Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,7 kuud 2014

Rahandusministeerium

28.08.2014

MAJANDUSÜLEVAADE

• EL-is kindlustunde paranemine jätkub, kuid Eestis on majandususaldus veidi nõrgenenud

• Eestis alanes juulis kindlustunne teeninduses, kuid paranes tööstuses, mujal on olukord stabiilne

• II kvartalis suurenes SKP eelmise kvartaliga 0,5% ja aastatagusega võrreldes 2,2%, kuid hinnang on uuendatud aegrea alusel

• Palga ja hõive kasvud kiirenesid juulis• Inflatsioon oli juulis 0,4%-lises languses peamiselt

toiduainete (puu- ja köögivilja) odavnemise tõttu. • Juunis pöördus kaupade eksport 1%-lisele kasvule

masinate ja seadmete ning kütuste väljaveo suurenemise tõttu.

Lühikokkuvõte

Majandususaldus Eestis kerges languses

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Kindlustunne püsib vaid tarbijatel

COM

3 kuu keskmine

Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

Panused majanduskasvu (pp)Kutse-, teadus ja tehn. tegevus +0,4Mäetööstus +0,2Info ja side +0,1Avalik haldus +0,1Meelelahutus ja vaba aeg +0,1

Laondus ja veondus -0,8Ehitus -0,4Energeetika -0,4Primaarsektor -0,3Neto-tootemaksud -0,4

Jaemüügi ja palgatulu kasvutempod on sarnased

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

Eluasemelaenujääk kasvab, tarbimislaenudel vähenebmln €, v.e.p. 3k keskmine

EP

Tarbijahinnad langesid juulis võrreldes aastatagusega 0,4% toidu odavnemise tõttu

Kaupade eksport pöördus juunis kasvule%, v.e.a. mln €

RIIGIEELARVE TULUD

Seitsme kuuga laekus tulusid 4,51 miljardit eurot (56,2% eelarvest)Laekumine kasvas 1,8% v.e.a

Maksulaekumised kasvasid 8,0%Eelarve 2014 (tuhat EUR)

7 kuud 2014 (tuhat EUR)

7 kuudv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 3 805 796 8,0% 57,4%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 3 143 948 7,9% 57,5%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 154 727 18,5% 46,7%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 215 989 3,2% 66,3%

Sotsiaalmaks 2 245 740 1 300 441 7,5% 57,9%

Raskeveokimaks 4 200 3 090 5,4% 73,6%

Käibemaks 1 672 900 967 232 9,0% 57,8%

Aktsiisid kokku 836 850 471 656 6,3% 56,4%

Alkoholiaktsiis 225 000 123 822 5,3% 55,0%

Tubakaaktsiis 175 400 100 708 9,6% 57,4%

Kütuseaktsiis 402 000 227 102 6,4% 56,5%

Pakendiaktsiis 250 37 -78,0% 14,6%

Elektriaktsiis 34 200 19 987 -2,3% 58,4%

Hasartmängumaks 22 000 13 502 7,9% 61,4%

Tollimaks 28 700 17 312 1,3% 60,3%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 661 848 8,3% 57,2%

Töötuskindlustusmakse 177 705 101 224 1,0% 57,0%

Kogumispensionimakse 137 800 63 280 21,9% 45,9%

KOV tulumaks 783 232 464 071 8,7% 59,3%

Maamaks 59 000 33 273 2,8% 56,4%

Mittemaksulisi tulusid on seitsme kuuga laekunud 712,2 miljonit eurot (51,1% eelarvest). Laekumine vähenes 21,8% v.e.a eelkõige toetuste vähenemise tõttu.

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kuludeks kasutati 7 kuuga 53,7% plaanitust

• 2014. aasta seitsme esimese kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 4,39 miljardit eurot ehk 4,1% enam kui aasta varem.

Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012–2014

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 54%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 7 kuuga kokku 722 mln eurot ehk 54% eelarvest (mullu 664 mln eurot, mis moodustas eelarvest 56%).

• Tööjõukuludeks kasutati poole aastaga 388 mln eurot, mis moodustas eelarvest 58%.

• Majandamiskulusid kasutati 334 mln eurot, mis moodustas eelarvest 50%.

Peamised sotsiaalkulud 56,4% plaanitust• 2014. a seitsme kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1 827 mln eurot

ehk 56,4% plaanitust (alakulu 1,9 protsendipunkti (pp)). Sealhulgas oli tuludest sõltuvate sotsiaalkulude (ravikindlustus, II sammas) täitmine 707,7 mln eurot ehk 55,3%, alakulu 3 pp. Juuli kulude kasutamine oli 272,3 mln eurot.

• Ülekulu ja põhjused:• Avaliku teenistujate pensionide suurendused 3,6 pp, rahvapensionid ja lisad 2,1

pp, kuna saajate arv oli prognoositust suurem.• Alakulu ja põhjused:• 1) prognoositust väiksem saajate arv :• - pensionid: riigikontroll 5,8 pp; riigikohus 13,8 pp; prokurörid 8,3 pp; I ja II

astme kohtunikud 17,7 pp; piirivalvurid ning politseinikud 2 pp;• - erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 2,8 pp;

asendusteenistujate eest 17,6 pp ja ajateenijate eest 3,4 pp;• - vanemahüvitis 3,3 pp; puuetega inimeste igakuulised toetused 1,1 pp;• 2) riigi kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 6,8 pp – II sambaga liitujate

prognoositust madalam palgakasv ja saajate arv (sh töötajate, liitujate ning vanemahüvitise saajate arv);

• 3) vajaduspõhine peretoetus 20,2 pp – 2014. aasta alguses kasutati eelmisel aastal tehtud ettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine.

• 4) töötutoetus 4,2 pp – prognoositust suurem tööhõive. • 5) ravikindlustuskulu 1,5 pp – prognoositust väiksem sotsiaalmaksu laekumine.• Riikliku pensionikindlustuse ja peretoetuse eelarve täitmine on graafikus.

Peamised sotsiaalkulud suurenenud 7,7%• Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 130,4 mln eurot (7,7%).

• Kulude kasv protsentides ja kasvu põhjused:• 1) pensionid 5,9% – pensioniindeksi, pensionide tulumaksuvabastuse tõus ja

saajate arvu suurenemine;• 2) ravikindluskulud 5,7% – suurem sotsiaalmaksu laekumine; • 3) riigi kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 30% – riigipoolse panuse,

liitujate arvu suurenemine ja keskmise palga tõus; • 4) erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest

10,5%; ajateenijate eest 1,3% ja asendusteenistujate eest 54,9% – sotsiaalmaksu maksmise aluseks oleva kuumäära tõus 290 eurolt 320 eurole ja saajate arvu suurenemine;

• 6) vanemahüvitis 4,1% – töötasu alamäära tõus;• 7) universaalne peretoetus 3,1% – 1. juulil 2013 jõustus lapsetoetuse tõus

kolmanda ja järgmise lapse kohta 76,72 eurole, kolmikute ja mitmikute sünnitoetus tõusis 1000 euroni lapse kohta;

• 8) puuetega inimeste igakuulised toetused 1,8% – saajate arvu suurenemine.• Kulude vähenemine protsentides ja vähenemise põhjused:• 1) riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute eest 18,3% – tööhõive

kasv.• 2) vajaduspõhine peretoetus 49% – eelmisel aastal tehtud ettemaksu

kasutamine.• Töötutoetuse kulu jääb võrreldes eelmise aastaga samasse suurusjärku.

Peamised sotsiaalkulud (7. kuu) I

7 kuud (mln eurot) Juuli (mln eurot) Plaanitust

Ravikindlustus 509,9 74,7 56,8%Pensionikulu (I sammas) 874,9 129,5 57,5%Peretoetused 59,7 9,3 57,6%Vanemahüvitis 94,3 13,6 55,0%Puuetega inimeste igakuised toetused 34,1 4,9 57,2%

Peamised sotsiaalkulud (7. kuu) II

7 kuud (mln eurot)

Juuli (mln eurot) Plaanitust

Erijuhtude sotsiaalmaks 47,9 6,6 55,7%

Töötutoetus 5,5 0,69 54,2%

II sammas 200,7 33,1 51,5%

Investeeringud

• 7 kuu jooksul on investeeringuteks kasutatud 223 mln eurot ehk 32,3% eelarvest. Eelmise aasta seitsme kuu täitmine oli 40,6%.

• 2014. aasta madalam investeeringute eelarve ning tagasihoidlikum eelarve täitmine võrreldes 2013. aastaga tuleneb sellest, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise vana perioodi 2007–2013 projektid hakkavad lõppema ja uue perioodi 2014–2020 vahendite kasutamine on alles algusjärgus.

Välistoetuste väljamaksed olid 31.07.2014 seisuga protsentuaalselt suurimad Rahandusministeeriumi (59,1%) ning Justiitsminiusteeriumi (50,2%) valitsemisalas. Järgmine on Põllumajandusministeeriumi valitsemisala (36,8%). (2014. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

31.07.2014 seisuga on protsentuaalselt enam kasutatud maaelu ja kalanduse välistoetused (2014. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 34,5 protsenti 2014. aastaks planeeritust

• Välistoetusi koos ettemaksetega oli makstud juuli lõpuks 34,5% protsenti plaanitust ehk 310,2 mln eurot. Seda on 84,4 mln eurot vähem kui aasta varem, sh 2007–2013 struktuuritoetuste väljamaksete vähenemise arvelt 91,9 mln eurot, mis on seotud Euroopa Liidu (edaspidi EL) programmiperioodi lõpuaastatega: nii projektide lõpetamisega kui ka jätkuvate projektide menetlemise ja väljamaksmise ajagraafikuga. Väljamakseid uue 2014–2020 programmiperioodi vahenditest 31.07.2014 seisuga tehtud ei olnud.

• Struktuuritoetuste 2007.–2013. aasta programmiperioodi arvel on juuli lõpu seisuga tehtud väljamakseid 192,0 mln eurot ehk 38,2% planeeritust (2013. aastal 283,9 mln eurot). Lõpetatud on 13 385 ja töös 1241 projekti, sealhulgas teede, veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri ning haiglate ehitused. Struktuuritoetusest rahastatud projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

• Maaelu ja kalanduse toetusi 2007.–2013. aasta programmiperioodist on välja makstud 89,2 mln eurot ehk 70,0% planeeritust (2013. aastal 92,4 mln eurot), seejuures oli maaelu arengukava vahendite väljamaksete täitmine 71,3%.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (2,5%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 mln eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 5,8 mln eurot ehk 35,6% planeeritust.

• Šveitsi–Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 2,4 mln eurot ehk 57,8% planeeritust.

• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 6,0 mln eurot ehk 48,6% planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused

• Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel kokku oli juuli lõpuks projekte heaks kiidetud 97,9% ja toetusi välja makstud 82,1% perioodiks määratud vahenditest (3,4 mld eurot).

• Euroopa Komisjoni seatud Euroopa Liidu osaluse väljamaksete sihttaseme (N+2) täitmine: 2014. aasta sihttasemed on kõikides rakenduskavades ja fondides saavutatud ning sihiks on 2015. aasta sihttasemed.

• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses oli Eesti 2014. aasta 31. mai seisuga Euroopa Komisjoni tehtud struktuuritoetuste väljamaksete tempolt teisel kohal (74,55%), eespool on Portugal (77,86%) ja meile järgneb Leedu (74,41%).

• Mõne struktuuritoetuste meetme täitmise väljamaksetempot, hetkeseisu ja prognoosi arvestades on tõenäoline, et muutusi tegemata jääks Euroopa Liidu vahendeid 2015. aasta lõpuks kasutamata. Arvestades rakenduskavade eesmärke ja indikaatorite sihttasemete täitmist, kulukohustuste ja väljamaksete seisu ja prognoose, ning lähtudes riigi eelarvestrateegia ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi prioriteetidest, otsustati tänavu valitsuskabineti nõupidamistel 12. juunil ning 10. juulil välistoetused ümber suunata prioriteetsete suundade vahel.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused

• Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamise osas oli juuni lõpul projekte heaks kiidetud 99,5% ja väljamakseid tehtud 93,4% perioodiks määratud vahenditest (723,7 mln eurot).

• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses oli Eesti juuni lõpul Euroopa Komisjoni tehtud MAK toetuste väljamaksete tempolt kuue liikmesriigi seas, kes on 95% tasemeni jõudnud. Pärast 95% täitumist Euroopa Liit meile enam vahemakseid ei tee, vaid ainult programmi sulgemise lõppmakse.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodil

• Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 91,8% ja 69,1% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 mln eurot).

• Euroopa Komisjoni seatud Euroopa Liidu osaluse väljamaksete sihttaseme (N+2) täitmine. Maaelu arengukava toetuste kasutamisel on juba 2014. aasta sihttasemed saavutatud ning sihitakse 2015. aasta näitajaid.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 21,7% perioodiks määratud vahenditest (45 mln eurot). Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspärane olukord, kuna taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.

Šveitsi–Eesti koostööprogramm (2007–2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 70,2% perioodiks määratud vahenditest (ligikaudu 28 mln eurot).

Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007–2013). Projekte on heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 67,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 mln eurot).

Haigekassa

Haigekassa 6 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 23,5 mln eurot. Puudujääk on I poolaasta eelarvest 6,8 miljonit suurem. Negatiivsema tulemi on põhjustanud planeeritust väiksem sotsiaalmaksutulu laekumine ning ajutise töövõimetuse hüvitiste eelarve ületamine.

Tulusid on laekunud 445,9 mln eurot ehk 49,4% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on laekunud prognoositust 4,5 mln eurot vähem. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on tulude maht kokku suurenenud 29,8 mln eurot ehk 7,2%.

Kulusid on tehtud 466,6 mln eurot ehk 51,5% aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 42,5 mln eurot ehk 10%.

Haigekassa

Tervishoiuteenuste kulud olid 337,5 mln eurot ehk 51% eelarvest, sh eriarstiabi 270,4 mln, üldarstiabi 40,95 mln, õendusabi 11,95 mln, hambaravi 10,3 mln ja haiguste ennetamise kulud 3,9 mln eurot. Ületatud on eriarstiabi eelarve, tegemist on sesoonse kõikumisega kuludes.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 56,5 mln eurot ehk 58,7% eelarvest. Kulud ületavad 6 kuu eelarvet 2,6 mln euro võrra. Põhjuseks prognoositust suurem keskmise palga kasv ning töötavate kindlustatute arvu ja sünnituslehtede arvu kasv.

Ravimite hüvitiste kulud on 53,9 mln eurot ehk 49% eelarvest. 100%-liselt kompenseeritavate ravimite korral on oluliselt kasvanud retseptide arv, kuid langenud retsepti keskmine maksumus. See tuleneb peamiselt soodsamate geneeriliste ravimite kasutuselevõtust.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 4,1 mln eurot ehk 46% aasta eelarvest.

Töötukassa

• 2014. a kuue kuu tekkepõhine ülejääk on 37,2 mln eurot ehk 67,8% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014. a tulem 13,8 mln eurot (59,2%) suurem.

• Käeoleva aasta kuue kuu tulud on 99,7 mln eurot ehk 49,5% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 5,3 mln eurot (5,6%) suurem.

Kuised tulemid 2011–2014

Töötukassa 2014. a kuue kuu kulu on 62,6 mln eurot ehk 42,7% eelarvest. Võrreldes

eelmise aasta sama perioodiga on kulu 8,5 mln eurot (12%) väiksem.

Kulude muutused võrreldes eelmise aastaga ja protsentides 2014. aasta eelarvest

• Suurenenud on hüvitised koondamise korral 16,9%, (55,2% eelarvest, ülekulu 5,2 pp) ja maksejõuetuse korral 39,5% (eelarvest 43,2%), tööjõukulud 10,5% (43% eelarvest).

• Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 4,3% (45,6% eelarvest), töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 1,9% (44,6% eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 18,2% (48,8% eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 39,7% (31,5% eelarvest), majandamis- ja muud kulud 13,6% (47,7% eelarvest).

• Töötutoetus jääb võrreldes eelmise aastaga samasse suurusjärku (44,9% eelarvest).

Kulude muutuste põhjused• Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna võrreldes eelmise

aastaga on kasvanud saajate arv 180 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on tõusnud 1 481 eurolt 1 574 eurole.

• Kuigi keskmine hüvitis on vähenenud 2017 eurolt 1975 eurole, suureneb hüvitis tööandja maksejõuetuse korral, sest kasvanud on saajate arv 212 isiku võrra.

• 2014. aastal tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole. Toetust on välja makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 7 271 isikule vähem.

• 2014. a kuue kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 305 eurolt 331 eurole, kuid saajate arv on vähenenud 2402 isiku võrra.

Töötukassa

• TÖÖHÕIVE• 2014. a juuni lõpus oli registreeritud töötuid 27 677 isikut ehk

1711 töötut (5,8%) vähem kui eelmisel kuul ja 7733 töötut (22,2%) vähem kui aasta tagasi samal ajal.

• Registreeritud töötute osatähtsus tööjõus oli juuni lõpus 4,4%, 2013. aastal samal ajal 5,6%.

• Uusi töötuid registreeriti kuue kuuga 31 245 isikut, mis on 3804 töötut (10,8%) vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ja 383 töötut (9,5%) vähem võrreldes eelmise kuuga.

• Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 5019 isikut (33%) ja eesti keelt mitteoskavaid inimesi 3393 isikut (27,7%) vähem, kuid puudega töötuid 23 isikut (1,3%) rohkem.

• Töötuna arveloleku lõpetasid kuue kuuga 42 982 isikut, 2013. aastal samal ajal 40 296 isikut.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus juuli lõpuks 1,54 miljardi euroni

• 2014. aasta juuli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,54 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,17 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 mld eurot.

• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht suurenenud 0,12 mld euro võrra ehk 8,4%.

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012–2014:juuni lõpus oli VS ülejääk 0,02% SKPst (4 mln €)