Kinnisvara ja Ehitus aastalõpunumber

  • View
    220

  • Download
    2

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaline lisaleht

Transcript

  • 10. detsember 2014

    teemALeHt

    SUURED KINNISVARAVALED: Kinnisvaraturul kehtivad mitmed suured valged valed neid tuleb teada ja vimalusel vltida. Lk 5 2015 lubadus: ajame dokumendid korda! Lk 4 Arhitekt Must lisab rklikorrustele vrtust. Lk 6

    ARENGUMTTEID: Kinnisvaraturu eksperdid rgivad sellest, mis oli ja vtavad iguse jreldada, mis peaks uuel aastal juhtuma hakkama. Lk 3

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 10. detsember 2014

    sektori thtsaim graafik on kl-laltki sakiline, mis valdkonnaga seotud inimestele vimaldab ela-musterohket telu, ent veidi pi-kema aja peale laiali veetuna an-nab see aegrida meile aimu tsi-asjast, et tehinguid tehakse tna-vugi vrreldes buumiaegsega olu-liselt vhem ning hinnadki ei ole veel seal, kus nad 20062008 olid.

    Mdunud seitsme aasta-ga (2007 olid hinnad ajalooliselt krgeimal tasemel) on inflatsioon teinud oma td jrjekindlalt ning see seletab suurt osa 20092014 hinnatusust.

    Kunagi ehitati mrksa rohkemOleme vaadelnud kaht meeleolu-kat aegrida, millest esimene ni-tab, et ehituses ei ole justkui ki-ge trohkem aeg, ning teine, et kinnisvaras pole vast hullu mi-dagi. Kinnisvarasektor kui nii-sugune on oma tehingumahtu-dega tagasi 2003.2004. aasta-te tasemel; hinnad on testi ju-ba 2006. aasta kandis, ent sellest saab ka tnaseks juba kaheksa aastat mda.

    Mida siis arvata kas kor-tereid tehakse liiga palju vi mitte ja kas hinnad on ikka lii-ga krged?

    Tulenevalt tsiasjast, et pi-kim vrreldav kinnisvaratehin-guid puudutav aegrida ulatub

    teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

    Kinnisvarareklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Mari-Liis Aasme, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

    ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

    Kujundaja/kljendaja: Kristiina Sillandi

    kinnisMte

    Peep Sooman:

    Segaduste aasta

    Lembit tampereLAAM Kinnisvara partner

    eHitUStUrGTeema olulisust kinnitab pilk Eesti majanduse lesehitusele kinnisvaraalane tegevus moo-dustab 12,4 protsenti ja ehitus 7,5 protsenti kogu SKPst; need on nii mahukad valdkonnad, et jvad alla vaid ttlevale ts-tusele ja on seega hed suuri-mad tstusharud Eestis.

    Kinnisvaraalane tegevus ei vrdu korterite rimise ja m-misega ning ehitus ei vrdu ela-mute ehitusega, ent mlemad vrrelduna teiste majandusharu-dega meie mber annavad aimu sektorite suurusest ning olulisu-sest. Seega teeme lihtsakoelise j-relduse, et valdkond on oluline, sest puudutab meid kiki.

    Kui palju siis on palju?Ilma numbreid vi vrdlusand-meid graafikusse passitamata ei ole ka sellisel vitel kuigivrd sisu. Toon siinkohal ra kaks knekat aegrida ks ksitleb ehitussektorit ja kirjeldab vii-mast kmnendit ning teine ela-mispindasid.

    Nib vast mneti llatav, kui sakiline see graafik on talvel ikka ehitatakse vhem kui mit-tetalvel ning sellest tulenev vo-latiilsus kib antud tstusharu-ga kaasa aastast aastasse. Teine asjaolu, mis viimase dekaadi aeg-rida vaadates ilmneb, viitab buu-miaegsele mahtude tipule aasta-tel 20062008, ent aastad 2012 ja 2013 ei ne selles vrdluses-ki kuigi khnukesed vlja ja vii-tavad kige otsesemalt Euroopa Liidu tukefondide toel le ko-duvabariigi taristusse paiguta-tud Euroopa Liidu vahenditele.

    Heidame pgusama pilgu ka kinnisvarasektorile ja kaeme aas-taid 20032014 keskmise hinna ja tehingute arvu likes ning se-da kige kergemini vrreldavas korterite sektoris. Ka kinnisvara-

    Eestis napi 20 aasta taha, mil iseseisvus vimaldas tstusha-rul turumajanduse tingimustes vabalt arenema asuda, ei saa me antud ksimusele kuigi hlpsalt vastata. Ent on siiski ks nitaja, millel meie statistikaamet on sil-ma peal hoidnud oluliselt kauem ning mis oma lihtsuses on pii-savalt knekas, et pakkuda vei-di laiemat perspektiivi meid hu-vitavale ksimusele vastamisel.

    ks jreldustest on vast, et prast taasiseseisvumist pole Ees-tis eriti eluasemeehitusele rhku pandud, sest see pole olnud kuna-gi vrreldaval tasemel ajavahemi-kuga 19601990, seda isegi mitte aastatel 20062008.

    Teine jreldus puudutab kesk-mise eluaseme iseloomu ja vanust: lviosa meist elab mitmekmne aasta vanuses kortermajas ning kui fsilises plaanis pole raud-betoonil ka aastakmnete m-dumisel lagunemise ohtu mr-gata, siis tnapevane arusaam sstlikust ja inimvrsest elu-

    Allikas: statistikaamet 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010

    tuhandeteskik eluruumid

    16

    141210

    86420

    Ehitatud eluruumide arv 1950-2010

    trend

    Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kv 2004III kv 20142010. a kvaratalite keskmine = 100indeks

    hepere-, kahepere- ja ridaelamud

    2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 20140%

    5%

    10%

    15%

    20%

    25%

    A asta 2014 oli kinnisvaraturul vga emot-siooniderohke erinevalt tavaprasest stabiilsest tusust vi langusest ngime lhikese perioodi kestel nii naeru kui pi-saraid. Ja neme edasi ka. Turul valitseb segadus. Pisikeste eranditega vib vita, et viimased 12 aastat

    on kinnisvaraturg arenenud kllalt selges joones olid tusuaastad, languseaastad, seisakuaastad ja jlle tusu-aastad. 2014. aasta erineb nendest seetttu, et vaid he aasta sisse mahtus vga palju vnkeid, mis le pika aja on kaardipaki jlle tiesti sassi ajanud ja turuosalised kukalt kratsima pannud.

    Jtame need vngete phjused seekord krvale po-le mtet uuesti Venemaa mjust ja majanduskasvust r-kima hakata. Faktid on vajalikud, neile tuginemine on avalikes snavttudes lausa indulgentsi juga, aga fakti-de baasil tekkivad emotsioonid on mrksa paljuthendus-likumad ja omavad pikemat mju kui thipaljad faktiko-gumid.

    Mis siis ikkagi edasi saab?Sellele, mis edasi saab, ei oska le pika aja keegi v-

    ga arukat vastust anda. Muidugi, me teame, et jrgmisel-gi aastal tuleb ritulult makse maksta, teame, et vlai-gusseadus tuleb mber teha, teame ka seda, et ports uusi korter- ja broomaju on turule tulemas. Lisaks teame, et Euroopas on intressid nullis ja teoorias peaks see kinnis-varari soodustama. Kuid see kik on siiski teooria.

    Oleme aasta lpus le pika aja olukorras, kus ena-mikele varagruppidele ei julgeta anda ei otsest ostu- ega mgisoovitust. Jah, muidugi on mingid teada-tuntud trendid niteks energiasstlikud uuselamud on jt-kusuutlikumad kui vanad paneelikad ja turule mahub veel hid broopindu ja tootmisettevtted kogunevad ri-parkidesse jne, jne , kuid investeerimisloogika poolest oleme judnud sise- ja vlistegurite koosmjul nullpunkti.

    Ei pankurid, investorid ega ksikisikust tarbijad po-le enam ksmeelel. Keegi ei ennusta kontrollimatut kaost ega ratut kasvu, kuid tnased otsused kiguvad sei-nast seina osa investoreid tmbab turult kogu raha vl-ja, teised matavad seda ulmelistesse projektidesse. ks perekond laenab end kurguauguni kinni, teine vldib vl-ga nagu katku.

    ksmeele puudumine ongi kige kindlam indikaator vitmaks, et revolutsioonilist arengut jrgmine aasta kaa-sa ei too. Analtikud nimetavad praegust seisu veidi to-taka snaga stabiliseerumine. Eesti kinnisvaraturg on prast klluse- ja ikalduseaastaid judnud stabiilses-se arengufaasi, kirjutavad piipu popsivad tarkpead. Ja-ma jutt. Tegelikult vajavad turuosalised selgust, aga mi-da pole, seda pole. Ja nagu ikka teadmatus tekitab hir-mu ning segadust.

    Segadusteajastu on tegelikult huvitav periood. Mida stabiilsem on turg, seda rohkem hakkab kellelgi kuskilt king pigistama. Terve turg on nn kiiret raha tis, mis oo-tab vljumist, stabiilsel ajal aga on vljumine piiratud ja emotsioon venib nagu benji-kumm, kuni kuskil kib vali plaksatus, hinnad lastakse taluvusepiirini alla ja korjatak-se raha kokku.

    Keegi aga teeb selle plaksatuse arvelt vga head ostud ning ongi stabiilsuseajastu lbi. Taas kujuneb vlja aktiiv-ne turg, kus mingi varatp muutub teistest atraktiivse-maks, imagoloogide printerid hakkavad jlle tinti vlja slgama ja tekivad uued muinasjutud unelmate elurajoo-nidest, viljakatest rikvartalitest ning nirvaanalikest kau-bakeskustest, kus ka pimedad saavad ngijateks ning vae-sed kmblevad klluses.

    2015. aasta tuleb veel igatahes ks igav aasta. Natuke laseb nirvaana end siiski oodata.

    Ka 2015. aastal jtkab Peep Sooman kinnismtteks saanud turunhtuste anal-simisega. Peep Sooman on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juht ja Pindi Kinnisvara juhatuse liige. Kinnismtte kolumnis esitab ta isiklikke vaateid.

    KINNISMTETegelikult vajavad turuosalised selgust,

    aga mida pole, seda pole. Ja nagu ikka teadmatus tekitab hirmu ning segadust.

    TURUKOMMENTAAR. Avalikus arvamusruumis ajakirjanduses, sotsiaalmeedias ja seltskondlikus vestluses on kujunenud seisukoht, justkui ehitatakse jlle liiga palju ning korterite hinnad on liiga krged. Kenad julised vljendid, ent klavad kaasa melda soovijale thjalt. Kui palju on siis palju ja mis on liiga palju?

    Eestis ei ehitata leliia

    asemest on mne toeka sammu siiski edasi teinud.

    Vrdleme tegelikke numbreidMa ei tee kesolevaga leskut-set asuda eluaseme suuremahu-lisi arendusprojekte riikliku aren-gukava alusel ellu viima, kaugel sellest. Eluase on lppeks lihtsalt vara ks liikidest ning nudlus ja pakkumine teevad siin lvi-osa tst ise ra. Avalik sektor peab regulatsiooni ja jrelevalve loojana hoolitsema tehtava jt-kusuutlikkuse ning tasakaalus-tatuse eest, et ikka lasteaiad, koo-lid ja spordiklubidki valmis saak-sid ent ldjoontes, kus nudlust, seal ikka ka pakkumist.

    Rkides terminites liiga palju vi liiga kallilt, proovi-gem neile suhtelistele mistetele leida ka veidi numbrilist tuge, mis ulatuvad kaugemale kui mullu vi tunamullu. Me pole viimase 20 aasta jooksul korralikku kin-nisvarabuumi veel ninudki!

    Oleme vaadelnud kaht meeleolukat aegrida,

    millest esimene ni-tab, et ehituses ei ole justkui kige troh-

    kem aeg, ning teine, et kinnisvaras pole

    vast hu