Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,10 kuud 2014

Rahandusministeerium24.11.2014

MAJANDUSÜLEVAADE

• ELis majandususaldus oktoobris paranes • Eestis paranes kindlustunne nii tarbijatel kui ka ärisektoris, eriti teeninduses ja

kaubanduses• Kolmandas kvartalis kasvas Eesti majandus eelmise kvartaliga võrreldes 0,2%

ja aastaga 2,1% • Majanduskasvu toetas lisaks eratarbimisele ka tugevnev eksport; kasvu panustas

enim töötlev tööstus, kaubandus ja siseturule suunatud teenindus, kuid pidurdas ehitus

• Palgatulu kasvutempo püsib kiire (oktoobris maksu- ja tolliameti andmetel 8,7%), kuid seda kiirendab töötajate registri kasutuselevõtmine alates juulist;

• Elanike tarbimisjulgus püsib kõrgel ning hinnalangus toetab tarbimise reaalkasvu;• Elanike laenamisaktiivsus on endiselt madal, kuid kasvab tasapisi – lisaks

eluasemelaenudele on aastases võrdluses kasvama hakanud ka tarbimislaenude jääk;

• Erasektori investeeringute kasv oli teises kvartalis aeglane ja valitsussektori investeeringud olid kerges languses;

• Hinnalangus pidurdus oktoobris aastataguse madala võrdlusbaasi tõttu 0,2%ni; tarbijahinnaindeksit mõjutas enim elektri ja mootorkütuse odavnemine;

• Septembris suurenes kaupade eksport aastatagusega võrreldes 7%. Impordi kasv oli aeglasem, mistõttu kaubavahetusbilanss paranes.

Lühikokkuvõte

Majanduskasv on ELi riikides ebaühtlane

Eurostat

Vene rubla on odavnenud 2014 aastal 15%, Euro on odavnenud USA dollari suhtes kevadisest tipust 10%

Statistikaamet

Eesti majanduskasvu veab sisenõudlus

Majandususalduse langus Eestis ehk peatumas

Euroopa Komisjon

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Oktoobris paranes nii tarbijate kui ärisektori kindlustunne

Euroopa Komisjon

3 kuu keskmine

Majandusarengu indikaatorid (%, v.e.a.)

Töötleva tööstuse kasvutrend kiirenes septembris ekspordi kasvu toel 6,8%ni

II kvartalis panustas kasvu enamik tegevusalasid

Palgatulu kasv on kiire ja tarbimisjulgus püsib

Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet

% v.e.a., 3 kuu keskmine

Eluasemelaenude jäägi kasv kiirenebmiljonit eurot, võrreldes eelmise perioodiga (3 kuu keskmine)

Eesti Pank

Tarbijahinnad langesid oktoobris võrreldes aasta-tagusega 0,2% kütuse ja elektri odavnemise tõttu

Kaupade eksport riikide lõikes: ekspordimahud Venemaale on languses

3 kuu keskmine, %

RIIGIEELARVE TULUD

Üheksa kuuga laekus tulusid 5,73 miljardit eurot (71,5% eelarvest)Laekumine kahanes 0,1% v.e.a

Maksulaekumised kasvasid 7,8%Eelarve 2014 (tuhat eurot)

10 kuud 2014 (tuhat eurot)

10 kuudv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 5 490 095 7,7% 82,9%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 4 540 265 7,4% 83,0%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 271 491 13,9% 82,0%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 273 298 3,6% 83,9%

Sotsiaalmaks 2 245 740 1 853 519 7,7% 82,5%

Raskeveokimaks 4 200 4 194 5,9% 99,8%

Käibemaks 1 672 900 1 400 713 7,7% 83,7%

Aktsiisid kokku 836 850 692 676 5,7% 82,8%

Alkoholiaktsiis 225 000 177 539 3,5% 78,9%

Tubakaaktsiis 175 400 151 181 9,5% 86,2%

Kütuseaktsiis 402 000 336 691 5,7% 83,8%

Pakendiaktsiis 250 85 -70,4% 34,1%

Elektriaktsiis 34 200 27 180 -0,7% 79,5%

Hasartmängumaks 22 000 19 279 8,0% 87,6%

Tollimaks 28 700 25 096 3,1% 87,4%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 949 830 8,6% 82,0%

Töötuskindlustusmakse 177 705 143 958 3,0% 81,0%

Kogumispensionimakse 137 800 91 079 22,4% 66,1%

KOV tulumaks 783 232 656 221 8,7% 83,8%

Maamaks 59 000 58 573 3,3% 99,3%

Mittemaksulisi tulusid on üheksa kuuga laekunud 810 miljonit eurot (58,1% eelarvest). Laekumine vähenes 30,5% v.e.a eelkõige toetuste vähenemise tõttu.

RIIGIEELARVE KULUD

Kuludeks kasutati 10 kuuga 76,0% aastaks plaanitust

• 2014. aasta kümne kuu jooksul suunati kuludeks 6,21 miljardit eurot ehk 0,3% vähem kui aasta varem.

Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012–2014

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 77%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 10 kuuga kokku 1019 mln eurot ehk 77% eelarvest (mullu 929 mln eurot, mis moodustas eelarvest 78%).

• Tööjõukuludeks kasutati 10 kuuga 545,5 mln eurot, mis moodustas eelarvest 81%.

• Majandamiskulusid kasutati 473 mln eurot, mis moodustas eelarvest 72,1%.

Investeeringud

Investeeringuteks suunati oktoobri lõpuks 363 miljonit eurot ehk 53 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Tagasihoidlik eelarve täitmine tuleneb sellest, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste uue perioodi 2014–2020 rakendamine on käivitunud planeeritust aeglasemalt. Tõenäoliselt ei suudeta plaanitud mahus investeeringuid teostada ning vahendeid võib jääda 200 miljoni euro ulatuses kasutamata.

Välistoetuste väljamaksed oli 31.10.2014 seisuga protsentuaalselt suurimad Rahandusministeeriumi (84,0%), Sotsiaalministeeriumi (70,3%) ning Justiitsministeeriumi valitsemisalas (63,9%).(2014. aasta riigieelarve täitmine)

* riigikantselei, riigikohus, kaitseministeerium, rahandusministeerium, kultuuriministeerium, justiitsministeerium, välisministeerium

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

31.10.2014 seisuga on protsentuaalselt enam kasutatud Šveitsi–Eesti koostööprogrammi (87,2%) ning maaelu ja kalanduse välistoetusi (74,4%) (2014. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Välistoetuste arvel on väljamakseid tehtud 48,5% 2014. aastaks planeeritust• Välistoetusi koos ettemaksetega maksti oktoobri lõpu seisuga 48,5% protsenti plaanitust ehk

436,5 miljonit eurot. Seda on 166,1 miljonit eurot vähem kui aasta varem, sh 2007–2013 struktuuritoetuste väljamaksete vähenemise arvel 160,9 miljonit eurot, mis on seotud Euroopa Liidu programmiperioodi lõpuaastatega. Uue, 2014–2020 programmiperioodi vahenditest oli oktoobri lõpu seisuga väljamakseid tehtud ainult 43 525 eurot (maaelu arengukava tehniline abi).

• 2007–2013 programmiperioodi struktuuritoetuste arvel on oktoobri lõpu seisuga tehtud väljamakseid 293,7 miljonit eurot ehk 58,4% aastaks planeeritust (2013. aastal 454,6 miljonit eurot).

• Maaelu ja kalanduse toetusi (2007–2013 programmiperioodist) on välja makstud 103,0 miljonit eurot ehk 78,9% planeeritust (2013. aastal 112,8 miljonit eurot), seejuures oli kalanduse rakenduskava vahendite väljamaksete täitmine 95,7%.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (2,8%) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 miljonit eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase on 8,8 miljonit eurot ehk 54,4% aastaks planeeritust.

• Šveitsi–Eesti koostööprogrammi toetusi on välja makstud 3,7 miljonit eurot ehk 87,2% aastaks planeeritust.

• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi on välja makstud 9,1 miljonit eurot, ehk 73,1% aastaks planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused

• Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna on oktoobri lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 98,1% ja toetusi välja makstud 84,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (3,4 miljardit eurot).

• Lõpetatud on 13 585 ja töös 1184 projekti, sealhulgas teede, veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri ning haiglate ehitused. Struktuuritoetusest rahastatavad projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused

• Maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) toetuste kasutamise osas, on oktoobrikuu lõpu seisuga projekte heaks kiidetud 99,9% ja väljamakseid tehtud 94,5% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (723,7 miljonit eurot).

• Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 (EKF) rakenduskava toetuste kasutamisel vastavalt 92,2% ja 75,0% ulatuses perioodiks määratud toetustest (84,6 miljonit eurot).

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009– 2014). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 28,5% perioodiks määratud vahenditest (45 miljonit eurot).

Šveitsi–Eesti koostööprogramm (2007–2012). Projekte on heaks kiidetud 100%, väljamaksete tase on 74,7% perioodiks määratud vahenditest (ligikaudu 28 miljonit eurot).

Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007–2013). Projekte heaks kiidetud 100% ja väljamakseid tehtud 73,9% ulatuses perioodiks määratud vahenditest (50,7 miljonit eurot).

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus oktoobri lõpuks 1,55 miljardi euroni

• 2014. aasta oktoobri lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,55 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,16 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 mld eurot.

• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht suurenenud 121 mln euro võrra ehk 9,6 protsenti.

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012–2014:septembri lõpus oli VS ülejääk 0,21% SKPst (40 mln eurot)