Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine,8 kuud 2014

Rahandusministeerium

30.09.2014

MAJANDUSÜLEVAADE

• Teises kvartalis kasvas Eesti majandus eelmise kvartaliga võrreldes 1,1% ja aastaga 2,4%.

• ELis majandususaldus augustis halvenes, kuid Eestis paranes.

• Eestis jätkub kindlustunde langus ehituses; tarbijatel, tööstuses ja kaubanduses aga kindlustunne püsib.

• Kasvu toetasid enim tehnikalane tegevus, kaubandus ja energeetika, kuid piirasid ehitus, veondus ja laondus.

• Palgakasvu tempo aeglustub (augustis maksuameti andmetel 4,7%), kuid tööjõumaksude laekumist kiirendab töötajate registri kasutuselevõtmine.

• Tarbijahinnad langesid augustis 0,7% impordihindade languse (toit, kütus) ja elektri odavnemise tõttu.

• Juulis kiirenes kaupade ekspordi kasv 6%ni elektroonika ning kütuste väljaveo suurenemise tõttu.

Lühikokkuvõte

Majanduskasv on ELi riikides ebaühtlane

Eurostat

SA

Eesti majanduskasvu veab sisenõudlus

Majandususalduse langus Eestis ehk peatumas

COM

Majandususaldusindeks (3 kuu keskmine)

Kindlustunne nõrgeneb ehituses ja teeninduses

COM

3 kuu keskmine

II kvartalis panustas kasvu enamik tegevusalasid

Jaekaubanduse panus kasvu on tugev

ES

% v.e.a.

Jaemüügi ja palgatulu kasvutempod on sarnased

SA, MTA

% v.e.a., 3 kuu keskmine

Eluasemelaenude jäägi kasv kiireneb

Mln € v.e.p. 3k keskmine

EP

Tarbijahinnad langesid augustis võrreldes aastatagusega 0,7% toidu ja elektri odavnemise tõttu

Kaupade ekspordi kasv kiirenes juulis 6%ni%, v.e.a. mln €

Jooksevkonto pöördus II kvartalis ülejääki (0,9% SKPst)

RIIGIEELARVE TULUD

Kaheksa kuuga laekus tulusid 5,11 miljardit eurot (63,7% eelarvest),laekumine kasvas 1,5% v.e.a

Maksulaekumised kasvasid 7,5%Eelarve 2014 (tuhat EUR)

8 kuud 2014 (tuhat EUR)

8 kuudv.e.a.

Eelarve 2014 täitmine

MAKSUD KOKKU 6 625 147 4 377 290 7,5% 66,1%

KESKVALITSUSE MAKSUD 5 467 410 3 623 598 7,3% 66,3%

Füüsilise isiku tulumaks 331 150 191 742 16,2% 57,9%

Juriidilise isiku tulumaks 325 870 239 950 2,2% 73,6%

Sotsiaalmaks 2 245 740 1 491 962 7,7% 66,4%

Raskeveokimaks 4 200 3 152 5,6% 75,1%

Käibemaks 1 672 900 1 110 097 7,1% 66,4%

Aktsiisid kokku 836 850 551 607 6,5% 65,9%

Alkoholiaktsiis 225 000 144 515 5,3% 64,2%

Tubakaaktsiis 175 400 119 982 10,4% 68,4%

Kütuseaktsiis 402 000 264 787 6,3% 65,9%

Pakendiaktsiis 250 37 -78,7% 14,7%

Elektriaktsiis 34 200 22 286 -1,6% 65,2%

Hasartmängumaks 22 000 15 381 7,3% 69,9%

Tollimaks 28 700 19 707 1,6% 68,7%

EDASIANTAVAD MAKSUD 1 157 737 753 692 8,6% 65,1%

Töötuskindlustusmakse 177 705 116 438 2,0% 65,5%

Kogumispensionimakse 137 800 72 972 22,2% 53,0%

KOV tulumaks 783 232 530 946 8,8% 67,8%

Maamaks 59 000 33 336 2,8% 56,5%

Mittemaksulisi tulusid on kaheksa kuuga laekunud 733 miljonit eurot (52,6% eelarvest). Laekumine vähenes 24,8% v.e.a eelkõige toetuste vähenemise tõttu.

RIIGIEELARVE KULUD

Riigieelarve kuludeks kasutati 8 kuuga 60,8% aastaks plaanitust

• 2014. aasta kaheksa kuu jooksul suunati riigieelarvest kuludeks 4,98 miljardit eurot ehk 2,3% enam kui aasta varem.

Riigieelarve täitmine kuude lõikes 2012–2014

Tööjõu- ja majandamiskulude eelarvest on täidetud 60,6%

• Tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati 8 kuuga kokku 809 mln eurot ehk 60,6% eelarvest (mullu 747 mln eurot, mis moodustas eelarvest 62,4%).

• Tööjõukuludeks kasutati 8 kuuga 439 mln eurot, mis moodustas eelarvest 65,9%.

• Majandamiskulusid kasutati 370 mln eurot, mis moodustas eelarvest 56,1%.

Peamised sotsiaalkulud 64,9% plaanitust• 2014. a kaheksa kuuga kulus suuremateks sotsiaalkuludeks 2103,1 mln eurot

ehk 64,9% aastaks plaanitust (alakulu 1,7 protsendipunkti (pp)), sealhulgas tuludest sõltuvate sotsiaalkulude (ravikindlustus, pensioni teine sammas) täitmine 821,9 mln eurot ehk 64,2%, alakulu 2,5 pp. Augusti kulude kasutamine oli 268,8 mln eurot.

• Suuremad ülekulud ja põhjused• Avaliku teenistujate pensionide suurendused 4,5 pp – prognoositust suurem

saajate arv.• I ja II astme kohtute kohtunike pensionid 5,3 pp; augustis lisakulu, mis on seotud

kohtuotsusega.• Suuremad alakulud ja põhjused• 1) prognoositust väiksem saajate arv :• - pensionid: riigikontroll 6,5 pp, prokurörid 9,4 pp• - erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest 3,1 pp

asendusteenistujate eest 18,4 pp ja ajateenijate eest 5 pp• - vanemahüvitis 3,6 pp• 2) riigipoolsed kanded kohustuslikku kogumispensionifondi 7,2 pp – teise sambaga

liitujate prognoositust madalam palgakasv ja saajate arv (töötajate, liitujate ning vanemahüvitise saajate arv)

• 3) vajaduspõhine peretoetus 28,5 pp – 2014. aasta alguses kasutati eelmisel aastal tehtud ettemaksu, lisaks madal toetuse kasutamine

• 4) töötutoetus 7,2 pp – prognoositust suurem tööhõive

Peamised sotsiaalkulud suurenenud 8,2%• Võrreldes eelmise aastaga kasvasid kulud 159,8 mln eurot (8,2%).

• Kulude kasv protsentides ja selle põhjused• 1) pensionid 5,9% – pensioniindeksi, pensionide tulumaksuvabastuse tõusu ja

saajate arvu suurenemise tõttu• 2) ravikindlustuskulud 7,3% – suurema sotsiaalmaksu laekumise tõttu • 3) riigi kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 30,7% – riigi panuse ja

liitujate arvu suurenemise ning keskmise palga tõusu tõttu • 4) erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks sotsiaaltoetuste saajate eest

10,6%; ajateenijate eest 3,1% ja asendusteenistujate eest 62,6% – sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär tõusis 290 eurolt 320 eurole ja saajate arv suurenes

• 6) vanemahüvitis 4,2% – töötasu alamääraga seotud vanemahüvitise määr tõusis

• 7) universaalne peretoetus 2,7% – 1. juulist 2013 tõsteti lapsetoetus kolmanda ja järgmise lapse kohta 76,72 eurole, kolmikute ja mitmike sünnitoetus tõusis 1000 euroni lapse kohta

• 8) puuetega inimeste igakuulised toetused 1,9% – saajate arvu suurenes• Kulude vähenemine protsentides ja selle põhjused• 1) töötutoetus 1,5% ja riigi poolt erijuhtudel makstav sotsiaalmaks töötute

eest 15,4% – tööhõive on kasvanud• 2) vajaduspõhine peretoetus 49% – eelmisel aastal tehtud ettemaksu

kasutamine

Peamised sotsiaalkulud (8. kuu) I

8 kuud (mln eurot) August (mln eurot) Plaanitust

Ravikindlustus 593,6 77 66,1%Pensionikulu (I sammas) 1001,7 126,8 65,9%Peretoetused 68,1 8,4 65,7%Vanemahüvitis 108,1 13,8 63,1%Puuetega inimeste igakuulised toetused 39,1 5 65,6%

Peamised sotsiaalkulud (8. kuu) II

8 kuud (mln eurot)

August (mln eurot)

Plaanitust

Erijuhtude sotsiaalmaks 54,9 6,9 63,8%

Töötutoetus 6,1 0,48 59,4%

II sammas 231,7 30,5 59,4%

Investeeringud

Investeeringuteks suunati augusti lõpuks 268 miljonit eurot ehk 39 protsenti aastaks plaanitud eelarvest. Tagasihoidlik eelarve täitmine tuleneb sellest, et Euroopa Liidu struktuuritoetuste rakendamise uue perioodi 2014–2020 rakendamine on käivitunud planeeritust aeglasemalt.

Välistoetuste väljamaksed olid augusti lõpu seisuga protsentuaalselt suurimad Rahandusministeeriumi (59,7%) ning Justiitsministeeriumi (53,0%) valitsemisalas. (2014. aasta riigieelarve täitmine)

* Riigikantselei, Riigikohus, KAM, RM, KUM, JUM, VÄM

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Augusti lõpu seisuga on protsentuaalselt enim kasutatud maaelu ja kalanduse välistoetusi (2014. aasta riigieelarve täitmine)

NB! Koostatud välistoetuste finantstabeli põhjal.

Välistoetuste arvel tehtud väljamaksed 37,8 protsenti aastaks planeeritust

• Välistoetusi koos ettemaksetega oli augusti lõpu seisuga makstud 37,8 protsenti aastaks plaanitust ehk 340 mln eurot. Seda on 112 mln eurot vähem kui aasta varem, sh 2007–2013 struktuuritoetuste väljamaksete vähenemise arvel 123 mln eurot, mis on seotud Euroopa Liidu programmiperioodi lõpuaastatega: nii projektide lõpetamisega kui ka jätkuvate projektide menetlemise ja väljamaksmise ajagraafikuga. Väljamakseid uue, 2014.–2020. aasta programmiperioodi vahenditest augusti lõpuks tehtud ei olnud.

• Struktuuritoetuste 2007.–2013. aasta programmiperioodi arvel tehti augusti lõpuks väljamakseid 216 mln eurot, ehk 42,9 protsenti aastaks planeeritust (2013. aasta samal ajal 333 mln eurot). Struktuuritoetusest rahastatud projekte on võimalik ellu viia 2015. aasta lõpuni.

• Maaelu ja kalanduse toetusi 2007.–2013. aasta programmiperioodist oli välja makstud 93 mln eurot, ehk 73,1 protsenti planeeritust (2013. aasta samal ajal 98 mln eurot), seejuures oli maaelu arengukava vahendite väljamaksete täitmine 73,2 protsenti.

• Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) planeeritud vahendite tagasihoidlik kasutamine (2,5 protsenti) on põhjendatud, kuna fondi vahenditest tehtavad kulud jäävad aasta lõppu (ühtne pindalatoetus ligikaudu 110 mln eurot).

• Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi toetuste väljamaksete tase oli 6 mln eurot ehk 39,8 protsenti aastaks planeeritust.

• Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusi oli välja makstud 2 mln eurot ehk 57,8 protsenti aastaks planeeritust.

• Euroopa territoriaalse koostöö programmide toetusi oli välja makstud 7,0 mln eurot ehk 58,2 protsenti aastaks planeeritust.

Välistoetuste kasutamine programmiperioodilStruktuuritoetused

• Programmiperioodi 2007–2013 struktuuritoetuste kasutamisel tervikuna oli augusti lõpuks projekte heaks kiidetud 98,0 protsendi ja toetusi välja makstud 82,3 protsendi ulatuses perioodiks määratud vahenditest (kokku 3,4 mld eurot).

Maaelu ja kalanduse arendamise toetused

• Maaelu arengukava (MAK) 2007.–2013. aasta toetuste kasutamisel oli augusti lõpuks projekte heaks kiidetud 99,9 protsenti ja väljamakseid tehtud 93,7 protsendi ulatuses perioodiks määratud vahenditest (724 mln eurot).

• Euroopa Kalandusfondi (EKF) 2007.–2013. aasta rakenduskava toetuste kasutamisel oli projekte heaks kiidetud 92,6 protsendi ja väljamakseid tehtud 71,3 protsendi ulatuses perioodiks määratud toetustest (85 mln eurot).

Norra finantsmehhanismi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanism (2009–2014): projekte oli augusti lõpul heaks kiidetud 100 protsenti, väljamakseid oli tehtud 23,2 protsenti perioodiks määratud vahenditest (45 mln eurot). Tagasihoidlikud väljamaksed on ootuspärased, kuna taotlusvoorud on küll valdavalt läbi viidud, aga projektilepingud suuremas osas alles sõlmimisel.

Šveitsi-Eesti koostööprogramm (2007–2012): projekte oli augusti lõpul heaks kiidetud 100 protsenti, väljamakseid tehtud 70,2 protsenti perioodiks määratud vahenditest (28 mln eurot).

Euroopa territoriaalse koostöö programmid (2007–2013): projekte oli augusti lõpul heaks kiidetud 100 protsendi ja väljamakseid tehtud 70,3 protsendi ulatuses perioodiks määratud vahenditest (51 mln eurot).

Haigekassa

Haigekassa 7 kuu kumulatiivne tekkepõhine puudujääk oli 18,3 mln eurot.

Tulusid oli laekunud 522,5 mln eurot ehk 57,8 protsenti aasta eelarvest. Sotsiaalmaksu ravikindlustuse tulu on eelarves kavandatust 3,6 miljonit väiksem. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on tulude maht kokku suurenenud 35,9 mln eurot ehk 7,4 protsenti.

Kulusid oli tehtud 537,2 mln eurot ehk 59,3 protsenti aasta eelarvest. Ületatud oli eriarstiabi ja ajutise töövõimetuse hüvitiste eelarvet. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kulud kasvanud 47,1 mln eurot ehk 9,6 protsenti.

Haigekassa Tervishoiuteenuste kulud olid 388,7 mln eurot ehk 58,8 protsenti aasta

eelarvest, sh eriarstiabi 309,8 mln, üldarstiabi 48,8 mln, õendusabi 14 mln, hambaravi 11,7 mln ja haiguste ennetamise kulud 4,4 mln eurot. Seitsme kuu seisuga on ületatud eriarstiabi eelarve 3,1 mln euro võrra. Ennetuse, üldarstiabi, õendusabi ja hambaravi eelarved on alatäidetud.

Ajutise töövõimetuse hüvitiste väljamakseid on tehtud 64,5 mln eurot ehk 66,9 protsenti aasta eelarvest. Kulud ületavad 7 kuu eelarvet 3,9 mln euro võrra. Põhjuseks prognoositust suurem keskmise palga kasv ning töötavate kindlustatute arvu ja sünnituslehtede arvu kasv.

Ravimite hüvitiste kulud on 63 mln eurot ehk 57,3 protsenti aasta eelarvest. 100protsendiliselt kompenseeritavate ravimite retseptide arv on oluliselt kasvanud, kuid langenud on retsepti keskmine maksumus. See tuleneb peamiselt soodsamate geneeriliste ravimite kasutuselevõtust.

Haigekassa tegevuskulusid on kasutatud 4,7 mln eurot ehk 52,5 protsenti aasta eelarvest.

Töötukassa

• 2014. aasta seitsme kuu tekkepõhine ülejääk on 45,3 mln eurot ehk 82,6 protsenti aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on 2014. aasta tulem 16,9 mln eurot (59,8 protsenti) suurem.

• Tänavu aasta seitsme kuu tulud on 116,5 mln eurot ehk 57,9 protsenti aasta eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tulu 6,4 mln eurot (5,8 protsenti) suurem.

Kuised tulemid 2011–2014

Töötukassa 2014. aasta seitsme kuu kulu on 71,3 mln eurot ehk 48,6 protsenti aasta

eelarvest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on kulu 10,5 mln eurot (12,9 protsenti) väiksem.

Kulude suurenemine võrreldes eelmise aastaga ja protsentides 2014. aasta eelarvest

• Suurenenud on hüvitised koondamise korral 9,2 protsenti (63,7 protsenti eelarvest, ülekulu 5,4 pp) ja maksejõuetuse korral 41,8 protsenti (eelarvest 48,2 protsenti), tööjõukulud 11 protsenti (50,3 protsenti eelarvest), töötuskindlustushüvitistelt arvestatud sotsiaalmaks 1,8 protsenti (54,9 eelarvest).

• Hüvitised koondamise korral on suurenenud, kuna võrreldes eelmise aastaga on kasvanud saajate arv 90 isiku võrra ning keskmine väljamakstud hüvitis on tõusnud 1504 eurolt 1559 eurole.

• Kuigi keskmine hüvitis on vähenenud 2060 eurolt 1985 eurole, suureneb hüvitis tööandja maksejõuetuse korral, sest kasvanud on saajate arv 239 isiku võrra.

Kulude vähenemine võrreldes eelmise aastaga ja protsentides 2014. aasta eelarvest:

• Vähenenud on töötuskindlustushüvitised 8,5 protsenti (51 protsenti eelarvest), erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 18,5 protsenti (55,1 protsenti eelarvest), aktiivsed tööturumeetmed 39,3 protsenti (34,9 protsenti eelarvest), töötutoetus 1,1 protsenti (51,5 protsenti eelarvest), majandamis- jm kulud 10,8 protsenti (56,5 protsenti eelarvest).

• 2014. a seitsme kuu keskmine väljamakstud töötuskindlustushüvitis on tõusnud küll võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 307 eurolt 333 eurole, kuid saajate arv on vähenenud 3362 isiku võrra.

• 2014. aastal tõsteti töötutoetuse päevamäär 3,28 eurolt 3,62 eurole. Toetust on välja makstud võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9194 isikule vähem.

.

Töötukassa

• TÖÖHÕIVE• 2014. aasta juuli lõpus oli registreeritud töötuid 26 467 isikut ehk

1210 töötut (4,4 protsenti) vähem kui eelmisel kuul ja 8300 töötut (23,9 protsenti) vähem kui aasta tagasi samal ajal.

• Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli juuli lõpus 4,2 protsenti, 2013. aastal samal ajal 5,5 protsenti.

• Uusi töötuid registreeriti seitsme kuuga 40 529 isikut, mis on 4562 töötut (11,3 protsenti) vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. 319 töötut (7,2 protsenti) on registreeritud rohkem võrreldes eelmise kuuga.

• Töötuna arveloleku lõpetasid seitsme kuuga 42 982 isikut, 2013. aastal samal ajal 46 217 isikut.

RESERVID, EELARVEPOSITSIOON

Riigikassa likviidsete varade maht ulatus augusti lõpuks 1,58 miljardi euroni

• 2014. aasta augusti lõpu seisuga oli riigikassas likviidseid varasid 1,58 mld eurot, millest likviidsusreservis oli 1,21 mld eurot ja stabiliseerimisreservis 0,37 mld eurot.

• Võrreldes 2013. aasta lõpuga on likviidsete varade kogumaht suurenenud 0,16 mld euro võrra ehk 11,2 protsenti.

Valitsussektori eelarvepositsioon aastatel 2012–2014Juuli lõpus oli VS ülejääk 0,31% SKPst (60 mln €)