Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, august 2012

Rahandusministeerium

19.09.2012

MAJANDUSARENGUD

Eestis majandususaldusindeks oli augustis 0,6 punkti kõrgem kui juulis. Kindlustunne tõusis tarbijatel ja

tööstuses, kuid langes kõigis muudes sektorites

0102030405060708090100110120130

-80-70-60-50-40-30-20-10

01020304050

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

tööstus teenindus tarbijad kaubandus ehitus Majandususaldusindeks* (p.sk.) *Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja

Ärikonjunktuur paranes kaubanduses ja teeninduses, kuid halvenes tööstuses ja ehituses

-70

-60

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Tööstus Teenindus Kaubandus Ehitus

Töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite näitajad

-35-30-25-20-15-10

-505

1015

2025303540455055

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks TööstustoodanguindeksEhitusmahuindeks Kaupade eksport

Eesti SKP aastakasv aeglustus II kvartalis 2,2%ni. Kasvu pidurdas eksport ja tööstussektor.

Hindade tõusu vedas energiatoodete kallinemine –kütus, soojus, elekter

%

EP

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Kuine THI (parem skaala) THI Eurotsooni inflatsioon Baasinflatsioon

%

Jaemüük ületab maksustatud palgatulu kasvu

ESA, EMTA

%, v.e.a. 3 kuu keskmine

-30

-20

-10

0

10

20

30

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012

Jaemüük (nominaalne)

Palgatulu (EMTA)

Tööpuudus nelja aasta madalaimal tasemel

10.2

3

6

9

12

15

18

21

24

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

I 2004 I 2005 I 2006 I 2007 I 2008 I 2009 I 2010 I 2011 I 2012

%tuhat

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Juulis kiirenes kaupade ekspordi kasv osalt madala võrdlusbaasi tõttu 12%ni

-15

0

15

30

45

60

75

90

2010 05 09 2011 05 09 2012 05

%

Eksport kokku Eksport ilma min kütusteta

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2001 2003 2005 2007 2009 III 2010 III 2011 III 2012

% SKPst

Jooksevülekanded Tulu Teenused Kaubad Jooksevkonto bilanss

Täpsustatud andmetel oli jooksevkonto II kvartalis 2%ses defitsiidis kaupade ekspordi nõrkuse tõttu.

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 66,6%

• Augustis laekus riigieelarvesse tulusid 470,4 mln eurot ehk 7,6% eelarvest. Kaheksa kuuga kokku on laekunud 4,1 mld eurot ehk 66,6% planeeritust Eelmise aasta kaheksa kuuga võrreldes laekus tulusid 152,1

mln eurot ehk 16,3% rohkem.

• Maksutulusid laekus eelarvesse 3 144,0 miljonit eurot ehk 67,3% kavandatust. Võrreldes 2011. aasta kaheksa kuuga laekus maksutulusid

324,8 miljonit eurot ehk 11,5% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1009,4 miljonit eurot ehk 65,1% planeeritust. Võrreldes 2011. aasta sama perioodiga laekus

mittemaksulisi tulusid 156,8 miljonit eurot ehk 13,4% vähem.

Aasta alguse laekumised jäävad eelmisele aastale alla väiksemate kvooditulude ning välistoetuste tõttu

Võrreldes 2011. aasta kaheksa kuuga laekus mittemaksulisi tulusid 156,8 mln eurot vähem:

• Toetusi 171,2 mln eurot vähem, sh heitmekvootide müügitulu 142,3 mln eurot vähem;• Muid tulusid 10,2 mln eurot vähem, sh saastetasusid 1,5 mln eurot vähem;• Varade müügitulu laekus 7,1 mln eurot vähem;• Tulusid varadelt laekus 21,1 mln eurot rohkem, sh dividenditulu 23,7 mln eurot rohkem

• Riigilõive laekus 3,8 mln eurot rohkem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

64.072.5

59.452.7

79.6 80.880.174.2

80.870.8 73.3

112.8

65.177.9

61.7

82.373.0 74.4

0

20

40

60

80

100

120

KOKKU Kaupade ja teenuste

müük

Toetused Mat. ja immat. varade

müük

Tulu varadelt Muud tulud

2010 2011 2012

Augusti laekumised olid 5,9% väiksemadkui möödunud aastal

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2010-2012

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest, sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

• Selle aasta augusti madalam laekumine tulenes peamiselt toetustest, mida laekus 7,2 miljonit vähem võrreldes eelmise aastaga.

• Tulusid varadelt laekus 3,5 miljonit eurot rohkem.

• Tulusid kaupade ja teenuste müügist laekus 1 miljon eurot rohkem.

67,4

365,3

26,886,6

214,1

101,7101,2 46,3

0

100

200

300

400

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 muu 2012 toetused 2011 2010

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 60,5% plaanitust

• Kaheksa kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 2,9% rohkem kui eelmisel aastal ehk 4,09 mld eurot.

484,2 547,8 488,4 501,1 501,6 505,7 526,4 537,50

100

200

300

400

500

600

700

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Riigieelarve 2012. aasta kulud kuude kaupa

Riigituludest kulusid tehtud 3,4 miljardit

• Riigitulude arvelt on kaheksa kuuga kulusid tehtud – 3,36 mld eurot ehk 63% plaanitust (aasta varem 3,22 mld eurot ja 65%).

• Välistoetusi on sama ajaga välja makstud 0,50 mld eurot (40% eelarves plaanitust), mis on võrreldes 2011. aastaga 0,13 mld eurot vähem.

Riigieelarve kulud allikate lõikes (8 kuud)

Välistoetuste finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välistoetuste finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

3,359.4 496.0 5.8 199.1 29.9

62.6 39.5

363.7 339.6

36.4

0

50

100

150

200

250

300

350

400

0

500

1,000

1,500

2,000

2,500

3,000

3,500

4,000

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesedtehingud

majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Valitsemisalade 8 kuu kulud

3.34 335.2071.34 186.99

123.96 113.46 329.18 172.62

389.76

176.52 96.66 1,826.36 29.25

55.1

67.0

61.2

52.5

25.8

65.7

56.3

47.0

80.5

59.5

54.4

67.1

54.4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2,000

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg)

SIM (reg) SOM VÄM

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Tegevuskulusid 8 kuuga 61,5% eelarvest

• Tegevuskuludeks on kaheksa kuuga kasutatud 682,4 mln eurot ehk 6,2% rohkem kui mullu sama ajaga, mil täitmine oli 64,0%.

• Personalikuludeks kasutati kaheksa kuuga 387,1 mln eurot ehk 67%eelarvest (mullu kasutati 8,8 mln eurot vähem ja täitmine oli 67%).

• Majandamiskulusid tehti kaheksa kuuga 295,3 mln eurot (mullu 31,0 mln eurot vähem) ehk 56% eelarvest (mullune täitmine 60,0%).

64.3 77.4 84.5 89.0 90.9 98.4 92.5 85.4

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Suvel on investeerimine oodatult hoogustunud

•Kaheksa kuuga on investeeringuteks ja investeeringutoetusteks suunatud 644,3mln eurot (sh heitmekvoodi müügi tulude arvelt 73,9 mln). See on 81,7 mln ehk14,5% rohkem kui 2011. aasta samal perioodil.

•Augustis investeeriti 159,1 mln eurot, millest peaaegu 70% moodustasidvälistoetustega seotud investeeringutoetused ja kvoodimüügi arvelt tehtavadinvesteeringud. Võrreldes juuliga tehti investeeringuid 52,8 mln eurot enam.

•Riigieelarvelisi investeeringuid on tehtud 52,5% eelarvest. Aasta esimesespooles oli alakasutamine investeeringute ja väljamaksete edasi lükkumise tõttu.Oluliselt on kasvanud heitmekvoodi müügi tuludest finantseeritud projektidemaht. Aasta eelarvest on täidetud vaid 29,4%, ent sügisel maksete maht kasvab.

47,2 59,0 66,7 58,2 58,0 63,893,1

124,40,70,6 5,1 5,1 7,5 7,2

13,134,6

0

50

100

150

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2012 va. kvoodimüük (mln eurot) 2012 kvoodimüük (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kasinvesteeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõiksaastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarvesinvesteeringutoetusteks ettenähtud vahendeid protsendi arvutamise aluseks võetust rohkem.

Välistoetusi välja makstud 47,1% aastaks plaanitust

• Kaheksa kuuga on välistoetuste arvel väljamakseid tehtud 472,1 mln eurot, ehk 47,1% planeeritust (60,6 mln eurot enam võrreldes 2011. aasta sama perioodiga), sellest augusti s 55,8 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on välja makstud 342,6 mln eurot, ehk 46,6% planeeritust.Väljamaksed on 62,6 mln eurot suuremad kui mullu samal perioodil, ka eelarvesplaanitu täitmine on 8,7 protsendipunkti suurem. Augustis maksti välja 45,6 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (programmperiood 2007-2013) on kaheksa kuuga välja makstud 103,3 mln eurot, ehk 76,0% plaanitust (eelmise aastaga võrreldes 4,7 mln rohkem). Augustis maksti välja 6,9 mln eurot. Prognoositakse 2012. aasta eelarve ületamine, peamiselt maaelu arengukava toetuste meetmete arvelt.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi plaanitud vahendite tagasihoidlik kasutamine (4,4%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 92 miljonit eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi programmperioodi 2009-2014 toetuste väljamaksete tase (7,2%) on plaanipärane.

• Põhiliselt toimuvad väljamaksed ajagraafiku järgselt (suurem osa väljamaksetestprognoositakse sügisperioodiks). Samal ajal on endiselt probleeme, mis avaldavadmõju projektide aja- ning rahastamiskava täitmisele.

Programmperioodi 2007-2013 välistoetuste kasutamine

• Vaadates programmperioodi 2007-2013 struktuurivahendite kasutamist tervikuna, on 2012. aasta kaheksa kuu lõpu seisuga kasutatud 51,8% ja projekte heakskiidetud 90,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 miljardist eurost).

• Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses oleme 1. augusti seisuga struktuurivahendite väljamaksete tempolt neljas kohal (40,1%), eespool on Leedu (47,1%), Portugal (42,6%) ja Soome (42,0%), meile järgneb Iirimaa (40,0%). 01.01.2012 seisuga olime kuuendal ja 01.07.2012 seisuga teisel kohal.

• Maaelu arengukava 2007-2013 toetusi on 2012. aasta kaheksa kuu lõpu seisuga kasutatud 60,7% ja projekte heakskiidetud 81,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonist eurost). Euroopa Kalandusfondi2007-2013 rakenduskava toetusi on kasutatud 41,2% ja projekte heakskiidetud 70,8% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonist eurost).

Välistoetuste väljamaksed suurimad Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas

(2012. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).

152.1 159.3 236.2 255.5 103.8 52.5 31.1 12.5

79.6 80.7

108.1 108.2

38.931.7

18.06.9

52.450.7

45.842.3

37.4

60.357.8

55.0

0

10

20

30

40

50

60

70

0

50

100

150

200

250

300

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal)

SOM SiM (julgeolek) ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste kasutamine fondide lõikes (2012. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).

735.4

135.9100.0

20.1 6.7 4.8

342.6

103.3

4.4 17.7 0.5 3.6

46.6

76.0

4.4

88.0

7.2

73.6

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Pensionikanded paisutavad eraldiste mahtu

• Kaheksa kuuga on eraldisteks suunatud 2,80 mld eurot ehk 2% (63 mln eurot) rohkem kui 2011. aastal. Eelarvetäituvus 56,4%.

– Eraldiste maht on võrreldes eelneva aastaga suurenenud põhiliselt tänu taastatud riigipoolsetele kannetele kohustuslikku kogumispensionifondi.

368,0 408,4 258,4 346,8 348,5 337,5 335,6 323,50

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122012 (mln eurot) 2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot)

Kuised eraldised 2009-2012 (ei sisalda investeeringutoetusi)

Peamised sotsiaalkulud on suurenenud

• 2012. aasta kaheksa kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 1,77mld eurot ehk 112,3 mln eurot (6,8%) mullusest enam. Eelarvest 65,1%

2012 8 kuud vs 2011 8 kuud

• Augustis kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 223,8 mln eurot ehk 8,2% aastaks plaanitust. Seda on 14,8 mln eurot (7,1%) rohkem kui 2011. aastal.

• .

Muutus Mln eurot Muutuse %

Riiklikud pensionikulud 35,5 4,2

Ravikindlustuskulud 33,0 6,8

Kohustuslik kogumispensionifond 55,5 125

Puuetega inimeste toetused 1,9 5,4

Vanemahüvitis 7,8 6,8

Töötute erijuhtude sotsiaalmaks 4,9 32,5

Peretoetused 1,0 1,5

Töötutoetus 0,5 9,5

Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) I

8 kuud (mln eur) Plaanitust August (mln eur)

Ravikindlustus 518,7 67,2% 65,8

Pensionikulu 886,7 65,3% 112,2

Peretoetused 64,7 65,4% 7,8

Vanemahüvitis 107,1 61,6% 13,1

Puuetega inim. 37,3 62,1% 4,7

0

100,000,000

200,000,000

300,000,000

400,000,000

500,000,000

600,000,000

700,000,000

800,000,000

900,000,000

1,000,000,000

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2009 2010 2011 2012

Peamised sotsiaalkulud (8 kuud) II

8 kuud (mln eur) Plaanitust August (mln eur)

Erijuhtude sotsiaalmaks 49,7 63,7% 6,0

Töötutoetus 4,3 66,5% 0,5

II sammas 99,8 59,2% 13,7

0

20,000,000

40,000,000

60,000,000

80,000,000

100,000,000

120,000,000

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2009 2010 2011 2012

Töötukassa tulem kasvab jätkuvalt

• 2012. aasta seitsme kuu ülejääk oli 73,05 mln eurot (58,8% eelarvest) ehkeelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,47 mln eurot (1,97%) väiksem.

• Seitsme kuu tulud olid 150,26 mln eurot ehk 59,63% eelarvest. Võrreldeseelmise aasta sama perioodiga on tulu 5,47 mln eurot (3,78%) suurem.

• Seitsme kuu kulu oli 77,21 mln eurot ehk 60,45% eelarvest. Võrreldes eelmiseaasta sama perioodiga on kulu 6,95 mln eurot (9,88%) suurem.

• Juuli lõpus oli registreeritud töötuid 39 462 ehk 10 190 töötut (20,52%) vähemkui aasta varem samal ajal ning 1 640 töötut (3,99%) vähem kui eelmisel kuul.

Kuised tulemid 2010-2012

0

20

40

60

80

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Haigekassa puudujääk väheneb

• Haigekassa 7 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 1,9 mln eurot. Võrreldesmaiga on puudujääki vähendatud 5,1 mln eurot. Analoogselt eelnevate aastatega onesimesel poolaastal kulude osakaal suurem ning aasta teisel poolel hakkab puudujääkvähenema.

• Seitsme kuuga on tulusid laekunud 455,8 mln eurot ehk 58,4% eelarvest, sealhulgassotsiaalmaksu 453,1 mln eurot. Võrreldes aastatagusega on tulusid 30,6 mln eurot rohkem.

• Kulusid on samal ajal tehtud 455,6 mln eurot ehk 57,9% eelarves planeeritust. Võrreldes2011. aastaga on kulud kasvanud 37,1 mln eurot. Sealhulgas raviteenustele kulus 336,8mln (59,8% eelarvest), ajutise töövõimetuse hüvitisteks 52,8 mln (59,6% eelarvest) jaravimite hüvitamiseks 56,8 mln eurot (55,7% eelarvest).

-30

-20

-10

0

10

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2010 2011 2012 2012 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Suvel on reservides toimunud olulisi liikumisi

• Augusti lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid suurusjärgus 1,64 mld eurot.

Sellest kassareservis oli 1,26 miljardit eurot, millest omakorda klientide raha (sihtasutuste, Töötukassa, Haigekassa ja Euroopa Komisjoni vahendid) 1,03 mld eurot.

• Esimesel poolaastal suurenesid likviidsed varad peamiselt tänu Haigekassa ja Töötukassa reservide ületoomisele (kokku 431 mln eurot), juulis kasvatas reserve võetud EIB laen (385 mln eurot) ning kahandas Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine (150 mln eurot). Augustis kahanesid likviidsed varad 84 mln eurot.

381.0 409.6 460.0 301.8 320.2 333.0 345.1

851.6 958.0 523.6

904.0

683.3

636.1 1,293.2

30.5

11.0

-28.1

22.6

-16.8

-3.4

69.0

-40.0

-20.0

0.0

20.0

40.0

60.0

80.0

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2006lõpp

2007lõpp

2008lõpp

2009lõpp

2010lõpp

2011lõpp

2012 August

Stabiliseerimisreserv Likviidsusreserv (kassareserv) muutus (%)

Valitsussektori eelarvepositsioon jõudis juulis ülejääki

Juuli lõpu seisuga oli valitsussektori tekkepõhine ülejääk 8,6 miljonit eurot ehk 0,05% SKPst* (191 miljonit eurot halvem kui eelneval aastal).

• riigieelarve puudujäägis 49 mln eurot;

• kohalikud omavalitsused ülejäägis 43 mln eurot;

• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 72 mln eurot;

• ülejäänud valitsussektor puudujäägis 57 mln eurot.

* Prognoositav 2012. aasta SKP Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi alusel 16,98 mld eurot.

-0,61

-4,03

-0,93

1,25

0,05

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011 2012