Riigieelarve täitmine 2011 (juuli)

Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, juuli

2011

Rahandusministeerium, 15. august. 2011

MAJANDUSARENGUD

Kiire majanduskasv teises kvartalis jätkus

• 2011. aasta II kvartalis ulatus Eesti majanduskasv 8,4%ni.

• Seoses metoodikamuutustega ning mineviku SKP hinnangute korrigeerimisega ei ole see arv otseselt võrreldav eelnevalt avaldatud kasvudega.

• Samas näitab 1,8%-ne kasv võrreldes eelmise kvartaliga, et positiivne areng oli oodatust tugevam.

• Viimaste nädalate närvilisus finantsturgudel ei ole veel reaalmajandusse jõudnud ning lähemad kuud näitavad, kas turgude praegune emotsionaalne käitumine suudab kõigutada tarbijate ja investeerijate tulevikuootusi ka pikemas plaanis.

• Rahandusministeerium avaldab suvise majandusprognoosi hiljemalt septembri algul.

SKP kasvas II kvartalis 8,4%

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

35

40

I 2001

III I 2002

III I 2003

III I 2004

III I 2005

III I 2006

III I 2007

III I 2008

III I 2009

III I 2010

III 2011

Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a.Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Kaupade ja teenuste ekspordi reaalkasv, v.e.a.

Majandusarengu indikaatorid

-130

-80

-30

20

70

120

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

I 2003

III I 2004

III I 2005

III I 2006

III I 2007

III I 2008

III I 2009

III I 2010

III 2011

%, v.e.a.

SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks

Kaupade eksport Ehitustellimuste indikaator (p. sk)

Tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel kasvas juunis töötleva

tööstuse toodang 34%

0102030405060708090100110120130140150160170

-40-35-30-25-20-15-10-505

1015202530354045

2005 04 07 10 2006 04 07 10 2007 04 07 10 2008 04 07 10 2009 04 07 10 2010 04 07 10 2011 04

2005=100%

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud mahuindeks, v.e.p.Tööpäevade arvuga korr. mahuindeks, v.e.a.Toodangu mahuindeks, 2005=100

Kuuga tõusid hinnad 0,5%, mistõttu aastane inflatsioon kiirenes juulis

5,2%ni.Eurotsoonis pidurdus 2,7%lt 2,5%ni.

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

Rohkem kui poole THHI-st moodustab toidu kallinemine. Samas

baasinflatsiooni (tööstuskaubad ja teenused) panus on järk-järgult

suurenemas.

-3-2-10123456789101112

-3-2-10123456789

101112

01 2004

07 01 2005

07 01 2006

07 01 2007

07 01 2008

07 01 2009

07 01 2010

07 01 2011

07

%

Teenused Tööstuskaubad Toit Alko ja tubakasMootorikütus Energia (va kütus) THHI Baasinflatsioon

Kaupade ekspordi- ja impordikasvud aeglustusid juunis mineraalsete

kütuste tagasihoidlikuma kaubavahetuse tõttu.

-40-30-20-1001020304050607080

0

200

400

600

800

1 000

1 200

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%, v.e.a.mln eur

Kaupade ekspordi maht (mln eur) Kaupade impordi maht (mln eur)

Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk) Kaupade impordi kasv (%, parem sk)

Riigieelarve täitmine

• Juulis laekus riigieelarvesse tulusid 496,9 mln eurot ehk 8,7% eelarvest. Seitsme kuuga kokku on laekunud 3,56 mld eurot ehk 62,4% planeeritust.• Eelmise aasta seitsme kuuga võrreldes laekus tulusid 411,3

mln eurot ehk 13,1% enam.

• Juulis oli kulude maht 504,1 mln eurot ehk 8,1% eelarvest. Seitsme kuuga kokku on kulunud 3,52 mld eurot ehk 56,8% kavandatust.• Eelmise aasta seitsme kuuga võrreldes oli kulude maht 362,6

mln eurot ehk 11,5% suurem.

• Seitsme kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 39,5 mln euroga ülejäägis, mis on 48,7 mln eurot parem kui eelmisel aastal samal perioodil (juulikuu oli puudujäägis 7,2 mln eurot).

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 62,4%

• Maksutulusid laekus eelarvesse 2 441,7 miljonit eurot ehk 57,5% kavandatust.• Võrreldes 2010. aasta seitsme esimese kuuga

laekus maksutulusid 153 miljonit eurot ehk 6,7% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1 116,9 miljonit eurot ehk 76,8% planeeritust.• Võrreldes 2010. aasta seitsme esimese kuuga

laekus mittemaksulisi tulusid 253,3 miljonit eurot ehk 29,3% enam.

• Kõrge laekumise taga on nii toetused, mida on juuli lõpuks laekunud 846 mln (sh heitmekvootide müük 146 mln) ehk eelarves kavandatust 77,4%, kui ka tulud varadelt (130,8 mln ehk 74,1% eelarvest).

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate

suurim

Võrreldes 2010. aasta seitsme kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 253,3 mln eurot rohkem:• toetuseid 272,5 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide*

müügitulu 134 mln eurot;• riigilõive 5,3 mln eurot rohkem;• muid tulusid 7,8 mln eurot rohkem, sh saastetasusid 9,3

mln eurot rohkem;• varadelt saadavaid tulusid laekus 38,2 mln eurot vähem.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.

49,3 54,5 49,2 19,6 48,6 98,359,4 67,1 56,5 41,7 75,0 52,576,8 73,8 77,4 62,4 74,4 85,80

20

40

60

80

100

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

Juulis oli mittemaksuliste tulude laekumine eelmistel kuudel tasutud

dividendide tõttu madalamMittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2009‑2011

• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

• Eelmise kuuga võrreldes on vähenenud toetuste (43,8 mln eurot) ja varade müügitulude (3,6mln eurot) laekumine.

• Juulis suurenesid saastetasude, muude keskkonnatasude ning intresside laekumised.

• 2010. a kõrge laekumise tingisid riigiettevõtete dividendimaksed, mis sel aastal on tasutud eelmistel kuudel.

141,4

247,0

181,6

105,9

237,6

114,7

87,7

0

50

100

150

200

250

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 toetused 2011 muu 2010 2009

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 56,8%

477,7 504,0 553,3 489,7 463,6 528,3 504,10

200

400

600

800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Seitsme kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 3,52 mld eurot (11,5% ehk 362,6 mln eurot enam kui eelneval aastal), sellest juulis 504,1 mln eurot. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:• saastekvoodi vahendite väljamaksest (190,7 mln

eurot);• samuti on suurenenud (56,6 mln eurot) erinevad

sotsiaalkulud – põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi (33,6 mln), eraldised Haigekassale ravikindlustuseks (18,7 mln) ja pensionikulu (9,1 mln);

• välisvahendite (ilma saastekvoodita) paremast kasutamisest – väljamaksed on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 9,5% ehk 33,7 mln eurot.

Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud

kuludestRiigieelarve kulud allikate lõikes (7 kuud)

• Seitsme kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud tavapäraselt riigitulude arvel – 2827,4 mln eurot (57% planeeritust), sellest juulis 414,6 mln eurot ehk 8,4% planeeritust.

• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel seitsme kuuga väljamakseid tehtud 386,2 mln eurot (39,8% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 9,5% ehk 33,7 mln eurot enam.

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

2 827,4 576,9 14,2 70,5 24,7

57,052,9

434,8

74,7 60,7

050100150200250300350400450

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Välistoetuste väljamaksed suurimad

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).

155,4 157,7 196,8 233,3 129,0 73,6 23,6

65,0

35,4

91,8 94,8

28,8 26,313,4

41,9

22,5

46,7

40,6

22,3

35,7

56,7

0

10

20

30

40

50

60

0

50

100

150

200

250

HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes


738,1

107,289,5

20,9 4,4 5,7 3,7

241,8

87,4

3,7 19,2 3,0 1,0 0,4

32,8

81,5

4,1

91,8

68,2

18,2

11,4

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2007-2013struktuuri-vahendid

2007-2013maaelu/ kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond(EAGF)

muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi 2000-2006ISPA+

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite väljamaksed 36,8% aastaks planeeritust

• Seitsme kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 356,9 mln eurot ehk 36,8% planeeritust, sh juulis maksti välja 50 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on seitsme kuuga tehtud väljamakseid 241,8 miljonit eurot ehk 32,8% planeeritust, sh juulis maksti välja 40 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on seitsme kuuga välja makstud 87,4 mln eurot ehk 81,5% planeeritust, sh juulis maksti välja 6,5 mln eurot.


Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel

65,05 73,11 86,03 88,04 82,12 89,84 86,490

50

100

150

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Tegevuskuludeks kasutati esimese seitsme kuuga 570,7 mln eurot (1,5% ehk 8,3 mln rohkem kui eelneval aastal), sellest juulis 86,5 mln eurot.

•Personalikuludeks on seitsme kuuga kasutatud 336,8 mln eurot e 59,5% eelarvest. Sellest juulis 52 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,7 mln eurot (5,4%) rohkem.

•Majandamiskuludeks on seitsme kuuga kasutatud 233,9 mln eurot (53,1% eelarvest), mis on 2,9 mln (1,2%) vähem kui eelneval aastal. Sellest juulis 34,5 mln eurot, mis on 2,1 mln (6,6%) rohkem kui eelneval aastal.

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

Seitsme kuuga on investeeringuteks suunatud 490,3 mln eurot (83,7% planeeritust) See on peaaegu kaks korda rohkem kui 2010. aastal ja 2,2 korda rohkem kui 2009. aastal. Suur kasv on peamiselt tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud teistele ministeeriumidele üle 190,7 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid (sellest juulis 18,3 mln eurot).Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused juulikuus:• Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas (1 726 943 eurot);• E20 Tallinn-Narva maantee Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitus (1 177

967 eurot);• Tervishoiu infrastruktuuri arendamine (923 912 eurot);• E20 Tallinn-Narva mnt Rõmeda-Haljala teelõigu ehitus (893 297 eurot);• Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimine (718 159

eurot).

Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.

30,7 38,4 45,1 33,9 40,2 47,6 57,7

48,118,9

73,3

21,6 10,3 6,218,3

0

50

100

150

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 va. kvoodimüük (mln eurot) 2011 kvoodimüük (mln eurot) 2010 (mln eurot)2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Eraldiste maht on suurenenud

329,9 370,8 343,8 342,8 328,5 380,8 332,10

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Seitsme kuuga on eraldisteks suunatud 53,5 % eelarvest (2,4 mld eurot), mis on 5,1% (116,9 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil, sh juulis kasutati 7,3 % planeeritust.

• Seitsme kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (+33,6 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (+18,7 mln) ja pensionikulude kasvust (+9,1 mln).

Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab

sotsiaalkulusid• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad: • pensionide kulud (väljamaksed 743,0 mln ehk 57,8% planeeritust, sh juulis 104,6

mln);• eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (väljamaksed 425,1 mln ehk 59,8%

planeeritust, sh juulis 69,8 mln);• peretoetuste kulud (väljamaksed 57,9 mln ehk 56,4% planeeritust, sh juulis 7,9 mln);• vanemahüvitise kulud (väljamaksed 100,7 mln ehk 59,2% planeeritust, sh juulis 14,2

mln);• puuetega inimeste toetused (väljamaksed 30,9 mln ehk 62,8% planeeritust, sh juulis

4,5 mln);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (väljamaksed 47,5 mln ehk 58,8%

planeeritust, sh juulis 4,8 mln);• riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (väljamaksed 37,8 mln ehk

47,7% planeeritust, sh juulis 7,3 mln);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (väljamaksed 4,2 mln ehk 37,3%

planeeritust, sh juulis 0,0 mln);• Seitsme kuuga kulus suurimateks sotsiaalkuludeks 1,447 mld eurot

(58,1% ) aastaks planeeritust, mis on 56,6 mln eurot (+3,9% ) rohkem võrdluses eelmise aastaga.

• Võrdluses eelmise aastaga on suurenenud ravikindluskulu 18,7 mln eurot (+4,4%), pensionikulu 9,1 mln eurot (+1,2%), vanemahüvitis 0,6 mln eurot (+0,5%), puuetega inimeste igakuised toetused 2,3 mln eurot (+7,4%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 33,6 mln eurot.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid

• Kuue kuu tulu oli 364,8 mln eurot, mis on 16,6 mln eurot (+4,6%) rohkem võrdluses eelmise aastaga.

• Kuue kuu kulu oli 366,4 mln eurot, mis on 14,1 mln eurot (+3,9%) rohkem võrdluses eelmise aastaga. Kasvanud on kulud raviteenustele 17,3 mln eurot (+6,4%), ajutise töövõimetuse hüvitisteks 1,47 mln eurot (+3,3%) ravikindlustustoetusteks 14,6 mln eurot (+4,0%) ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamiseks 0,19 mln eurot (+8,2%). Ravimite hüvitamise kulud on pisut vähenenud.

Kuiste tulemite võrdlus aastad 2009-2011 (mln eurot)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Töötuse kahanemine vähendab Töötukassa kulusid

• Juuni lõpus oli registreeritud töötuid 52 347, mis on 28 703 töötut vähem võrdluses eelmise aastaga ja 3 918 töötut (-7,5%) vähem võrreldes eelmise kuuga. Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli juuni lõpus 8,1%, mis on 4,4 protsendipunkti vähem võrreldes eelmise aastaga. Juunis võeti uusi töötuid arvele 5 677, mis on 1 057 isikut (-18,6% ) vähem võrdluses eelmise aastaga. Vabu töökohti oli juuni lõpul pakkuda 4 065, mis on 1 792 vakantsi (+44,1% ) rohkem võrdluses eelmise aastaga.

• Kuue kuu tulu oli 121,7 mln eurot, mis on 1,8 mln eurot (+1,5%) rohkem võrdluses eelmise aastaga.

• Kuue kuu kulu oli 61,0 mln eurot, mis on 31,2 mln eurot (-51,1%) vähem võrdluses eelmise aastaga. Vähenenud on kulud töötuskindlustushüvitisele 17,4 mln eurot (-94,5%), koondamis-hüvitisele 4,0 mln eurot (-115,8%), pankrotihüvitisele 2,7 mln eurot (-111,3%), hüvitistelt makstavale sotsiaalmaksule 4,5 mln eurot (-103,2%), töötutoetusele 2,4 mln eurot (-67%).

Kuised tulemid 2009-2011 (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) I

…

387,3 505,1 58,639,5

22,1465,7

638,4

61,2 63,7 24,5458,8

702,5

59,3 84,526,0

406,4733,9

58,8 100,128,6

425,1743,0

57,9 100,730,9

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) II

13,531,93

75,2420,242,29

94,3236,216,06

73,6050,20

8,104,10

47,474,17

37,750

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2007 2008 2009 2010 2011

Kulud valitsemisalade lõikes – 7 kuud

Seitsme kuuga on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud Keskkonna-ministeeriumi valitsemisalas (249,81 mln eurot e 90,7% planeeritust), mis on tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud Rahandus-ministeeriumile, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile üle 190,7 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid.

5,68 286,2558,01 141,91 249,81 100,34 301,61 164,48 114,04 151,59 71,98 1 540,39 25,28

55,158,3

54,849,3

90,7

56,1 54,150,3

41,9

58,8

35,4

59,9

47,3

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM


Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 7 kuud

5,24 215,7957,32

141,53 23,63 98,45 177,41 77,01 110,80 144,8343,53

1 513,81 25,15

55,0

64,2

54,8

49,1 49,3

55,8 54,7

59,3

52,5

58,5 58,4 58,9

47,0

0

10

20

30

40

50

60

70

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM


Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid üle 1

miljardi euro

• Seitsme kuuga on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 81,2 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust 158,1 mln eurot, samas on oluliselt vähenenud likviidsusreserv (84,9 mln eurot) ehk riigi jooksvad tulud on olnud väiksemad kui kulud.

• Juulis vähenesid finantsvarad kokku 27,6 mln eurot.

353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 326,0

5,5 17,2 23,827,2

27,9 28,2 30,4

62,4

305,8 305,8305,8

118,8

489,1

485,0564,4

133,0623,2

483,8 398,9

34,2

43,664,0

57,6

134,2

171,3 329,4

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2005 lõpp 2006 lõpp 2007 lõpp 2008 lõpp 2009 lõpp 2010 lõpp 31.07.2011

Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservLikviidsusreserv (kassareserv) Klientide vahendid

Valitsussektori 2011. aasta eelarvepuudujääk

kevadprognoosi kohaselt 0,18% SKPst

Kuue kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt ülejäägis 115,8 miljoni euroga ehk 0,74% SKPst* (394,5 miljonit eurot parem kui eelneval aastal).• riigieelarve ülejäägis 21,3 mln (0,14% SKPst);• kohalikud omavalitsused ülejäägis 57 mln (0,36% SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 56,4 mln (0,36% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 18,4 mln (0,12% SKPst).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 15,65 mld eurot.

0,74

-1,14

-1,92

-4,0

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

% SKPst

2008 2009 2010 2011

Economy & Finance

Riigieelarve täitmine 2011 (juuli)