastabiilsus

oleks seda suurem, kui idanaaber saboteeriks üheaegselt nii

gaasitarneid kui elektrisüsteemi. Riskide maandamiseks tuleb

parandada ühendusi Lätiga, tugevdada võrguautomaatikat ja

rajada idapiirile konverterjaamaga alalisvooluühendus.

Energiasõltumatust suurendavad investeeringud pole kindlasti

odavad ega teostatavad üleöö, pigem käib jutt sadadest miljo-

nitest eurodest kümne aasta perspektiivis. Samas on teada, et

enamik elektrivõrkudega seotud arendustöid tuleks teha nii-

kuinii, energiajulgeolekut eraldi eesmärgiks seadmata. Samuti

on rahalist tuge oodata Euroopa Liidult, kes on energiajulge-

oleku tagamise seadnud oluliseks poliitiliseks prioriteediks.

Julgeolekul on oma hind, vabadus on hindamatu. Nii võib

parafraseerida tuntud inglise vanasõna: me pole nii rikkad, et

osta odavat Vene energiat.

Eesti ja Soome vaheline gaasitrass (d = 0,5 m), mis võimaldab valmimisel tagada riikidevahelise gaasitarne päevase läbilaske-võimsusega kuni 11 miljonit kuupmeetrit.

Projekt on kahasse Soome põhivõrguettevõtjaga Gasum OY, Eesti poolelt veab projekti Eesti gaasisüsteemi süsteemihaldur AS EG Võrguteenus.

Balticconnectori maapealne trass kulgeb läbi Kiili, Saku, Keila ja Paldiski.

Projekti edasised sammud on rahastustaotlused Euroopast ja tulude-kulude analüüs ning seejärel lõplik investeerimisotsus 2018. aastaks, mil ehitus algaks. Balticconnector võetakse kasu-tusse hiljemalt 2021. aastal.

Veeldatud gaasi terminal võimaldab Eestis reaalset konkurentsi Venemaalt pärit gaasile.

Hetkel koosneb projekt kahest terminalist: üks Soomes (Inkoo) ja teine Eestis (Paldiski), mõlemad mahutiparkide mahutavusega 160 000 kuupmeetrit.

Praeguse kavatsuse kohaselt rajatakse mõlemale poole Soome lahte üks terminal. Terminale hakkab ühendama Balticconnector.

Hetkel on veel lahtine, millal tuleb Euroopa Komisjoni seisukoht selle kohta, et LNG terminali toetamist tagada. Riikidevahelised läbirääkimised jätkuvad.

BALTICCONNECTOR

VEDELDATUD GAASI TERMINAL (LNG TERMINAL)

Foto: Ants Liigus/Pärnu Postimees/Scanpix

43Majandus42 Majandus Reformikiri - sügis 2014

Eestis tarbitav gaas pärineb 100% Venemaalt. Foto: Paul Hackett/Reuters

45Noored44 Noored Reformikiri - sügis 2014

Tekst: Joonas Vanto

Noortekogu esimees

R eformierakonna Noortekogu

on pikemat aega intensiivselt

tegelenud valimisea lange-

tamise teemaga. Avalikult

arutlusel olnud uudne idee on leidnud

nii heakskiitvaid avaldusi kui ka vastu-

väiteid. Nüüdseks on aeg sealmaal, et 41

saadikut on Riigikogus ametlikult alga-

tanud seadusemuudatuse, mis loode-

tavasti võetakse esimest korda vastu veel

selle Riigikogu koosseisu ajal. Valimisea

langetamine tähendab ka põhiseaduse

muutmist, mille poolt peab hääletama

kaks järjestikust Riigikogu koosseisu.

Noored tahavad ise ühiskonnas kaasa rääkida

Hirmudest uue seadusemuudatuse ees

muidugi pääsu ei ole. Eks ikka karde-

takse, et valimisea langetamise tõttu

kukub Eesti majandus kokku või pääseb

võimule mõni äärmuslik rühmitus. Tege-

likult muutub vaid see, et ühiskonnas

saab ametlikult kaasa rääkida ja oma

arvamust avaldada rohkem inimesi.

Sel kevadel toimunud rahvusvahelisel

valimisea langetamise konverentsil esit-

les Tallinna Ülikooli õppejõud Anu Toots

uuringut, mis näitas, et Eesti noored

on valmis üha rohkem ühiskondlikes

protsessides kaasa rääkima.

Professor Toots kirjeldas oma ettekandes

rahvusvahelise kodanikuhariduse uurin-

gut ICCS 2009, milles osales märkimis-

väärne osa Eesti noortest ja millest sel-

gus, et noorte huvi poliitika vastu on

suurem kui täiskasvanutel (50% vs 36%).

73% küsitlusele vastanutest plaanis

2011. aastal Riigikogu valimistel osaleda

(tegelik valimisaktiivsus oli 63%).

Küsitlusest osavõtnutest plaanis erakon-

naga liituda lausa 15% noortest. Võrd-

luseks: täisealisest elanikkonnast on

erakonna liikmeks astunud vaid 5,5%.

Kõik need arvud kinnitavad, et noored on

poliitikast teadlikumad kui arvatakse ja

oleksid valimisea langetamise tulemusel

aktiivsemad ühiskonnaliikmed.

Side kodukohaga

Ma loodan, et juba lähitulevikus saa-

vad Eestis hääleõiguse ka 16-aas-

tased kodanikud. Siiani on räägitud

vaid noortele hääleõiguse andmi-

sest kohalikul tasandil. Minu arvates

peaksid noored saama valimisõiguse

ka Riigikogu valimistel, milleks on aga

tarvis põhiseadust muuta. Selle muu-

datusega peaks kindlasti kaasnema

ka kandideerimisea langetamine.

Hääleõiguslikul noorel peab ka endal

olema võimalus kohaliku omavalit-

suse volikokku kandideerida, et seal

nooremat põlvkonda esindada. Eesti

probleem on noorte lahkumine kodu-

kohast ja tagasi ei kutsu neid enam

miski. Kodukoha tulevik ja areng

läheks noortele tunduvalt rohkem

korda, kui nende häält võetaks kuul-

da ja nad saaksid omavalitsuse juhti-

mises ise kaasa lüüa. Oleks ju iga-

vesti uhke, kui üks 17-aastane noor

saab kohalikus volikogus sõna sekka

öelda, milline peaks olema uuenda-

tud noortekeskus või kuhu ehitada

rulapark.

Kodukoha patriotismi mõjutavad mit-

med faktorid, millest üks on kindlasti

teadlikkus omavalitsuse toimimisest,

arenguvõimalustest ja tulevikuvälja-

vaadetest. Seega peab koos valimisea

langetamisega langema ka kandi-

deerimisiga. Vanadel tegijatel on

kindlasti kogemused ja elutarkus,

kuid noored saavad neid täiendada

uute, värskete ja julgete ideedega.

Millised on valimisea langetamise vastaste hirmud?Eestil ei tule „vette hüpata” tundma-

tus kohas. Positiivseid näiteid 16-aas-

tastele valimisõiguse andmisest

leiame nii Euroopast kui ka mujalt.

Seda teed on juba läinud Austria, Bra-

siilia, Malta (jõustub 2015) ja mitmed

Saksamaa liidumaad. Mitte ühtegi

negatiivset tulemit seoses valimisea

langetamisega pole aga täheldatud.

On väljendatud hirmu, et tänu noortele

pääseb võimule üks soosituim era-

kond. Paraku näitab teiste riikide ko-

gemus, et hääled jaotuvad suhteliselt

sarnaselt ülejäänud valijaskonna

valimistulemustega. Pealegi on

16–18-aastaseid Eestis kokku umbes

24 000, mis moodustaks valimisea

langemise puhul tulevikus vaid 2,4%

valimisealisest elanikkonnast.

Tulles tagasi loo alguses mainitud

valimisea langetamisele keskendu-

nud konverentsile, siis leidsid seal

esinenud ja Austria kogemustest

ettekande pidanud teadlased, et ka

Eesti on valimisea langetamiseks

valmis. Seega soovin järgmisele Riigi-

kogu koosseisule kindlat meelt

seaduse heakskiitmisel. Noored oota-

vad seda.

Kõik arvud kinni-tavad, et noored on poliitikast teadlikumad kui

arvatakse ja oleksid valimisea langetamise tule-musel aktiivsemad ühiskonnaliikmed.

47EuroopaReformikiri - sügis 2014

Eestlasele on omane terve talupoja- mõistus, mis uutest asjadest kinni-silmi ei vaimustu, vaid tahab esmalt veenduda, kas neist kasu on. Mäle-tate euro tulekut? Kahtlejaid oli palju ja paljudel on ilusatest Eesti krooni-dest kahju tänaseni. Kolm aastat on aga näidanud, et eurotsooniga liitumine oli õige otsus. Paar aastat tagasi tekitas aga muret elektrituru avanemine. Kardeti, et hinnatõus tuleb suur. Nüüdseks on selge, et kaks merekaablit Soome, mis tagavad varustuskindluse ja seotuse Põhjamaade elektrivõrkudega, hoia-vad hinna stabiilsena. Elekter ei ole Eestis enam kallim kui Soomes.

Lähima 100 aasta parim võimalusNüüd on aktuaalseks saanud meie transpordiühendus Euroopaga. Kui eestlane tahab praegu sõita Euroopasse, on valikuks kas ööpäev autosõitu, millega jõutakse Berliini, või lennureis, mis väheste otseühen-

duste tõttu enamasti ümberistumist eeldab. Keeruline ja kulukas. Eba-piisavate transpordiühenduste tõttu oleme seni Euroopa ääremaa. Koge-sin ise 2010. aasta kevadel, kuidas Islandi vulkaanipurske tagajärjel saabunud tuhakriis ja lennuühen- duse peatumine Eesti maailmast ära lõikas.

Just ühenduste ebapiisavuse tõttu on Baltikumi läbiv Rail Baltic lülitatud Euroopa transpordikoridoride võr-gustikku, mille rajamist Euroopa Liit rahastab. Sellist võimalust ei pruugi tulla lähema saja aasta jooksul. Projektiga on jõudsalt edasi liigutud ja usun, et hiljemalt kümne aasta pärast on võimalik õhtul Tallinnas rongi istudes järgmisel hommikul Euroopa südames olla.

Raudtee ehitamine läbi Eesti on väljakutse nii ehitustehniliselt, sotsiaalmajanduslikult kui ka looduskeskkonda sobitumisega seoses. Kümned koosolekud, mis on peetud, et parima raudteetrassi

leidmiseks vajalikku kompromissi otsida, on nüüdseks jõudmas ühe trassivariandi valikuni. Ei saa mööda vaadata faktist, et Rail Baltica ehitus puudutab päris mitmete perede elukorraldust ebameeldivalt. Võib mõista inimesi, kes ei taha oma tagahoovi raudteed. Kuid mõtlema peaks laiemalt.

Euroopa on palju tihedamini asus-tatud kui Eesti ja seal on kiirraudteed juba aastakümneid olemas. Kesk-konna ja inimasustusega maksi-maalselt arvestav tänapäevane raudtee on võimalik ehitada ka Eestis ja kui see ükskord valmis on, mõistame kindlasti, et see oli õige ja vajalik otsus ning valik, sest liidab Eesti lõplikult Euroopaga – ja Euroo-passe me ju kuulume. Kahtlejatele aga tuleb meenutada, et maailm on suurem kui meie tagahoov. Ja väikeriigina selles suures maailmas hakkama saamiseks on isolatsioon kõige halvem valik.

MIKS VAJAME

RAIL BALTICAT?

RAIL BALTIC

Tekst: Kalle Palling, Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees

Üksteist aastat tagasi, 2003. aasta sügisel, te-gid Eesti elanikud ajaloolise otsuse ja kinnitasid oma toetust Eesti liitumisele Euroopa Liiduga. Reformierakond ütles rahvahääletusele eelne-nud teavituskampaanias, et nagu kala vajab eluks vett, nii vajab Eesti kuulumist Euroopa Liitu, sest – nagu ütles meie reklaamloosung – sees on parem!

Kümme aastat on selle valiku õigsust kinnita-nud. Finantskriis tõi esile kokkulepitud eelarve-reeglite järgimise tähtsuse. Ukraina kriis selle, et Euroopa Liidu paljud riigid sõltuvad Venemaalt tulevast energiast. Euroopa Liidu riigid on erinevad, ühisosa leidmine nõuab sageli kuid kestvaid vaidlusi, aga Eesti on võrdsena laua taga, kus seda ühisosa otsitakse. Mis on palju parem, kui kõrvalseisjana pealt vaadata, kuidas meid nagunii mõjutavaid otsuseid tehakse. Sest osa Euroopast oleksime ka siis, kui Euroopa Liitu ei kuuluks.

Hiljemalt kümne aasta pärast on loodetavasti võimalik õhtul Tallinnas rongi istudes järgmisel hommikul Euroopa südames olla.

Veom

ahtu

de p

rogn

oosi

d

Allikas: AECOMRail Baltica Final Report

Foto

: Pet

ar M

iloše

vic

Toimivat ja keskkonnasäästlikku raudteeühendust on meile vaja mitte ainult majanduslikuks ja inimeste liiku-miseks arenguks, vaid ka julgeolekupoliitilistel kaalutlustel.Rail Balticu elluviimisel on võti eeskätt Balti riikide käes – meie peame ära tegema kodutöö. Ka Soome ja Poola toetavad seda projekti.Rail Balticu projekti aitab ellu viia Euroopa Liidu uus transpordipoliitika ja Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF). Projekti kaasrahastamiseks Euroopa Liidu vahenditest kuni 85% ulatuses peavad Balti riigid (täpsemalt loodav ühisettevõte) CEF esimeses (2014. a avatavas) taotlus-voorus esitama ühistaotluse. Ühisettevõte tuleb luua nii kiiresti kui võimalik. Eesti valit-sus on selleks mandaadi andnud, Euroopa Liidule on vaja rahastustaotlus esitada hiljemalt veebruaris 2015.

Reisijateveoprognoos(päevas)

Tallinn-Pärnu

Pärnu-Riia

Kaupade veoprognoos

kogu trassil(Tallinn –

LT / PLpiir, milj t)

2020 2030 2040

3015 3361 3721

2168 2432 2695

9,8 12,9 15,8

Ühenduste ebapiisavuse tõttu on Baltikumi läbiv Rail Baltic lülitatud Euroopa transpordi-koridoride võrgustikku, mille rajamist Euroopa Liit rahastab. Sellist võimalust ei pruugi tulla lähema saja aasta jooksul.

RIIGIEELARVE MÄRKSÕNAD:

Tekst: Remo Holsmer,Riigikogu rahandus-komisjoni liige

4948 Reformikiri - sügis 2014 MajandusMajandus

SUVISE MAJANDUSPROGNOOSI PÕHINÄITAJADRahandusministeeriumi prognoosi järgi kasvab Eesti majandus tänavu 0,5, järgmisel aastal 2,5 ja 2016. aastal 3,5 protsenti. Selle aasta majanduskasvu prognoosi on ministeerium võrreldes kevadega vähendanud, seda nõrkade kasvunäitajate ja muutunud geopoliitilise olu-korra tõttu. Kasvu toetab eelkõige sisetarbimine, ekspordi kasvu on oodata selle aasta teisel poolel.

Keskmine palk kasvab tänavu kuus protsenti ja sarnaselt ka järgmisel aastal. Palga nominaalkasv peaks veidi kiire-nema, reaalkasv (inflatsiooniga korrigeeritud palk) aga aeglustub veidi. Hindade kasv aeglustub sel aastal 0,3 protsendini, kuid see kiireneb 2015. aastal 1,9 protsendi-ni. Põhilisteks inflatsiooni kiirendavateks teguriteks on energiahindade languse pidurdumine ja toiduainete kallinemine.

Esimest korda annab Rahandusministeeriumi suvisele majandusprognoosile hinnangu ka Eesti Panga juurde loodud sõltumatu eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu arvates on Rahandusministeeriumi majandusprognoos nii majanduse nominaalse kui ka reaalse kasvu ja maksu-

tulude poolest sobiv alus järgmise aasta riigieelarve eelnõu väljatöötamisele. Esitledes oma positsioone Riigi-kogu rahanduskomisjonile, rõhutasid nad ühtlasi ka seda, et valitsus peaks kindlasti jätkama struktuurses ülejäägis eelarvete tegemist.

RIIGI RAHANDUSE TERVISEesti riigi rahandus on läbi aastate heas seisus olnud, nominaalne valitsussektori eelarvepuudujääk on sel aastal küll 0,2 protsenti SKP-st, kuid eelarvetasakaal saavutatakse 2016. aastal.

Kui eelarvenõukogu rõhutas struktuurse ülejäägiga riigieelarve tegemise tähtsust, siis sellest on lähtunud ka valitsus. Täpsustuseks olgu öeldud, et struktuurses positsioonis hinnatakse majandustsükli mõju ja arves-tatakse maha ühekordsete tegurite mõju (näiteks saastekvootidest laekuv ühekordne tulu). Piltlikult öeldes näitab see, kui hea ja jätkusuutlik on riigi rahanduslik olukord. Järgmisel aastal on struktuurne ülejääk 0,8 protsenti SKP-st ja ülejääki jääme ka järgnevatel aastatel.2014. aasta maksukoormuseks kujuneb prognoosi järgi 32,7 protsenti SKP-st ja tööjõu maksukoormus jääb alla

Euroopa Liidu keskmist. Valitsussektori võlakoormus SKP-st ületab sel aastal umbes ühe protsendi võrra re-servide taset ja ulatub 9,9 protsendini SKP-st.

TÖÖJÕUMAKSUD ALANEVADSeptembri lõpus Riigikokku saadetud riigieelarve kesken-dub Eesti julgeoleku tagamisele, vähendab maksukoor-must ja suurendab lastetoetusi. 2015. aasta riigieelarve tulude maht on 8,45 miljardit ja kulude maht 8,54 miljardit eurot (suurenedes praeguse aastaga võrreldes vastavalt seitse ja kuus protsenti).

Olulisemateks maksumuudatusteks on tulumaksu alane-mine 21 protsendilt 20 protsendile, töötuskindlustus-makse langetamine kolmelt protsendilt 2,4 protsendile ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 144 eurolt 154 eu-role. Tööjõumaksude langetamine on olnud üks valitsuse prioriteete ja maksuvaba miinimumi tõstmine avaldab mõju väiksema sissetulekuga inimeste rahakotile.

PANUSTAME JULGEOLEKUSSESelleks, et tagada riigi valmisolek sisemiste ja väliste ohtudega toime tulla, tõusevad kaitsekulud üle kahe protsendi sisemajanduse kogutoodangust. Järgmisel aastal panustatakse riigikaitsele üle 400 miljoni euro. Lisaks katab riik kulud, mis on seotud NATO liitlaste kohalolekuga Eestis.

Sama oluline on tagada sisejulgeolek, selleks eraldatakse riigieelarvest tuleval aastal 425 miljonit eurot, mida on 5,3 protsenti rohkem kui sel aastal. Raha suunatakse piiri tugevdamiseks ja investeeringuteks hoonetesse, opera- tiivtehnikasse ja nutikatesse tehnoloogiatesse, mis aita-vad tõsta inimestele osutatava abi kvaliteeti ja kiirust.

LASTETOETUSED TÕUSEVAD MÄRGATAVALTAvaliku sektori asutuste palgafond suureneb läbivalt vähemalt kolm protsenti, suurema palgatõusu – 4,5 protsenti – saavad lisaks sisejulgeoleku töötajatele õpetajad, sotsiaal- ja kultuuritöötajad. Esimese ja teise lapse toetus tõstetakse 19,18 eurolt 45 eurole, et perede toimetulekut suurendada. Pered, kes vajavad riigi tuge enam, saavad lisaks veel 45 eurot vajaduspõhist toetust nii esimese kui ka teise lapse kohta. Kolmanda lapse toetus tõuseb 76,7 eurolt 100 eurole.

Pensionid tõusevad järgmisel aastal 5,9 protsenti, kesk-mine vanaduspension tõuseb 353 eurolt 374 eurole. Üht-lasi suureneb pensionäride täiendav tulumaksuvabastus, mille tulemusel jääb keskmine pension maksuvabaks. Koolipidajad saavad järgmisel aastal 3,1 miljonit eurot juurde, et kindlustada umbes 22 000 gümnasistile tasuta koolilõuna. Seni on riik toetanud õpilaste koolilõunat põhikoolis ja kutsekeskhariduse tasemel.

Nüüd seisavad eelarvevaidlused ees Riigikogu rahandus-komisjonis ja suures saalis. Riigikogu peaks riigieelarve vastu võtma detsembri esimeses pooles.

RAHVASTIKUJULGEOLEK, MAKSULANGETUSED, LASTETOETUSTETÕUSSeptembri alguses esitles Rahandusministeerium suvist majandusprog-noosi, mille kohaselt tõuseb Eesti majandus järgmisel aastal 2,5 protsenti. Samal ajal jätkusid valitsuses eelarveläbirääkimised ja septembri lõpus saadeti Riigikokku ka järgmise aasta riigieelarve. Majandusprognoosist, mille otseseks väljundiks on riigi tulude hindamine, ja riigieelarvest järgne-valt juttu tulebki.

Universaalsed lastetoetused tõusevad 45 euroni lapse kohta

Gümnaasiumiõpilastele tagatakse tasuta koolitoit

Keskmine vanaduspension tõuseb 353 eurolt 374 eurole. Suurendatakse ka pensionäride täiendavat tulumaksu-vabastust, mille tulemusel on keskmine pension 374 euro ulatuses tulumaksu-vaba.

Tulumaks langeb 21%-lt 20%-le

Töötuskindlustusmakse langeb 3%-lt 2,4%-le

Maksuvaba tulu tõuseb 144 eurolt 154 eurole

Vajaduspõhised lastetoetused tõusevad 45 euroni lapse kohta

50

Reformierakonna vuntsi ja paruka stiilis suvepäevad toimusid sel aastal Viljandi-maal Sammuli puhkekülas. Lisaks sportmängudele ning poliitikatunnile said suve-päevalised nautida suure-joonelist playback showd, kus lavale astusid staarid Anne Veskist Tina Turnerini.Fotod: Helen Kattai

SUVEPÄEVAD

SINA OTSUSTAD, KES ON REFORMIERAKONNA KANDIDAADID RIIGIKOGU VALIMISTEL!

Osale sisevalimistel ja otsusta, kes on Reformierakonna 125 kandidaati 1. märtsil 2015 toimuvatel Riigikogu valimistel.

Kandidaatide esitamine 13.–27. oktooberSisevalimiste I voor 3.–13. november

(sedeliga hääletamine 3.–8. november ja elektrooniline hääletamine 10.–13. november)

Sisevalimiste II voor 8.–18. detsember(sedeliga hääletamine 8.–13. detsember,

elektrooniline hääletamine 15.–18. detsember)

Sisevalimistel osalemise eelduseks on 2013. aasta liikmemaksuvõlgnevuse puudumine. Reformierakonnaliikmemaks on kümme eurot aastas. 2013. aasta liikme-maksust on vabastatud 2013.–2014. aasta jooksul erakonda tulnud uued liikmed ja nende soovitajad.

Vaata ja maksa liikmemaksu mugavalt Oravavõrgus www.reform.ee/intra!

PANE TÄHELE!

REFORMIERAKONNA

VALIMISPROGRAMM JA -NIMEKIRJAD

KINNITATAKSE 10. JAANUARIL 2015

TOIMUVAL ÜLDKOGUL.

Hakka reformikate

fänniks!

Liitu reformikate fännilehega www.facebook.com/reformierakond

ja ole kursis värskete uudistega!