Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, jaanuar 2013

Rahandusministeerium

27.02.2013

MAJANDUSARENGUD

Kindlustunne tõusis viimase kuuga tööstuses ja tarbijatel, kuid langes kõigis muudes sektorites

0102030405060708090100110120130

-80-70-60-50-40-30-20-10

01020304050

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.) *Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja

Eesti Konjunktuuriinstituut

Ärikonjunktuur paranes viimase kuuga tööstuses ja kaubanduses, kuid halvenes ehituses ja teeninduses

-70-60-50-40-30-20-10

010203040506070

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus

Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad

Eesti Konjunktuuriinstituut

-35-30-25-20-15-10

-505

1015

2025303540455055

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks

Ehitusmahuindeks Kaupade eksport

Eesti SKP kasvas IV kvartalis 3,7%ni. Kasvu veab info-ja side, veondus, kaubandus ja teised sisenõudlusele

suunatud tegevusalad

Statistikaamet

Hõive kasv jätkus aasta lõpus

9.3

3

6

9

12

15

18

21

24

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012

%tuhat

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Statistikaamet

Jaanuari inflatsiooni mõjutas peamiselt elektrituru avanemine

% €

EP

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon Baasinflatsioon

% €

Detsembris oli eksport nõrk, samas impordimahud jätkasid kasvu

%, v.e.a.

-30

-15

0

15

30

45

-50

-25

0

25

50

75

2009 4 7 10 2010 4 7 10 2011 4 7 10 2012 4 7 10

Ekspordi ja impordi kasvu vahe (parem skaala) Eksport Import

% punkti

RIIGIEELARVE TULUD

Tulusid laekus jaanuaris 615,9 mln (8,2% riigieelarves kavandatust). Kasv 2012.

jaanuariga võrreldes 6,3%

490,8 529,6585,2

141,4 72,3

52,0

9,4%

8,0% 8,2%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

9%

10%

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

2011 2012 2013

maksulised tulud (mln €) mittemaksulised tulud (mln €)

eelarve täitmine (%) parem skaala

Maksulaekumised kasvasid 9,7% võrraEelarve 2013 (tuhat EUR)

jaanuar 2013(tuhat EUR)

1 kuuv.e.a.

Eelarve 2013 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 054 720 585 204 10,5% 9,7%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 025 240 495 200 10,7% 9,9%

Füüsilise isiku tulumaks 293 300 34 026 6,9% 11,6%

Juriidilise isiku tulumaks 234 000 29 469 24,4% 12,6%

Sotsiaalmaks 2 069 030 182 387 6,1% 8,8%

Raskeveokimaks 3 900 869 1,0% 22,3%

Käibemaks 1 549 360 155 236 10,2% 10,0%

Aktsiisid kokku 821 150 88 628 19,8% 10,8%

Alkoholiaktsiis 209 000 28 462 45,3% 13,6%

Tubakaaktsiis 161 800 22 567 8,1% 13,9%

Kütuseaktsiis 417 000 34 087 12,3% 8,2%

Pakendiaktsiis 350 22 -51,5% 6,3%

Elektriaktsiis 33 000 3 490 12,6% 10,6%

Hasartmängumaks 21 500 1 767 -1,0% 8,2%

Tollimaks 33 000 2 817 22,0% 8,5%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 029 480 90 004 9,4% 8,7%

Töötuskindlustusmakse 161 680 19 964 6,9% 12,3%

Kogumispensionimakse 87 600 7 736 46,7% 8,8%

KOV FITM 725 200 62 208 7,0% 8,6%

Maamaks 55 000 96 -44,2% 0,2%

Mittemaksuliste tulude laekumine kahanes väiksemate toetuste tõttu 28% v.e.a.

0

50

100

150

200

250

300

350

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln EUR

Muud Finantstulud Varade müük

Tulud varadelt Kaupade ja teenuste müük Toetused

2012 laekumine 2011 laekumine

52mln

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarvest tehti jaanuaris kulusid 7,2% plaanitust

• Jaanuaris tehti riigieelarvest kulusid 561,1 miljonit eurot ehk 7,2% eelarves plaanitust. Seda on 0,9% vähem kui eelnenud aasta võrreldavad kulud.

561,10

200

400

600

800

1 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122013 (mln eurot) 2012 (mln eurot)

Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa

Valitsemisalade jaanuari kulud ja eelarve täitmine

0.4530.38

8.79 17.55 11.71 11.36 16.82 25.87

142.22

26.56

234.29

5.49

6.6%

5.7%

7.3%

4.8%4.5%

7.0%

2.8%

7.4%

9.1%

7.2%

7.9%

9.5%

0.0%

1.0%

2.0%

3.0%

4.0%

5.0%

6.0%

7.0%

8.0%

9.0%

10.0%

0

50

100

150

200

250

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (jo+reg)

SOM VÄM

jaanuari kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Tegevuskulude eelarvest täideti jaanuariga 7,1%

• Tegevuskuludeks kasutati aasta esimese kuuga kokku 83,4mln eurot ehk 7,1% eelarvest.

• Sellest tööjõukuludeks kasutati jaanuaris 48,4 mln eurot ehk 7,9% eelarvest.

• Majandamiskulusid tehti aasta esimese kuuga aga 35,0 mln eurot ehk 6,2% aastaks plaanitust

645

3,5992,062

9,366

896 1,7973,748

936 1,141

4,4342,952 3,4492,070

6,888

5,880

5,322

1,7402,007

2,493

2,3593,682

13,035

1,984 994

7.4

9.0

7.7

5.7

4.1

11.1

6.1

7.4 7.1 7.36.9

12.1

0.0

2.0

4.0

6.0

8.0

10.0

12.0

14.0

0

2,000

4,000

6,000

8,000

10,000

12,000

14,000

16,000

18,000

20,000

Muud HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM

majandamiskulud (tuhat eurot) personalikulud (tuhat eurot) Kulud (% planeeritud tegevuskulude eelarvest)

Sotsiaalkulud suurenesid jaanuaris 7% võrra

• 2012. aasta esimese kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 233 mlneurot ehk 14,3 mln eurot (7,0%) mullusest enam. Eelarvest 8,0%.

• Kasvu põhjused:– pensioniindeksi tõus ja saajate arvu suurenemine (pensionid, kasv 3%);

– suurem sotsiaalmaksu laekumine (ravikindluskulud, 6%);

– riigipoolse panuse suurenemine (riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensionifondi, 108%);

– saajate arvu kasv (puuetega inimeste igakuulised toetused 3%, erijuhtudel riigi pooltmakstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest, 2% ja ajateenijate eest, 4%)

– päevamäära tõus ( töötutoetus, 34%)

• Kasvu leevendasid:– tööhõive kasv (riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest vähenes 35%).

– saajate arvu vähenemine ja muutused saajate struktuuris (vanemahüvitis vähenes6%, peretoetused vähenesid 1%)

Peamised sotsiaalkulud jaanuaris I

Jaanuar (mln eur) Plaanitust

Ravikindlustus 71,9 8,7%Pensionikulu 113,2 7,7%Peretoetused 8,1 8%Vanemahüvitis 13 7,6%Puuetega inimeste igakuulised toetused 4,8 7,2%

0

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

140,000,000

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

Periood: 2009-2013. a jaanuar

2009 2010 2011 2012 2013

Peamised sotsiaalkulud jaanuaris II

Jaanuar (mln eur) Plaanitust

Erijuhtude sotsiaalmaks 6,3 7,7%

Töötutoetus 0,8 8,7%

II sammas 15,3 8,6%

0

2,000,000

4,000,000

6,000,000

8,000,000

10,000,000

12,000,000

14,000,000

16,000,000

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

Periood: 2009-2013. a jaanuar

2009 2010 2011 2012 2013

Investeeringuid tehti jaanuaris oodatult vähe

Jaanuaris suunati investeeringuteks 18,6 mln eurot, sealhulgas kulus põhivarainvesteeringuteks 7,5 mln ning investeeringutoetusteks 11,1 mln eurot.

Kasutatud on 2,78% eelarvest. Madal täitmine aasta esimestel kuudel on ootuspärane.Aasta alguses toimub riigihangete ettevalmistamine ning väljamakseid tehakse enam aastateises pooles. Mahukate ehitusinvesteeringutega alustatakse teisest kvartalist kui algabehitushooaeg. Näiteks teede ehitus ja hooldus.

Võrreldes 2012. aasta esimese kuuga on toimunud hüppeline vähenemine, kuid aastalõikes nii suurt langust ette näha ei ole. 2013. aasta prognoosi järgi langeb investeeringuteüldmaht 11% peamiselt saastekvoodi müügituludest tehtud investeeringute arvel.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 18.6 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0

2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

2013 2012

Välistoetusi maksti jaanuariga välja 4,4%plaanitust• Aasta esimese kuuga tehti välistoetuste arvel väljamakseid 42,2 mln

eurot, ehk 4,4% plaanitust (2012. aasta jaanuaris vastavalt 63,6 mln eurot ja 7,1%).

• Struktuuritoetuste arvel maksti jaanuaris välja 23,0 mln eurot, ehk 3,4%plaanitust (2012. aasta jaanuaris vastavalt 37,6 mln eurot ja 6,1%).

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperioodi 2007-2013) onjaanuariga välja makstud 18,7 mln eurot, ehk 15,0% planeeritust (2012. aastajaanuaris vastavalt 24,1 mln eurot ja 16,6%).

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) plaanitud vahendite tagasihoidlik kasutamine (0,1%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 101,2 miln eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmperioodi 2009-2014 toetuste väljamaksete madal tase (1 144 eurot) on ootuspärane. 2012. aasta neljandas kvartalis kiitsid doonorid heaks kõigi memorandumites kokkulepitud valdkondade programmide kirjeldused ning praegu tehakse ettevalmistusi programmide rakendamiseks. Jaanuari jooksul kasutati ainult tehnilise abi vahendid.

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed fondide lõikes (2013. aasta)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

668.9

124.7 108.4

28.7 14.5 7.423.0 18.70.1 0.4 0.0 0.0

3.4

15.0

0.1

1.3

0.0 0.0

0

2

4

6

8

10

12

14

16

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed valitsemisalade lõikes (2013. aasta)

•Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

156.6 164.1 233.3 236.6 72.4 68.1 11.7 9.84.8 5.9

18.95.1 3.3 3.2 0.1 0.9

3.13.6

8.1

2.1

4.6 4.7

0.7

9.1

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

0

50

100

150

200

250

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal)

SOM SiM (julgeolek)

ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Heakskiidetud projektide ja väljamaksete osakaal (%) programmperioodi algusest

92%90%

76%

100% 100%

60%

68%

47%

1%

38%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Struktuurivahendid MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö

Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed

Jaanuaris kasvas riigikassa likviidsete varade maht 3,3%

• Jaanuari lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,50 mld eurot.

• Võrreldes 2012. aasta lõpuga kasvas riigikassa likviidsed varade maht 48,2 mln eurot ehk 3,3%.

301.8 320.2 333.0 347.0 346.2

904.0 683.3

636.1

1,106.21,155.2

22.6

-16.8

-3.4

49.9

3.3

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

40.0

50.0

60.0

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

2009lõpp

2010lõpp

2011lõpp

2012lõpp*

2013 Jaanuar

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)

* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid