Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, mai 2010

Rahandusministeerium, 15. juuni 2010

MAJANDUSARENGUD

Majanduslanguse aeglustumine jätkus

-2,0

-16,1

-30

-20

-10

0

10

20

30

I 2001

III I 2002

III I 2003

III I 2004

III I2005

III I2006

III I2007

III I2008

III I2009

III I2010

III

punkti

0

20

40

60

80

100

120%

Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a.Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Majandususaldusindeks (parem skaala)

-18

-12

-6

0

6

12

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010Primaarsektor Tööstusektor Ehitus ÄriteenusedTeised teenused Neto-tootemaksud Ettevõtlussektor SKP

Majandussektorite panused SKP kasvu

0

3

6

9

12

15

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010

mld krooni

-40

-20

0

20

40

60%

Kaupade ekspordi maht (mld kr) Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk)Kasv ilma mineraalsete toodeteta (%, parem sk)

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisaks mineraalsetele toodetele on pöördunud kasvule ka olulisemate tööstustoodete eksport

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

01 2005

04 07 10 01 2006

04 07 10 01 2007

04 07 10 01 2008

04 07 10 01 2009

04 07 10 01 2010

04

%, v.e.a.

80

95

110

125

140

155

17 0

185

200

2005=100

Toodangu mahuindeks Uute tellimuste indeks Uute eksporttellimuste indeks (parem skaala)

Uued eksporttellimused kasvasid aprillis oluliselt, viidates eksportharude kasvutrendi

jätkumisele ka lähikuudel

Majanduskasv taastub teises kvartalis

• 2010. aasta I kvartali SKP vähenes võrreldes eelmise kvartaliga sesoonselt korrigeeritult 2%.

• Võrreldes eelneva aasta sama kvartaliga pidurdus majanduslangus 2%ni (-9,5%-lt). SKP jooksevhindades oli oodatust suurem: 50,5 mld krooni.

• Kaupade ja teenuste ekspordi kasv oli ootustest kiirem (11,3%). Sisenõudluse langus prognoositust sügavam (10,5%).

• Ootuste kohaselt taastub Eesti majanduskasv teises kvartalis.

• 2010. aasta kokkuvõttes on ca 1% SKP kasv endiselt tõenäoline.

RIIGIEELARVE

Riigieelarve täitmine

• Riigieelarve tulude laekumine on kevadprognoosis oodatud tasemel.• Viie kuuga on laekunud 32,5 mld krooni ehk 38,5% planeeritust (eelneva

aastaga võrreldes 216 mln ehk 0,7% enam). Aprillis laekus tulusid 6,8 mld.

• Kulude maht sarnane eelneva aastaga tänu välistoetuste paremale kasutamisele.• Mais tehti kulusid 7 mld, viie kuuga kokku 34,6 mld krooni ehk 37,8%

planeeritust (eelneva aastaga võrreldes 1 mld ehk 2,9% vähem, ilma välisvahenditeta aga 1,6 mld, ehk 5% vähem).

• Esimese viie kuuga on riigieelarve kassapõhiselt 2,1 miljardi krooniga defitsiidis (defitsiit on 1,2 mld väiksem kui eelmisel aastal samal perioodil).

RIIGIEELARVE TULUD

Tulude laekumine ületab eelarves planeeritut

• Maksutulud laekuvad kevadprognoosi graafikus ehk mõnevõrra rohkem kui eelarves planeeritud.

• Mittemaksuliste tulude kuine laekumine on kõikuv, kuid kokkuvõttes on laekumine ootuspärane.

• Viie kuuga laekus tulusid 32,5 mld krooni, sellest:• 24,4 mld maksutuludena (39,5% eelarvest).• 8,1 mld mittemaksuliste tuludena (35,5% eelarvest).

• Võrreldes 2009. aasta viie kuuga laekus maksutulusid 0,4 miljardit krooni enam ning mittemaksulisi tulusid 0,2 miljardit krooni vähem.

• Maksutulude suurem laekumine tuleneb peamiselt aktsiisikaupade varumisest enne aktsiisitõuse 1. jaanuaril 2010 ning väiksematest tulumaksutagastustest.

Mittemaksulisi tulusid laekub ootuspäraselt

• Võrreldes 2009 aasta sama perioodiga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal ca 190 miljonit krooni vähem:

• varadelt saadavaid tulusid ca 360 miljonit krooni vähem (peamiselt intressid);• saastetasusid ca 140 miljonit krooni vähem;• trahve ca 45 miljonit krooni vähem;• toetuseid ca 370 miljonit krooni rohkem;• varade müügitulu ca 30 miljonit krooni rohkem.

• Varadelt laekuvate tulude madal eelarve täitmise tase on aasta esimeses pooles tavapärane ja tingitud dividendimaksete koondumisest teise poolaastasse. 2010. aasta alguse madalam tase eelnevate aastatega võrreldes on tingitud nii intressitulude väiksemast osakaalust kui ka vähenenud intressimäärade tõttu väiksemast laekumisest.

Riigieelarves planeeritu täitmine (%)

45,0 41,049,0

19,2

39,7

60,2

38,2 38,9 40,7

14,427,6

77,6

35,548,0

39,031,4

13,1

43,6

0

10

20

30

40

50

60

70

80

KOKKU Kaupade jateenuste müük

Toetused Mat. ja immat.varade müük

Tulu varadelt Muud tulud

2008 2009 2010

Mittemaksuliste tulude laekumine sõltub dividendide ja välistoetuste makseajast

Mittemaksuliste tulude laekumine (mln krooni) kuude lõikes aastatel 2008 2010‑

847,8 1 012,6 1 702,93 199,61 317,40

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008

• Võrreldes märtsi ja aprilliga laekus mais toetusi ca kaks korda rohkem. Aasta algusega võrreldes on maikuus veidi rohkem laekunud ka varadelt teenitavat tulu, riigilõive ning saastetasusid.

• Varade müügitulu laekumine on viimastel kuudel vähenenud.

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kulusid tehtud 37,8%

• Viie kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 34,6 mld krooni (2,9% vähem kui eelneval aastal), sellest mais 7 mld.

• Kulude sarnasele mahule vaatamata on nende struktuur võrreldes eelneva aastaga oluliselt muutunud:

• välistoetuste suuremad väljamaksed (575 mln krooni enam kui eelneva aasta 5 kuuga);

• sotsiaalmaksu väiksemast laekumisest tingitult on eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks eelmise aastaga võrreldes väiksem (740,8 mln);

• kohustusliku kogumispensionifondi kannete lõpetamisest tulenevalt on vastav kulu väiksem 913,1 mln);

• suurenenud on mitmed sotsiaalkulud ca 840 mln krooni (sh. pensionikulu 457 mln, vanemahüvitis 186 jne).

7,06,77,37,26,40

2

4

6

8

10

12

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008 2007

Miljardit krooni

Välistoetuste kasutamine suurenenud võrreldes eelneva aastaga 18%

• 5 kuuga on enim kulusid tehtud riigitulude arvel (30 mld ehk 40,1% planeeritust), sellest mais 5,9 mld ehk 7,9% planeeritust).

• Välisvahendite arvel on 5 kuuga väljamakseid tehtud 3,8 mld (25,7% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aastaga 18% ehk 579,5 mln enam. (mais 902,3 mln – 1,5% ehk 13,5 mln enam kui aasta tagasi).

0,51 0,273,79 0,06

29,88

25,735,9

105,3

38,940,1

-2

2

6

10

14

18

22

26

30

34

riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesedtehingud

majandustegevus 0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

110

120

kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)

Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab.

Riigieelarve kulud allikate lõikes (viis kuud)

Välistoetuste planeeritu täitmine suurim Sotsiaal- ja Siseministeeriumi valitsemisalades

4,34

3,26

2,59

1,84

1,35

0,75

0,17 0,23

0,931,11

0,500,28

0,500,30

0,04 0,05

21,5

34,2

19,2

15,2

36,9

40,5

23,8

20,8

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

MKM PÕM HTM KKM SIM SOM KAM Ülejäänudkokku*

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes

10,16

1,93

0,44

1,32

0,45 0,14 0,09

2,15

1,040,26 0,07 0,15 0,04 0,00

21,2

53,858,3

34,2

27,1

5,2 0,8

0

2

4

6

8

10

12

2007-2013struktuuri-

vahendid

2007-2013maaelu/kalandus

2000-2006ISPA+

Ühtekuuluvus

EuroopaPõllumajanduse

Tagatisfond(EAGF)

Muu välisabi Norra ja EMP Šveitsi

0

10

20

30

40

50

60

70

riigieelarve (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (mld; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)

•Struktuurivahendite osas on väljamaksed 337 mln suuremad kui eelneval aastal samal perioodil, kuid eelarves planeeritu täitmine oli eelneval aastal 3,9 protsendipunkti suurem (25.1% planeeritust).•Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist on viie kuuga väljamakseid tehtud 982,6 mln krooni, mis on 57% eelarvest, 2009. a viie kuuga oli välja makstud 42,8% planeeritust.

Struktuurivahendite 2007-2013 väljamaksed ca 340 mln suuremad kui eelneval aastal (5 kuud)

• Struktuuritoetusi on esimese 5 kuuga välja makstud 2,2 mld krooni, sellest maikuus 575 mln.

• Võrdluses teiste EL liikmesriikidega on Eesti struktuurivahendite kasutamiselt endiselt esikolmikus (1. juuni seisuga Iirimaa ja Leedu järel kolmandad).

• 2010. aasta maikuu lõpu seisuga on 108 meetmest (151 rakendusskeemiga) avatud 96 ja avamata veel 12 meedet. Maikuus ühtegi meedet ei avatud. Enamik meetmeid on plaanis avada 2010. II poolaasta jooksul.

Tegevuskulud (sh. personalikulud) madalamad võrreldes kahe eelneva aastaga

• 5 kuuga on tegevuskuludeks kasutatud 6,1 mld (4,9% ehk 313,3 mln vähem kui eelneval aastal), sellest maikuus 1,3 mld.• Personalikuludeks kasutati 5 kuuga 3,4 mld krooni. Võrreldes 2009.

aastaga (arvestades palgapäevade muutmisega) on 2010. aasta kulu 9% väiksem (ca 325 mln) kui eelneval aastal. Sellest maikuus kasutati 727,5 mln, mis on 80,9 miljonit krooni ehk 10% võrra vähem, kui eelmise aasta mais.

• Majandamiskuludeks kasutati 5 kuuga 2,7 mld krooni, mis on 51,3 miljonit ehk 1,9% vähem kui eelneval aastal. Sellest maikuus kasutati 531,6 miljonit krooni mis on 14,7 miljoni krooni ehk 2,7% võrra vähem, kui eelmise aasta mais.

1,01 1,15 1,36 1,32 1,260,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

2010 2009 2008 2007

Miljardit krooni

Investeeringud tavapärasest mahust suuremad

• 5 kuuga on investeeringuteks riigieelarvest suunatud 2,4 mld krooni, mis on ca 20% enam kui kahel viimasel aastal. Maikuus suunati investeeringuteks 653,1 mln krooni (54% ehk 228 mln krooni enam kui eelneval aastal).

• Suurimad tehtud investeeringud maikuus olid:• Multifunktsionaalse laeva soetamine (29,1 mln);• Riigimaanteede remondi koondprojekt (26,7 mln);• Tallinna-Narva maantee Kukruse-Jõhvi teelõik (23,3 mln);• Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine (20,5 mln);• Emajõe ja Võhandu valgala veeprojekt (16,4 mln).

328,5 386,8 678,4 375,0 653,1

0

250

500

750

1 000

1 250

1 500

1 750

2 000

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008 2007

Miljonit krooni

Riigipoolsed toetusi on kasutatud tasakaalukalt

• Eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes vähenenud ja kulude struktuur muutunud. Välistoetusi on paremini kasutatud, eraldisi Haigekassale ravikindlustuse kuludeks on vähendanud sotsiaalmaksu laekumise vähenemine, sotsiaalkulude struktuur on muutunud.

• Eraldisteks on viie kuuga suunatud 38,5% (25,8 mld krooni) aastaeelarvest, mis on 3,7 protsendipunkti (956,5 mln krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

• Mais kulus eraldisteks 7,5% (5 mld krooni) aastaeelarvest, mis on 4,9 protsendipunkti (245 mln krooni) vähem kui eelmise aasta samal perioodil.

0

1

2

3

4

5

6

7

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008 2007

Kuised kulud 2007- 2010 (ei sisalda investeeringutoetusi)

Sotsiaalmaksu tagasihoidlikum laekumine võrreldes eelmise aastaga tingib suurimate sotsiaalkulude vähenemist

• Sotsiaalkulud moodustavad 2010. aasta riigieelarvest 40,5% (36,9 mld krooni). Neist suurimad:

• eraldis Haigekassale ravikindlustuse kuludeks (mai kulu 849,7 mln, 5 kuu kulu 4,4 mld ehk 39,9% planeeritust);

• pensionid (mai kulu 1,6 mld, 5 kuu kulu 8,2 mld ehk 41,5% planeeritust);• peretoetused (mai kulu 133,7 kulu mln, 5 kuu kulu 662,3 mln ehk 41,4% planeeritust);• vanemahüvitis (mai kulu 223,2 mln, 5 kuu kulu 1,1 mld ehk 47,1% planeeritust);• puuetega inimeste toetused (mai kulu 64,6 mln, 5 kuu kulu 316,2 mln ehk 44,9%

planeeritust);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (mai kulu 74,8 mln, 5 kuu kulu 371,7 mln ehk

43% planeeritust);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (mai kulu 51,1 mln, 5 kuu kulu 249 mln ehk

41,9% planeeritust).

• Suurimatest sotsiaalkuludest kasutati viie kuuga 41,5% planeeritust (15,3 mld). See on 87,5 mln enam kui eelneva aasta 5 kuuga (tingitud Haigekassale suunatud ravikindlustuse kulu vähenemisest ning muude kulude suurenemisest, põhiliselt pensionid ja vanemahüvitis).

Haigekassa kulud ja defitsiit on vähenemas

• Aasta nelja kuuga kasvas tekkepõhine defitsiit saldoandmike alusel 191 mln kroonini, mis on 358 mln krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

• Aprillis kasvas defitsiit 50 mln krooni võrra, mis on 55 mln krooni võrra parem kui eelneval kuul.

• 2009. aastal vähendatud kohustused mõjutavad kulusid. Aasta nelja kuu kulu kokku oli 3,7 mld krooni, mis on 774,7 mln krooni vähem kui eelneva aasta samal perioodil.

• Kulude maht aprillis suurenes 1 mld kroonini (42,9 mln krooni suurem kui märtsis).

Saldoandmike a luse l kuised tulemid 2008-2010

-400

-300

-200

-100

0

100

200

300

400

1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 12

mln

kro

on

i

2008 2009 2010

Töötukassa kulud on vähenemas, tulem ülejäägis

• Aasta nelja kuu tekkepõhine ülejääk oli saldoandmike alusel 172 mln krooni, mis on 841 mln krooni parem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.

• Aprillis kasvas ülejääk 138 mln krooni võrra, mis on 127 mln krooni võrra suurem märtsikuu ülejäägi kasvust.

• Kuised kulud on vähenemistrendis, aasta nelja kuu kulu oli 1,03 mld krooni.• Kulude maht aprillis vähenes 202,6 mln kroonini (59,5 mln krooni vähem kui märtsis). • Töötuskindlustustoetuste kulu on viimased neli kuud järjest vähenenud. Töötuskindlustustoetusteks

kulus aprillis 114 mln kr, mis on 56,3 mln kr vähem kui märtsis, 38,7 mln krooni vähem kui veebruaris ja 129,3 mln kr vähem kui jaanuaris.

Saldoandmike infosüsteemi alusel kuised tulemid 2008-2010 (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)

Peamised sotsiaalkulud (5 kuud) I

Ravikindlustuse kulu vähenemine on suures osas tingitud sellest, et 2009. aastal kanti jaanuarikuus Haigekassale eelneval aastal üle kandmata vahendeid summas 288 mln, 2010. aastal aga 60 mln.

4,16

5,54

0,640,44

0,25

5,04

6,91

0,69 0,68

0,27

5,16

0,670,93

0,29

4,42

0,66

1,12

0,32

7,70

8,16

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

5,5

6,0

6,5

7,0

7,5

8,0

8,5

9,0

Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimestetoetused

2007 2008 2009 2010

Peamised sotsiaalkulud (5 kuud) II

147,0

20,9

209,9

25,7

398,2

532,4

88,3

44,7

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

500

550

600

Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus

2007 2008 2009 2010

Muude kulude maht tavapärane

• 5 kuuga on muudeks kuludeks kasutatud 255,1 miljonit krooni (samas suurusjärgus kahe eelneva aastaga).• sellest maikuus kasutati 35,6 miljonit krooni (3,5%

eelarvest, mis on nelja viimase aasta maikuu madalaim).

35,650,964,835,768,2

0

50

100

150

200

250

300

350

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122010 2009 2008 2007

Miljonit krooni

Kulud valitsemisalade lõikes - mai

• Absoluutmahus enim väljamakseid on mais tehtud Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas (3,2 miljardit krooni ehk 50% kogu tehtud kulude mahust), mis arvestades nende eelarve osakaalu kogu eelarvest (44,14%) on ka põhjendatav.

• Maikuus protsentuaalselt kõige vähem on planeeritud eelarvest kulutusi tehtud Keskkonna-ministeeriumi valitsemisalas (3,5% eelarvest). Madal eelarve kasutamine on tingitud välistoetuste suurest osakaalust eelarves ja sellest, et välistoetuste kasutamine on tavapäraselt aasta esimesel poolel väiksem.

0,02

0,67

0,120,27

0,110,19

0,50

0,27 0,19

0,51

0,07

3,35

9,1

4,9

8,18,6

8,1

7,4

8,48,3 8,3

5,5

3,5

6,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM0

2

4

6

8

10

12

kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)

Kulud valitsemisalade lõikes – 5 kuud

• Viie kuuga kokku on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud Kultuuriministeeriumi valitsemisalas (1,02 miljardit krooni ehk 42,9% eelarves planeeritust), mis on tingitud suurest investeeringute mahust

• Väikseim väljamaksete protsent on Keskkonnaministeeriumil mis on tingitud suurest välisvahendite osakaalust eelarves, mille väljamaksetest suurem osa jääb aasta teise poolde.

0,08

2,84

0,60

1,56

0,531,02

2,501,80

0,82

2,35

16,71

0,30

39,437,5

17,2

27,6

41,4

33,435,4

37,3 37,539,8

42,9

33,5

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

17

18

Riigi-kantselei

HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM SOM VÄM0

4

8

12

16

20

24

28

32

36

40

44

48

kulud (mld krooni) kulud (% eelarves planeeritust)

Riigikassas likviidseid finantsvarasid13,5 mld krooni

-3 902 687 2015 848 812 0199 751 499 220Likviidsusreserv (kassareserv)

80 066 7102 179 321 3852 099 254 675Klientide vahendid

-2 608 063 725250 098 6311 858 162 356Erakorraline pensionireserv

23 776 725459 916 020436 139 295Omandireformi reservfond

53 520 6474 775 612 2884 722 091 641Stabiliseerimisreserv

-5 353 386 84413 513 760 34218 867 147 186Kokku

Muutus31.mai 201031.dets 2009

Alates aasta algusest on riigi likviidsed finantsvarad vähenenud kogumahus 5,4 miljardit krooni, mis tulenes peamiselt OÜ Elering aktsiate ostust. Mõju avaldas ka erakorralise pensionireservi kasutamine pensionikulude katteks sotsiaalmaksust puudujäävas osas ning tulusid ületavate kulude finantseerimine.

VALITSUSSEKTORI EELARVEPOSITSIOON

Valitsussektori eelarvepuudujääk prognoosi kohaselt 2,5% SKPst

Esimese nelja kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt defitsiidis 5,1 miljardi krooniga ehk 2,39% SKPst* (ca 1,6 mld krooni parem kui eelneval aastal):• riigieelarve -4,95 mld (2,32% SKPst);• kohalikud omavalitsused +261,2 mln (0,12%

SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid -19,2 mln (-0,01% SKPst);• muu valitsussektor -393,7 mln ( -0,18% SKPst).

*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 213,4 mld krooni.

Valitsussektori eelarvepositsiooni kujunemine 2010. aastal on ootuspärane

• Riigieelarve:• Aasta alguse puudujääk on tingitud nii aktsiisikaupade varude soetamisest eelmise aasta lõpus kui

tulumaksutagastustest selle aasta kevadel.• Järgnevatel kuudel on oodata puudujäägi süvenemise pidurdumist – tulude laekumised suurenevad (sh

dividendide väljamaksed), mis omab positiivset mõju eelarvepositsioonile.• Kohalikud omavalitsused:

• Tavapäraselt on aasta alguses KOV-de tulud suuremad (aprillis laekus maamaks) ja kulud väiksemad (nt investeeringukulusid ei maksta välja kohe aasta alguses).

• Järgnevatel kuudel on oodata KOV-de eelarvepositsiooni halvenemist.• Sotsiaalkindlustusfondid:

• Tänu Töötukassa kulude vähenemiselt sotsiaalkindlustusfondide ülejääk aasta jooksul suureneb.• Muu valitsussektor:

• Eelarvepositsioon on kuude lõikes muutuv.• Aprillis halvenes nii ülikoolide kui sihtasutuste positsioon.

-2,8

-1,7

-2,4

-5

-4

-3

-2

-1

0

1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2

% SKPst

2008 2009 2010

MÕISTED• v.e.p. – võrreldes eelmise aasta sama perioodiga.• v.e.a – võrreldes eelmise aastaga.• Sesoonselt korrigeeritud SKP – hooajaliste tegurite mõju elimineeritud ja eemaldatud

erinevused võrreldavate perioodide tööpäevade arvus (nt riiklikud pühad).• EMK – ettemaksukonto.• Mld – miljard.• Mln – miljon.• 7 suurimat sotsiaalkulu - ravikindlustus, pensionid, peretoetused, vanemahüvitis,

puuetega inimeste toetused, erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks ning töötutoetus.

• KOV – kohalik omavalitsus.• EIB – Euroopa Investeerimispank (European Investment Bank).• Valitsussektor – kõik riigi funktsioone täitvad asutused, ettevõtted, sihtasutused ja

organisatsioonid. Eestis kuuluvad valitsussektorisse riigieelarve, haigekassa, töötukassa, kohalikud omavalitsused, RKAS, riigi sihtasutused ning avalik-õiguslikud organisatsioonid.

• Maastrichti kriteerium riigi rahandusele - Valitsussektori eelarve puudujääk peab olema väiksem kui 3% SKPst. Valitsussektori võlg peab olema väiksem kui 60% SKPst või lähenema sellele mõõduka kiirusega.