Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,märts 2016

22.04.2016

Lühikokkuvõte 1/3Majandusolukord ELis on majandususaldus viimastel kuudel paranenud; peamistest eksporditurgudest oli

IV kvartalis kiirema kasvuga Rootsi, Läti ja Suurbritannia majandus; Soome majandus pöördus mullu tagasihoidlikule kasvule;

Eestis kindlustunne ärisektoris märtsis paranes, eriti kaubanduses ja ehituses ning tarbijatel halvenes;

Neljandas kvartalis aeglustus Eesti majanduskasv 0,7%ni, kuid eelmise kvartaliga võrreldes suurenes sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP 0,9%;

Majanduskasvu toetasid tarbimisele suunatud tegevusalad, eriti info ja side ning kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus. Kuid enim panustas kasvu põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük.

Hõive kasv kiirenes 2015. a kokkuvõttes 2,6%ni ning tööpuudus langes 6,2%ni – kuna majanduskasv aeglustus samal ajal 1,1%ni, on hõive kasvu põhjused ilmselt tehnilist laadi;

Palgakasv püsis 2015. a 6% juures vaatamata madalale nominaalsele majanduskasvule; palgakasv oli kiirem keskmisest madalama palgaga harudes; keskmine palk ulatus 1065 euroni;

Energiahindade (kütus, soojus, gaas) odavnemise mõjul on hinnad jätkuvalt languses, märtsis ulatus hinnalangus -0,2%ni; euroalal oli hindade muutus -0,1%.

Kaupade eksport suurenes veebruaris 7%. Tugeva ekspordi taga on aastatagune madal võrdlusbaas ning puidutoodete ja mööbli hoogne ekspordikasv välisturgudel.

Lühikokkuvõte 2/3Tulud

Märtsi lõpu seisuga Tulusid on laekunud 24,6% aastaks planeeritust, kokku 2,18 mld eurot; Maksutulusid laekus 198,1 mln ehk 12,1% rohkem kui aasta varem, kokku 1,83

mld eurot; Mittemaksulisi tulusid laekus 71,2 mln ehk 25,9% rohkem kui aasta varem, sh

toetuste maht kasvas 63,8 mln eurot.

Veebruari lõpu seisuga Töötukassa tulu mullusega samal tasemel, ulatudes 44 mln euroni. Haigekassa tulusid laekus 158,6 mln eurot ehk 15,8% aastaks planeeritud tuludest.

Haigekassa eelarve puudujääk on 22,5 mln eurot.

Lühikokkuvõte 3/3KuludMärtsi lõpu seisuga Kuludeks suunati 2,14 mld eurot, kasv 125,5 mln eurot ehk 6,2% võrreldes mullu

sama ajaga. Toetuste maht kasvas vastavalt 57,6 mln eurot ehk 5,4% võrreldes mullusega. Tööjõukulude maht suurenes 6,7% ja majandamiskulude maht 16,4% võrreldes

eelmise aasta sama ajaga. Riigiasutused tegid investeeringuid 27,3 mln euro ulatuses, vähenemine 19,8%

võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Veebruari lõpu seisuga Töötukassa kulud on 24,3% suuremad võrreldes mullu sama ajaga, moodustades

42,6 mln eurot. Kasvanud on hüvitised koondamise ja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustushüvitised.

Haigekassa on kuludeks suunanud 182,1 mln eurot, kasv 10,8% võrreldes eelmise aastaga, perioodi ravikindlustuse kuludest ületavad eelarvet tervishoiuteenused 7,3 mln euroga ja ajutised töövõimetushüvitised 3,4 mln euroga.

Valitsussektori puudujääk ulatus 0,18%ni SKPst.

Majanduskasv peamistel eksporditurgudel

Eurostat, Vene Statistikaamet

2011

II III IV 2012

II III IV 2013

II III IV 2014

II III IV 2015

II III IV-6

-4

-2

0

2

4

6

8

10EU28 FinlandEstonia LatviaLithuania SwedenGermany Russia

%

Nafta hind (Brent) aasta kõrgeimal tasemel

Finviz.com

Majandususalduse kasv Eestis ja ELis pöördunud

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

2007 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8 2012 6 11 4 9 2 7 12 5 10 360

70

80

90

100

110

120

EL27 EestiLätiLeedu

Kindlustunde kasv ettevõtluses peatunud, tarbijatel väheneb

COM

3 kuu keskmine

2007 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3 8 2012 6 11 4 9 2 7 12 5 10 3-80

-60

-40

-20

0

20

40

TööstusTeenindusTarbijadKaubandusEhitus

2001

2001Q2

2001Q3

2001Q4

2002

2002Q2

2002Q3

2002Q4

2003

2003Q2

2003Q3

2003Q4

2004

2004Q2

2004Q3

2004Q4

2005

2005Q2

2005Q3

2005Q4

2006

2006Q2

2006Q3

2006Q4

2007

2007Q2

2007Q3

2007Q4

2008

2008Q2

2008Q3

2008Q4

2009

2009Q2

2009Q3

2009Q4

2010

2010Q2

2010Q3

2010Q4

2011

2011Q2

2011Q3

2011Q4

2012

2012Q2

2012Q3

2012Q4

2013

2013Q2

2013Q3

2013Q4

2014

2014Q2

2014Q3

2014Q4

2015

2015Q2

2015Q3

2015Q4

-10

-8

-6

-4

-2

0

2

4

6

-40

-32

-24

-16

-8

0

8

16

24

SKP reaalkasv v.e.p.SKP reaalkasv v.e.a. (parem skaala)SKP nominaalkasv v.e.a. (parem skaala)

% %

ESA

Neljandas kvartalis aeglustus SKP kasv 0,7%ni

Majanduskasvu pidurdasid enim veondus ja laondus ning ehitus

-4

-2

0

2

4

6

8

10 Neto-tootemaksudTeised teenusedInfo ja sideVeondus ja laondusHulgi- ja jaekaubandus…EhitusMäetööstus ja energeetika... Töötlev tööstus

panus SKP kasvu, pp

ESA, RM

2012

II III IV 2013

II III IV 2014

II III IV 2015

II III IV 2016*

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30SKP reaalkasv Tööstuse toodanguindeksJaemüügi mahuindeksEhitusmahuindeksKaupade eksportKäibemaksu laekumine

% v.e.a.

*jaan.-veebr. keskmine

Majandusarengu indikaatorid

ES

Tööturu olukord paraneb vaatamata majanduskasvu aeglustumisele

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

0

5

10

15

20

25

Hõive kasvSKP reaalkasvTöötuse määr, parem skaala

% %

Palgatulu kasv ületab juba kolmandat aastat kasumite kasvu, vähendades

hinnakonkurentsivõimet% v.e.a.

ES

I II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IVI II III

IV

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

-60

-40

-20

0

20

40

60

Hüvitised töötajatele

Nõudlust toetab endiselt eelkõige eratarbimine

ES

Panus SKP kasvu, pp

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

EratarbimineValitsussektori tarb.KTKTIInvesteeringudVarude.muutusEksport–import

Tarbijahindade langus pidurdus märtsis 0,2%ni

2009

02030405060708091011122010

02030405060708091011122011

02030405060708091011122012

02030405060708091011122013

02030405060708091011122014

02030405060708091011122015

02030405060708091011122016

0203

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

ÜlejäänudTransport (sh kütus)Eluase (sh küte, elekter)

%

Kaupade eksport suurenes veebruaris 7%

01 2012

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

01 2013

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

01 2014

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

01 2015

02

03

04

05

06

07

08

09

10

11

12

01 2016

02

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

Ülejäänud kaubad SideseadmedMasinad ja seadmed ilma sideseadmeteta Mineraalsed tootedEksport kokku

%

RIIGIEELARVE TULUD

Kolme kuuga laekus tulusid 2,18 mld eurot ehk 24,6% eelarvest, kasv 14,1% v.e.a.

2014 2015 20160

200400600800

1,0001,2001,4001,6001,8002,0002,2002,400

0%2%4%6%8%10%12%14%16%18%20%22%24%26%

1,253.2 1,326.81,512.8

289.1306.1

318.3311.8 274.3

345.523.1% 22.6%

24.6%

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

Maksulaekumised kasvasid 12,1%Eelarve 2016 (tuhat EUR)

3 kuud 2016 (tuhat EUR)

3 kuud v.e.a.

Eelarve 2016 täitmine

MAKSUD KOKKU 7 499 425 1 831 016 12,1% 24,4%KESKVALITSUSE MAKSUD 6 259 425 1 512 750 14,0% 24,2%Füüsilise isiku tulumaks 329 000 21 901 44,4% 6,7%Juriidilise isiku tulumaks 389 425 110 954 76,9% 28,5% Sotsiaalmaks 2 505 000 623 725 7,0% 24,9% Raskeveokimaks 4 600 1 238 2,6% 26,9% Käibemaks 2 012 700 460 615 4,4% 22,9% Aktsiisid kokku 958 600 279 657 32,6% 29,2%

Alkoholiaktsiis 248 000 87 744 43,2% 35,4%Tubakaaktsiis 186 000 41 128 3,0% 22,1%Kütuseaktsiis 489 500 140 704 41,2% 28,7%Pakendiaktsiis 800 53 -74,4% 6,6%Elektriaktsiis 34 300 10 027 2,7% 29,2%

Hasartmängumaks 25 300 6 491 61,5% 25,7% Tollimaks 34 800 8 169 -9,0% 23,5%EDASIANTAVAD MAKSUD 1 240 000 318 266 4,0% 25,7%

Töötuskindlustusmakse 158 000 38 573 -2,3% 24,4%

Kogumispensionimakse 145 000 33 316 12,6% 23,0%

KOV tulumaks 878 000 219 279 5,2% 25,0%

Maamaks 59 000 27 099 -5,5% 45,9%

Mittemaksulisi tulusid laekus 345,5 mln eurot (25,8% eelarvest), kasv 25,9% v.e.a eelkõige

toetuste ja varade müügitulu suurenemise tõttu

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 120

50

100

150

200

250

300

101,9

141,0

102,5

Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt Varade müükFinantstulud Muud 2015 laekumine 2014 laekumine

mln EUR

RIIGIEELARVE KULUD

Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 125,5 mln eurot. Kululiikidest suurimad olid toetused summas 1,13 mld eurot, muud tegevuskulud

645,5 mln eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 331,9 mln eurot. Antud toetuste maht suurenes 57,6 mln eurot ehk 5,4%. Muud tegevuskulud kasvasid 41,3 mln eurot ehk 6,8%. Investeeringud ja investeeringutoetused kokku vähenesid 23,2 mln eurot ehk 33,8%.

Kulude maht 2,14 mld eurot, kasv 6,2% v.e.a.

Tööjõu- ja majandamiskulud kasvasid 11,1% v.e.a., eelarvest kasutatud rohkem kui eelmise

aasta märtsis

Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 331,9 mln eurot ehk 22,1% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 298,8 mln eurot. Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 298,7 mln eurot, mis moodustas 20,9% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.

Tööjõukuludeks kasutati 642,4 mln eurot ehk 6,0% rohkem ja majandamiskuludeks 598,6 mln eurot ehk 12,3% rohkem kui mullu samal ajal.

Riigiasutuste investeeringud ja investeeringutoetused vähenesid v.e.a., kokku

vähenemine 33,8% v.e.a.

Investeeringuid tehti 45,6 mln eurot ehk 23,2 mln eurot vähem kui mullu samal ajal. Riigiasutused investeerisid ise 27,3 mln eurot, mis on 19,8% ehk 6,8 mln eurot vähem kui

mullu samal ajal. Riigiasutuste investeeringuid on 2016. a planeeritud 322,9 mln eurot, millest MKMi eelarves on 141 mln eurot peamiselt riigimaanteede ehituseks ja parenduseks ning KAMi eelarves on 63,7 mln eurot hoonete ja rajatiste investeeringuteks.

Investeeringutoetusi anti 18,3 mln eurot, mis on 47,3% ehk 16,4 mln eurot vähem kui möödunud aastal samal ajal.

Välistoetuste väljamakseid on tehtud 197 mln eurot ehk 24% aastaks plaanitust,

suurim väljamaksete tegija on MKM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Enim väljamakseid on tehtud struktuuritoetustest – 128,4 mln eurot ehk

25,5% ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist 48,8 mln eurot ehk 33,5%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Välistoetuste väljamaksete mahud on väiksemad kui planeeritud, kuid kasvavas

mahus Märtsis maksti välja välistoetusi mahus 60,6 mln, mis on 53,2 mln euro võrra vähem võrreldes eelmise aastaga. Vähenemine on tingitud peamiselt struktuurifondide perioodi 2007–2013 lõppemisega. Kokku on sel aastal välistoetusi välja makstud 197 mln ehk 24% planeeritust.

2014–2020 programmperioodi struktuuritoetusi on 2016. aastal välja makstud 128,4 mln eurot ehk 25,5% aastaks planeeritust, sealhulgas märtsis 42 mln eurot.

Maaeluministeeriumi välistoetusi on märtsis välja makstud 8,68 mln eurot. Maaelu ja põllumajanduse toetusi (2014–2020 maaelu arengukava rakenduskava)

on kokku välja makstud 48,8 mln eurot ehk 33,5% planeeritust. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014–2020 perioodi väljamakseid veel tehtud ei ole, käimas on taotlusvoorud.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist oli välja makstud 5,9% aastaeelarvest ehk 7,3 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 2,6 mln eurot ehk 25,2% aastaks planeeritust;

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames on tehtud esimesed väljamaksed, summas 0,6 mln eurot ehk 41,7% aastaks planeeritust.

Töötukassa tulem väiksem kui mullu tulenevalt suurenenud kuludest

2016. a kolme kuu tekkepõhine ülejääk on 1,4 mln eurot ehk 3,7% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2016. a tulem 7,6 mln eurot (80,4%) väiksem.

Käeoleva aasta kolme kuu tulud on 44 mln eurot ehk 20,5% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 0,63 mln eurot (0,35%) suurem.

Töötukassa kolme kuu kulud 42,6 mln eurot, kasv 24,3% v.e.a. tulenevalt suurenenud hüvitistest koondamise ja maksejõuetuse korral ning töötuskindlustushüvitistest

Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a. ja protsendina tänavusest eelarvest

Suurenenud on töötuskindlustushüvitised 35,1% (38,6% eelarvest), hüvitised koondamise korral 47% (38% eelarvest), hüvitised maksejõuetuse korral 185% (eelarvest 31%), töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 46% (38% eelarvest), töötutoetus 16,3% (26% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 11,3% (25% eelarvest).

Kolme kuu keskmine makstud hüvitiste ja toetuste suurus ning saajate arv: Töötuskindlustushüvitist 11 462 inimesele, hüvitise suurus 348 eurot, kolme kuu

väljamaksed moodustasid 12 mln eurot. Töötutoetust sai 8704 inimest, keskmine toetuse suurus oli 137 eurot. Kindlustushüvitist koondamise korral määrati 769 inimesele, hüvitise keskmine suurus

1675 eurot. Tööandja maksejõuetuse hüvitis määrati 149 inimesele, hüvitise keskmine suurus 2475

eurot. Töötukassa statistika: https://id.tootukassa.ee/content/tootukassast/peamised-statistilised-naitajadVaatamiseks vajalik ID kaart!

Töötukassas registreeritud töötute arv kasvanud 6,2%, töötute osakaal tööjõust, sh

vähenenud töövõimega inimeste hulk suurenenud

Uued tööle saamist ja töötamist toetavad teenused (alates jaanuarist)

Mobiilsustoetus – kodust kaugemale tööle asujatel sõidukulude katmiseks esimestel töökuudel.

Kogemusnõustamine – vähenenud töövõimega inimestele. Tööalane rehabilitatsioon – vähenenud töövõimega inimestele. Tööle sõidu toetus või saatja sõidukulu hüvitamine – vähenenud töövõimega

inimestele. Kaitstud tööl osalemine (alates märts) – teenus, toetus ja teatud kulude katmine

vähenenud töövõimega inimestele valmistamaks neid järkjärguliselt ette tavalisele tööturule jõudmiseks.

Tööhõive 2016. a märtsi lõpus oli registreeritud töötuid 32 638 isikut ehk 5,1% 16-

aastasest kuni pensioniealisest tööjõust, 6,2% rohkem v.e.a. Aasta algusest on töötukassa abil tööd otsivate vähenenud töövõimega inimeste

arv pidevalt kasvanud ja märtsis oli neid juba üle viie tuhande. Märtsi kuus sai töötukassa abiga tööle või alustas ettevõtlusega 3 552 inimest.

Haigekassa eelarve puudujääk on prognoositust suurem – kulud kasvavad kiiremini kui tulud,

veebruari kuine tulem negatiivsem kui eelmistel aastatel

Haigekassa 2 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 22,5 mln eurot. Veebruari lõpuks on tulusid laekunud 158,6 mln eurot ehk 15,8% aastaks

planeeritud tuludest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud 157,9 mln eurot, mis on 4,7 mln eelarves kavandatust enam. Võrreldes 2015. a sama perioodiga on tulude maht kasvanud 10,5 mln eurot ehk 7%.

Kulusid on tehtud 182,1 mln eurot – 18% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 17,2 mln eurot ehk 10,8%.

Kahe kuuga on ravikindlustusse suunatud 180,6 mln eurot – tervishoiuteenuste kulud,

töövõimetuse ja ravimite hüvitiste väljamaksed ületavad eelarvet

Tervishoiuteenuste kulud kokku on 129,5 mln eurot, sh eriarstiabi 102,2 mln, üldarstiabi 16,4 mln, õendusabi 5,3 mln, haiguste ennetus 1,3 mln ja hambaravi 4,2 mln eurot. Tervishoiuteenuste 2 kuu eelarve on ületatud 7,3 mln euroga.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 26,3 mln eurot, mis on 22% aasta eelarvest. Väljamaksed ületavad eelarvet 3,4 mln euroga. Ületäitmine on tingitud prognoositust varasemast viirushaiguste perioodi algusest ning hüvitise keskmise maksumuse prognoositust suuremast kasvust.

Ravimite hüvitisi on välja makstud 21,2 mln eurot, mis on 18,5% aasta eelarvest. Väljamaksed ületavad 2 kuu eelarvet 2,9 mln euroga. Ületäitmine tuleneb uute kallihinnaliste ravimite lisandumisest ning ühe retsepti keskmise maksumuse kasvust.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 1,5 mln eurot ehk 17% aasta eelarvest.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht kasvas aasta algusest 4,2% ja kahanes 14% v.e.a.

Märtsi lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,19 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 779,4 mln eurot ja stabiliseerimisreservis 398,8 mln eurot.

Stabiliseerimisreserv suurenes 29,3 mln eurot ehk 7,9% v.e.a.Likviidsusreserv vähenes 228,8 mln eurot ehk 22,7% v.e.a.Omandireformi reservfondi vahendid kasvasid 4,9 mln eurot ehk 42,2% v.e.a.,

ulatudes märtsi lõpuks 16,6 mln euroni.

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2014–2016.

2016. a esimese kahe kuu valitsussektori puudujääk oli 0,18% SKPst (37 mln eurot)

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

200

-1.00%

-0.75%

-0.50%

-0.25%

0.00%

0.25%

0.50%

0.75%

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV VS eelarvepositsioon 2014VS eelarvepositsioon 2015 VS eelarvepositsioon 2016

mln EUR % SKPst

Lühendite selgitused a – aasta; EA – eelarve; EAGP – Euroopa Põllumajanduse

Tagatisfond; EKF – Euroopa Kalandusfond; EMP – Euroopa

Majanduspiirkond; EUR/eur/€ – euro; HTM – Haridus- ja

Teadusministeerium; k – kuu; KAM – Kaitseministeerium; KKM – Keskkonnaministeerium; KUM – Kultuuriministeerium; KOV – kohalik omavalitsus; kv – kvartal; MAK – maaelu arengukava;

MEM - Maaeluministeerium MKM – Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium; mld – miljard; mln – miljon; pp – protsendipunkt; SIM – Siseministeerium; sk – skaala; SKP – sisemajanduse

koguprodukt; SOM – Sotsiaalministeerium; THI – tarbijahinnaindeks; v.e.a. – võrreldes eelmise

aastaga; v.e.p. – võrreldes eelmise

perioodiga; VS – valitsussektor; VV – Vabariigi Valitsus.