13
Külli Kori, Meelis Brikker Tartu Ülikool

15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

  • Upload
    biodigi

  • View
    245

  • Download
    7

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

Külli Kori, Meelis BrikkerTartu Ülikool

Page 2: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

2

Mida teame?

• Mis on neutraalne regulatsioon?• Mis on humoraalne regulatsioon?

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 3: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

3

Mida teada saame?

• Millest koosneb närvisüsteem?• Milline on närviraku ehitus?• Kuidas toimub närviimpulssi ülekanne?

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 4: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

4

Kesknärvisüsteem

Kesknärvisüsteem

Seljaaju

Peaaju

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 5: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

5

Piirdenärvisüsteem

• Närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.

• Jaguneb:– sensoorne närvisüsteem – retseptoritest

kesknärvisüsteemi signaale toovad tundenärvid.– somaatiline närvisüsteem – kesknärvisüsteemist

skeletilihastele signaale viivad motoorsed närvid.– autonoomne närvisüsteem – näärmetesse,

elunditesse ja silelihastesse signaale viivad närvid.

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 6: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

6

Autonoomsed närvid

• Sümpaatiline närvisüsteem:– stressi ja füüsiline koormus;– kiirendab südametegevust ja avardab kopsutorusid;– valmistab organismi ette kiireks reageerimiseks;– „põgene ja võitle“.

• Parasümpaatiline närvisüsteem:– kõige aktiivsemalt puhkeolekus;– kontrollib seedeelundite talitlust;– „puhka ja seedi“.

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 7: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

7

Närvirakk

Dentriidid

Rakukeha

Müeliintupp

Neuriit ehk akson

Närvilõpmed

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 8: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

8

Närviimpulss

• Piki närvirakke liikuv elektriline signaal.• Põhineb elektrilaengu muutumisel

närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel.

• Puhkeolekus olevas rakus nimetatakse membraanide vahelist pinget puhkepotentsiaaliks.

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 9: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

9

Potensiaali muutus

Signaal

Ioonkanal Ioonpump

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 10: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

10

Potensiaali muutus

• Ioonide liikumine läbi membraani põhjustab membraanipotentsiaali muutuse.

• Ulatuslikku membraanipotentsiaali muutust nimetatakse aktsioonipotentsiaaliks.

• Suure kiirusega piki närvikiudusid liikuvat aktsioonipotentsiaalide lainet nimetatakse närviimpulsiks.

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 11: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

11

Sünaps

• Närvirakkude vaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele.

• Elektriline sünaps – elektrilise laengu edasi andmine

• Keemiline sünaps – ülekande aine ehk transmitteri kasutamine.

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 12: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

12

Sünaps

Looie496

Ülekandeaine ehk transmitter

Põieke

Retseptor

Transmitteri tagasi toomise pump

Kaltsiumi kanal

Erutus

Sünapsi pilu

Külli Kori, Meelis Brikker

Page 13: 15.närvisüstee närvisüsteemi ehitus ja talitus

13

Kokkuvõte

• Närvisüsteem jaguneb kesknärvisüsteemiks (peaaju ja seljaaju) ja piirdenärvisüsteemiks (närvid).

• Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest.• Närviimpulss on piki närvirakke liikuv elektriline

signaal, mis põhineb elektrilaengu muutumisel.• Sünaps on närvirakkude vaheline ühendus, mille

kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele.

Külli Kori, Meelis Brikker