Riigieelarve täitmine, I kvartal 2013

Rahandusministeerium

16.05.2013

MAJANDUSÜLEVAADE

• I kvartalis kasvas Eesti majandus 1% aastases võrdluses ning kahanes 1% eelmise kvartaliga võrreldes;

• Majanduskasvu piirasid nii ehitussektori langus kui Euroopa nõrk majanduskonjunktuur;

• Majandust aitas kasvatada kaubandus;

• Hõive mõõdukas kasv jätkus ning palgatulu kasv oli laiapõhjaline;

• Tarbijate kindlustunne tõuseb ning jaemüügi kasv on kooskõlas palgatulu kasvuga;

• Hinnatõus aeglustus aprillis 3,1%ni.

Lühikokkuvõte

97

99

101

103

105

107

109

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013Q1

EL27

EZ17

EL27 ja eurotsooni SKP langustrendil

Eurostat

2005=100

IFO

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Maailma majanduskell annab lootust

BUUM

LANGUSKRIIS

TÕUS

Olukord praegu

Olukord 6 kuu pärast

2007Q32013Q1

IFO

1

2

3

4

5

6

7

8

9

1 2 3 4 5 6 7 8 9

Eesti majanduskell annab lootust

BUUM

LANGUSKRIIS

TÕUS

Olukord praegu

Olukord 6 kuu pärast

2012Q4

2004

20052006

20072008Q1

2011Q2

2008Q4

2013Q1

60

70

80

90

100

110

120

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

EL27

Eesti

Kas Euroopas usalduse pööre?

COM

majandususaldusindeks

-80

-60

-40

-20

0

20

40

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Tööstus

Teenindus

Tarbijad

Kaubandus

Ehitus

Eesti tarbijad endiselt optimistlikud

COM

Jaemüük ja palgatulu kasvavad koos …

SA, MTA

%, v.e.a. 3kk

-30

-20

-10

0

10

20

30

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Jaemüük (nominaalne)

Palgatulu (MTA)

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Ettevõtted

Majapidamised

Ettevõtted 3kk

Majapidamised 3kk

Ettevõtete laenukäibed kosuvad jõudsalt

EP

Mln €

Hinnatõus aeglustub

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

5

6

7

2009 2010 2011 2012 2013 2014

%

Ülejäänud Transport (sh kütus)

Eluase (sh küte, elekter) Alkohol ja tubakas

Toit THI

3,93,4

2,8

RIIGIEELARVE TULUD

Kolme kuuga laekus tulusid 1,64 mld (21,9% riigieelarves kavandatust). Kahanemine

eelmise aastaga võrreldes 6,5%

1 185,41 294,9

1 404,5

570,0459,5 232,626,6%

24,3%

21,9%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2011 2012 2013

maksulised tulud (mln €) mittemaksulised tulud (mln €)

eelarve täitmine (%) parem skaala

Maksulaekumised kasvasid 8,5% võrraEelarve 2013 (tuhat EUR)

3 kuud 2013(tuhat EUR)

3 kuuv.e.a.

Eelarve 2013 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 054 720 1 404 467 8,5% 23,2%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 025 240 1 162 345 9,4% 23,1%

Füüsilise isiku tulumaks 293 300 13 742 33,7% 4,7%

Juriidilise isiku tulumaks 234 000 74 074 74,7% 31,7%

Sotsiaalmaks 2 069 030 503 743 6,3% 24,3%

Raskeveokimaks 3 900 984 5,3% 25,2%

Käibemaks 1 549 360 376 221 11,3% 24,3%

Aktsiisid kokku 821 150 180 701 -2,1% 22,0%

Alkoholiaktsiis 209 000 46 883 2,6% 22,4%

Tubakaaktsiis 161 800 33 424 -3,9% 20,7%

Kütuseaktsiis 417 000 90 428 -4,1% 21,7%

Pakendiaktsiis 350 66 -26,2% 18,9%

Elektriaktsiis 33 000 9 899 2,5% 30,0%

Hasartmängumaks 21 500 5 459 6,1% 25,4%

Tollimaks 33 000 7 421 2,7% 22,5%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 029 480 242 121 4,1% 23,5%

Töötuskindlustusmakse 161 680 45 004 -12,3% 27,8%

Kogumispensionimakse 87 600 21 340 19,8% 24,4%

KOV tulumaks 725 200 175 406 7,6% 24,2%

Maamaks 55 000 371 -7,5% 0,7%

Mittemaksuliste tulude laekumine kahanes väiksemate toetuste tõttu 49,4% v.e.a.

52 mln

131 mln

49,6 mln

0

50

100

150

200

250

300

350

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln EUR

Muud Finantstulud Varade müük

Tulud varadelt Kaupade ja teenuste müük Toetused

2012 laekumine 2011 laekumine

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehti 3 kuuga 23% plaanitust

• Esimese kvartaliga tehti riigieelarvest kulusid 1,80 miljardit eurot ehk 2,9% enam kui aasta varem ning 2,1% enam kui 2011. aastal sama ajaga.

Riigieelarve 2013. aasta kulud kuude kaupa

561 673 5700

200

400

600

800

1,000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln

EU

R

2013 2011 2012

Tegevuskulusid on kolme kuuga tehtud 22% plaanitust

• Tegevuskuludeks kasutati kolme kuuga kokku 258,1 mln eurot ehk 21,4% eelarvest (mullu 226,2 mln eurot ehk 20,4% eelarvest).

• Sellest tööjõukuludeks kasutati 144,7 mln eurot ehk 23,7% eelarvest.

• Majandamiskulusid tehti aga 113,4 mln eurot ehk 20,2% plaanitust

5.10.9

19.9 16.9 18.2 6.0 4.8 7.5 6.8 11.1 39.2 5.4 2.9

1.70.5

12.57.6 25.1

3.8 4.616.9

4.0

4.3

15.5

9.77.1

22.5% 21.7%

27.8%

23.6%

16.9%15.3%

27.4%

23.8% 24.3%22.5% 22.9%

21.2%

27.2%

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

0.0

10.0

20.0

30.0

40.0

50.0

60.0

Põhi-seaduslikud

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (jo+reg)

SOM VM

personalikulud (mln) majandamiskulud (mln) tegevuskulude kasutamine (% planeeritust)

Sotsiaalkuludeks suunatud 5% mullusest enam

• 2012. aasta esimese kvartaliga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 683mln eurot ehk 32,2 mln eurot (5,0%) mullusest enam. Eelarvest 23,5%.

• Kasvu põhjused:– pensioniindeksi tõus ja saajate arvu suurenemine (pensionid, kasv 3,8%);

– suurem sotsiaalmaksu laekumine (ravikindluskulud, 6,2%);

– Riigi-poolse panuse suurenemine (riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensionifondi, 32,3%);

– saajate arvu kasv (puuetega inimeste igakuulised toetused, 3%, erijuhtudel riigi pooltmakstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest, 3,2% ja ajateenijate eest, 7,6%)

– päevamäära tõus ( töötutoetus, 35,7%)

• Kasvu leevendasid:– tööhõive kasv (riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest vähenes 27%).

– saajate arvu vähenemine ja muutused saajate struktuuris (vanemahüvitis vähenes6%, peretoetused vähenesid 1%)

Peamised sotsiaalkulud (3 kuud) I

3 kuud (mln eur) Plaanitust Märts (mln eur)

Ravikindlustus 201,3 24,3% 66,5Pensionikulu 340,3 23,1% 113,2Peretoetused 24,2 23,9% 8,1Vanemahüvitis 39,0 22,9% 13,0Puuetega inimeste igakuulised toetused

14,3 21,7% 4,8

0

50

100

150

200

250

300

350

400

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

Mln

EUR

Periood: 2009-2013. a jaanuar-märts

2009 2010 2011 2012 2013

Peamised sotsiaalkulud (3 kuud) II

3 kuud (mln eur) Plaanitust Märts (mln eur)

Erijuhtude sotsiaalmaks 19,3 23,6% 6,7

Töötutoetus 2,2 24,8% 0,65

II sammas 41,9 23,6% 13,4

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

Mln

EUR

Periood: 2009-2013. a jaanuar-märts

2009 2010 2011 2012 2013

Saastekvoodi müügitulud mõjutavad investeeringuid

Esimeses kvartalis suunati investeeringutesse 115 mln eurot, 17,2 % eelarvest.

• Sellest 83 mln eurot suunati investeeringutoetusteks ja 32 mln eurotriigiasutuste põhivara-investeeringuteks..

Võrreldes aasta varasemaga on investeeringute maht 17,5% väiksem, enteelarve täitmise tempo sama (mullu kasutati kolme kuuga 17% plaanitust).

• Tagasihoidlik kasutamine aasta esimeses pooles on ootuspärane.

Kogu 2013. aasta prognoositav investeeringute üldmaht langeb 11%.

• Peamiseks põhjuseks väiksemad saastekvoodi müügituludeinvesteeringute.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2013 21.9 52.6 40.5 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0

2012 33.6 47.1 58.7 47.5 45.8 52.2 76.3 87.8 84.6 87.1 83.7 127.2

0

50

100

150

200

2013 2012

Esimese kvartaliga on suhteliselt enam kasutatud maaelu ja kalanduse välistoetused

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

• Välistoetuseid koos ettemaksetega maksti esimese kvartaliga välja 171,5 mlneurot ehk 18,0% plaanitust.

• Seda on 26 mln eurot vähem kui aasta varem (täitmine 19,7%). Üheks vähenemisepõhjuseks on programmperioodi lõppemisest tulenev struktuuritoetuste ja ka maaeluja kalanduse välistoetuste madalam kasutamine. Lisaks probleemid hangetega.

668.9

124.7 108.4

28.7 14.5 7.4

108.160.0

0.3 2.8 0.0 0.3

16.2

48.1

0.3

9.7

0.23.6

0

10

20

30

40

50

60

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse…

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Võrreldes 31.12.2013 seisuga oli osakaalude kõige suurem kasv EAFRD (maaelu arengukava) toetuste kasutamisel

• Koos põllumajandustoetustega on perioodi 2007-2013 toetustest välja makstud 2,70 mld eurot ehk 64,2% kogu mahust (4,2 mld).

• sh struktuuritoetuste 3,4 mld eurost on välja makstud 2,13 mld eurot ehk 62,6%

• sh põllumajandustoetusi 0,57 mld eurot 0,73 mld eurost ehk 78,0%.

92% 93%

78%

100% 100%

63%73%

49%

1%

39%

59%65%

47%

1%

38%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

Struktuurivahendid MAK (EAFRD) Kalandusfond (EFF) Norra ja EMP Šveitsi-Eesti koostöö

Fondi maht Heakskiidetud projektid Väljamaksed Väljamaksed 2012 lõpp

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht kahanes

• Märtsi lõpus oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,25 mld eurot.

Sellest kassareservis oli 0,90 mld eurot ja stabiliseerimisfondis 0,35 mld eurot.

• Võrreldes 2012. aasta lõpuga on reservid peamiselt tulumaksutagastuste tõttu vähenenud 14,3%. Sealhulgas kahanes reservide maht märtsiga 111,8 mln eurot ehk 7,7%.

* Alates 2012 on riigikassa varade hulka arvestatud ka Töötukassa vahendid

301.8 320.2 333.0 347.0 348.6

904.0 683.3

636.1

1,106.2897.0

22.6

-16.8

-3.4

49.9

-14.3

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

40.0

50.0

60.0

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

2009lõpp

2010lõpp

2011lõpp

2012lõpp*

2013 Märts

mln

EU

R

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)

Valitsussektori eelarvepositsioon veebruari lõpus puudujäägis

• Kahe kuuga oli valitsussektor puudujäägis 138 mln euroga ehk 0,76% SKPst.

• Eelmisel aastal samal ajal oli puudujääk 106 mln eurot ehk 0,62% SKPst

Valitsussektor kokku Riik Muu keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV

-138.2 -143.5 -17.3

4.2 18.4

-0.76%-0.79%

-0.10%

0.02%

0.10%

-0.90%

-0.80%

-0.70%

-0.60%

-0.50%

-0.40%

-0.30%

-0.20%

-0.10%

0.00%

0.10%

0.20%

-200

-150

-100

-50

0

50

100

Prognoos aasta kokku (mln) - vasak skaala 2 kuud kokku (mln) - vasak skaala % SKPst (2 kuu) - parem skaala

Mln EUR