Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, juuli 2012

Rahandusministeerium

17.08.2012

MAJANDUSARENGUD

Kindlustunne tõusis juulis teeninduses, kuid langes kõigis muudes sektorites ja tarbijatel

0102030405060708090100110120130

-80-70-60-50-40-30-20-10

01020304050

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)

*Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja

Ärikonjunktuur paranes juulis kaubanduses ja teeninduses, kuid halvenes tööstuses ja ehituses

-70

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus

Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad

-35

-25

-15

-5

5

15

25

35

45

55

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks

Ehitusmahuindeks Kaupade eksport

Eesti majanduse aastakasv aeglustus II kvartalis 2%ni, kasvu pidurdas eksport ja tööstussektor

Juulis pidurdus inflatsioon 3,6%ni, mis on viimase kahe aasta madalaim tase

% €

EP

% €

Jaemüük ületab maksustatud palgatulu kasvu

ESA, EMTA

%, v.e.a. 3 kuu keskmine

Tööpuudus nelja aasta madalaimal tasemel

10.2

3

6

9

12

15

18

21

24

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012

%tuhat

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Juunis oli kaupade eksport 7% suurem kui aasta tagasi

Jooksevkonto oli kiirhinnangu kohaselt II kvartalis 1,6% defitsiidis kaupade ekspordi nõrkuse tõttu

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 59%• Juulis laekus riigieelarvesse tulusid 546,4 mln eurot ehk

8,8% eelarvest. Seitsme kuuga kokku on laekunud 3,7 mld eurot ehk 59% planeeritust Eelmise aasta seitsme kuuga võrreldes laekus tulusid 108,2 mln

eurot ehk 3% rohkem

• Maksutulusid laekus eelarvesse 2 714,8 miljonit eurot ehk 58,2% kavandatust. Võrreldes 2011. aasta seitsme esimese kuuga laekus maksutulusid

273,1 miljonit eurot ehk 11,2% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 963,1 miljonit eurot ehk 62,1% planeeritust. Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus mittemaksulisi

tulusid 153,9 miljonit eurot ehk 13,8% vähem.

Aasta alguse laekumised jäävad eelmisele aastale alla väiksemate kvooditulude ning välistoetuste tõttu

Võrreldes 2011. aasta seitsme kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 153,9 mln eurot vähem:• Välistoetusi 164 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 142,3 mln eurot vähem;• Muid tulusid 10,1 mln eurot vähem, sh saastetasusid 1,8 mln eurot vähem;• Varade müügitulu laekus 7,1 mln eurot vähem;• Tulusid varadelt laekus 17,6 mln eurot rohkem, sh dividenditulu 23,9 mln eurot rohkem• Riigilõive laekus 3,7 mln eurot rohkem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

Juuli laekumised olid 14,4% suuremadkui möödunud aastal

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010-2012

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud välistoetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

• Selle aasta juuli suurem laekumine tulenes peamiselt toetustest, mida laekus 18,9 miljonit rohkem.

• 2,4 miljonit laekus tulusid rohkem ka kaupade ja teenuste müügist.

• Tulusid varadelt laekus 4,8 mln ja muid tulusid 4,5 mln vähem.

67,4

365,3

26,886,6

214,1

101,7

101,2

0

100

200

300

400

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2012 muu 2012 toetused 2011 2010

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 52,5% plaanitust

• Seitsme kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 1% rohkem kui eelmisel aastal ehk 3,56 mld eurot.

484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,40

100

200

300

400

500

600

700

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa

Riigituludest kulusid tehtud 2,9 miljardit

• Riigitulude arvelt on seitsme kuuga kulusid tehtud – 2,94 mld eurot ehk 55% plaanitust (aasta varem 2,83 mld eurot ja 57%).

• Välistoetusi on sama ajaga välja makstud 0,43 mld eurot (34% eelarves plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,15 mld eurot vähem.

Riigieelarve kulud allikate lõikes (7 kuud)

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

2,944.5 425.2 5.6 151.2 26.3

54.9 33.9

351.2

258.0

32.0

0

50

100

150

200

250

300

350

400

0

500

1,000

1,500

2,000

2,500

3,000

3,500

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesedtehingud

majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Valitsemisalade 7 kuu kulud

2.93 295.5163.42 156.60 103.77 100.39 279.93 157.80

318.90

147.52 86.16 1,598.13 26.23

48.4

59.1

54.4

44.0

21.6

58.1

47.8

43.0

65.9

49.748.5

58.7

48.8

0

10

20

30

40

50

60

70

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg)

SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Tegevuskulusid 7 kuuga 53,8% eelarvest

Tegevuskuludeks on seitsme kuuga kasutatud 597,0 mln eurot ehk oodatust vähem, ent siiski 4,6% rohkem kui mullu sama ajaga.

• Personalikuludeks kasutati seitsme kuuga 344 mln eurot ehk 59%eelarvest (mullu 7 mln eurot vähem).

• Majandamiskulusid tehti viie kuuga 253 mln eurot (mullu 19 mln eurot vähem). See moodustab vaid 48% aastaeelarvest.

Investeeringute kasutamine kasvas juulis hüppeliselt

•Seitsme kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 485,2mln eurot (sh saastekvoodi müügitulude arvelt 39,3 mln). See on 5,1 mln ehk1,2% vähem kui 2011. aasta samal perioodil.

•Juulis investeeriti 106,2 mln eurot, millest 56% moodustasid välistoetustegaseotud investeeringutoetused ja kvoodimüügi arvelt tehtavad investeeringud.Võrreldes juuniga on investeeringute kasutamine kasvanud 35,2 mln eurot.

•Riigieelarvelisi investeeringuid on tehtud 39,8% eelarvest. Kuigi esimesespoolaastas investeeriti edasi lükkumiste tõttu plaanitust vähem, siis juulis jubakaks korda rohkem kui kuu varem (juunis 23,6 mln ja juulis 46,1 mln eurot).

47,2 59,0 66,7 58,2 58,0 63,893,1

0,7

0,6 5,1 5,1 7,5 7,2

13,1

0

50

100

150

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kasinvesteeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõiksaastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarvesinvesteeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

Välistoetuste väljamaksed 41,5% aastaks planeeritust

• Seitsme kuuga on välistoetuste arvel väljamakseid tehtud 416,2 mln eurot, ehk 41,5% planeeritust (59,3 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama perioodiga), sellest juuli kuus 66,7 mln eurot.

• Struktuuritoetuste arvel on seitsme kuuga tehtud väljamakseid 297,1 mln eurot, ehk40,4% planeeritust. Väljamaksed on 55,3 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samalperioodil, ka eelarves planeeritu täitmine on 7,6 protsendipunkti suurem. Juuli kuusmaksti välja 57,5 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programm perioodi 2007-2013) on seitsme kuuga väljamakstud 83,6 mln eurot, ehk 61,5% planeeritust, mis on eelmise aasta samaperioodiga võrreldes 9,0 mln rohkem. Juuli kuus maksti välja 5,3 mln eurot.Prognoositakse 2012. aasta eelarve ületamine, peamiselt maaelu arengukava toetustemeetmete arvelt.

• Põhiliselt toimuvad väljamaksed ajagraafiku järgselt (suurem osa väljamaksetestprognoositakse sügisperioodiks). Samal ajal on endiselt probleemiks projektidehangete vaidlustused, hangete kallinemised ehitushindade tõusutulemusena, töövõtjate lepingutest taganemised majandusraskuste tulemusena, misavaldab mõju projektide aja- ning rahastamiskava täitmisele.

Eelarvega võrreldes on välistoetuste väljamaksed suurimad Siseministeeriumi valitsemisalas

(2012. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).

152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1 12.5

71.3 66.9

99.993.3

33.4 28.117.4

6.1

46.9

42.0 42.3

36.5

32.1

53.556.1

48.4

0

10

20

30

40

50

60

0

50

100

150

200

250

300

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal)

SOM SiM (julgeolek) ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste kasutamine fondide lõikes (2012. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).

735.4

135.9100.0

20.1 6.7 4.8

297.1

96.4

3.1 15.8 0.5 3.3

40.4

70.9

3.1

78.7

7.0

69.0

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Pensionikanded paisutavad eraldiste mahtu

• Seitsme kuuga on eraldisteks suunatud 2,48 mld eurot ehk 2% (50 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 49,9%.

– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku kogumispensionifondi.

368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,60

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)

Peamised sotsiaalkulud on suurenenud• 2012. aasta seitsme kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,54 mld

eurot ehk 97,5 mln eurot (6,7%) mullusest rohkem. Eelarvest 56,9%.

2012 7 kuud vs 2011 7 kuud

• Juulis kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 233,7 mln eurot ehk 8,6% aastaks plaanitust. Seda on 20,7 mln eurot ehk 9,70% rohkem kui 2011. aasta juulis.

Muutus Mln eurot Muutuse %

Riiklikud pensionikulud 31,3 4,3

Ravikindlustuskulud 27,8 6,5

Kohustuslik kogumispensionifond 48,4 128

Puuetega inimeste toetused 1,7 5,4

Vanemahüvitis 6,6 6,6

Töötute erijuhtude sotsiaalmaks 4,3 31,9

Peretoetused 1,0 1,7

Töötutoetus 0,4 8,9

Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) I

7 kuud (mln eur) Plaanitust Juuli (mln eur)

Ravikindlustus 452,9 58,7% 72,7

Pensionikulu 774,4 57,0% 113,5

Peretoetused 56,9 57,5% 7,7

Vanemahüvitis 94,1 54,1% 13,1

Puuetega inim. 32,5 54,3% 4,7

0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000

900,000,000

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2009 2010 2011 2012

Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) II

7 kuud (mln eur) Plaanitust Juuli (mln eur)

Erijuhtude sotsiaalmaks 43,6 56,0% 6,2

Töötutoetus 3,8 59,2% 0,5

II sammas 86,1 51,1% 15,3

0

10,000,000

20,000,000

30,000,000

40,000,000

50,000,000

60,000,000

70,000,000

80,000,000

90,000,000

100,000,000

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2009 2010 2011 2012

Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt

• 2012. aasta kuue kuu tekkepõhine ülejääk oli 59,7 mln eurot (48% eelarvest)ehk eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3,0 mln eurot väiksem.

• Kuue kuu tulud olid 127,5 mln eurot (51% eelarvest) ehk mullusega võrreldes3,8 mln eurot (3,0%) suurem.

• Esimese poolaasta kulu oli 67,7 mln eurot (53,0% eelarvest), mida oneelmise aasta samast perioodist 6,7 mln eurot (11,0%) rohkem.

• Juuni lõpus oli registreeritud töötuid 41 102 ehk 11 245 töötut (21,5%) vähemkui aasta tagasi samal ajal ning 2 448 töötut (5,6%) vähem kui mais.

Kuised tulemid 2010-2012

0

10

20

30

40

50

60

70

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Haigekassa puudujääk on vähenenud

•Haigekassa 6 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 7 mln eurot. Võrreldes maikuuga on puudujääki vähendatud 17,8 mln eurot. Analoogselt eelnevate aastatega onkulude osakaal esimesel poolaastal suurem ning aasta teisel poolel hakkab puudujääkvähenema.

•Kuue kuuga on tulusid laekunud 390,7 mln eurot ehk 50% eelarvest, sealhulgassotsiaalmaksu laekus 388,2 mln eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulusidlaekunud 27 mln eurot rohkem.

•Kulusid on kuue kuuga tehtud 395,7 mln eurot ehk 50,3% eelarves planeeritust. Võrreldes2011. aastaga on kulud kasvanud 29,3 mln eurot. Sealhulgas raviteenustele kulus 291,7mln (51,8% eelarvest) ajutise töövõimetuse hüvitisteks 46,7 mln (52,8% eelarvest) jaravimite hüvitamiseks 49,2 mln eurot (48,3% eelarvest).

-40

-20

0

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Juulis kasvatas riigikassa likviidsete vahendite mahtu väljavõetud laen

• Juuli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,72 mld eurot.

Sellest kassareservis oli 1,38 miljardit eurot, millest omakorda klientide raha (sihtasutuste, Töötukassa, Haigekassa ja Euroopa Komisjoni vahendid) 1,05 mld eurot.

• Kui esimesel poolaastal suurenesid likviidsed varad peamiselt tänu Haigekassa ja Töötukassa reservide ületoomisele (kokku 431 mln eurot), siis juulis kasvatas reserve võetud EIB laen (385 mln eurot) ning kahandas Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine (150 mln eurot).

381.0 409.6 460.0 301.8 320.2 333.0 344.9

851.6 958.0 523.6904.0

683.3636.1 1,377.2

30.5

11.0

-28.1

22.6

-16.8

-3.4

77.7

-40.0

-20.0

0.0

20.0

40.0

60.0

80.0

100.0

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2,000

2006lõpp

2007lõpp

2008lõpp

2009lõpp

2010lõpp

2011lõpp

2012 Juuli

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)

Valitsussektori eelarvepositsioon on paranemas

Juuni lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine puudujääk 29 miljonit eurot ehk 0,17% SKPst* (145 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).

• riigieelarve puudujäägis 109 mln eurot;

• kohalikud omavalitsused ülejäägis 64 mln eurot;

• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 54 mln eurot;

• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 38 mln eurot.

* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 16,7 mld eurot.

-1,14

-3,88

-1,82

0,72

-0,17

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011 2012