Kinnisvara ja Ehitus august 2015

  • View
    219

  • Download
    1

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe katuste ehitamise ja renoveerimise teemaline lisaleht

Transcript

  • kohustuslik energiamrgis Seismajnud kinnisvaraarendused

    on moraalselt vananenud. Lk 2 Hooldatud prand kestab aastaid. Lk 4 Retrokraanikauss kodusisustuses. Lk 5 Vesi uputab ja rikub kinnisvara. Lk 6

    kaur kajak: hakkame

    kontrollima energiamrgise

    olemasolu kinnisvara-

    kuulutustes. lk 2

    12. august 2015

    tEEMaLEHt

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 12. august 2015

    ga, poest vlja sites on vrtu-sest 20% vhemalt linud. Kuid jllegi, ka kallimate autode mude-litega kipub vrtus isegi natuke tusma, enne kui langema hak-kab. Samas tuleb mainida, et ldi-se arusaama juures ehitusprojekti vrtusest soovitakse Eestis telli-da Lada hinnaga ehitusprojekte.

    Aastate taguste ehituslubade alusel ehituste jtkamine ning htlasi vananenud ehitusdoku-mentatsiooni kasutamine avaldab vahetut mju hilisemale kasuta-jale, sest viimaste aastatega on kardinaalselt muutunud arusaa-mad hoonete energiathususest, hoone tehniliste seadmete auto-maatikast, arukast ehitamisest ja targast ehitisest. Ka siis, kui pro-jektdokumentatsiooni mningast kosmeetilisust lisatakse, ei saavu-

    toimetaja Juuli Laanemets, juuli.laanemets@postimees.ee, tel 666 2194Kujundaja/kljendaja: Kristiina Sillandi

    Kinnisvarareklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Mari-Liis Aasme, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

    Ehitusreklaam: tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

    Enamasti ehitusprojekt, mille jr-gi pole ehitamist alustatud, kao-tab ajas oma vrtust. See on loo-mulik, sest aastatega muutuvad nii materjalid, tehnoloogia, mit-mesugused nuded kui ka aru-saamad. Kindlasti muutuvad ehi-tusprojekti osad erinevalt: arhi-tektuuriga vib isegi olla nnda nagu veiniga ehk on kpsemise ning siis vrtuse kasvu periood. Teisalt on tehnilisemate ehitus-projekti osadega nagu autoostu-

    K innisvara mes vi rentides kohustab seadus kinnisvara omanikku esitama ju-ba kuulutuses energiamrgise andmeid. Kenasti on seaduses nude selgituseks kirjutatud, et vimaldada huvitatud isi-kul teha teadlik valik. Portaalides kinnisvarakuulutu-si vaadates avaneb aga hoopis teine pilt. Osa uusehitis-test ei anna ostjale korteri energiathususest silpigi in-fot. Helistades nende kuulutuse peale ja uurides ette-vaatlikult energiamrgise kohta, tuli vastuseks kahe-sugust juttu. Nii selgus, et suuresti on tegu enne masu ehitusloa saanud ehitistega, mis nd majanduse elav-nedes katuse alla on saanud. Poetakse asjaolu taha, et enne 2009. aastat vormistatud ehitusload ei nudnud energiamrgist. Unustatakse aga, et ilma energiathi-seta ei tohigi kinnisvara ma. Teised mjad hmasid umbkaudsest thele vastavusest, lihtsalt tagantjrele pole keegi mrki taotlema hakanud. Siingi oli tegu en-ne masu vlja antud ehitusloaga.

    Seega kutsun ostjaid les kriitiliselt vaatama uus-ehitise ajalugu, millal on maja planeeritud, kas tehni-lised lahendused on kaasaegsed ja vastavad nuetele. Huvi prast viks ksida uue majaosa vi korteri m-jalt, kas lisaks energiamrgisele on teostatud ka suvise lekuumenemise temperatuurisimulatsioon. See nue on juba 2008. aastast olemas, ent osa arendajaid teeb selle ksimuse peale ikka suuri silmi. Hiljem palavas korteris piineldes peab korteriostja arendajaga vaieldes ise tellima temperatuurisimulatsiooni ja reklamatsioo-ni tegema. Nrvesv ja ajamahukas tegevus tagantj-rele, ning seejuures ootama lahendusi, mida arendaja liigse pikesekuumuse vastu vlja pakub. Iga lahendus pole aga esteetiliselt nauditav vi lisab jahutusagregaat omakorda mra juurde. Suurim argument, miks mr-gist meile vaja, on omaniku igus teada, millised on te-ma ostetud kinnisvara energiatarbimise kulud, sest hil-jem arvetelt numbreid lugedes ei pruugi llatus enam nii meeldiv olla.

    Tehnilise Jrelevalve Ametiga vesteldes tlesid seal-sed ametnikud, et alates sgisest plaanivad nad kinnis-varamjate kontrolli suurendada ja vajadusel, kui olu-kord turul ei muutu, hakata ka trahvisummasid vlja kirjutama.

    Seniks aga selget pead kinnisvara ostmisel ja renti-misel soovides

    juuli laanemetsteemalehe toimetaja

    Kinnisvara. Robinal on mgile tulnud vanade ehitusprojektide alusel loodud uusarendusi. Moraalselt ei ole vananenud ainult arhitektuurne pool, vaid tehnilised lahendused jvad ajale jalgu.

    toimetaja veerg

    Kinnisvaras unustatakse

    mki tehes

    nuded

    tata mingil juhul seda tulemust, mis on vrskel insenermttel, ise-gi kui arhitektuur oma vrskuse ja kaasaegsuse on silitanud.

    Samas tuleb aru saada ka arendajatest, kes kasutavad mit-meteks aastateks seisma jnud ehitusprojekte, sest ehitusluba-de uuendamine on seotud mrki-misvrsete kuludega ning oma-valitsused ei pruugi olla kuigi vastutulelikud, pigem vastupidi. Kui on niteks varasemalt pro-jekteeritud kttessteem gaasi-le, siis uuendamisel vivad lisan-duda ootamatud kulud kaugkt-tetorustiku ehitamiseks, sest va-hepealsetel aastatel on muudetud antud asukoht kaugkttepiirkon-naks! Seinte lisasoojustamisega on probleem palju suurem kas hoone gabariidid suurenevad, j-

    relikult muutuvad kik tehnili-sed nitajad, vi kui vlisgabarii-did jksid samaks, siis sisepin-nad muutuvad viksemaks , jlle on tegemist olulise muudatusega tehnilistes nitajates ning kind-lasti tuleb ehitusprojektile muu-datus tellida. Niteks hoovi sis-sesitu ei saagi enam ilma tna-vat laiendamata ehitada vi pal-ju muud, millega pole keegi senini arvestanud. Seetttu ongi lihtsam varem kavandatud ehitist mitte muuta ja proovida kikvimali-kud ekspluatatsioonil tekkivad lisakulud vi ebamugavused jt-ta tulevasele kasutajale vi oma-nikule.

    Tnis Tarbe on Eesti Arhitektide Liidu liige ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevtete Liidu juhatuse aseesimees

    ehitus

    Kui vanad ehitusprojektid rkavad ellu

    Kiili vallas poolelijnud kinnisvaraarendus seisis nii mitu aastat. FOTO: raigO pajula

    tnis tarbe

    kohustuslik energiamrgis on oluline info valikute tegemisel Kinnisvarakuulutus peab sisalda-ma energiamrgise andmeid (klas-si), see on oluline kriteerium ostja-tele vi rentijatele tegemaks tead-likke valikuid kinnisvaraturul.

    Kinnisvara ostjale vi rentijale peab vimaldama tutvumist ener-giamrgisega, mis antakse prast lepingu slmimist ostjale vi renti-jale (vib olla energiamrgisest koopia). See nue on tidetud, kui energiamrgisega on vimalik tut-vuda ehitisregistris. Alates 2013. aasta maist vljastatakse mrgi-seid lbi ehitisregistri.

    Tahame mrgise olemasolu ha-kata sgisest kontrollima ja vta-me vaatluse alla eelkige kinnis-

    varaagentide kuulutused, sest agent peab jlgima ning vastuta-ma andmete igsuse ja piisavuse eest. Hakkame saatma energia-mrgiseta kinnisvara vahendaja-tele nuete mittetitmise kohta mrgukirju ja kui sellest ei piisa, vljastame ettekirjutuse.

    Energiamrgise eesmrk on tea-da anda, milline on hoone projek-teeritud energiavajadus vi tegelik energiatarbimine, ning vajaduse korral tendada hoone vastavust energiathususe miinimumnuete-le. Energiamrgisele lisatakse soo-vitused hoone energiathususe pa-randamiseks (mis nitab tuleviku investeeringute ulatust), vlja arva-

    tud juhul, kui selliseks parandami-seks puudub mistlik vimalus.

    Aastast 2009 hakkasid kehtima energiathususe ja energiamrgise nuded. Seega tuleks teha vahet sisekliima tagamisega hoonetel, mis on pstitatud enne 2009. aasta algust vi mille ehitusluba on vl-jastatud enne 2009. aasta algust ning hoonetel, mis on ehitatud ala-tes 2009. aastast. Seega tuleb ta-gada, et pstitataks energiathu-said hooneid, mille ekspluatatsioo-nikulud ei oleks ebamistlikud. Sa-muti, et olemasolevaid hooneid saaks vrrelda htsel skaalal sltu-valt nende energiakasutusest. Skaalad on erinevatele hoonetpi-

    dele (ksikelamud, korterelamud jne). Mrgis ei ole nutud teatud hoonete puhul (niteks vanalinna-des olevad hooned, suvilad), erisu-sed on kirjas ehitusseadustikus.

    Energiamrgiseid on kahte tpi ja nende eesmrk on veidi erinev. Mdetud energiatarbimisel phi-nev energiamrgis nitab juba ole-masoleva hoone energiakasutust. Energiamrgis kehtib kmme aas-tat. Alates 2015. aasta 1. juulist vl-jastatud energiamrgised kehtivad kaks aastat hoone valmimisest ar-vates (kasutusloa andmisest).

    Kaur KajaK Tehnilise Jrelevalve Ameti peadirektori asetitja

  • postimees, 12. august 2015 kinnisvara ja ehitus || 3

  • 4 || kinnisvara ja ehitus postimees, 12. august 2015

    Vastupidiselt levinud arvamuse-le vivad primislepingu slmida ka need isikud, kes ei ole omava-hel sugulased. Primislepinguga vib nimetada teise lepingupoo-le vi muu isiku oma prijaks; mrata talle annaku; mrata talle sihtksundi vi sihtmran-gu vi kokku leppida prandaja ja tema seadusjrgse prija vahel, et viimane loobub primisest.

    Lisaks vivad primislepingu pooled kokku leppida ka muudes vlaiguslikes tingimustes. Ni-teks vib primislepinguga kok-ku leppida, et kena naabrinaine hooldab teid kuni teie surmani ja tnutheks prandate talle en-da vara vi osa sellest, vi mra-te talle annaku.

    Primislepingu eripraks on, et lepingujrgne prija vi anna-kusaaja ei omanda primislepin-gu alusel prandaja eluajal igusi prandaja varale. Seetttu peab arvestama, et primislepinguga ei vi kitsendada prandaja i-gust vallata, kasutada ja ksuta-

    da oma vara. Seega jvad sltu-mata primislepingu slmimisest prandajale vabad ked enda va-ra elu ajal ksutada. Nii vib p-randaja surma jrgselt ilmneda, et lepinguga lubatud prandva-ra vi annakuna mratud h-vet enam alles ei olegi. Oluline on teada, et primislepingu vib sl-mida vaid isiklikult notariaalselt testatud vormis.

    sundosaTestaator ehk prandaja vib va-balt ise otsustada, kellele tema vara prast surma le lheb. Siis-ki on siin erand sundosa. Sund-osa on rahasumma, mida saavad nuda prandaja tvimetud ja tema eluajal lalpidamisel olnud vanemad, alanejad sugulased ja abikaasa.

    Sundosa saajal on, sarna