Majanduse ülevaade ja

riigieelarve täitmine,

aprill 2015

20.05.2015

Lühikokkuvõte 1/3

Majandusolukord 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta algul Euroopas on majandususaldus viimastel kuudel paranenud – peamistest eksporditurgudest

on kiirema kasvuga Rootsi, Norra ja Leedu majandus.

Eestis oli kindlustunne veebruaris eelmiste kuudega võrreldes madalam nii tööstuses,teeninduses kui ka kaubanduses, vaid ehituses oli konjunktuur stabiilne.

Tööhõive kasv jätkus, tööpuudus vähenes, hinnatõus peatus ja palgatulu reaalkasv kiirenes.

Elanike tarbimisjulgus veebruaris langes, kuid hinnalangus toetab tarbimise reaalkasvu.

Neljandas kvartalis Eesti SKP kasv kiirenes 3 protsendini ja 2014. aasta majanduskasvukskujunes 2,1 protsenti, mis on vähem kui Lätis ja Leedus.

Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka tugevnev eksport. Kaubagruppidestpanustas ekspordi kasvu lisaks sideseadmetele puidu ja puidutoodete ning optilisteseadmete väljavedu.

Ettevõtlus- ja valitsussektori investeeringud olid kolmandas kvartalis languses, elanikeeluasemeinvesteeringud siiski mõnevõrra kasvasid.

Erasektori laenujäägi aastane kasvutempo aeglustus jaanuaris 2,3 protsendini.

Nafta odavnemise tõttu on tarbijahinnad jätkuvalt languses, ulatudes veebruaris –0,8protsendini. Hinnalanguse põhi on läbitud. Euroalal ulatus hinnalangus 0,3 protsendini.

Jaanuaris suurenes kaupade eksport aastatagusega võrreldes 1 protsent ja import vähenes5 protsenti. Ekspordi kasvu veab elektroonikatoodete väljavedu, languses on peamiseltVenemaa-suunaline eksport (toidukaubad ja mehaanilised seadmed).

Lühikokkuvõte 2/3

Tulud

Aprilli lõpu seisuga

Tulusid laekus 2,63 miljardit eurot ehk 31,1 protsenti aastaks planeeritust, kasv7,4 protsenti võrreldes mullu sama ajaga.

Maksutulusid laekus 140,1 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti rohkem kui mullu samaajaga, sh sotsiaalmaksu 53,5 miljonit eurot, käibemaksu 44 miljonit eurot jaaktsiise 21,8 miljonit eurot rohkem.

Mittemaksulisi tulusid laekus 39,9 miljonit eurot ehk 10,5 protsenti rohkem kuiaasta varem: toetuste maht kasvas 26,5 miljonit eurot ja finantstulude maht 18,6mln eurot.

Märtsi lõpu seisuga

Töötukassa tulu 11,5 protsenti väiksem kui mullu samal ajal, vähenemist mõjutabalates 2015. aasta jaanuarist töötuskindlustusmakse määrade langetamine töötajal2 protsendilt 1,6 protsendile ja tööandjal 1 protsendilt 0,8 protsendile;

Haigekassa tulusid on kolme kuuga laekunud 229,1 miljonit eurot, mis on 15,6miljonit eurot ehk 7,3 protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Lühikokkuvõte 3/3

Kulud

Aprilli lõpu seisuga

Kuludeks suunati 2,68 miljardit eurot ehk 5,8% rohkem v.e.a.

Toetuste maht kasvas vastavalt 61,5 miljonit eurot ehk 4,7% v.e.a.

Tööjõukulude maht suurenes 2,1% ja majandamiskulude maht 8,6% v.e.a.

Investeeringud vähenesid 29,8% v.e.a., ulatudes aprilli lõpuks 85,8 miljoni euroni.

Väljamakseid välistoetustest tehti 142,5 miljonit eurot, kahanemine 70,1 miljoniteurot tuleneb peamiselt struktuuritoetuste vähenemisest (46 miljonit eurot).

Märtsi lõpu seisuga

Töötukassa kulud on 3,1% väiksemad v.e.a., registreeritud töötute hulk on aastagavähenenud 13,3% ja osakaal tööjõulisest elanikkonnast langenud 4,9%-le.

Keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud, kuid kuna saajate hulk on 3318isiku võrra vähenenud, siis kulud on mullusega võrreldes väiksemad.

Haigekassa on kuludeks suunanud 255,2 miljonit eurot, kasv 23 miljonit eurot ehk10%, kolme kuu ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 3,9 miljoni euroga.

Valitsussektori puudujääk ulatus märtsi lõpuks 0,77%-ni SKP-st.

MAJANDUSÜLEVAADE

Eesti IV kv majanduskasvult ELi esirinnas

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

%, v.e.a

Euroopa Liit Eesti

Soome Rootsi

Läti Saksamaa

Venemaa

Eurostat, Vene Statistikaamet

Vene rubla on tugevnemas,EUR/USD kurss nõrgenenud aastaga 24%

SA

Eesti majanduskasvu vedas möödunud aasta lõpus nii sisenõudlus kui ka eksport

Majandususaldus Eestis on kerges languses

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Kindlustunde kahanemine Eestis on laiapõhjaline

COM

3 kuu keskmine

ESA

IV kvartalis SKP kasv kiirenes 3 protsendini

Töötleva tööstuse toodangu kasv aeglustus jaanuaris 2,5 protsendini

IV kvartalis panustas kasvu enim töötlev tööstus ja energeetika

Eratarbimine panustab kasvu stabiilselt

ES

Panus SKP kasvu, pp

-30.0

-20.0

-10.0

0.0

10.0

20.0

30.0

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Eratarbimine

Valitsussektori tarb.

KTKTI

Investeeringud

Varude.muutus

Eksport–import

Eluasemelaenu jääk kasvab, tarbimislaenudel hooajaliselt väheneb

Mln € v.e.p. 3k keskmine

EP

-50.0

0.0

50.0

100.0

150.0

200.0

250.0

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Liising

Tarbimislaenud

Eluasemelaenud

Tarbijahindade languse põhi on läbitud, veebruaris hinnatõus -0,8%

Venemaa osatähtsus ekspordi sihtriigina on vähenemas

RIIGIEELARVE TULUD

Nelja kuuga laekus tulusid 2,63 miljardit eurot ehk 31,1% aasta eelarvest, kasv 7,4% v.e.a.

1,537.21,664.6

1,810.0

347.4

377.9

399.7366.1

379.6

419.5

30.1% 30.2%31.1%

0%

2%

4%

6%

8%

10%

12%

14%

16%

18%

20%

22%

24%

26%

28%

30%

32%

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2,000

2,200

2,400

2,600

2,800

2013 2014 2015

maksulised tulud (mln €) edasiantavad maksud (mln €)

mittemaksulised tulud (mln €) eelarve täitmine (%) (parem sk)

Maksulaekumised kasvasid 6,8% v.e.a.

Eelarve 2015 (tuhat EUR)

4 kuud 2015(tuhat EUR)

4 kuud v.e.a.

Eelarve 2015 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 968 235 2 209 686 6,8% 31,7%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 804 122 1 809 980 7,0% 31,2%

Füüsilise isiku tulumaks 309 000 36 585 -9,2% 11,8%

Juriidilise isiku tulumaks 320 572 110 194 1,6% 34,4%

Sotsiaalmaks 2 370 000 774 555 7,4% 32,7%

Raskeveokimaks 4 300 2 391 20,2% 55,6%

Käibemaks 1 865 000 592 832 8,0% 31,8%

Aktsiisid kokku 882 350 275 051 8,6% 31,2%

Alkoholiaktsiis 240 000 74 119 15,5% 30,9%

Tubakaaktsiis 185 000 54 609 4,2% 29,5%

Kütuseaktsiis 424 000 133 120 7,2% 31,4%

Pakendiaktsiis 250 292 531,0% 116,8%

Elektriaktsiis 33 100 12 910 3,3% 39,0%

Hasartmängumaks 22 700 6 171 -21,6% 27,2%

Tollimaks 30 200 12 202 23,8% 40,4%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 164 113 399 706 5,8% 34,3%

Töötuskindlustusmakse 150 113 51 362 -8,0% 34,2%

Kogumispensionimakse 129 000 39 490 14,7% 30,6%

KOV tulumaks 826 000 278 200 8,0% 33,7%

Maamaks 59 000 30 654 2,1% 52,0%

Mittemaksulisi tulusid laekus nelja kuuga 419,5 mln eurot (28,4% eelarvest), kasv 10,5% v.e.a eelkõige toetuste ja finantstulude parema laekumise tõttu

44,8

173,8

55,7

145,2

0

50

100

150

200

250

300

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln EUR

Toetused Kaupade ja teenuste müük Tulud varadelt

Varade müük Finantstulud Muud

2014 laekumine 2013 laekumine

RIIGIEELARVE KULUD

Kulude maht suurenes aastataguse perioodiga võrreldes 5,8% ehk 147,6 mln eurot.

Kululiikidest suurimad olid toetused summas 1,38 miljardit eurot, muudtegevuskulud 840,9 mln eurot ning tööjõu- ja majandamiskulud 414,6 mln eurot.

Antud toetuste maht suurenes 61,5 miljonit eurot ehk 4,7%.

Muud tegevuskulud kasvasid 60 miljonit eurot ehk 7,7%.

Finantskulud vähenesid 1,9 miljonit eurot ehk 27,4%.

Kulude maht 2,68 mld eurot, kasv 5,8% v.e.a. peamiselt toetuste ja muude tegevuskulude arvel

660 676 676 671 0 0 0 0 0 0 0 00

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1,000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln

EU

R

2015 2014 2013

Tööjõu- ja majandamiskulude maht 414,6 mln eurot, kasv 5,1% v.e.a.

Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati neljal esimesel kuul 414,6 miljonit eurotehk 29% eelarvest, sh kindlaksmääratud vahenditest 342,2 miljonit eurot ehk 30%.Eelmisel aastal samal ajal oli täitmine kõikidest liikidest kokku 394,5 miljonit eurot,mis moodustas 30% tööjõu- ja majandamiskulude aastasest eelarvest.

Tööjõukuludeks kasutati 216,8 miljonit eurot ehk 2,1% rohkem kui mullu samal ajalja majandamiskuludeks 197,9 miljonit eurot ehk 8,6% rohkem kui mullu samal ajal.

87.8 96.9 114.1 116.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.0 0.00

20

40

60

80

100

120

140

160

180

200

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

mln

EU

R

Tööjõu- ja majandamiskulude võrdlus kuude lõikes, 2013-2015

2015 2014 2013

Investeeringuteks suunati 85,8 miljonit eurot, vähenemine 29,8 protsenti v.e.a.

Investeeringuid tehti nelja kuuga 85,8 mln eurot ehk 36,5 mln eurot vähem v.e.a.

Riigiasutused investeerisid ise 44,8 mln eurot, mis on 52,1% ehk 15,4 mln eurotrohkem v.e.a. Suurimad objektid riigitulu vahenditest olid kaitseministeeriumivalitsemisala hoonete ehitus ja renoveerimine summas 6,7 mln eurot ning MKMivalitsemisalas riigimaanteede renoveerimine summas 5 mln eurot.

Investeeringutoetusi realiseeriti 41 mln euro ulatuses, mis on 55,9% ehk 51,8 mlneurot vähem v.e.a.

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2014 35 26 35 26 29 27 44 45 44 51 30 46

2015 32 14 23 17 0 0 0 0 0 0 0 0

% kogumahust 2014 5% 4% 5% 4% 4% 4% 6% 7% 6% 7% 4% 7%

% kogumahust 2015 5% 2% 3% 2%

3526

3526 29 27

44 45 4451

30

4632

1423

17 0 0 0 0 0 0 0 0

5%

4%

5%

4% 4% 4%

6% 7%

6%

7%

4%

7%

5%

2%

3%

2%

0%

1%

2%

3%

4%

5%

6%

7%

8%

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

Välistoetuste väljamakseid tehtud 142,5 miljonit eurot ehk 14,2% plaanitust, suurimad väljamaksete

tegijad PÕM, MKM ja HTM

* Riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

156.5 133.8 276.9 261.5 70.1 89.1

18.1

19.6 14.0

57.0

20.8 18.09.6

3.5

12.5

10.5

20.6

7.9

25.7

10.7

19.0

0

5

10

15

20

25

30

0

50

100

150

200

250

300

HTM KKM PÕM MKM SiM SOM ülejäänud kokku*

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Enim väljamakseid tehtud struktuuritoetustest 72,9 miljonit eurot ehk 10,8% ning maaelu ja

kalanduse vahenditest 49,4 miljonit eurot ehk 32,4%

Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

678.3

152.6124.3

33.413.5 4.0

72.949.4

7.5 6.5 4.8 1.3

10.8

32.4

6.0

19.5

35.3

32.1

0

5

10

15

20

25

30

35

40

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Struktuuri-toetused

Maaelu/kalandus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond

Muuvälistoetus

Norra jaEMP

Šveitsi

riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välistoetuste arvelt tehtud väljamaksete maht 70,1miljonit eurot väiksem v.e.a.

Välistoetusi koos ettemaksetega tehti nelja kuuga 142,48 mln eurot ehk 14,2% plaanitust,vähenemine peamiselt struktuuritoetuste väljamaksete vähenemisest 46,0 mln eurot. Uue2014+ perioodi vahenditest väljamaksed tehtud 27,2 mln eurot, peamiselt MAK meetmed.

Struktuuritoetuste (2007–2013) arvel on väljamakseid tehtud 71,5 mln eurot ehk 20,8%planeeritust, mullu ulatus summa 118,9 mln euroni. Lisaks on tehtud 2014+ perioodiväljamakseid 1,4 mln eurot ehk 0,4% planeeritust;

Maaelu ja kalanduse toetusi (2007–2013 MAK ja kalanduse rakenduskava) on välja makstud23,6 mln eurot ehk 50,1% planeeritust, eelmisel aastal 75,6 mln eurot. Vähenemine võrreldeseelmise aastaga on tingitud pindalatoetuste väljamaksetest MAKi uue 2014+programmiperioodi (25,8 mln eurot, ehk 24,5% planeeritust) vahenditest.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlikkasutamine (6,0%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu(otsetoetused põllumajandustootjatele ligikaudu 122 miljoni euro ulatuses). Veebruarikuusmaksti välja erakorraline abi piimatootjatele 6,8 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetusteväljamaksete tase on 4,8 mln eurot ehk 35,3% planeeritust;

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetuste väljamaksete tase on 1,3 mln eurot, ehk 32,1%planeeritust;

Euroopa territoriaalse koostöö programmide ja muude sisejulgeolekufondide kehtivaprogrammiperioodi toetusi on välja makstud 3,0 mln eurot ehk 21,8% planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused

Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on 30.04.15 seisuga projekteheaks kiidetud 99,4% ja toetusi välja makstud 89,3% ulatuses perioodiks määratudvahenditest (kokku 3,4 mld eurot);

lõpetatud on 14 005 ja teostamisel 1046 projekti. Eelmise perioodi struktuuritoetusestrahastatavaid projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni;

perioodi 2014+ struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on projekte heaks kiidetud 4,4% jatoetusi välja makstud 1 427 380 euro ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 3,5mld eurot).

Maaelu (MAK) ja kalanduse arendamise toetused

MAK 2007–2013 toetuste kasutamise osas on aprillikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud100% ja väljamakseid tehtud 98,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest, kokku 723,7mln eurot. MAK 2014+ toetuste kasutamise osas on projekte heaks kiidetud 3,5% javäljamakseid tehtud 3,3% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 823,3 mln eurot);

Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel on vastavalt94,3% ja 82,5% ulatuses perioodiks määratud toetustest summas 84,6 mln eurot.

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014).Väljamaksete tase on 43,4% perioodiks määratud vahenditest summas 45 mln eurot.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012). Väljamaksete tase on 80,9% perioodiksmääratud vahenditest, kokku ca 28 mln eurot.

Euroopa territoriaalse koostöö programmid ja muud sisejulgeolekufondid (2007–2013).Väljamaksete tase on 85,1% perioodiks määratud vahenditest summas 84,2 mln eurot.

Töötukassa tulud ja ülejääk vähenevad võrreldes mullusega, töötuskindlustusmakse määrad langesid

töötajal 2%-lt 1,6%-le ja tööandjal 1%-lt 0,8%-le

2015. aasta kolme kuu tekkepõhine ülejääk on 9,1 mln eurot ehk 26,4% eelarvest.Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2015.a tulem 6,7 mln eurot (42,3%)väiksem.

Kolme kuu tulud on 43,4 mln eurot ehk 24,4% eelarvest. Võrreldes eelmise aastasama perioodiga on tulu 5,6 mln eurot (11,5%) väiksem. Tulu vähenemist mõjutabtöötuskindlustusmakse määrade langemine 3%-lt 2,4%-le alates 2015. aastast.

Kuised tulemid 2011-2015

0

10

20

30

40

50

60

70

80

0

2

4

6

8

10

12

14

16

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Mil

lio

ns

2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)

Töötukassa kulud 3,1% väiksemad v.e.a

2015. a kolme kuu kulu on 34,3 mln eurot ehk 23,9% eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulu 1 mln eurot (3,1%) väiksem.

Kulude muutused kululiikide lõikes v.e.a ja protsendina tänavusest eelarvest Suurenenud on töötutoetus 3,5%, (25,8% eelarvest), tööjõukulud 16,8% (20,8%

eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 16% (17,1% eelarvest) ja majandamiskulud54,1% (22,6% eelarvest).

Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 2,7% (29,8% eelarvest, ülekulu 4,8 pp),hüvitised koondamise korral 8,7% (30% eelarvest, ülekulu 5 pp), hüvitisedmaksejõuetuse korral 12,4% (eelarvest 8,9%), töötuskindlustushüvitisteltarvestatud sotsiaalmaks 4,2% (27% eelarvest, ülekulu 2 pp), erijuhtudel riigi pooltmakstav sotsiaalmaks 10,1% (26,2% eelarvest, ülekulu 1,2 pp).

Kulude muutuste põhjused Töötutoetuse kulu on aastaga kasvanud, kuna 2015. aastal tõsteti töötutoetuse

päevamäär 3,62 eurolt 4,01 eurole. Kuigi keskmine töötuskindlustushüvitis on tõusnud 320 eurolt 339 eurole, on kulu

vähenenud, kuna saajate arv on langenud 3318 isiku võrra v.e.a. Hüvitised koondamise korral on vähenenud, kuna saajate arv ja keskmine hüvitis

on langenud (keskmine hüvitis 2014. aastal 1620 eurot, 2015. aastal 1528 eurot). Hüvitis tööandja maksejõuetuse korral on vähenenud, kuna keskmine hüvitis on

langenud 1864 eurolt 1605 eurole.

Töötukassas registreeritud töötute arv ja osakaal tööhõivelisest elanikkonnast väiksem v.e.a.

TÖÖHÕIVE

2015. aasta märtsi lõpus oli registreeritud töötuid 30 725 isikut ehk 194 töötut(0,6%) vähem kui eelmisel kuul ja 4698 töötut (13,3%) vähem kui aasta tagasisamal ajal.

Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli märtsi lõpus 4,9%, 2014. aastal samalajal 5,6%.

Uusi töötuid registreeriti kolme kuuga 17 906 isikut, mis on 408 (2,2%) töötutvähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

Pikaajalisi töötuid on võrreldes eelmise aastaga 3629 isikut (27,4%) ja eestikeelt mitteoskavaid inimesi 1859 (16,3%) isikut vähem, kuid puudega töötuid969 (47,9%) isikut rohkem.

Töötuna arveloleku lõpetasid kolme kuuga 15 717 isikut, 2014. aastal samal ajal17 550 isikut.

Haigekassa kulud on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 10% kasvanud

Haigekassa kolme kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk on 28,3 miljoniteurot. Eelarve puudujääk on prognoositust 6,5 miljonit eurot suurem.

Tulusid on laekunud 229,1 mln eurot – 24% aasta eelarvest. Sotsiaalmaksuravikindlustuse tulu on laekunud 228 miljonit eurot, mis on 3,3 miljonit euroteelarves kavandatust rohkem. Võrreldes 2014. aasta sama perioodiga on tuludemaht suurenenud 15,6 miljonit eurot ehk 7,3%.

Kulusid on tehtud 255,2 miljonit eurot ehk 26,8% aasta eelarvest. Võrreldeseelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 23 miljonit eurot ehk 10%.

-40

-30

-20

-10

0

10

20

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

2011 2012 2013 2014 2015 2015 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon

Ravikindlustuse kulud ületavad eelarvet 10 miljoni euroga, tegevuskulude eelarve on alatäidetud

2015 esimese kvartali tervishoiuteenuste kulu oli 183,7 miljonit eurot. Eelarveületati haiguste ennetuses, üldarstiabis, eriarstiabis ja õendusabis kokku 3,9miljoni euroga. Eelarve täitmist on mõjutanud eriastiabi kasutuse kasv. Inimestearv, kellele osutatud tervishoiuteenuseid esimeses kvartalis rahastati, onkasvanud 3 protsenti. Hambaravi eelarve jäi alatäidetuks.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 35,4 miljonit eurot, mison 5,4 miljonit eurot üle eelarve. Esimese kvartali eelarve on ületatud 18protsendiga. Eelarve ületamise põhjus oli prognoositust suurem haigus-,hooldus- ja sünnituslehtede kasutamine.

Ravimite hüvitisi on välja makstud 27,9 miljonit eurot, mis on 1,3 miljonit eurotüle eelarve. Võrdselt on kasvanud nii ravimikasutus, mis väljendubsoodusretseptide arvu kasvus, kui ka keskmine soodusretsepti maksumus.Soodusretsepti kallinemine haigekassa jaoks on tingitud uuemate ja senisestkallihinnalisemate ravimite sagedasemast kasutusest.

Haigekassa tegevuskulude eelarve on 10 protsenti alatäidetud – kulusid ontehtud 2,2 miljoni euro ulatuses.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht kasvas 154,6 mln eurot, ulatudes 1,43 mld euroni, kasv 12,1% v.e.a.

Aprilli lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,43 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,1 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 369,2 mln eurot.

Stabiliseerimisreserv on suurenenud 7,5 miljonit eurot ehk 2,1% v.e.a.

Likviidsusreservi maht on vähenenud 152,5 mln eurot ehk 16,9% v.e.a.

Omandireformi reservfondi vahendid on vähenenud 5,5 mln eurot ehk 31 % v.e.a.

361.7 369.2

918.0 1,065.1

-16.7%

-4.0%

-30.0%

-25.0%

-20.0%

-15.0%

-10.0%

-5.0%

0.0%

0

200

400

600

800

1,000

1,200

1,400

1,600

1,800

2,000

2014 aprill 2015 aprill

mln

eu

r

Likviidsusreserv

Stabiliseerimisreserv

kogureservi muutus., võrreldes eelmise aasta lõpu seisuga (%)

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2013–2015:tänavu esimese kolme kuu valitsussektori

puudujääk oli 0,77% SKPst ehk 156 miljonit eurot)

-1.25%

-1.00%

-0.75%

-0.50%

-0.25%

0.00%

0.25%

0.50%

0.75%

-250

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

jaan veebr märts apr mai juuni juuli aug sept okt nov dets

% SKPstmln EUR

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid KOV

VS eelarvepositsioon 2013 VS eelarvepositsioon 2014 VS eelarvepositsioon 2015

Lühendite selgitused

a – aasta;

EAGP – Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond;

EKF – Euroopa Kalandusfond;

EMP – Euroopa Majanduspiirkond;

EUR/eur/€ – euro;

HTM – Haridus- ja Teadusministeerium;

k – kuu;

KKM – Keskkonnaministeerium;

KOV – kohalik omavalitsus;

kv – kvartal;

MAK – maaelu arengukava;

MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

mld – miljard;

mln – miljon;

pp – protsendipunkt;

PÕM – Põllumajandus-ministeerium;

SIM – Siseministeerium;

SKP – sisemajanduse koguprodukt;

SOM – Sotsiaalministeerium;

v.e.a. – võrreldes eelmise aastaga;

v.e.p. – võrreldes eelmise perioodiga;

VS – valitsussektor;

VV – Vabariigi Valitsus.