Embed Size (px)
Citation preview
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, veebruar 2012
Rahandusministeerium15.03.2012
MAJANDUSARENGUD
Majanduskasvu aeglustumine aasta lõpus leidis kinnitust• Täpsustatud andmetel kasvas Eesti majandus 2011.
aastal 7,6%. IV kvartali SKP oli 4,5% suurem kui aasta tagasi, kuid 0,2% väiksem kui kolmandas kvartalis.
• Võrreldes Statistikaameti esialgse hinnanguga (-0,8%) osutus langus viimases kvartalis väiksemaks.
• Lähikvartalite kasvunumbrid jäävad ilmselt tagasihoidlikuks.• 2011. aasta esimeste kvartalite kõrge kogutoodangu
kasvutempo aeglustus IV kvartalis märgatavalt. Aeglustumise põhjuseks tuleb olulisel määral pidada majanduskonjunktuuri langust Euroopas, mis mõjutas Eesti puhul tugevasti eelkõige elektroonikaseadmete eksporti ning energiatootmist.
Kindlustunne Eestis
0102030405060708090100110120130
-80-70-60-50-40-30-20-10
01020304050
01 2004
07 01 2005
07 01 2006
07 01 2007
07 01 2008
07 01 2009
07 01 2010
07 01 2011
07 01 2012
tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)
* Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
2000 2002 2004 2006 2008 I 2010 III I 2011 IIIEratarbimine Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused
Kapitali kogumahutus põhivarasse Varude muutus
Netoeksport SKP reaalkasv
SKP kasv tarbimise meetodil (panused)
Veebruari hindu mõjutas kütuse, toidu ja alkoholi kallinemine ning mobiilside 0davnemine% €
EP
% €
Kaupade ekspordi kasvu kiirenemise taga jaanuaris olid kapitalikaubad
Majanduskasvu aeglustumine keskmises palgas veel ei kajastu
8
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
1993 1995 1997 1999 2001 2003 2005 2007 2009 I III 2010 I III 2011 I III
% SKPst
Jooksevülekanded Tulu Teenused Kaubad Jooksevkonto bilanss
Jooksevkonto ülejääk ulatus IV kvartalis 4,2%ni SKPst, mis on võrreldav eelmise aasta tasemega
Kuni 2008. aastani aastased andmed, alates 2009. kvartaalsed andmed.
Riigieelarve täitmine
• Veebruaris laekus riigieelarvesse tulusid 665,5 mln eurot ehk 10,7 % eelarvest. Kahe kuuga kokku on laekunud 1,2 mld eurot ehk 18,7% planeeritust– Eelmise aasta kahe kuuga võrreldes laekus tulusid 77,9
mln eurot ehk 7,2% enam• Veebruaris oli kulude maht 547,8 mln eurot ehk 8,1 %
eelarvest, kahe kuuga on kulusid tehtud 1,03 mld eurot ehk 15,3% planeeritust– Eelmise aasta kahe kuuga võrreldes oli kulude maht 51
mln eurot ehk 4,9% suurem.
• Veebruari lõpu seisuga oli riigieelarve kassapõhiselt 130 mln euroga ülejäägis, mis on 26,7 mln eurot parem tulemus
kui eelmisel aastal samal perioodil.
RIIGIEELARVE TULUD
Riigieelarve tulusid on laekunud 18,7%
• Maksutulusid laekus eelarvesse 741,4 miljonit eurot ehk 15,9 % kavandatust.– Võrreldes 2011. aasta kahe esimese kuuga
laekus 63,7 miljonit eurot ehk 9,4 % rohkem.
• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 432,7 miljonit eurot ehk 27,9% % planeeritust.– Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus
44,3 miljonit eurot ehk 11,4 % rohkem.
Veebruaris laekus välistoetusi 350 mln eurot
Võrreldes 2011. aasta kahe kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 44,3 mln eurot rohkem:• Välistoetusi 49,9 mln eurot enam, sh heitmekvootide müügitulu 73,5 mln
eurot vähem;• Riigilõive laekus 1,7 mln eurot rohkem;• Varadelt saadavaid tulusid laekus 2,2 mln eurot vähem, sh
keskkonnatasusid 1,3 mln eurot rohkem;• Muid tulusid 5,2 mln eurot vähem, st saastetasusid 0,4 mln eurot enam.
19,816,6
23,416,8
5,6
21,826,7
16,1
30,6
13,76,5
46,2
27,9
16,3
33,3
22,6
4,5
28,7
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
KOKKU Kaupade jateenuste müük
Toetused Mat. ja immat.varade müük
Tulu varadelt Muud tulud
2010 2011 2012
Veebruari laekumisi kasvatasid peamiselt struktuuritoetusedMittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010‑2012
•Kuised laekumised on suuresti mõjutatud välistoetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.
•Veebruari laekumisi mõjutasid enim suured struktuuritoetuste maksed
•Muid tulusid laekus eelmiste aastatega võrreldes sarnases mahus.
67,4
365,3
050
100150200250300350400
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 muu 2011 toetused 2011 2010
RIIGIEELARVE KULUD
Riigieelarve kulusid tehtud 15,3%
• Kahe kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 1,03 mld eurot, mis on 51 mln eurot ehk 4,9% enam kui eelneval aastal.– Kasv on tingitud peamiselt taastatud riigipoolsetest
kannetest kohustuslikku kogumispensioni fondi.
484,2 547,80
200
400
600
800
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
Välisvahendite maht vähenenud
• Kahe kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud riigitulude arvel – 842,2 mln eurot (15,7% planeeritust).
• Välisvahendite arvel on kahe kuuga väljamakseid tehtud 142,3 mln (11,3% eelarves planeeritust), mis on võrreldes 2011. aastaga 30 mln eurot vähem.
Riigieelarve kulud allikate lõikes (2 kuud)
Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
842,2 142,3 0,2 41,2 6,1
15,7 11,3
11,5
70,2
7,5
0
10
20
30
40
50
60
70
80
0
100
200
300
400
500
600
700
800
900
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesedtehingud
majandustegevus
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Välistoetuste kasutamine suurim Põllumajandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas
NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 18).
152,1 159,3 236,2 255,5 103,8 52,5 31,1 12,5
18,9 15,4
59,7
24,511,3 9,2
0,4 1,2
12,5
9,6
25,3
9,610,9
17,6
1,30,0 0
5
10
15
20
25
30
0
50
100
150
200
250
300
HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal)
SOM SiM (julgeolek)
ülejäänud kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välisvahendite kasutamine fondide lõikes
NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 18).
735,4
135,9100,0
20,1 6,7 4,8 0,0
75,8 59,3
0,3 4,5 0,2 0,1 0,4
10,3
43,6
0,3
22,3
3,7 2,60,0
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
0
100
200
300
400
500
600
700
800
struktuuri-vahendid
maaelu/kalandus
EuroopaPõllumajanduse
Tagatisfond
muuvälistoetus
Norra jaEMP
Šveitsi 2000-2006ISPA ja
Ühtekuuluvus
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välisvahendite väljamaksed 14% aastaks planeeritust
• Kahe kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 140,6 mln eurot ehk 14% planeeritust (36,6 mln eurot enam võrreldes 2011. aastaga), sellest veebruaris 77 mln eurot.
• Struktuurivahendite arvel on kahe kuuga tehtud väljamakseid 75,8 mln eurot ehk 10,3% planeeritust. Väljamaksed on 25,9 mln eurot suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, ka eelarves planeeritu täitmine on 3,6 protsendipunkti suurem. Veebruaris maksti välja 38,2 mln eurot.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kahe kuuga välja makstud 59,3 mln eurot ehk 43,6% planeeritust, mis on eelmise aastaga võrreldes 10,6 mln rohkem. Veebruaris maksti välja 35,2 mln eurot.
Tegevuskulude kasutamine püsib eelnevate aastate tasemel
Tegevuskuludeks kasutati kahe kuuga 141,7 mln eurot (2,6% ehk 4,4 mln rohkem kui eelneval aastal).•Personalikuludeks kasutati kahe kuuga 81,8 mln eurot e 14,1% eelarvest (2011. aastaga võrreldes 0,4 mln eurot ehk 0,4 % vähem), sellest veebruaris 45,9 mln eurot. •Majandamiskuludeks kasutati kahe kuuga 59,9 mln eurot e 11,3% eelarvest (2011. aastaga võrreldes 3,9 mln eurot ehk 1,5% rohkem), sellest veebruaris 31,5 mln eurot.
64,26 77,420
255075
100125150
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
Investeeringud tavapärasest mahust
väiksemad
Kahe kuuga on riigieelarvest investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 106,2 mln eurot ehk 18,1% planeeritust. See on 28,2% vähem kui 2011. aastal. Vähenemine on tingitud asjaolust, et saastekvoodi müügi tuludega pole tehinguid 2012. aastal veel toimunud. Veebruaris suunati investeeringuteks 59 mln eurot.Suurimad tehtud investeeringud veebruaris oli:•Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas (1,3 mln eurot)•Riigimaanteede remondi koondprojekt (1,1 mln eurot)
46,5 58,4
0,7
0,6
020406080
100120140
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.
Eraldiste maht on suurenenud
• Kahe kuuga on eraldisteks suunatud 776,4 mln eurot, mis on 9,8% (75,7 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal.– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud
põhiliselt tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku kogumispensioni fondi.
368,0 408,40
100
200
300
400
500
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)
Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)
Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab sotsiaalkulusid• Sotsiaalkulud moodustavad 2012. aasta riigieelarvest 42,7% (2,89 mld eurot).
Neist suurimad:– pensionide kulud (väljamaksed 215,9 mln eurot ehk 15,9%, sh veebruaris 107,7 mln
eurot);– eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (väljamaksed 126,7 mln eurot ehk 16,4%, sh
veebruaris 58,6 mln eurot);– peretoetuste kulud (väljamaksed 16,2 mln eurot ehk 5,9%, sh veebruaris 8,1 mln eurot);– vanemahüvitise kulud (väljamaksed 27,7 mln eurot ehk 15,9%, sh veebruaris 13,8 mln
eurot);– puuetega inimeste toetused (väljamaksed 9,2 mln eurot ehk 15,3%, sh veebruaris 4,6
mln eurot);– erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (väljamaksed 12,8 mln eurot ehk 16,4%, sh
veebruaris 6,4 mln eurot);– riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (väljamaksed 18,8 mln eurot
ehk 11,1%, sh veebruaris 11,5 mln eurot);– eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (väljamaksed 1,1 mln eurot ehk 17,2%, sh
veebruaris 0,6 mln eurot).
• Veebruaris kulus suurimateks sotsiaalkuludeks 211,3 mln eurot (7,3% aastaks planeeritust), mis on 15,5 mln eurot (8,3%) rohkem võrreldes 2011. aastaga.
• Võrreldes 2011. aasta kahe kuuga on suurenenud ravikindluskulud 7% ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 68,6%.
Töötukassa tulud kasvavad kuludest kiiremini
Jaanuaris laekus tulusid 22,1 mln eurot, mis on 3,9 mln eurot (21,3%) rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Töötuskindlustusmakseid laekus 16,3 mln eurot, suurenemine 1,9 mln (13,2%).Kulusid tehti jaanuaris 13,8 mln eurot, mis on 1,1 mln eurot (8,7%) rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Töötuskindlustushüvitised (nende hulgas koondamis-hüvitised) suurenesid 0,32 mln (4,7%) , töötutoetuse kulud 0,27 mln (31,4%) ja pankroti-hüvitised 0,19 mln (105,6%) euro võrra.Registreeritud töötus (jaanuaris 49,7 tuhat) on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud 25,6%, vabade töökohtade arv kasvanud 36,8% (Töötukassas oli jaanuaris registreeritud 7 253 vakantsi).
0
2
4
6
8
10
12
14
-5
0
5
10
15
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
Haigekassa
Aasta esimesel kuul tehti kulusid 68,4 mln eurot, mis on 9,3 mln eurot rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Sealhulgas kulus raviteenustele 50,8 mln, ajutise töövõimetuse hüvitisteks 8 mln ja ravimite hüvitamiseks 7,9 mln eurot.
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Peamised sotsiaalkulud (2 kuud) I
0
50 000 000
100 000 000
150 000 000
200 000 000
250 000 000
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Peamised sotsiaalkulud (2 kuud) II
0
5 000 000
10 000 000
15 000 000
20 000 000
25 000 000
30 000 000
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Kulud valitsemisalade lõikes – 2 kuud
0,76 70,1915,01
36,27 26,59 29,67 92,18 85,54
110,17
33,09 21,00 450,73 7,68
12,5
14,012,9
10,2
5,5
17,2
15,8
23,322,8
11,211,8
16,6
14,3
0
5
10
15
20
25
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
500
Riigi-kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 2 kuud
0,74 55,0714,93
36,27 5,83 29,57 67,42 26,64 109,33 32,57 9,78 516,37 7,68
13,7
15,8
12,9
10,2
8,4
17,5
20,5 20,4
23,0
12,313,2
19,0
14,3
0
5
10
15
20
25
0
100
200
300
400
500
600
Riigi-kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid üle miljardi euro
• 2012. aasta veebruari lõpu seisuga oli riigikassa halduses likviidseid varasid suurusjärgus 1219,2 mln eurot, mis jagunevad stabiliseerimisreserviks ja riigi kassareserviks. Kassareservis sisaldub ka klientide raha (sihtasutuste, Haigekassa ja Euroopa Komisjoni poolt riigikassas hoitavad vahendid), mida jaanuari lõpu seisuga oli 797 mln eurot.
• Veebruariga on likviidsed varad suurenenud 193,9 mln euro võrra, mis on tingitud kassareservi suurenemisest. Peamiselt on suurenemine klientide vahendite arvelt (peamiselt Töötukassa).
381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 333,0 334,6
851,6 958,0 523,6904,0 683,3 604,9 884,6
30,5
11,0
-28,1
22,6
-16,8
-6,5
30,0
-40,0
-30,0
-20,0
-10,0
0,0
10,0
20,0
30,0
40,0
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
2006lõpp
2007lõpp
2008lõpp
2009lõpp
2010lõpp
2011lõpp
29.02.2012
Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)
Valitsussektori 2012. aasta eelarvedefitsiit suvise prognoosi kohaselt -2,1% SKPst
-0,24
-0,43
-0,57
0,12
0,06
-5
-4
-3
-2
-1
0
1
2
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
% SKPst
2008 2009 2010 2011 2012
Jaanuariga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt ülejäägis 9,8 miljoni euroga ehk 0,06% SKPst* (9 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).•riigieelarve ülejäägis 10,9 mln (0,06% SKPst);•kohalikud omavalitsused defitsiidis 1 mln (0,01% SKPst);•sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 3,1 mln (0,02% SKPst);•ülejäänud valitsussektor defitsiidis 3,2 mln (0,02% SKPst).
* Prognoositav 2011. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16 mld eurot.
