Kinnisvara ja Ehitus november 2014

  • View
    271

  • Download
    0

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Postimehe kinnisvara ja ehituse teemaleht

Transcript

  • JULUKS KOJU! Kvaliteetne uusarendus viib kla tekkeni. Lk 3 Maaklerit valides ksi kutsetunnistust. Lk 4 Veel on aega, et leida phadeks uus kodu ja sinna sissegi kolida tegime levaate pakutavast. Lk 6-7

    12. november 2014

    TeemALeHT

    Vaba aeg Pelgulinnas: Eakate hoonete soklid saab targa planeerimise abil muuta ripindadeks, mis pakuvad lisavrtust. Lk 45

  • 2 || kinnisvara ja ehitus postimees, 12. november 2014

    Esimeses osas on olukord sel-ge kus turg puudub, seal ei saa seda ka moonutada. Teisel juhul aga tasuks enne likamist mitu korda mta ja melda. Kui an-name toimival turul mingile osa-le rist riikliku toetuse, mjutab see sna kindlasti lejnud osa.

    Neid mjusid tuleb seega kindlasti enne uurida ning ku-jundada toetuste skeemid nii, et lejnud turuosalised sellest ei kannataks.

    Parema sisekliimaniNiteks saastekvootide mgist saadud raha eest avaliku sek-tori hoonete remontimine ti-tis energisstu llast eesmr-ki, kuid vttis erasektorilt ra ehitustju, ajas les ehitus-hinna, piiras seelbi uusaren-duste mahtu ja tekitas defitsii-di, mille tulemuseks olid tae-vasse kihutanud korterihinnad.

    les-alla hplev kinnisvara-turg, millega targemad on juba harjunud, muudab kiki ettevaat-likuks. Planeerimine muutub ras-keks ning riskimarginaalid suure-maks, rahastus lhikeseks ja see-ga kalliks, projekteerimisperioo-did muudetakse lhikeseks ning tulemused seega ebakvaliteet-seks. Kik selle maksab lpuks kinni tarbija, kellel on oht oma kallis investeering jrgmise krii-siga kaotada.

    rituru arengule riigi poolt la alla panemine on kindlasti positiivse efektiga, kui seda iges-ti teha. Nii Eesti Ehitusettevte-te Liidu kui ka Tallinna Tehnika-likooli uuringud nitavad, et kui riik toetaks neid projekte umbes 1/3 ulatuses, letaks pikas pers-pektiivis tulu toetuste summasid.

    Kige selgem kasu oleks loo-mulikult ehituse ning ehitusma-terjalide tootmisega seotud mak-sude laekumise nol, aga kindlasti ei tohi unustada paremast siseklii-mast tulenevat terviseprobleemide vhenemist, suuremat tefektiiv-sust, korraliku kodu mju peresu-hetele jms mjufaktoreid.

    Ent vaadates elamumajan-dust tervikuna, on mistlik eel-dada, et ligi 1/3 suuruse toetuse

    Teemalehe toimetaja: Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

    Kinnisvarareklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Mari-Liis Aasme, mariliis.aasmae@postimees.ee, tel 739 0395

    ehitusreklaam: Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Klaarika Karu, klaarika.karu@postimees.ee, tel 739 0391

    Kujundaja/kljendaja: Kristiina Sillandi

    kinnisMte

    Peep Sooman:

    Naabrist ikka parem!

    Ingvar allekandDomus Kinnisvara ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige

    TOeTUSedPoole aasta kestel on juliselt hakatud rkima riiklikult toe-tatavatest rimajadest see-ga on oht kalduda turu moonu-tamisel teise rmusesse ning seelbi tekitada taas probleeme.

    Meenutame, et toimiv ri-majandus on vajalik kahel ph-jusel see on ks meede judsalt amortiseeruva elamufondi uuen-damiseks ning tju liikuvuse suurendamiseks. Esimesega on tugevalt seotud ka energiama-janduse ja rahvatervise ksimu-sed ning teisega majanduskasvu ja regionaalpoliitilised ksimused.

    Seejuures pole toimiv ri- turg mitte vluvits, vaid ks samm maratonirajal. Nii tuleb-ki kogu elamumajanduse prob-leemistikku ning kavandatava-te uuenduste/muudatuste mju laiemalt vaadata.

    Niteks varasemalt vales-ti timmitud, st kitsalt ener-giasstule keskendunud Kred-Exi toetused on phjustamas probleeme hoonete sisekliimas ning meie amortiseeruva ela-mufondi ksimused, mis seni on olnud riikliku energiapoliiti-ka osaks, tuleb millalgi liigutada rahvatervise poliitika valdkonda.

    Toetus kellele ja miks?Ent kahtlemata on oluline fakt, et riiklikul tasemel toimub lii-kumine. Mnes ministeeriumis aeglasemalt, mnes kiiremini. Probleemi on aga tunnistamas enam-vhem kik seotud amet-konnad.

    Nii on viimase kuue kuu jook-sul toimunud erinevates minis-teeriumites huvigruppidega rida kohtumisi ja diskussioone. No-vembri alguses kogunes majan-dus- ja kommunikatsioonimi-nisteeriumis taas rieluaseme-te teemaline marlaud, kus k-las korduvalt riiklikult toetatud rimaja kontseptsioon.

    Vriti mistmise vltimiseks mrgin, et minister Palo snul on eelnimetatud kontseptsioon siis-ki meldud rakendamiseks vaid nendes piirkondades, kus kinnis-varaturg ei toimi (niteks maa-piirkondades ja vikelinnades). Samuti puudutab see sihtgrup-pe, kes vabal turul ei ole vimeli-sed kaasa rkima (nt madalapal-galised ametikohad).

    mra puhul on kindlasti hulk histuid, kes ehitaksid oma va-na, remonti vajava ning moraal-selt vananenud maja asemele hoopis uue.

    Ehkki kodu on alati seotud emotsioonidega ning mberkor-raldused seonduvad eelkige hir-mudega, on selline otsus kuiv ma-temaatika. Tna on vanade maja-de korterid pea 40 protsenti oda-vamad kui uutes majades. Vana elamufondi jtkuval amortisee-rumisel suureneb see vahe vl-timatult.

    Oletame, et vanas majas asu-va eluruumi ruutmeetri hind on vaid 1/3 uue korteri omast, siis sa-mavrse riikliku toetuse korral peaks vana asemele uue ehitami-se otsus olema sna kerge. Hinna-vahe ei pea isegi nii suureks kri-sema, sest amortiseerunud pinna suuremad lalpidamiskulud sun-nivad mrksa varem uue peale mtlema.

    Nisuguste toetuste rakenda-misel hakkab vana asemele uue ehitamise reaalne vimalus te-noliselt mingil hetkel kajastu-ma ka vana kinnisvara hinnas.

    Turu enda vimedOlen jtkuvalt arvamusel, et nn uus elamureform jrgneva 20 aasta jooksul on Eestis vltima-tu. Soovides, et see kujuneks ja mduks vimalikult valutult, on mistlik juba varakult plaa-ne teha.

    Riiklikud toetused kinnisva-ravaldkonnas on vajalikud, kuid enne raha betooni valamist on mistlik teha ra need tegevused, mis on tasuta niteks tagada tu-ru korralik toimimine, sh risu-hete korrastamine, diskriminee-riva maksussteemi muutmine, teenuste kvaliteedi tstmine jms.

    Regionaalsetel vi sotsiaalsetel kaalutlustel on kindlasti phjen-datud ksikute arendusprojekti-de toetamine, ent suuremahulised toetused tuleks ikkagi kavandada elamufondi tervikuna silmas pida-des, arvestades majanduse tsklili-sust ning kasutades ra diskrimi-neerivate piiranguteta turu enda vimet muutusi ellu viia.

    Toimiv rimajandus on vajalik kahel phjusel see on ks meede judsalt

    amortiseeruva elamufondi uuendamiseks ning tju

    liikuvuse suurendamiseks.

    H innatusud- ja langused ei ki segmen-diti ksikes kui korterite hinnad ku-kuvad, siis ripindade vrtus vib al-les tusta. Vi vastupidi.Kui nd jrele melda, on sinusoi-didena kujuteldavate turumuutuste ta-ga emotsioonidest pakatav lugu. See on lugu inimestest, nende aplusest, edevusest ja kindlast veendumusest olla iga hinna eest naabrist, sbrast vi sugulasest parem.

    Kinnisvaraturg nagu enamik turgusid ei liigu ai-nult kauba tegeliku vrtuse ega isegi nudluse-pakku-mise suhtarvu toel. Seda kike juhivad ka emotsioonid, luust ja lihast elus inimesed, kellel on vrvikirev tunde-maailm ja salajased unistused.

    ldiselt on rusikareegliks, et kui turg hakkab tus-ma, siis esimesena kihutavad raketina les tpkorteri-te hinnad. Jrgnevad uuemad ja kallimad eluasemed, 612 kuu mdudes valgub osa ostjaid majadeturule, sealt eda-si toimub plahvatuslik kasv kruntideturul ning viimaks juab asi ripindadeni.

    Ja tpselt samas jrjekorras toimub tavaliselt ka kuk-kumine. Meie eelmine buum ja masu kinnitavad lemaa-ilmset trendi, et just niipidi need asjad kivad. Aga miks?

    Korteriturg hakkab kihama siis, kui riigis on tpuu-dus madal ning inimestel on tuleviku suhtes kindel tun-ne. Hakatakse soetama OMA kodu. Nudlus kasvab ja hinnad tusevad. Kiirete hinnatusude eest peame erilist tnu osutama kogemusteta noortele, kes laenurahaga sui-sa korterite esikutes enampakkumisi korraldavad.

    Kui on vaja, siis ON vaja. Iga hinna eest. Sber ju ostis ka hiljuti ja kaua sa vras rikas ikka tiksud ja omani-kust vanamutile raha maksad.

    Keskmisest krgema sissetulekuga inimesed hoia-vad kahe kega peast kinni hinnad on jaburaks linud! Mingil hetkel tekib moment, kus neljatoalise korraliku korteri asemel on vimalik osta ridamajaboks, kui asuko-has paar kilomeetrit mndusi teha. Veel jukamad osta-vad eramaja. Korterirahvas aga vaatab vesise suuga pealt tahan ka! Tkaaslane ju ostis ...

    Mingil hetkel on juba majade hinnad likrged, aga majas elamise soov muutunud piisavalt standardiks, nii et tuleb osta krunt ja lasta ise sinna maja ehitada, sest muidu ei hakka hammas peale. Valglinnastumine on in ja iga ige mees veab oma lapsed kasvi maakonna re-maale, et tagada perele turvaline ja privaatne kodu. Muide, korterite hinnad on vahepeal juba ilmselt langema hakanud vi vhemalt seisma jnud.

    Kui kogu see hullus on kestnud aastakest paar, kratsib ettevtja kukalt. Ttajad muudkui kolivad, endale on ka korralik eramaja ostetud, lapsele tudengiplveks kortergi tallele pandud. Aga raha on ettevttes le, sest end laenuga koormanud ttajad on pris produktiivsed kinga saami-ne ei ole variant ja nii tehakse 12 tundi pevas jutti td.

    Elu on lill, aga firma konutab ikka B-kvaliteediga ruu-mides ja snoobid spetsialistid teevad halvustavaid mrku-si nii sisekliima, parkimistingimuste kui asukoha suhtes. Pealegi alles paar ndalat tagasi kekutasid rimeestest sbrad saunahtul, kuidas ks kolis linna keskvljaku-le AA-kvaliteediga broopinnale, teine ostis firmale lausa oma kontori ja hetkel tegeleb sisekujundusega ning kol-mas lubas ldse Hispaaniasse elama kolida.

    Enesetunne lheb halvaks ja ettevtja seab sammud lhimasse kinnisvarabroosse, et talle sobivate pindade pakkumisi hakataks saatma.

    Saimegi ringi tis. Stsenaarium on erinevatest varjun-ditest sltumata alati samasugune. Ainult lpud on erine-vad ja see sltub juba sellest, kui palju keegi laenu on vt-nud ning kui kva matsuga turg kokku vajub.Jrgmises numbris kirjutab