Riigieelarve täitmine 2011 (oktoober)

Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, oktoober 2011

Rahandusministeerium, 14. november. 2011

MAJANDUSARENGUD

Väliskeskkonna nõrkuse taustal on Eesti majanduskasv jätkuvalt kiire

• 2011. aasta III kvartalis ulatus Eesti majanduskasv 7,9%ni.

• Hoolimata ebakindluse suurenemisest maailmamajanduses ning Euroopa võlakriisist jätkas Eesti majandus III kvartalis kiiret kasvu.

• Ekspordi kasv on aasta esimese poole kõrgtasemelt hakanud aeglustuma, kuid see on ikka veel peamine kasvutegur.

• Järgnevates kvartalites on peamiseks riskiks ebakindluse ülekandumine kaubanduspartnerite kaudu Eestisse, millele viitavad kohalike ettevõtjate halvenenud ootused uutele välistellimustele.

Majandus kasvas III kvartalis 7,9%

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

I 2002

III I 2003

III I 2004

III I 2005

III I 2006

III I 2007

III I 2008

III I 2009

III I 2010

III 2011 III

Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a.

Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Ekspordi reaalkasv, v.e.a.

Majandususaldusindeks liigub alates aprillist langustrendil

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

-80

-70

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

01 2004

07 01 2005

07 01 2006

07 01 2007

07 01 2008

07 01 2009

07 01 2010

07 01 2011

07

tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.)

* Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja

Töötleva tööstuse toodang jätkas septembris tõusutrendil, kuid kasvutempo on aeglustumas

0102030405060708090100110120130140150160170

-40-35-30-25-20-15-10-505

1015202530354045

2005 05 09 2006 05 09 2007 05 09 2008 05 09 2009 05 09 2010 05 09 2011 05 09

2005=100%

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korr.mahuindeks, v.e.p. Tööpäevade arvuga korr. mahuindeks, v.e.a.

Toodangu mahuindeks, 2005=100 TREND

August + 33,8% v.e.a. september + 6,5% v.e.a.

Tööstusettevõtete prognoosid viitavad kasvu aeglustumisele

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

-50

-25

0

25

50

75

100

125

150

175

01 2007

05 09 01 2008

05 09 01 2009

05 09 01 2010

05 09 01 2011

05 09

% v.e.a.

uute tellimuste ekspordiindeksi muutus v.e.a. Töötlevatööstuse toodangu kasv v.e.a.

ettevõtete ootused toodangu suhtes (p.sk.)

Allikas: Eesti Statistikaamet; Euroopa Komisjoni töötleva tööstuse sesoonselt silutud kindlustunde indikaator

Jaemüük jätkas septembris tõusutrendil, kuid kasvutempo on aeglustumas

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

2006 05 09 2007 05 09 2008 05 09 2009 05 09 2010 05 09 2011 05 09

%, v.e.a.

Jaemüük püsivhindades (v.e.a.)

Jaekaubandusettevõtete (v.a mootorsõid.) müügitulu (v.e.a.)

Tarbijate kindlustunde indikaator (p.sk.)

Jaemüük +6% v.e.a.Müügitulu +12% v.e.a.

Toiduainete odavnemine põhjustas oktoobris hindade languse kuulises võrdluses

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

Osade toiduainete hinnad olid oktoobris odavamad kui aasta tagasi

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

2007 7 2008 7 2009 7 2010 7 2011 7

%

Leib Piim Köögivili Suhkur Rasvad

Septembri tööstustoodangu nõrkus ei mõjutanud oluliselt ekspordinäitajaid

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

200

400

600

800

1 000

1 200

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%, v.e.a.mln eur

Kaupade ekspordi maht (mln eur) Kaupade impordi maht (mln eur)

Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk) Kaupade impordi kasv (%, parem sk)

Allikas: Eesti Statistikaamet

Elavnenud majandus on suurendanud tööjõunõudlust

10,9

19,8

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

I2000

III I2001

III I2002

III I2003

III I2004

III I2005

III I2006

III I2007

III I2008

III I2009

III I2010

III I2011

III

tuhat

3

6

9

12

15

18

21

24%

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Riigieelarve täitmine• Oktoobris laekus riigieelarvesse tulusid 492 mln eurot ehk 8,6%

eelarvest. Kümne kuuga kokku on laekunud 4 939,9 mln eurot ehk 86,6% planeeritust. Eelmise aasta kümne kuuga võrreldes laekus tulusid 444,6 mln eurot ehk

9,9% enam.

• Oktoobris oli kulude maht 530,3 mln eurot ehk 8,6% eelarvest.Kümne kuuga kokku on kulunud 4 951,2 mln eurot ehk 79,9% kavandatust. Eelmise aasta kümne kuuga võrreldes oli kulude maht 470,2 mln eurot ehk

10,5% suurem.

• Kümne kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 11,3 mln euroga puudujäägis, mis on 25,5 mln eurot halvem tulemus kui eelmisel aastal samal perioodil (oktoobrikuu oli puudujäägis 38,3 mln eurot).

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 86,6%

• Maksutulusid laekus eelarvesse 3 601,7 miljonit eurot ehk 84,8% kavandatust. Võrreldes 2010. aasta kümne esimese kuuga laekus

maksutulusid 244,2 miljonit eurot ehk 7,3% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1 346,4 miljonit eurot ehk 92,5% planeeritust. Võrreldes 2010. aasta kümne esimese kuuga laekus

mittemaksulisi tulusid 194,6 miljonit eurot ehk 16,9% enam.

Kõrge laekumise taga on peamiselt toetused, mida on oktoobri lõpuks laekunud 1 007 mln (sh heitmekvootide müük 191 mln) ehk eelarves kavandatust 92,1%.

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate suurim

Võrreldes 2010. aasta kümne kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 194,6 mln eurot rohkem:• toetusi 212 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide müügitulu 130,3 mln eurot;• saastetasusid 9,4 mln eurot rohkem;• riigilõive 7,1 mln eurot rohkem;• varadelt saadavaid tulusid laekus 38,7 mln eurot vähem, sh omanikutulusid

47,7mln eurot vähem ja keskkonnatasusid 13,9mln rohkem. • varade müügist laekus 2,3 mln eurot vähem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.

71,6 76,1 67,4 25,5 98,5 128,979,1 96,9 72,3 62,4 108,0 72,792,5 104,4 92,1 92,7 81,9 114,00

20406080

100120

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

Oktoobri laekumisi mõjutasid enim välistoetuste ja keskkonnatasude laekumised

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2009 2011‑

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest ning dividendimaksetest.

• Oktoobris laekus välistoetusi 69,4 mln eurot, mis on 60 mln eurot septembrikuust enam.

• Saastetasusid laekus oktoobris 7,2 mln eurot ning muid keskkonnatasusid 10,9 mln eurot.

141,4

247,0

181,6

105,9

237,7

114,8

88,4 49,2

78,8107,2

0

100

200

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 toetused 2011 muu 2010 2009

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 79,9%

477,7 504,0 553,3 489,7 463,6 528,3 504,2 456,8 443,3 530,30

200

400

600

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Kümne kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 4,95 mld eurot (10,5% ehk 470,2 mln eurot enam kui eelneval aastal), sellest oktoobris 530,3 mln eurot. Kulude kasv on põhiliselt tingitud: saastekvoodi vahendite ülekandmisest (237,6 mln eurot); samuti on suurenenud (91,8 mln eurot) erinevad sotsiaalkulud –

põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi (50,2 mln), eraldised Haigekassale ravikindlustuseks (33,8 mln) ja pensionikulu (12,5 mln);

välisvahendite (ilma saastekvoodita) paremast kasutamisest – väljamaksed on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 5,5% ehk 29,3 mln euro võrra.

Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest

Riigieelarve kulud allikate lõikes (10 kuud)

• Kümne kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud tavapäraselt riigitulude arvel – 3,98 mld eurot (80,2% planeeritust), sellest oktoobris 398,5 mln eurot ehk 8% planeeritust.

• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel kümne kuuga väljamakseid tehtud 561,1 mln eurot (52,6% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 5,5% ehk 29,3 mln eurot enam.

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

3 980,9 798,6 20,6 104,9 36,4

80,273,2

630,1

111,1 89,7

0

100

200

300

400

500

600

700

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Välistoetuste kasutamine suurim Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 20).

155,4 157,7 196,8 233,3 129,0 73,6 23,692,8 76,2 121,1 141,6 46,4 32,6 23,4

59,7

48,3

61,5 60,7

36,0

44,2

98,8

0

25

50

75

100

125

0

50

100

150

200

250

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes


738,1

107,2 89,5

20,9 4,4 5,7 3,7

378,3

116,0

4,228,3

3,4 1,6 1,9

51,2

108,1

4,6

135,3

77,1

27,5

51,3

0

20

40

60

80

100

120

140

160

0

100

200

300

400

500

600

700

800

struktuuri-vahendid

maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi 2000-2006ISPA ja

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 55,1% aastaks planeeritust

• Kümne kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 534 mln eurot ehk 55,1% planeeritust, sh oktoobris maksti välja 60,9 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on kümne kuuga tehtud väljamakseid 378,3 miljonit eurot ehk 51,2% planeeritust, sh oktoobris maksti välja 48,2 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kümne kuuga välja makstud 116 mln eurot ehk 108,1% planeeritust, sh oktoobris maksti välja 10 mln eurot.


Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel

65,05 73,11 86,03 88,04 82,12 89,84 86,52 71,92 75,18 85,740

50

100

150

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12


Tegevuskuludeks kasutati kümne kuuga 803,6 mln eurot (2,9% ehk 22,3 mln rohkem kui eelneval aastal), sellest oktoobris 85,7 mln eurot.• Personalikuludeks on kümne kuuga kasutatud 467,5 mln eurot ehk

82,5% eelarvest. Sellest oktoobris 45,6 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 0,7 mln eurot (1,5%) rohkem.

• Majandamiskuludeks on kümne kuuga kasutatud 336,1 mln eurot (76,4% eelarvest). Sellest oktoobris 40,1 mln eurot, mis on 4,4 mln (12,3%) rohkem kui eelneval aastal.

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

Kümne kuuga on kulunud 741,7 mln eurot (65% enam kui 2010 ja 86% enam kui 2009), see on 126,4% riigieelarves planeeritud summast. Suur kasv on peamiselt tingitud kvoodimüügi tulude edasikandmisest (237,6 mln). Oktoobris suunati investeeringuteks ja investeeringu-toetusteks kokku 112,3 mln eurot.

Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused oktoobris olid:•riigimaanteede remondi koondprojekt (10 227 341 eurot);•Pärnu ümbersõit (2 375 492 eurot);•Väo-Maardu teelõik (1 354 135 eurot);•Kohtla-Järve piirkonna ühisveevarustuse rekonstrueerimine (970 612 eurot).

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

30,7 38,5 45,1 33,9 40,2 47,6 57,7 71,7 66,5 66,1

48,218,9

73,3

21,6 10,3 6,2

18,3 0,50,5

46,2

0

50

100

150

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 va. kvoodimüük (mln eurot) 2011 kvoodimüük (mln eurot) 2010 (mln eurot)

2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Eraldiste maht on suurenenud

329,9 370,8 343,8 342,8 328,5 380,8 332,1 310,5 298,3 327,00

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12


Kuised eraldised 2008-2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Kümne kuuga on eraldisteks suunatud 74,1% eelarvest (3,4 mld eurot), mis on 4,6% (148,2 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil, sh oktoobris kasutati 7,2% planeeritust.

• Kümne kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (50,2 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (33,8 mln) ja pensionikulude kasvust (12,5 mln).

Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab sotsiaalkulusid

• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad: pensionide kulud (1 063,3 mln ehk 82,7% planeeritust, sh oktoobris 105,4 mln); eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (603,7 mln ehk 84,9% planeeritust, sh oktoobris

60,6 mln); peretoetuste kulud (82,5 mln ehk 80,4% planeeritust, sh oktoobris 9,4 mln); vanemahüvitise kulud (143,3 mln ehk 84,3% planeeritust, sh oktoobris 14,1 mln); puuetega inimeste toetused (44,4 mln ehk 90,2% planeeritust, sh oktoobris 4,5 mln); erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (66,6 mln ehk 82,5% planeeritust, sh

oktoobris 6,2 mln); riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (56,5 mln ehk 71,4%

planeeritust, sh oktoobris 6,2 mln); eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (5,7 mln ehk 51% planeeritust, sh oktoobris

0,5 mln).• Kümne kuuga kulus suurimateks sotsiaalkuludeks 2,07 mld eurot (83% aastaks

planeeritust), mis on 91,8 mln eurot (4,6%) rohkem võrreldes eelmise aastaga. • Võrreldes eelmise aastaga on suurenenud ravikindluskulu 5,9%, pensionikulu

1,2%, puuetega inimeste igakuised toetused 7,3% ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 50,2 mln eurot.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid

• Ravikindlustatud isikuid oli 30.09.2011 seisuga 1 248 532, vähenemine 12 kuu jooksul 20 099 isiku ehk 1,6% võrra. Kindlustatute üldarvu mõningast vähenemist põhjustab tööotsimisest loobunud isikute arvu lisandumine ning riigist lahkunute arvu jätkuv kasv.

• Haigekassa üheksa kuu tulu oli 542,8 miljonit eurot, suurenemine eelmise aastaga võrreldes on 5,8% ehk 29,6 miljonit eurot.

• Käesoleva aasta üheksa kuu kulud kasvasid võrreldes eelmise aastaga 4% ehk 20,5 miljonit eurot.

Kuiste tulemite võrdlus aastad 2009-2011 (mln eurot)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Töötuse kahanemine vähendabTöötukassa kulusid

• Üheksa kuu tulu oli 181,5 miljonit eurot, kasv aastases võrdluses on 4,6 miljonit eurot ehk 2,6%.

• Üheksa kuu kulu oli 86,9 miljonit eurot, kahenemine aastases võrdluses 29,9% ehk 37,1 miljonit eurot. Vähenenud on peaaegu kõik kululiigid: töötuskindlustushüvitis 43,6%, koondamishüvitis 44,1%, pankrotihüvitised 52,3%, hüvitistelt makstav sotsiaalmaks 45,7%, töötutoetus 38,9%, kulu aktiivsetele tööturumeetmetele 14,3%.

• Kulude vähenemine on seotud kohustuste vähenemisega. 2011. aasta oktoobri lõpus oli registreeritud 46 421 töötut, kahanemine aastases võrdluses 31,1% ehk 20 959 isiku võrra ja kahanemine kuises võrdluses 2,8%. Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli oktoobri lõpus 7,2% (sama mis septembris) – kahanemine aastases võrdluses 3,2 protsendipunkti.

Kuised tulemid 2009-2011 mln eurot (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

0

20

40

60

80

100

120

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) I

…

558,9 749,3 89,6 57,931,7

657,4 933,0

92,0 95,935,1

628,6 1 014,8

84,6 124,437,7

569,9 1 050,8

83,8 144,341,4

603,7 1 063,3

82,5 143,344,4

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1 000

1 100

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (10 kuud) II

19,722,78

108,1929,373,33

132,8154,88

9,48

75,2268,41

9,306,26

66,615,71

56,450

20

40

60

80

100

120

140

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2007 2008 2009 2010 2011

Kulud valitsemisalade lõikes – 10 kuud

Kümne kuuga on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud Keskkonna-ministeeriumi valitsemisalas (ca 126% planeeritust), mis on tingitud sellest, et Keskkonnaministeerium on kandnud Rahandusministeeriumile, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile üle 237,6 miljonit eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid.

7,93 406,0181,31

208,61 347,73 136,89 434,71 209,69 167,18 214,14 106,27 2 187,30 35,17

76,982,6

76,872,4

126,2

76,5 78,0

64,2 61,4

83,1

52,2

85,0

65,8

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

130

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2 200

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM


Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 10 kuud

7,40 307,90

80,50

206,53 33,92 134,71 264,19 95,95161,97 201,50

60,342 154,41 35,02

77,6

91,6

76,9

71,7 70,8

76,4

81,5

73,876,7

81,4 80,983,8

65,5

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

1 800

2 000

2 200

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM


Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid ca üks miljardi eurot

• Kümne kuuga on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 50,6 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust (302,2 mln eurot), samas on oluliselt vähenenud likviidsusreserv (263,6 mln eurot) ehk riigi jooksvad tulud on olnud väiksemad kui kulud.

• Oktoobris vähenesid finantsvarad kokku 37,8 mln eurot peamiselt likviidsusreservi mahu vähenemise (30,7 mln) tõttu.

353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 329,9

5,5 17,2 23,827,2

27,9 28,2 30,6

62,4

305,8 305,8305,8

118,8

489,1

485,0564,4

133,0623,2

483,8

220,2

34,2

43,6 64,0

57,6

134,2

171,3473,4

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2005 lõpp 2006 lõpp 2007 lõpp 2008 lõpp 2009 lõpp 2010 lõpp 31.10.2011

Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservLikviidsusreserv (kassareserv) Klientide vahendid

Valitsussektori 2011. aasta eelarveülejääk suvise prognoosi kohaselt 0,2% SKPst

Üheksa kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt ülejäägis 212,2 miljoni euroga ehk 1,32% SKPst* (313,6 miljonit eurot parem kui eelneval aastal).• riigieelarve ülejäägis 91,1 mln (0,57% SKPst);• kohalikud omavalitsused ülejäägis 37,1 mln (0,23% SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 107,1 mln (0,67% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 23,1 mln (0,14% SKPst).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16 mld eurot.

-1,18

-3,83

-0,7

1,32

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011

Economy & Finance

Riigieelarve täitmine 2011 (oktoober)