Riigieelarve täitmine 2011 (veebruar)

Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, veebruar

2011

Rahandusministeerium, 15 märts 2011

MAJANDUSARENGUD

Majanduskasv kiirenes ekspordi ja sisenõudluse toel

• 2010. aasta IV kvartalis kiirenes Eesti majanduskasv 6,7%ni ja aastaseks kasvuks kujunes 3,1%.

• Kolmel esimesel kvartalil panustas kasvu peamiselt eksportiv töötlev tööstus, aasta lõpus aga hakkasid kosuma ka eratarbimine ning investeeringud.

• SKP maht jooksevhindades kasvas eelmisel aastal 4,6% ja oli 14,5 miljardit eurot.

• Neljanda kvartali majanduskasvust andis pea kaks kolmandikku töötlev tööstus, millest omakorda poole andis elektri- ja optikaseadmete tootmine valdavalt ekspordiks. Oluliselt panustasid kasvu ka energeetika, logistika ja finantsvahendus.

Majanduskasv ulatus IV kvartalis 6,7%ni

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

2001III2002III2003III2004III2005III2006III2007III2008III2009III 2010 III

% punkti

Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p.Majanduse reaalkasv v.e.a.Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a.Majandususaldusindeks* (parem skaala)

*Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt avaldatav koondnäitaja , mis leitakse tööstuse (40%), kaubanduse (5%), ehituse(5%) teeninduse (30%) ja tarbijate (20%) kindlustunde indikaatorite kaalutud keskmisena

SKP kasv panuste lõikes

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Eratarbimine Valitsemissektori lõpptarbimiskulutused

Kapitali kogumahutus põhivarasse Varude muutus

Netoeksport SISEMAJANDUSE NÕUDLUS

Eksport

Majandussektorite panused SKP kasvu

-16-14-12-10-8-6-4-202468

1012

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

Primaarsektor Tööstussektor Ehitus Äriteenused Teised teenused Ettevõtlussektor

Toidu kallinemine kergitas veebruari inflatsiooni. Nafta kallinemise mõju avaldub suuremal määral märtsi THI-s. Baasinflatsiooni kiirenemise taga

nii madal baas kui euro mõju.

-1

0

1

2

3

4

5

6

-2

0

2

4

6

8

10

12

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011

%%

Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon

Masinate ja seadmete ekspordimahud on jätkuvalt suurenemas. Tsisternvagunite

ühekordne müügitehing mõjutas transpordivahendite eksporti detsembris.

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

70

01 2008 07 01 2009 07 01 2010 07

%

Mineraalsed tooted Keemiatooted Plastid ja kummPuit ja mööbel Metallid Masinad ja seadmedTranspordivahendid Toit ja põllumajsaadused MuuEksport kokku

Allikas: Eesti Statistikaamet

Tarbijate kindlustunne ELis

Tööjõunõudlus suureneb

19,8

13,6

-80

-60

-40

-20

0

20

40

I2000

III I2001

III I2002

III I2003

III I2004

III I2005

III I2006

III I2007

III I2008

III I2009

III I2010

III

tuhat

3

6

9

12

15

18

21%

Hõive kasv abs Välismaal töötavad (tuh in) Töötuse määr (parem skaala)

Keskmise palga kasv kiirenes IV kvartalis

-10

-5

0

5

10

15

20

25

125

250

375

500

625

750

875

1 000

I 1999

III I 2000

III I 2001

III I 2002

III I 2003

III I 2004

III I 2005

III I 2006

III I 2007

III I 2008

III I 2009

III I 2010

III

%Eurot

Keskmine kuupalk (vasak skaala) Keskmise palga reaalkasv

Keskmise palga nominaalkasv Tööviljakuse reaalkasv

RIIGIEELARVE

Riigieelarve täitmine

• Veebruaris laekus riigieelarvesse tulusid 543,6 mln eurot ehk 9,5% eelarvest. Kahe kuuga kokku on laekunud 1,1 mld eurot ehk 19% planeeritust. • Eelmise aasta kahe kuuga võrreldes laekus tulusid 109,7 mln

eurot ehk 11,3% enam.

• Veebruari kulude maht oli 503,9 miljonit eurot ehk 8,1% eelarvest. Kahe kuuga kokku on kulunud 981,5 mln eurot ehk 15,8% kavandatust.• Eelmise aasta kahe kuuga võrreldes oli kulude maht 112,3 mln

eurot ehk 12,9% suurem.

• Kahe kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 103,3 mln euroga ülejäägis, mis on 2,6 mln eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil (sh. veebruarikuu ülejääk oli 39,7 mln eurot).

RIIGIEELARVE TULUD

Riigieelarve tulusid on laekunud 19%

• Maksutulusid laekus eelarvesse 696,4 miljonit eurot ehk 16,4% kavandatust.• Võrreldes 2010. aasta kahe esimese kuuga laekus

maksutulusid 10 miljonit eurot ehk 1,5% rohkem.

• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 388,4 miljonit eurot ehk 26,7% planeeritust.• Võrreldes 2010. aasta kahe kuuga laekus

mittemaksulisi tulusid 99,7 miljonit eurot ehk 34,5% enam.

• Kõrge laekumise taga on toetused, mida laekus veebruaris 217,9 mln eurot (sh heitmekvootide müük 54,1 mln eurot). Kahe kuuga on kavandatud toetuste mahust laekunud 30,6%.

Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate

suurim

18,1 14,6 20,2 10,5 10,2 32,519,9 16,6 23,4 16,8 5,6 21,826,7 17,5 30,6 13,7 6,6 42,20

10

20

30

40

KOKKU Kaupade ja teenuste müük

Toetused Mat. ja immat. varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2009 2010 2011

Võrreldes 2010. aasta kahe kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 99,6 mln eurot rohkem:• toetuseid 97 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide* müügitulu

77,2 mln eurot;• muid tulusid 8,1 mln eurot rohkem;• riigilõive 863 tuhat eurot rohkem;• varade müügitulu 4,6 mln eurot vähem;• varadelt saadavaid tulusid 1,2 mln eurot vähem (sh

intressitulusid ca 4,4 mln eurot vähem).

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

* heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.

Veebruari mittemaksulisi tulusid mõjutas enim toetuste

laekumine

141,4 247,00

50

100

150

200

250

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 2010 2009

Mittemaksuliste tulude laekumine (mld krooni) kuude lõikes aastatel 2009‑2011

•Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.

•Eelmise kuuga võrreldes on mõnevõrra vähenenud varade müügi, intressi- ja omanikutulude, riigilõivude ja trahvide laekumised.

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 15,8%

477,5 503,90

100200300400500600700800

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

• Kahe kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 981,5 mln eurot, mis on 12,9% (112,3 mln eurot) enam kui eelneval aastal. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:• saastekvoodi vahendite väljamaksest (67 mln

eurot);• samuti on vähesel määral (ca 15 mln eurot)

suurenenud erinevad sotsiaalkulud (põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi – 5,1 mln; eraldised Haigekassale ravikindlustuseks – 4,7 mln ja pensionikulu – 4,2 mln).

Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel

tehtud kuludestRiigieelarve kulud allikate lõikes (2 kuud)

• Kahe kuuga on absoluutmahus tavapäraselt enim kulusid tehtud riigitulude arvel.

• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel on kahe kuuga väljamakseid tehtud 105,1 mln eurot (9,6% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 3,4% ehk 3,4 mln eurot enam.

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.

787,0 172,2 1,6 15,0 4,8

15,9 15,8

49,0

15,911,8

0

10

20

30

40

50

60

0

100

200

300

400

500

600

700

800

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus

kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)

Välistoetuste väljamaksed suurimad

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas

• Põllumajandusministeeriumi valitsemisala väljamaksed on seotud maaelu arengukava vahenditest tehtud 2010. aastal määratud maksetega, mis tavapäraselt makstakse välja aasta esimestel kuudel. Suurim väljamakse (35 miljonit eurot) tehti põllumajandusliku keskkonnatoetuse meetmest.

233,3 196,8 155,4 157,7 129,0 73,6 23,6

26,7

49,0

9,6 2,4 8,1 3,5 4,7

11,4

24,9

6,21,5

6,34,7

19,9

0

5

10

15

20

25

30

0

50

100

150

200

250

MKM PÕM HTM KKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 20).

* Siseministeerium (julgeolek), Kaitseministeerium, Riigikantselei, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Justiitsministeerium, Välisministeerium.

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes

738,1

107,289,5

20,9 4,4 5,7 3,7

49,8 48,8

0,1 4,7 0,5 0,0 0,0

6,7

45,5

0,1

22,4

10,9

0,4 0,00

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2007-2013struktuuri-vahendid

2007-2013maaelu/ kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond(EAGF)

muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi 2000-2006ISPA+

Ühtekuuluvus

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)


Välisvahendite väljamaksed 10,7% aastaks planeeritust

• Kahe kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 103,9 mln eurot ehk 10,7% planeeritust (0,2 mln eurot vähem kui eelmisel aastal samal perioodil), sh veebruaris maksti välja 71,7 mln eurot.

• Struktuurivahendite arvel on kahe kuuga tehtud väljamakseid 49,8 miljonit eurot ehk 6,7% planeeritust (6,8 miljonit euro võrra rohkem kui eelneval aastal), sh veebruaris maksti välja 28,6 mln eurot.

• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on kahe kuuga välja makstud 48,8 mln eurot ehk 45,5% planeeritust (2 mln eurot enam kui eelmisel aastal samal perioodil), sh veebruaris maksti välja 41,9 mln eurot.

• Veebruari lõpu seisuga on 107 meetmest avatud 102 ja avamata veel 5 meedet.


Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel

65,05 73,030

50

100

150

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12


Tegevuskuludeks kasutati kahe esimese kuuga 138,1 mln eurot (0,2% ehk 0,3 mln vähem kui eelneval aastal), sellest veebruaris 73 mln eurot.•Personalikuludeks kasutati kahe esimese kuuga 82,1

mln eurot. Sellest veebruaris 44,7 mln eurot (7,9% eelarvest), mis on eelmise aastaga võrreldes 6% rohkem (2,56 mln eurot).

•Majandamiskuludeks kasutati kahe esimese kuuga 56 mln eurot, mis on 1,6 mln vähem kui eelneval aastal. Sellest veebruaris 28,3 mln eurot (6,4% eelarvest), mis on 3,3 mln vähem (10,5%) kui eelneval aastal.

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

78,857,3

0255075

100125150

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Esimese kahe kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 136,2 mln eurot (ca kolm korda rohkem kui 2010. aastal ja 3,6 korda rohkem kui 2009. aastal). See on 23,2% riigieelarves investeeringuteks ja investeeringutoetusteks planeeritud summast. Nii suur kasv võrreldes varasemate aastate sama perioodiga on peamiselt tingitud sellest, et keskkonnaministeerium kandis rahandusministeeriumile ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile üle ca 67 mln 2010. aastal heitmevoodi müügist saadud tulusid (ilma vastavate kuludeta oleks investeeringute maht 69,2 mln ehk ca 50% enam kui eelneval aastal).• Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused veebruaris olid:

• Tallinn-Narva maantee Väo-Maardu teelõigu ehitus (2 484 671 eurot);• Tallinn-Narva maantee Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitus (1 837 804 eurot);• Riiklikud erihoolekandeasutused (1 231 582 eurot);• Tervishoiu infrastruktuuri arendamine (1 168 606 eurot).Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole

kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.

Eraldiste maht on suurenenud

329,9 370,80

100

200

300

400

500

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)

Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)

• Kahe kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (+5,1 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (+4,7 mln) ja pensionikulude kasvust (+4,2 mln).

• Kahe kuuga on eraldisteks suunatud 15,6% eelarvest (700,7 mln eurot), mis on 3,3% (22,2 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil sh. veebruaris kasutati 8,3% planeeritust.

Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab

sotsiaalkulusid• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad: • pensionide kulude (väljamaksed 210,5 mln ehk 16,4% planeeritust, sh. veebruaris

106,2 mln);• eraldis Haigekassale ravikindlustuse (väljamaksed 118,1 mln ehk 16,6% planeeritust,

sh. veebruaris 49,8 mln);• peretoetused kuludeks (väljamaksed 16,6 mln ehk 16,2% planeeritust, sh. veebruaris

8,2 mln);• vanemahüvitis kuludeks (väljamaksed 29,2 mln ehk 17,2% planeeritust, sh.

veebruaris 14,6 mln);• puuetega inimeste toetused kuludeks (väljamaksed 8,7 mln ehk 17,7% planeeritust,

sh. veebruaris 4,3 mln);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks kuludeks (väljamaksed 13,2 mln ehk

16,4% planeeritust, sh. veebruaris 6,6 mln);• riigipoolseteks kanneteks kohustusliku kogumispensioni fondi (väljamaksed 5,9 mln

ehk 7,4% planeeritust, sh. veebruaris 5,2 mln);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (väljamaksed 1,5 mln ehk 13,1%

planeeritust, sh. veebruaris 0,8 mln).• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati kahe kuuga 403,7 mln eurot ehk 16,2%

aastaks planeeritust, mis on 14,3 mln eurot ehk 3,7% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

• Ravikindlustuskulu on võrreldes eelmise aasta kahe kuuga suurenenud 4,7 mln eurot (4,1%), pensionid on suurenenud 4,2 mln eurot (2,1%), vanemahüvitis 1 mln eurot (3,4%), puuetega inimeste igakuised toetused 0,8 mln eurot (10%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi suurendasid kulusid 5,1 mln eurot.

Sotsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid

• Aasta esimesel kuul tehti kulusid 59,1 mln eurot, mis 2 mln eurot ehk 3,5% rohkem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Võrreldes eelmise aasta jaanuariga suurenesid kulud raviteenustele (7,6%) ja ravikindlustustoetustele (4,0%), vähenesid aga kulud ajutise töövõimetuse hüvitisteks (6,4%) ja ravimite hüvitamiseks (3,6%).

Kuiste tulemite võrdlus aastad 2009-2011 (mln eurot)

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011

Töötukassa tulud jätkuvalt kasvavad ja kulud vähenevad

• Jaanuaris laekus töötuskindlustusmakseid 18,2 mln eurot, mis on ca veerandi võrra (4,6 mln eurot) rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.

• Kulusid tehti jaanuaris 11,7 mln eurot, mis on 9,1 mln eurot (77,9%) vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Töötuskindlustushüvitiste (nende hulgas koondamis-hüvitised) vähenesid üle kahe korra, töötutoetuse kulud vähenesid ca 70%, pankroti-hüvitised vähenesid üle kolme korra.

• Registreeritud töötus (jaanuaris 66,8 tuhat) on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenenud ca kolmandiku võrra, vabade töökohtade arv kasvanud üle kahe korra (Töötukassas oli jaanuaris registreeritud 5300 vakantsi).

Kuised tulemid 2009-2010 (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (2 kuud) I

…

103,8 128,7 15,810,8

6,3125,2 162,517,6 15,1

6,9146,4

188,017,0 23,0

7,1

113,4 206,3

16,8 28,37,9

118,1 210,5

16,6 29,28,7

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

220

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused

2007 2008 2009 2010 2011

Peamised sotsiaalkulud (2 kuud) II

3,220,40

19,014,690,62

26,868,491,07

26,0913,30

2,67

0,7513,201,46

5,890

5

10

15

20

25

30

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas

2007 2008 2009 2010 2011

Muud kulud

3,9 2,70

2

4

6

8

10

12

14

16

18

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12


• Erinevateks muudeks kuludeks on kahe esimese kuuga kasutatud 6,53 mln eurot ehk 10,1% planeeritust, millest veebruaris 2,67 mln eurot (4,2% eelarvest), sh riigisaladusega seotud kulud 2,31 mln eurot.

• Muudeks kuludeks kasutati 2011. aasta veebruaris 0,4 mln eurot ehk 17,1% rohkem, kui 2010. aasta veebruaris.

Kulud valitsemisalade lõikes – 2 kuud

• Keskkonnaministeeriumi valitsemisala suur eelarve kasutamine (27,1%) on tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud kuludest (67,1 mln eurot, osakaal valitsemisala kogukuludest 89,9%). Ilma välisvahenditeta (sh. saastekvoot) on eelarve kasutamine 11%.

• Põllumajandusministeeriumi valitsemisala suur eelarve kasutamine (22,8%) on tingitud maaelu arengukava meetmete väljamaksetest (61,6 mln eurot, osakaal valitsemisala kogukuludest ca 82,6%). Ilma välisvahenditeta on eelarve kasutamine 19,3%.

• Rahandusministeeriumi valitsemisala madal eelarve kasutamine (8,7%) on põhiliselt tingitud arvestuslike kulude (põhiliselt taaskäivitatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi ning keskkonnatasude laekumisest suunatavad eraldised Keskkonnainvesteeringute Keskusele) väiksemast kasutamisest. Ilma nende kuludeta on eelarve kasutamine 10,7%.

1,40 62,46 15,7929,89 74,60

25,9677,94 74,51

23,5946,33 16,01 427,88 7,92

13,6 12,714,9

10,4

27,1

14,5 14,0

22,8

8,7

18,0

7,9

16,614,8

0

5

10

15

20

25

30

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM


Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 2 kuud

1,39 51,9715,77

29,88 5,26 25,87 51,15 25,05 23,12 42,48 8,00 424,27 7,90

14,615,5

15,1

10,411,0

14,7

15,8

19,3

10,9

17,1

3,2

16,5

14,8

0

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg)SIM (reg) SOM VÄM


Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid 1,16

miljardit eurot

• Kahe kuuga on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 158,4 miljonit eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust (265,3 mln eurot), samas on vähenenud ca 107 miljoni euro võrra likviidsusreserv.

• Veebruarikuus suurenesid finantsvarad kokku 88,1 miljonit eurot.

353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 320,7

5,5 17,2 23,827,2

27,9 28,2 28,3

62,4

305,8 305,8305,8

118,834,2

43,6 64,057,6

134,2171,3

436,6

489,1

485,0564,4

133,0 623,2

483,8

376,4

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2005 lõpp 2006 lõpp 2007 lõpp 2008 lõpp 2009 lõpp 2010 lõpp 28.02.2011

Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservKlientide vahendid Likviidsusreserv (kassareserv)

2010. aastal valitsussektor esialgsetel andmetel väikeses

ülejäägis

• NB! tegemist on esialgsete andmetega. Statistikaamet avaldab esialgse informatsiooni valitsussektori 2010. aasta eelarvepositsiooni osas 25. märtsil ning lõplikud andmed 29. septembril.

• 2010. aasta positsiooni mõjutas positiivselt olulisel määral (ca 1% SKPst) CO2 kvootide müügitulu laekumine, mille arvel kulusid tehakse põhiliselt sellel aastal.

0,01

-0,80

0,18

0,51

0,14

-1,0

-0,8

-0,6

-0,4

-0,2

0,0

0,2

0,4

0,6

-150

-100

-50

0

50

100

Kokku Riik KOV Sotsiaalkindlustus- Muudfondid

esialgsed andmed (mln EUR) - vasak skaala % SKPst - parem skaala

Economy & Finance

Riigieelarve täitmine 2011 (veebruar)