KOLMAPÄEV, 11. juuLi 2012

KINNISVARA EHITUS

Maakatastrisse on kantud 92% Eesti maismaast31. mai seisuga on maakatastrisse kantud 619 188 katastriüksust pindalaga ligi 4,003 miljonit hektarit ehk ligi 92% Eesti maismaast, teatab maa-amet.Sellest tänavu on kantud 4432 katastriüksust pindalaga 26 476,1 hektarit. Maakatastrisse kandmata ehk reformimata on veel ligi 366 000 hektarit ehk 8% Eesti maismaast.Reformitud maast 1,5 miljonit hektarit (34,4%) on maareformi käigus tagas-tatud endistele või õigusjärgsetele omanikele; 983 000 hektarit (22,5%) on erastatud; ligi 1,5 miljonit hektarit (33,9%) on jäetud riigi omandisse ning ligi 36 000 hektarit (0,8%) antud munitsipaalomandisse.Reformimata maast suurem osa jääb riigi omandisse, näiteks looduskaitselis-te piirangutega maad, maardlate alad ning maad, millele maareformi käigus ei ole esitatud tagastamise ja erastamise taotlusi. (PM)

Tallinnas ja Riias kinnisvara väärtus kasvab, Vilniuses kahanebOber-Hausi Balti riikide korterite hinnaindeksi kohaselt tõusis mais võrreldes aprilliga Tallinnas keskmine korteri ruutmeetri hind 0,9% ehk 1106 eurole. Võr-reldes eelmise aasta maiga oli käesoleva aasta mais Tallinna keskmine korteri pinnaühiku hind 8,2% kõrgem.Kesklinna linnaosas langes keskmine hind 5,6%, seevastu Lasnamäel tõusis 1,4%. Mustamäel tõusis keskmine pinnaühiku hind 6,7%, olles aga eelnevad neli kuud langustrendis olnud.Riias suurenes keskmine ruutmeetri hind mais 0,6% ehk 985 eurole ruutmeet-ri kohta. Viimase 12 kuuga on keskmine ruutmeetri hind Riias tõusnud 5,1%.Vilniuses langes keskmine ruutmeetri hind mais 0,4%. Viimase aastaga on kesk-mine ruutmeetri hind Vilniuses langenud 0,5% ehk 1,197 eurole ruutmeetri kohta. (PM)

Eesti Korteriühistute Liit valis suve hakul taas välja Eesti kauneima korterma-ja – võitjaks osutus KÜ Ruila 37 Harjumaal. Maja korda teha ning heas kor-ras hoida saab vaid ühise nõu ja jõuga, usuvad ka-heteistkümne korteriga maja korrashoiu eestveda-jad Õrne ja Peeter Lainde.

Kristel Kossar

K ui Peeter ja tema abi-kaasa Õrne oma pere-ga viie aasta eest kau-

nis Ruila mõisapargis asuvasse majja kolisid, polnud möödu-nud sajandi seitsmekümnenda-te keskpaigas ehitatud elamu just parimas korras – katust oli küll veidi kõpitsetud, kuid kõik muu tahtis tegemist.

«Paar pere-konda niitis ma-ja ümbert muru, aga rohkem kee-gi midagi väga ei teinud,» mee-nutab Peeter. Nii alustatigi elamu juurde kuuluva 17 137 m2 suuruse ter-ritooriumi korrastamisega ning kahe aasta eest tehti algust ka maja renoveerimistöödega. «Tä-naseks päevaks oleme suutnud anda mõisapargile hooldatud ja elamule kauni välimuse,» tun-nevad Peeter ja korteriühistu ju-hi ametit pidav Õrne hea-meelt.

Uudsed süsteemidMaja kõigile elanikele on

eeskätt oluline maja soojusta-mise ja maakütte kasutamisega saavutatud 65-protsendiline energia kokkuhoid. «Kui siia kolisime, oli plaanis viia maja õliküttele, kuid seadmed olid vanad ning kütte hind oleks läinud üüratult kalliks. Tegime otsuse, et maja tuleb enne ära soojustada ning seejärel paigal-

dada kõige optimaalsem kütte-variant maakütte näol,» räägib Peeter, kelle sõnul on niisugu-ne küttesüsteem ennast nende elamu puhul täielikult õigusta-nud.

Uudseid süsteeme kasuta-takse majas teisigi – nii näiteks on ühistu raamatupidamine veebipõhine ning vee- ja kütte-mõõturite näite loetakse Siemensi kauglugemisseadme-tega. «Ees on ootamas trepiko-dade remont, parkimisala laien-damine ja palju muud,» räägib Peeter Lainde.

OmanikutunneÜhistu tegutseb majas juba

aastast 1997, kuid teadmine, et igaüks peab kodumaja eest hoolt kandma, on inimestesse üsna tasapisi juurdunud. Maja-ümbruse muru niitmise eest hoolitsevad elanikud graafiku alusel ise – kel jõud ja oskus vä-hegi lubab, lööb kaasa.

«Oleme ka talguid teinud, maja juures asuva metsatuka saime nii korda,» loetleb Peeter ühiselt saavutatud eesmärke. «Ise peab aga päris palju tunde rassima ja eeskuju näitama, et midagi muutuks ja inimestele kohale jõuaks, et kodumaja hea käekäigu ni-mel tuleb iga-ühel pinguta-da.»

Eesti Korte-riühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul ongi kõige olulisem inimeste suhtumist muuta – nõukoguliku majava-litsuse asemel ollakse juba ise paarkümmend aastat omani-kud ning kortermaja korras-

hoid sõltub enda ehk omanike tehtavatest otsustest.

«Omanik teab ja tunneb oma kodumaja olukorda kõige

paremini. Õnneks leiab ühistu koosolekul järjest enam omanik-ke ühise keele ja otsustab maja renoveerida,» räägib Mardi. Spet-sialisti sõnul on siin oluline ühis-tu juhatuse pidev selgitustöö.

«Kui inimesed mõistavad, et re-noveerimisega hoitakse rahako-tis kokku näiteks kütte arvelt hulk eurosid ning et tänu reno-veerimisele nende omanduses olev kinnisvara mitte ainult ei säilita oma senist väärtust, vaid et selle hind ka tõuseb, pole ju põhjust renoveerimisele vastu seista,» usub Mardi.

Ühistegevus on aga see, mis kortermajast kodumaja teha ai-tab, on Mardi kindel. «Kes ikka ise maja ümber lilli istutamas käib, puhkenurka ehitada aitab või hoovi koristab, sellele läheb kodumaja hea käekäik korda ja ta seisab hea selle eest, et see kõik nii ka jääks.»

Kortermaja saab korda vaid ühisel nõul ja jõul

Möödunud laupäeval, 7. juulil tä-histati ülemaailmset ühistute päeva ning käesolev aasta on ni-metatud ka ühistute aastaks.

Euroopa eluasemevaldkon-na organisatsioonide, sealhulgas ühistute ja kooperatiivide ühen-daja CECODHASi hinnangul aitab ülemaailmne ühistute aasta juhti-da avalikkuse tähelepanu ühistute olulisele rollile ühiskonnas.

Euroopas majandavad elamu-valdkonnas tegutsevad ühistud

või kooperatiivid enam kui küm-met miljonit eluaset. Elanikele tähendab ühistulise tegutsemise vorm enamasti rida eeliseid, sest ühistu lähtub eelkõige elanike huvist, mitte majandusliku ka-sumi suurendamisest. Samuti on oluline see, et liikmed omavad ühistu üle kontrolli, mis muudab ühistute juhtimise paindlikuks ja toetab esilekerkivate probleemi-de kiiret lahendamist.

Ühistud pakuvad oma liikmete-

le võimaluse kuuluda kogukonda ning arendada koostööd elanike vahel. CECODHAS Housing Eu-rope president Vit Vanicek on rõ-hutanud korteriühistute olulisust, tuues mitmel korral hea praktika näiteks Eesti. «Eestis on tugevad ja tegusad korteriühistud, ning see tagab majade korrashoiu,» nentis Vanicek. «Pean korteriühis-tu mudelit Eestile parimaks ning elanikele tasukohaseimaks, kuna seeläbi on tagatud nii elanike hu-

vide esindatus kui ka kortermaja-de olukorra parandamine,» rääkis Vanicek.

Ülemaailmse ühistute aasta märksõnaks eluasemevaldkon-nas on endiselt energiasääst. Vit Vaniceki sõnul on see eriti oluli-ne Kesk- ja Ida-Euroopa riikide jaoks, sest nendes riikides vajab kehvas olukorras elamufond eriti ulatuslikku renoveerimist.

Siiski on Eesti CECODHASi juhi hinnangul eesrindlikumaid

Euroopa riike, kui asi puudutab hoonete energiatõhususe paran-damiseks ette nähtud võimaluste kasutamist, mida pakub Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF).

Eesti Korteriühistute Liidu ju-hatuse esimehe Andres Jaadla hinnangul on mullu viieteistküm-nendat sünnipäeva tähistanud Eesti Korteriühistute Liit praegu üks Eesti tugevamaid katusorga-nisatsioone ja mittetulundusühin-guid.

«Oleme suutnud oma liikme-tele, kes meid usaldavad, suuresti abiks olla – olgu selleks siis ühis-tutele renoveerimiseks mõeldud finantsskeemi väljatöötamine, olulised seadusmuudatused või ka koolitustegevus,» sõnas Jaad-la. «Igal aastal saavad meie juures koolitust tuhanded ühistujuhid. Tänu neile teadmistele on aga sündinud ka hästi juhitud ja ees-kujulikult majandatud, tugevad korteriühistud.»

Eesti korteriühistuid tuuakse maailmale eeskujuks

Maja kõigile elanikele on eeskätt olu-line maja soojustamise ja maakütte kasutamisega saavutatud 65-protsen-diline energia kokkuhoid.

Uudseid süsteeme kasutatakse majas teisigi – nii näiteks on ühistu raamatu-pidamine veebipõhine ning vee- ja küttemõõturite näite loetakse Siemensi kauglugemisseadmetega.

Eesti kauneim kortermaja eest- ja tagantvaates. Fotod: Kristel Kossar

2 11. juuli 2012

kinnisvaratEhingud (ost-müük)mai 2012 / tÄiEndatud

uudisEdonlinE-küsitlus

harju maakond 1289 (+100)* tehingutsh Tallinna linn 896 (+175)* tehinguthiiu maakond 60 (+28)* tehingutida-viru maakond 376 (+77)* tehingutJõgeva maakond 145 (+69)* tehingutJärva maakond 106 (+43)* tehingutlääne maakond 61 (-14)* tehingutlääne-viru maakond 245 (+118)* tehingutPõlva maakond 110 (+27)* tehingutPärnu maakond 175 (+11)* tehingutrapla maakond 112 (+42)* tehingutsaare maakond 148 (+25)* tehinguttartu maakond 363 (+75)* tehingutvalga maakond 96 (+44)* tehingutviljandi maakond 110 (+15)* tehingutvõru maakond 91 (+15)* tehingut

kokku 3487 (+675)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395

Ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391

kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

müügipakkumiste arv / korteridPortaal harjumaa* tallinn Eesti kokkuCity24 1851 6660 14 136soov.ee 701 2170 6289kv.ee 1737 5711 14 616

müügipakkumiste arv / majadPortaal harjumaa* tallinn Eesti City24 1646 757 6065soov.ee 691 286 3224kv.ee 2115 622 8024

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

Andmed seisuga 9. juuli 2012 kell 12.40

müügiPakkumistE arv

kas oled oma kodukoha/elupaiga piirkonnaga rahul?

Juunis langes tallin-na korteritehingute arv 10 protsenti

Tänavu juunis tehti maiga võrreldes 10 protsenti vähem korteritehinguid, mis on siiski pea neljandiku võrra enam kui mullu samal ajal, kom-menteerib 1Partner.

Kokku tehti juunis Tallinnas maa-ameti andmetel kinnis-varaga 821 ostu-müügitehin-gut, mis on 8,4 protsenti vä-hem kui mais. (PM)

EftEn ostis mustika kaubanduskeskuse

EfTEn Kinnisvarafond ostis oma senise suurima investee-ringuna ligi 42 000 ruutmeet-rise netopinnaga Mustika kaubanduskeskuse Tallinnas.

Investeeringuga kasvatas EfTEn kolmandiku võrra fondi poolt hallatava vara mahtu, mis nüüd ületab 70 miljonit eurot, ütles fondi valitseva Ef-TEn Capitali tegevjuht Viljar Arakas. Mustika keskuses on kokku 21 500 ruutmeetrit üü-ritavat pinda. (E24)

vanasse tallinna postimajja tulevad rimi ja h&m

narva maantee 1 asuva en-dise peapostkontori omanik-firma sõlmis rendilepingu jae-kaubandusfirmaga Rimi, mis avab seal oma poe 2013. aas-ta sügisel. Samal ajal laieneb sinna ka rootslaste kiirmoeb-ränd H&M. Eesti Post jääb rentnikuks edasi. (E24)

kinnisvaraarendajad peavad tartu turgu liialt riskantseks

Suurem osa praegu Tartus töös olevatest projektidest valmib käesoleva aasta suvel või sügisel ning seejärel ootab ees vaiksem periood, kuna uusi projekte tuleb peale ük-sikuid, vahendab Domus Kin-nisvara turuülevaade.

Arendajad näevad turule si-senemisel ülemäärast riski, kuna projekti edukas müük võib takerduda liiga kõrge müügihinna taha. Tartu kin-nisvaraturul ollakse võrreldes Tallinnaga hinnatundlikumad, kuid ehitushinnad on samal tasemel. (PM)

Eksitava reklaami eest vastutab maakler

Kinnisvaramaakleri poolt eksklusiivkorterina väljarek-laamitu võib osutuda luk-susoaasiks keset lagunevat maja või korteriks, kuhu päike kunagi ei paista, kirjutavad Hedman Partners advokaadi-büroo advokaat Liisa Linna ja jurist Aira Pedak portaalis ehi-tusuudised.ee.

Eksitav reklaamkuulutus võib aga müüjale kaasa tuua probleeme, sest kuulutuse teksti võib käsitleda kui lepin-gutingimusi.

Maaklerilepingule kohalda-takse nii käsunduslepingu kui maaklerilepingu kohta sätes-tatut. Tehinguobjekti pakku-mine avalike reklaamkanalite kaudu on üldiselt üks maakle-ri kohustusi, mille täitmise kvaliteedikriteeriumeid täp-sustavad käsunduslepingu sätted. Maakleril kui käsundi-saajal on hoolsus- ja lojaalsus-kohustus. (ehitusuudised.ee)

harju maakond 1190 (+57)* tehingutsh Tallinna linn 822 (+72)* tehinguthiiu maakond 60 (+23)* tehingutida-viru maakond 288 (+11)* tehingutJõgeva maakond 87 (-7)* tehingutJärva maakond 78 (+22)* tehingutlääne maakond 99 (-12)* tehingutlääne-viru maakond 147 (+25)* tehingutPõlva maakond 49 (-25)* tehingutPärnu maakond 181 (+9)* tehingutrapla maakond 93 (+19)* tehingutsaare maakond 196 (+51)* tehinguttartu maakond 295 (+49)* tehingutvalga maakond 73 (+13)* tehingutviljandi maakond 147 (+70)* tehingutvõru maakond 72 (+9)* tehingut

kokku 3055 (+314)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratEhingud (ost-müük)Juuni 2012 / EsialgnE

turukommEntaar

71 vastajatwww.e24.ee

Jah, väga rahul - 63.4%

Võiks parem olla - 21.1%

Pole rahul, tahan ära kolida - 15.5%

Igal kevadel, kui lumi on sulanud ja esimesed lil-ledki oma peanupud maa seest välja siruta-nud, saab hoo sisse su-vilaturg. Need väikesed ja veidi suuremad maja-kesed pole ostjate hu-viorbiidis aga enam am-mu vaid puhkusepaika-dena.

Külli FriedrichsonUus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler

O lenevalt hoone asu-kohast ja seisukor-rast võib ostetud

suvila saatus kujuneda väga eripalgeliseks. Kas suvilat ka-sutada edasi puhkamiseks, põllumajanduseks, seda laien-dada või hoopis lammutada ja rajada uus elamu, sõltub palju asukohast ja võimalikest kommunikatsioonidest. Vaat-leme variante, mis on praegu-sel suvilaturul enam levinud.

Linnalähedane puhkekoduKuigi Tallinna piiril asuv

Muuga aedlinn on kunagisest suvilapiirkonnast muutunud üha enam eramurajooniks, on enamik mujal asuvatest daat-šadest säilitanud oma algse funktsiooni.

Mida enam linnadest eemale, seda rohkem toimi-vad need põne-vate nimedega suvilakoopera-tiivid korteri-elanikele mu-gava võimalu-sena linnulau-lu kuulata ja paljajalu murul tatsata. Selli-sel suvisel ühiselul on oma kirjutamata reeglid ja mõned paratamatud seaduspärad, sest elanikkond neis rajooni-des on väga kirju.

Enamasti aga kõik laabub ning soodsa hinna eest linna-kärast eemaldumise võimalus peibutab paljusid inimesi ost-

ma pisikese suvilaköksi, et see korda teha ja siis käia seal oma aega veetmas.

Suvilakooperatiivide suu-rimaks probleemiks on talvi-ne turvalisus, sest enamik ela-nikke läheb talveks tagasi lin-na. Nii puudub hoonetel val-ve ja seetõttu on vargused – mõnikord ka labane vandaa-litsemine – kerged juhtuma.

IseehitajadOmapärase arhitektuuri ja

tihti ka ettejuhtuvatest ehi-tusmaterjalidest rajatud väi-kesuvilate laiendused ehk «aretised» on nüüdsel suvila-turul juba vaikselt kaduma hakkav nähtus, kuid neid tu-leb siiski ette – mida enam linnast eemal, seda rohkem.

Tavaliselt algab olemasole-va hoone laiendamine terras-si kinniehitamisega. Sellele järgneb järk-järgult uute tuba-de lisamine. Kui krunt on kaldega, raja-takse ka pool-korruseid ning vahel «ronib» suvila aastate-ga mäest üles-poole.

Kui varem nägid sellised majad välja väga eklektilised, tihti lausa inetud, siis mida aeg edasi, seda enam on ehi-tuskvaliteet ja väljanägemine paranenud. Rohkem püütakse säilitada hoone ühtset stiili ja sobivust naabermajadega.

Oma köögiviljaaedEndale aiasaaduste kasva-

tamine kaotas vahepealsel buumiga kaasnenud tarbimis-ajastul populaarsust, kuid nüüd, mil toiduainete hinnad muudkui kasvavad ja tulevi-kus hakkame nägema aina enam just sellelt pinnalt tek-kivaid ülemaailmseid kriise, on vaikselt, kuid kindlalt ha-kanud oma aia olemasolu taas

päevakorrale kerkima.Üha enam ostavad noore-

mad linnainimesed, vanema-test rääkimata, omale väikese suvila ka lihtsalt seetõttu, et seal kartulit-kapsast kasvata-da.

Võib ennustada, et toidu-hindade jätkuva kallinemise-ga see trend üha süveneb,

sest Eestis on oskus ise teha ja kasvatada paljuski veel säi-linud.

Vana maha, uus pealeEndiselt ostetakse suvilaid

ka lihtsalt krundi tõttu, kuhu uus, aasta ringi kasutatav era-mu rajada.

Vana maja lammutatakse kas kohe pärast ostu või siis aastate pärast. Viimane va-riant on enam levinud noor-te perede seas, kel raha vä-hem, korterielust villand ning esialgu püütakse maja (üldju-hul tavalisest pisisuvilast suu-rem hoone) aastaringseks ela-miseks kohandada.

Sellise tegevuse peamine põhjus on tavapärases eramu-rajoonis asuvast krundist pal-ju odavam hind. Just nii muu-tus kardinaalselt Muuga aed-linn ja enamik Kakumäe suvi-lakompleksidest.

Suurimad probleemid, mis tuleb enne uue maja ehita-mist lahendada, puudutavad vee- ja kanalisatsioonisüstee-me. Leidub kooperatiive, kus tsentraalne vesi puudub või kui on ka olemas, siis on see saadaval vaid suviti, sest tal-veks keerab kohalik omavalit-sus vee kinni.

Võimalik on rajada salv-kaev, samas kui puurkaevu ehitamine võib olenevalt asustustihedusest ja põhjavee lähedusest maapinnale olla keelatud. Samuti tuleb arves-tada, et veevarustuse saami-seks tuleb koopereeruda naab-ritega.

Suvilaturg on mitmekesineKui räägime suvilaturust,

ei mõtle me selle all enam vaid väikeste majakeste ost-mist suvepuhkuse veetmiseks. See tähendab erinevaid või-malusi, millest paljude puhul on olulisimaks majaalune maa.

Tõenäoline on, et osa lin-nalähedastest suvilakoopera-tiividest muutub tulevikus pi-gem eramurajoonideks, kuhu on rajatud kõik tsentraalsed kommunikatsioonid.

Linnast eemal asuvad su-vilakompleksid saavad aga pi-gem kohaks, kus väikepõllun-dusega tegeleda ja loomuli-kult ka puhata.

Suvilakooperatiividest kujunevad aastaringsete asukatega eramurajoonid

Suvilakooperatiivide suurimaks probleemiks on talvine turvalisus, sest enamik elanikke läheb talveks tagasi linna.

Tavaliselt algab olemasoleva hoone laiendamine terrassi kinniehitami-sega. Sellele järgneb järk-järgult uute tubade lisamine.

311. juuli 2012

4 11. juuli 2012

Riigikogu võttis 6. juunil vastu elektrituruseaduse muudatused, mis toovad tarbijatele kaasa mitmeid olulisi muudatusi.

MooniKa KuKKeAdvokaadibüroo GLIMSTEDTenergiaõiguse advokaat

E simese põhimõttelise muudatusena näeb äs-ja vastuvõetud seadus

ette elektrituru avanemise kõi-gile tarbijaile. Kui praegu osta-vad avatud turult elektrit üks-nes need tarbijad, kelle tarbi-miskohas tarbiti eelmisel ka-lendriaastal üle 2 GWh elektri-energiat, siis 1. jaanuarist 2013 mahulist piirangut enam ava-tud turult elektrienergia ostmi-seks ei ole ja kõik tarbijad saa-vad valida endale ise elektri-müüja.

Avatud elektriturul saab uue seaduse kohaselt elektrile-pingu sõlmida see tarbija, kel-lel on sõlmitud tema tarbimis-koha mõõtepunkti suhtes keh-tiv võrguleping. Iga tarbija võikski üle vaadata, kas tal on olemas kehtiv võrguleping ja kas võrguleping on tähtajatu või tähtajaline.

Üldteenus väiketarbijateleEt kodutarbijad, korteri-

ühistud, korteriomanike ühisu-sed ja madalpingel kuni 63-amprise peakaitsme kaudu elektriühendust omavad äritar-bijad (seadus nimetab neid kõi-ki ka väiketarbijateks), kes ei vali endale elektrimüüjat, ei jääks elektrita, on seadusesse

sisse toodud teine põhimõtte-line muudatus, milleks on üld-teenus.

Lühidalt kokku võttes on üldteenus võrguettevõtja või tema nimetatud müüja poolt väiketarbijale elektrienergia müümine konkurentsiameti kooskõlastatud üldteenuse tüüptingimuste alusel, eraldi üldteenuse osutamiseks lepin-gut väiketarbijal sõlmida vaja ei ole.

Üldteenust osutatakse ju-hul, kui väiketarbija ise endale elektrimüüjat ei vali, kui väike-tarbija ise soo-vibki üldteenust osta või valitud elektr imüüja mingil põhjusel tarbijale elektrit enam ei müü (nt pankrotis-tub).

Üldteenusena müüdava elektrienergia hinna arvutab üldteenuse osutaja elektribörsi hinna alusel, millele ta võib li-sada üldteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulud ning mõistliku ärikasumi.

Uue seaduse rakendussätted näevad ette kõigi suletud turu elektrilepingute automaatse lõppemise 31. detsembril 2012. Kui väiketarbija ei ole sõlmi-nud 2013. aasta 1. jaanuariks elektrilepingut ühegi elektri-müüjaga, osutatakse sellest kuupäevast talle üldteenust.

Äritarbijatel, kelle võrgu-ühendus ei mahu väiketarbija määratluse alla, õigust üldtee-nusele ei ole. Sellised äritarbi-jad ei jää küll ilma elektrita, kui nad endale elektrimüüjat ei va-

li või müüja neile elektri müü-mise lõpetab, kuid elektrihind kujuneb neile bilansienergia hinna alusel.

AndmevahetusplatvormKolmas põhimõtteline

muudatus on elektrituruosalis-te vahelise andmevahetuse tsentraliseerimine. Kui seni toi-mus turuosaliste vahel infova-hetus otse, siis vastuvõetud seadus näeb ette keskse and-mevahetusplatvormi loomise, mis kujutab endast digitaalset

keskkonda, mille kaudu toi-mub elektriturul andmevahe-tus nii elektrimüüja vahetami-seks kui ka mõõteandmete edastamiseks.

Andmevahetusplatvormi loojaks ja haldajaks on süstee-mihaldur Elering AS. Siiski jä-tab seadus tarbijale alles õigu-se küsida oma tarbimisand-meid otse ka võrguettevõtjalt, kes on kohustatud tarbimis-andmed tarbijale andma.

Viimase olulise muudatuse-na tasub tarbija jaoks välja tuua võrguettevõtja- ja müüja-poolsed võrgu- ja elektrilepin-gu lõpetamise uued alused. Ni-melt on uue seaduse kohaselt nii võrguettevõtjal kui ka müü-jal õigus öelda leping üles, kui lepingujärgne tarbimiskoht on võõrandatud ning tarbijal puu-

dub selle kasutamiseks seadus-lik alus.

Elektrimüüja poolt elektri-lepingu lõpetamise aluseid jääb seadusesse järele kaks: elektri-müüjal on õigus leping üles öelda, kui tarbija on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (näiteks on jäänud võlgu) ega ole rikkumist müü-ja antud mõist-liku aja jooksul heastanud või kui tarbija on kasutanud elekt-rienergiat eba-seaduslikult või on tahtlikult või raske hooletuse tõttu kahjusta-nud mõõteseadme plomme või taatlusmärgiseid.

Lisaks seaduses ettenähtud

elektrilepingu lõpetamise alus-tele saavad pooled lepingus kokku leppida ka muid lõpeta-mise aluseid.

Tegevusalused samad kõigileUue aspektina tasuks välja

tuua seaduse alusel tegutsevate elektri jaotajate ja müüjate, kin-

nisvaraomanike ja ühistute tege-vusaluste täpsustamise. Nimelt ütleb seadus, et nii isik, kes väl-

jaspool põhitegevust müüb ja jaotab elektrienergiat talle kuu-luva või tervikuna tema valdu-ses oleva ehitise või kinnisasja piires isikutele, kes seaduslikul alusel seda ehitist või kinnisasja kasutavad, kui ka mittetulundus-ühingud, kes müüvad ja edasta-vad elektrienergiat oma liikme-tele üksnes liikme omandis või valduses oleva korteri, suvila, ga-raaži või eramu elektrienergia varustamiseks, on kohustatud järgima võrguühenduse katkes-tamisel tarbijast tuleneval põh-jusel seaduses sätestatud korda.

Teisisõnu, kui korteriühistu on elektrienergia edasimüüja, siis võlgnikust korteriomaniku elektrivarustuse katkestamisel tu-leb järgida samu tähtaegu ja toi-minguid, mida võrguettevõtjagi peab võrguühenduse katkesta-misel arvestama.

Kui seni toimus turuosaliste vahel in-fovahetus otse, siis vastuvõetud sea-dus näeb ette keskse andmevahetus-platvormi loomise.

Üldteenuse osutamine toimub juhul, kui väiketarbija ise endale elektrimüü-jat ei vali, kui väiketarbija ise soovibki üldteenust osta või valitud elektri-müüja mingil põhjusel tarbijale elekt-rit enam ei müü (nt pankrotistub).

Milliseid muudatusi toob kaasa uus elektrituruseadus?

Kui tarbija jätab elektrimüüja valimata, müüakse talle elektrit üldteenusena. Foto: Toomas Huik

511. juuli 2012

Tallinna Tehnikaülikoolis viidi läbi põhjalik uuring aastatel 1990–2010 kasu-tusele võetud korterela-mute ehitusliku olukorra kohta. Uuringu eesmär-giks oli Eesti erinevates piirkondades kasutusele võetud korterelamute kaardistamine, ehitusteh-nilise seisukorra hindami-ne ja elanike hinnangute väljaselgitamine nende omandis olevate korterite ning hoonete seisundi kohta. Uuringu põhifoo-kuses oli ehituskvaliteet.

rain uusenteemalehe toimetaja

E hitusseadusest tulene-valt on ehitiste puhul kvaliteedi põhikritee-

riumid seotud eelkõige ohutu-se ja energiatõhususega. Kõnes-olevas uuringus on käsitletud just kvaliteedi kujunemist ehi-taja juures ning ehitusprotses-siga seonduvaid probleeme, sest sel etapil avalduvad kõiki ehitamisega seotud osapooli ühendavad probleemid kõige selgemalt.

Kuna uuring on väga ma-hukas, vaatame lähemalt torus-tikke puudutavaid probleeme ja statistikat. Tulemuste selgita-misel on abiks ekspert Marek Plaamus rahvusvahelisest plasttorulahendusi pakkuvast ettevõttest Uponor.

Millisel ehitusperioodil tekib kõige rohkem probleeme?

Ehituse ajal oli veevarustu-se ja kanalisatsiooni probleeme keskmiselt 2,4% ning kütte, ventilatsiooni ja jahutuse prob-leeme 4,8%. Kokku seega üle 7%.

Ehitise üleandmisel selgu-nud probleemidest moodusta-sid veevarustuse ja kanalisat-siooni mured 5% ning kütte, ventilatsiooni ning jahutuse probleemid 10%.

Garantiiaegsetest kaebustest oli aga juba üle 35% seotud just ehitise eriosade-ga, st vee- ja ka-nalisatsiooni ning kütte ja ventilatsiooni-ga. Selles osas olid sagedase-mad puudused seotud torustiku ühenduste ja kinnituste püsivuse, reguleeri-tavuse ning müratasemega.

Karta on, et probleeme ilm-neb veel ka pärast ehitajagaran-tiid (24 kuud). Seega on hästi oluline valida tooted ja lahen-dused ettevõttelt, kes tagab suurima kindlustunde murede korral.

Millele toetuda ja kust saada tuge?

Üheski uuritavas ehitusette-võttes ei koondatud garantiipe-rioodi lõpuks probleeme ühte nimistusse ega analüüsitud nende tekkepõhjuseid ja või-malikke meetmeid sarnaste probleemide ärahoidmiseks tu-levikus. Seega korduvad suure tõenäosusega samad problee-mid ka järgmise objekti ehitu-sel. Parema tulemuse saavuta-miseks oleks siiski oluline kasu-tada vana tarkust – õppida oma vigadest.

Paljuski on abiks ka korrali-kud juhendmaterjalid ning teh-niline tugi. Materjali ja ehitus-

toodete tootjate juhendid ma-terjalide õige paigaldamise koh-ta on saadaval enamasti nii pa-ber- kui digikujul.

Muutunud on ka suurema-te materjalitootjate ja müü-giesindajate hallatav süsteemi-toodete konsulteerimissüsteem (tootetugi, tooteinfo, tehniline teave, tootekoolitused, toodete paigaldus-, kasutus- ja hooldus-juhendid). Kõige kiirem viis saada erialast nõu on pöördu-da ehituskauplustes töötavate spetsialistide poole.

Millises ehitusetapis tehakse üldjuhul vigu?

Nagu eelnevast võib lugeda, on palju probleeme ilmnenud juba valmis hoonete juures ehk garantiiajal – ka torustike pu-hul. Kvaliteetsete materjalide ja lahenduste tootjad ning pakku-jad annavad garantii vaid ter-viklahendustele.

Kui ehitaja soovib ühe süs-teemi ehitusel kasutada erine-vate tootjate komponente, võib tulemuseks olla tootjagarantii kaotamine. Parimad tootjad annavad süsteemilahenduste puhul vastavustõenduse süstee-mi sertifikaadi ainult sellistele lahendustele, milles on kasuta-tud tootjafirma enda materjale või konkreetseid lubatud asen-dusi.

Torustik on hoones üks tähtsamaid osi, kuna veekah-justused on kõige kulukamad. Kõige kindlam viis garanteeri-da endale südamerahu, on ka-sutada kogu süsteemis ühe tootja lahendusi või tootja poolt lubatud asendusi.

Nii ei riski lekete ega tootja-garantii kaotusega. Miksides erinevate tootjate tooteid, ei tea kunagi lõplikku tulemust ette. Ka siis, kui surveproovi käigus midagi ei juhtu – aasta-te jooksul võivad siiski ühen-dused lekkima hakata.

Ka tööriistadest oleneb pal-ju. Need peavad olema korras ja hooldatud. Selleks, et tagada parim tulemus, oleme aastaid korraldanud komposiittoru presside tasuta tehnilist ülevaa-tust.

Pressi omanikud tulevad kokkulepitud päeval kohale ja

tööriista tootja esindaja kont-rollib kohapeal pressi üle.

Kui press on korras või va-jab lihtsamat hooldust, saab pressi omanik selle ka kohe ta-gasi. Ülevaatust jääb kinnitama kleebis ja ülevaatusakt. Kui tu-vastatakse, et press vajab suure-mat remonti, jääb press meist-ri kätte ja see saadetakse klien-dile hiljem tervena tagasi.

Mida öelda sisekliima kohta?Hea sisekliima vähendab

haigusi, tagab mugavustunde ja soodustab tööjõudlust. Sise-kliima ja sellega kaasnevad probleemid mõjutavad oluliselt neis ruumides viibivate inimes-te enesetunnet, tervist ja töö-võimet.

Sisekliima määravad järg-mised tegurid: õhutempera-tuur, kiirguspindade tempera-tuur, õhu suhteline niiskus, õhu liikumiskiirus, õhu puh-tus, müratase, valgustatus, mil-lele avaldavad mõju ka inimes-te liikumise aktiivsus, riietus, sugu, vanus jm.

Sisetemperatuur on peami-ne soojusliku mugavuse indi-kaator. Ehk siis suurt tähelepa-nu tuleks pöörata elamute küt-tesüsteemidele.

Korterelamutes kasutatakse peamiselt kahe toru süsteemi. Kui uut korterelamut projektee-ritakse, tuleks radiaatorkütte graafiku valikul eelistada mada-lama temperatuuriga küttegraa-fikut (näiteks 60-40 kraadi) või võimalusel kaaluda põranda-kütte lahendust. See annab või-maluse soojuspumba kasutami-se korral utiliseeritavat soojust tõhusamalt taaskasutada.

Sagenenud on küsimused radiaatorkütte ümberehituseks põrandakütteks. Alati pole see aga võimalik. Takistuseks võib saada küttepüstikute asukoht või soojustehnilised parameet-rid. Kindlasti ei saa juhtida liialt sooja vett põrandasse ja kasuta-ma peaks segamissõlme – see tä-hendab, et lisandub ringlus-pump ning mõtlema peab teh-nilisele lahendusele, kuhu kõik paigutada. Lihtsam on selliseid

asju kavandada, kui on käsile võetud korteri kapitaalne reno-veerimine.

Üha enam korteriühistuid mõtlevad ka alternatiivsetele soojusallikatele. See ei tähenda, et olemasolevast küttesüstee-mist loobutakse, vaid teatud osa küttevõimsusest kaetakse oluliselt odavama kütteenergia-ga. Tippkoormuste korral katab vajadused olemasolev soojusal-likas.

Kokkuvõttes võib öelda, et buumi ajal ehitati võimalikult suure ärikasumi nimel, aga nüüd on järjest rohkem haka-tud ehitama energiasäästliku-maid korterelamuid. Kindlasti ei ole unustatud ärikasumit, aga kuna klient on teadlikum, ei saa talle igasugust kinnisva-ra lihtsalt müüa.

Suuremat tähelepanu pöö-ratakse sisekliima tingimustele ja uuritakse ehitajate ning ma-terjali pakkujate usaldusväär-sust ja garantiitingimusi. See-ga näitab trend aina kvaliteet-semate elamute ehitust.

Üheski uuritavas ehitusettevõttes ei koondatud garantiiperioodi lõpuks probleeme ühte nimistusse ega ana-lüüsitud nende tekkepõhjuseid.

Uuring: Eesti ehituskvaliteet liigub tõusvas joones

Õigesti paigaldatud kvaliteetne torustik ning hea sisekliima on kvaliteetse hoone olulisteks osadeks. Foto: Uponor

6 11. juuli 2012

Kirjutame riigikohtu otsusest haldusasjas nr 3-3-1-4-12. Tegemist on nii kinnisvara kui ka ehi-tamist laiemalt puuduta-va kohtulahendiga käes-oleva aasta märtsist, mis omab tähtsust eeskätt nende jaoks, kelle elamu-krundiga piirnevale tüh-jale krundile soovib krun-diomanik asuda ehitama.

Karl KasK ja ain KalMeAdvokaadibüroo LEXTAL partnerid

K ohtuvaidlus sai al-guse sellest, et naab-rid ei nõustunud

tühja elamukrundi maapin-na tõstmisega kahe meetri võrra ega sellega, et kohali-kult omavalitsuselt ehitus-loa saanud krundiomanik soovib end naaberelanikest isoleerida kõrgete betoon-müüridega.

Naabrid väitsid, et detail-planeeringuga lu-batud kahekord-se elumaja ase-mel soovitakse tegelikult ehitada ko lmekordne ning ühte maa-pealset korrust varjatakse maa-pinna tõstmise abil, milleks veetakse krundile umbes 260 autokoormat täitepinnast ja mulda.

Naabrid heitsid kohalikule omavalitsusele ette, et elamu-kompleks on piirkonnas pret-

sedenditu ning ei arvesta koha-likku ehitustava.

Lisaks hea ehitustava järgi-mise kohustusele viitasid naab-rid 11 aastat tagasi kehtestatud detailplaneeringule, mis lubas vaid kahekordse elamu ehita-mist ja krundi täisehitamist 1/3, mitte 2/3 ulatuses.

Naabrid said õiguseNaabrid leidsid, et kohalik

omavalitsus poleks tohtinud ehitusprojekti aktsepteerida ja projekti elluviimine vähendab nende kinnisvara väärtust.

Kuna seaduse kohaselt tu-leb ehitusloa vaidluse lahenda-miseks pöörduda halduskoh-tusse, esitasid naabrid kaebuse Tallinna halduskohtule.

Kohalik omavalitsus oli naabritega vastupidisel arva-musel, kaitstes kohtus seisu-kohta, et ehitusluba on väljas-tatud seaduskuulekalt ja kelle-gi õigusi ehitusluba ei riku. Ehitusloa saanud kinnistu omanik püüdis kohut veenda selles, et krundi täisehitamise puhul tuleb arvesse võtta ai-nult elumaja alune pind ja

maapinna tõstmise näol on te-gemist üksnes moodsa aiaku-jundusega.

Naabrid rõhutasid kohtus, et kogu tegevus, mida krundil kavatsetakse, on ehitusseadu-se mõttes ehitamine ning see-juures ei ole vahet, kas kivik-

taimla rajamise sildi all toi-mub ehitamine mullast või muust materjalist.

Esimese astme kohtus võit-sid naabrid ja teises astmes ko-halik omavalitsus. Keeruka õi-gusliku vaidluse lahendas lõp-likult riigikohus, kes jättis jõusse esimese astme kohtu ot-

suse ning tunnustas naabrite õigust sellises olukorras koh-tusse pöörduda.

Otsuse olulisusMiks on see riigikohtu otsus

oluline? Esiteks seepärast, et maja mulla alla peitmine ei ai-ta ning «juriidiliselt on kõik

korrektne» skeem ei tööta alati õlitatult.

Teiseks seetõttu, et kohtult on võimalik saada efektiivset kaitset ka selleks, et hoida ära oma kinnisvara väärtuse vähe-nemine.

Kolmandaks sai kinnitust, et hea ehitustava ei ole sisutühi sõ-

napaar, milleks see varem on pahatihti kippunud jääma. Rii-gikohtu seisukoha järgi hõlmab hea ehitustava nõuet, et kavan-datav ehitis sobiks ümbritseva keskkonnaga ning ehitusloa andmisel peab kohalik omava-litsus analüüsima ja põhjenda-ma kavandatava ehitustegevuse vastavust piirkonna heale ehi-tustavale. Seda kohalik omava-litsus antud juhul ei teinud.

Õigeaegne vaidlustamineSee vaidlus näitab ühtlasi, et

oma õiguste kaitsel tuleb olla aktiivne. Kui ülaltoodud näite puhul ei oleks naabrid osalenud ehitusloa andmise protsessis ning ei oleks ehitusluba õigel ajal kohtus vaidlustanud, oleks elamukompleks koos müüride-ga valmis ehitatud ja naabrite kinnistute väärtus selle tulemu-sena oluliselt madalam.

Lisaks tuleb ehitusloa vaid-lustamise puhul rõhutada kii-rust, sest kaebus loa tühistami-seks tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul loa teatavakstege-misest. Kuna ehitusluba tehakse üldjuhul teatavaks ainult loa saa-jale, mitte naabrile, tuleks astu-da koheseid samme selleks, et lu-ba kohalikult omavalitsuselt väl-ja nõuda ja kohtus vaidlustada.

Ehitusloa õigeaegne vaidlus-tamine on oluline, sest kaebe-tähtaja möödalaskmisel pole enam võimalik nõuda ehitusloa tühistamist ja selle loa alusel ehitatava või juba valminud ehitise lammutamist, sest selli-ses olukorras astuvad mängu muud õiguspõhimõtted, eeskätt õiguskindluse põhimõte, mis kaitseb juba ehitusloa saajat.

Detailplaneering ja ehitustavad maksavad kohtus

Kohtult on võimalik saada efektiivset kaitset ka selleks, et hoida ära oma kinnisvara väärtuse vähenemine.

Kui ehitustegevus rikub naabri õigusi, võib enne kopa maasse löömist pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Foto: Margus Ansu

8 11. juuli 2012

Sellest hoonega liituvast, katusega kaetud lahtisest või akendega eesruumist, mõisa- ja suvilaarhitek-tuuri ilmingust sai 19. sa-jandi lõpul ja 20. sajandi alguses ka eestlaste ela-mu pärisosa, kommen-teerib kolmeosalise albu-mi «Eesti taluhäärberid» koostaja, Eesti Vabaõhu-muuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi.

ti ina KolKPostimees

H eiki Pärdi sõnul oli toona veranda moeasi ja vaata et

kohustuslik lisand Baltimaade eramute juures, asugu need lin-nas, alevis või külas. Nii ühe- kui kahekorruselisi palkoneid või rõdusid ei ehitatud ainult kuurordivillade, aedlinnaera-mute ja taluhäärberite külge, vaid sobitati ka rehemajade külge.

Muidugi polnud sellised ti-hedaruudustikuga akende ja kergkonstruktsiooniga edevad, kuid prestiižsed ruumid üldse otstarbekad, kuna talviti jäid külma tõttu ra-kenduseta, suviti aga küttis päike läbi klaasi «õue-toad» kuumaks.

Aga just klaa-sid tegid veran-dad võluvaiks. Aknaruudustikes kasutatud värvi-listest klaasidest moodus ta tud mustreis väljendasid ehitus-meistrid oma ilumeelt. Paraku on tänapäeval säilinud vaid ük-sikud originaalsete vitraažide ja/või eritoonides ruudustikega palkonid, mis on üle elanud nii laastavad maailmasõjad, küü-ditamised kui ka kollektivisee-rumise, lisab Pärdi.

Üldjuhul avanesid veran-dad aia poole. Sageli olid need maamajade juures tillukesed elamut ja hoovi ühendavad ruumid vaid paariruutmeetrili-sed – sealt sai vaid läbi käia.

Mõisalossidest eeskuju võe-tud villamõõtu häärbereis olid verandad aga nii avarad ja uh-ked, et neid kasutati soojal ajal söögitoa või salongina. Sõltu-mata ruumi suurusest ilmesta-sid igat verandat lopsakad toa-lilled: sada aastat tagasi olid moes kummipuu, toakask, mirt, jõulukaktus jpt.

«Verandad on aja jooksul teisenenud,» nendib sisearhi-tekt Ivi-Els Schneider. «Kui mõ-nikümmend aastat tagasi pro-jekteeritud majades kordub ik-ka ja jälle armastatud valguse-küllane veranda-motiiv – kas luk-susliku elamu tal-veaiana või ma-jast väljaulatuva osa aknaseinaga ruumiosana –, siis tänapäeval võib üleni klaasseintega eramu olla ise kui veranda.»

Vana ja uus koosVäärikaid maju renoveeri-

des peab võimalikult palju al-gupärast säilitama. Viimase poole sajandi jooksul on muu-tunud ehituskonstruktsioonid ja -materjalid, samuti inimeste elustiil.

Elamispinna laiendamise nimel lammutatakse veranda ja toa vaheline sein kas täielikult

või osaliselt ning nn külm ruum soojustatakse nõueteko-haselt. Lisaks põrandapinna suurenemisele muutuvad ruu-mid ka valgusküllasemaks, tõ-deb sisearhitekt, kes oma 1928. aastal ehitatud taluhäärberi mõõtu majja jättis külma ve-randa alles. Ruumipuudust pol-nud ja kahju oli vanu väärikaid aknaid soojustada või uute vas-tu vahetada.

Schneiderid lasid oma ma-ja vanad puitaknad hoopis res-taureerida. Veranda toredate väikeste ruutudega akende taas-tamine oli küll kulukas, aga neis on säilinud endisaegse meistri käejälg.

«Vanad puitaknad on nii-võrd armsad ja nende algelised liivateradega klaasid lausa pil-kupüüdvad. Tänapäeva mõis-tes on sellised vanad veran-daklaasid täiesti öko,» kiidab si-searhitekt ning tõdeb, et para-ku oskavad neid asju vaid tead-likumad hinnata, hoolimatu-mad viskavad vanad minema ja panevad pakettaknad ette. Nüüdisajal võib kõikjal steriil-set ja sillerdavat näha.

«Meil on kohustus vanu ve-randasid – milles kätkeb osa meie arhitektuuriloost – säilita-da,» rõhutab Schneider.

Möödunud sajandi esimesel poolel kititi aknaklaasid raami

külge, tänapäeval võib neid ka peenikeste puitliistudega kinni-tada. Igasuguseid pragusid ja auke aknaraamides soovitavad asjatundjad täita nn autopaht-liga.

Mida teha põranda ja seintega?

Kui originaalne laudpõrand on ajahambast puretud ja ära vajunud ning see tuleb uuega asendada, siis võib puidu ase-mel kasutada ka keraamilisi plaate (kivipõrandat).

«Veranda on ju niisugune koht, kust käiakse kogu aeg ae-da ja vihmaste ilmadega tuuak-se sealt pori tuppa – nii et ke-raamilistest plaatidest põrand, mida on kerge hooldada, sobib sinna väga hästi,» arutleb sise-arhitekt.

Kõige parem on muidugi säilitada vanu puitpõrandaid ja hooldada neid nagu muiste: ai-nult keeva vee ja seebiga küüri-tuna on nad valged ja ilusad, neid pole vaja isegi lakkida. Verandapõrandat õlitada pole

mõtet, sest õli võtab päris pal-ju tolmu kinni. Kui on korralik tuulutus, siis märjaks saades ei juhtu puiduga mitte midagi.

Puitpõrandaile võib tagasi-hoidlikke ornamente või lilli maalida, käiguteele võib panna kaltsuvaipu või kookosmatte jt naturaalseid punutisi, pakub Schneider ja jätkab, et tavaliselt värvitakse veranda laudisega kaetud seinad heledaks või ak-naraamidega ühte värvi val-geks. Tapeetida on verandat

mõtet ainult siis, kui see on tuppa avatud ja soojustatud.

«Verandaaknaisse pannakse vitraaže ja sageli eksponeeritak-se interjööris mitmesugust tarbe-kunsti – kirju tapeediga on seda keerulisem esile tuua. Samuti po-le sinna mingeid kardinaid vaja. On ju veranda päikseruum, kus kõik võiks olla õue avatud,» an-nab sisearhitekt nõu.

Kui veranda on suurem, võiks sinna sobiva mööbliga õdusa istumisnurga kujundada, kus on mõnus raamatut lugeda, väikese seltskonnaga veini võtta ja maailmaasju arutada. Roman-tiliste hetkede nimel tasub vae-va näha.

Kui veranda ongi talvel külm, ei maksa seda muuta ko-likambriks. Talveõhtutel võiks seal vilkuda küünlatuluke ning jõulude aegu on veranda tore koht kuuse, lihavõtete aegu aga sobiliku kompositsiooni jaoks.

Kui veranda on suurem, võiks sinna sobiva mööbliga õdusa istumisnurga kujundada, kus on mõnus raamatut lugeda, väikese seltskonnaga veini võtta ja maailmaasju arutada.

«Meil on kohustus vanu verandasid – milles kätkeb osa meie arhitektuuri-loost – säilitada,» rõhutab Schneider.

Võluv veranda – edev suvetuba väärib väärtustamist

Sadevälja aiandustalu häärberi renoveerimise käigus ehitati perenaise soovil maja otsa ka palkidest veranda - nagu muistsetes talumajades, et seal toalilli kasvatada. Foto: Mihkel Maripuu