View
12.966
Download
3
Category
Preview:
Citation preview
Majanduse ülevaade ja riigieelarve täitmine, juuli
2011
Rahandusministeerium, 15. august. 2011
MAJANDUSARENGUD
Kiire majanduskasv teises kvartalis jätkus
• 2011. aasta II kvartalis ulatus Eesti majanduskasv 8,4%ni.
• Seoses metoodikamuutustega ning mineviku SKP hinnangute korrigeerimisega ei ole see arv otseselt võrreldav eelnevalt avaldatud kasvudega.
• Samas näitab 1,8%-ne kasv võrreldes eelmise kvartaliga, et positiivne areng oli oodatust tugevam.
• Viimaste nädalate närvilisus finantsturgudel ei ole veel reaalmajandusse jõudnud ning lähemad kuud näitavad, kas turgude praegune emotsionaalne käitumine suudab kõigutada tarbijate ja investeerijate tulevikuootusi ka pikemas plaanis.
• Rahandusministeerium avaldab suvise majandusprognoosi hiljemalt septembri algul.
SKP kasvas II kvartalis 8,4%
-30
-25
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
25
30
35
40
I 2001
III I 2002
III I 2003
III I 2004
III I 2005
III I 2006
III I 2007
III I 2008
III I 2009
III I 2010
III 2011
Sesoonselt ja tööp. arvuga korrigeeritud v.e.p. Majanduse reaalkasv v.e.a.Sisemajanduse nõudluse reaalkasv v.e.a. Kaupade ja teenuste ekspordi reaalkasv, v.e.a.
Majandusarengu indikaatorid
-130
-80
-30
20
70
120
-40
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
I 2003
III I 2004
III I 2005
III I 2006
III I 2007
III I 2008
III I 2009
III I 2010
III 2011
%, v.e.a.
SKP reaalkasv Jaemüügi mahuindeks Tööstustoodanguindeks
Kaupade eksport Ehitustellimuste indikaator (p. sk)
Tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel kasvas juunis töötleva
tööstuse toodang 34%
0102030405060708090100110120130140150160170
-40-35-30-25-20-15-10-505
1015202530354045
2005 04 07 10 2006 04 07 10 2007 04 07 10 2008 04 07 10 2009 04 07 10 2010 04 07 10 2011 04
2005=100%
Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud mahuindeks, v.e.p.Tööpäevade arvuga korr. mahuindeks, v.e.a.Toodangu mahuindeks, 2005=100
Kuuga tõusid hinnad 0,5%, mistõttu aastane inflatsioon kiirenes juulis
5,2%ni.Eurotsoonis pidurdus 2,7%lt 2,5%ni.
-1
0
1
2
3
4
5
6
-2
0
2
4
6
8
10
12
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
%%
Kuine THI (parem skaala) THI Baasinflatsioon Eurotsooni inflatsioon
Rohkem kui poole THHI-st moodustab toidu kallinemine. Samas
baasinflatsiooni (tööstuskaubad ja teenused) panus on järk-järgult
suurenemas.
-3-2-10123456789101112
-3-2-10123456789
101112
01 2004
07 01 2005
07 01 2006
07 01 2007
07 01 2008
07 01 2009
07 01 2010
07 01 2011
07
%
Teenused Tööstuskaubad Toit Alko ja tubakasMootorikütus Energia (va kütus) THHI Baasinflatsioon
Kaupade ekspordi- ja impordikasvud aeglustusid juunis mineraalsete
kütuste tagasihoidlikuma kaubavahetuse tõttu.
-40-30-20-1001020304050607080
0
200
400
600
800
1 000
1 200
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
%, v.e.a.mln eur
Kaupade ekspordi maht (mln eur) Kaupade impordi maht (mln eur)
Kaupade ekspordi kasv (%, parem sk) Kaupade impordi kasv (%, parem sk)
Riigieelarve täitmine
• Juulis laekus riigieelarvesse tulusid 496,9 mln eurot ehk 8,7% eelarvest. Seitsme kuuga kokku on laekunud 3,56 mld eurot ehk 62,4% planeeritust.• Eelmise aasta seitsme kuuga võrreldes laekus tulusid 411,3
mln eurot ehk 13,1% enam.
• Juulis oli kulude maht 504,1 mln eurot ehk 8,1% eelarvest. Seitsme kuuga kokku on kulunud 3,52 mld eurot ehk 56,8% kavandatust.• Eelmise aasta seitsme kuuga võrreldes oli kulude maht 362,6
mln eurot ehk 11,5% suurem.
• Seitsme kuuga oli riigieelarve kassapõhiselt 39,5 mln euroga ülejäägis, mis on 48,7 mln eurot parem kui eelmisel aastal samal perioodil (juulikuu oli puudujäägis 7,2 mln eurot).
RIIGIEELARVE TULUD
Riigieelarve tulusid on laekunud 62,4%
• Maksutulusid laekus eelarvesse 2 441,7 miljonit eurot ehk 57,5% kavandatust.• Võrreldes 2010. aasta seitsme esimese kuuga
laekus maksutulusid 153 miljonit eurot ehk 6,7% rohkem.
• Mittemaksulisi tulusid laekus eelarvesse 1 116,9 miljonit eurot ehk 76,8% planeeritust.• Võrreldes 2010. aasta seitsme esimese kuuga
laekus mittemaksulisi tulusid 253,3 miljonit eurot ehk 29,3% enam.
• Kõrge laekumise taga on nii toetused, mida on juuli lõpuks laekunud 846 mln (sh heitmekvootide müük 146 mln) ehk eelarves kavandatust 77,4%, kui ka tulud varadelt (130,8 mln ehk 74,1% eelarvest).
Mittemaksuliste tulude eelarve täitmine on viimaste aastate
suurim
Võrreldes 2010. aasta seitsme kuuga laekus mittemaksulisi tulusid sel aastal 253,3 mln eurot rohkem:• toetuseid 272,5 mln eurot rohkem, sh heitmekvootide*
müügitulu 134 mln eurot;• riigilõive 5,3 mln eurot rohkem;• muid tulusid 7,8 mln eurot rohkem, sh saastetasusid 9,3
mln eurot rohkem;• varadelt saadavaid tulusid laekus 38,2 mln eurot vähem.
Riigieelarves planeeritu täitmine (%)
*heitmekvootide müügitulu 2010. aasta alguses ei laekunud, esimesed laekumised toimusid mais.
49,3 54,5 49,2 19,6 48,6 98,359,4 67,1 56,5 41,7 75,0 52,576,8 73,8 77,4 62,4 74,4 85,80
20
40
60
80
100
KOKKU Kaupade ja teenuste müük
Toetused Mat. ja immat. varade müük
Tulu varadelt Muud tulud
2009 2010 2011
Juulis oli mittemaksuliste tulude laekumine eelmistel kuudel tasutud
dividendide tõttu madalamMittemaksuliste tulude laekumine (mln eurot) kuude lõikes aastatel 2009‑2011
• Kuised laekumised on suuresti mõjutatud toetustest sh heitmekvootide müügist saadavatest summadest.
• Eelmise kuuga võrreldes on vähenenud toetuste (43,8 mln eurot) ja varade müügitulude (3,6mln eurot) laekumine.
• Juulis suurenesid saastetasude, muude keskkonnatasude ning intresside laekumised.
• 2010. a kõrge laekumise tingisid riigiettevõtete dividendimaksed, mis sel aastal on tasutud eelmistel kuudel.
141,4
247,0
181,6
105,9
237,6
114,7
87,7
0
50
100
150
200
250
300
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 toetused 2011 muu 2010 2009
RIIGIEELARVE KULUD
Riigieelarve kulusid tehtud 56,8%
477,7 504,0 553,3 489,7 463,6 528,3 504,10
200
400
600
800
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)
• Seitsme kuuga on riigieelarvest kulusid tehtud 3,52 mld eurot (11,5% ehk 362,6 mln eurot enam kui eelneval aastal), sellest juulis 504,1 mln eurot. Kulude kasv on põhiliselt tingitud:• saastekvoodi vahendite väljamaksest (190,7 mln
eurot);• samuti on suurenenud (56,6 mln eurot) erinevad
sotsiaalkulud – põhiliselt eraldised kohustuslikku kogumispensioni fondi (33,6 mln), eraldised Haigekassale ravikindlustuseks (18,7 mln) ja pensionikulu (9,1 mln);
• välisvahendite (ilma saastekvoodita) paremast kasutamisest – väljamaksed on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes suurenenud 9,5% ehk 33,7 mln eurot.
Välisvahendite mahu kasv tingitud saastekvoodi müügi tulude arvel tehtud
kuludestRiigieelarve kulud allikate lõikes (7 kuud)
• Seitsme kuuga on absoluutmahus enim kulusid tehtud tavapäraselt riigitulude arvel – 2827,4 mln eurot (57% planeeritust), sellest juulis 414,6 mln eurot ehk 8,4% planeeritust.
• Ilma saastekvoodi vahenditeta on välisvahendite arvel seitsme kuuga väljamakseid tehtud 386,2 mln eurot (39,8% planeeritust), mis on võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 9,5% ehk 33,7 mln eurot enam.
Välisvahendite finantstabelis ja riigieelarve täitmise andmetes toodud väljamaksed ei ole üheselt võrreldavad, kuna välisvahendite finantstabelis kajastatakse ka riigiasutustele tehtud ettemakseid, riigieelarve täitmises aga kajastuvad need kuluna alles siis, kui riigiasutus need vahendid reaalselt ära kasutab. Samuti ei sisalda välisvahendite finantstabel kvoodimüügi arvel tehtavaid kulusid.
2 827,4 576,9 14,2 70,5 24,7
57,052,9
434,8
74,7 60,7
050100150200250300350400450
0
500
1 000
1 500
2 000
2 500
3 000
riigitulud välistoetus muu toetus riigisisesed tehingud majandustegevus
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Välistoetuste väljamaksed suurimad
Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas
NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
155,4 157,7 196,8 233,3 129,0 73,6 23,6
65,0
35,4
91,8 94,8
28,8 26,313,4
41,9
22,5
46,7
40,6
22,3
35,7
56,7
0
10
20
30
40
50
60
0
50
100
150
200
250
HTM KKM PÕM MKM SiM (regionaal) SOM ülejäänud kokku*
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välisvahendite kasutamine vahendite lõikes
NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
738,1
107,289,5
20,9 4,4 5,7 3,7
241,8
87,4
3,7 19,2 3,0 1,0 0,4
32,8
81,5
4,1
91,8
68,2
18,2
11,4
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
0
100
200
300
400
500
600
700
800
2007-2013struktuuri-vahendid
2007-2013maaelu/ kalandus
EuroopaPõllumajanduse
Tagatisfond(EAGF)
muu välistoetus Norra ja EMP Šveitsi 2000-2006ISPA+
Ühtekuuluvus
riigieelarve (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (mln; vasak skaala) kasutamine kokku (%; parem skaala)
Välisvahendite väljamaksed 36,8% aastaks planeeritust
• Seitsme kuuga on välisvahendite arvel väljamakseid tehtud 356,9 mln eurot ehk 36,8% planeeritust, sh juulis maksti välja 50 mln eurot.
• Struktuurivahendite arvel on seitsme kuuga tehtud väljamakseid 241,8 miljonit eurot ehk 32,8% planeeritust, sh juulis maksti välja 40 mln eurot.
• Maaelu ja kalanduse toetusi (perioodi 2007-2013) on seitsme kuuga välja makstud 87,4 mln eurot ehk 81,5% planeeritust, sh juulis maksti välja 6,5 mln eurot.
NB! Koostatud välisvahendite finantstabeli põhjal – ei ole võrreldav riigieelarve täitmisega (põhjused toodud slaidil nr 17).
Tegevuskulud püsivadkahe eelneva aasta tasemel
65,05 73,11 86,03 88,04 82,12 89,84 86,490
50
100
150
200
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)
Tegevuskuludeks kasutati esimese seitsme kuuga 570,7 mln eurot (1,5% ehk 8,3 mln rohkem kui eelneval aastal), sellest juulis 86,5 mln eurot.
•Personalikuludeks on seitsme kuuga kasutatud 336,8 mln eurot e 59,5% eelarvest. Sellest juulis 52 mln eurot, mis on eelmise aastaga võrreldes 2,7 mln eurot (5,4%) rohkem.
•Majandamiskuludeks on seitsme kuuga kasutatud 233,9 mln eurot (53,1% eelarvest), mis on 2,9 mln (1,2%) vähem kui eelneval aastal. Sellest juulis 34,5 mln eurot, mis on 2,1 mln (6,6%) rohkem kui eelneval aastal.
Investeeringud tavapärasest mahust suuremad
Seitsme kuuga on investeeringuteks suunatud 490,3 mln eurot (83,7% planeeritust) See on peaaegu kaks korda rohkem kui 2010. aastal ja 2,2 korda rohkem kui 2009. aastal. Suur kasv on peamiselt tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud teistele ministeeriumidele üle 190,7 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid (sellest juulis 18,3 mln eurot).Suurimad tehtud investeeringud ja investeeringutoetused juulikuus:• Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimine Tallinnas (1 726 943 eurot);• E20 Tallinn-Narva maantee Valgejõe-Rõmeda teelõigu ehitus (1 177
967 eurot);• Tervishoiu infrastruktuuri arendamine (923 912 eurot);• E20 Tallinn-Narva mnt Rõmeda-Haljala teelõigu ehitus (893 297 eurot);• Tartu reoveepuhasti settekäitluskompleksi rekonstrueerimine (718 159
eurot).
Eelarves planeeritu kasutamise protsent ei näita aga reaalset kasutamist, sest riigieelarves ei ole kõik eraldised detailselt oma sisu järgi ära jaotatud (kellele ja kas investeeringuteks või jooksvateks kuludeks), kuna eelarve planeerimise hetkel ei ole antud informatsioon täpselt teada. Samuti ei ole eelarves planeeritud kõik saastekvoodi müügi arvel tehtavad investeeringud (kuna vastavad lepingud ei olnud veel eelarve koostamise ajal sõlmitud). Seega reaalselt on riigieelarves investeeringutoetusteks ettenähtud vahendeid rohkem kui protsendi arvutamise aluseks on võetud.
30,7 38,4 45,1 33,9 40,2 47,6 57,7
48,118,9
73,3
21,6 10,3 6,218,3
0
50
100
150
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 va. kvoodimüük (mln eurot) 2011 kvoodimüük (mln eurot) 2010 (mln eurot)2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)
Eraldiste maht on suurenenud
329,9 370,8 343,8 342,8 328,5 380,8 332,10
100
200
300
400
500
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 122011 (mln eurot) 2010 (mln eurot) 2009 (mln eurot) 2008 (mln eurot)
Kuised eraldised 2008- 2011 (ei sisalda investeeringutoetusi)
• Seitsme kuuga on eraldisteks suunatud 53,5 % eelarvest (2,4 mld eurot), mis on 5,1% (116,9 mln eurot) enam kui eelmise aasta samal perioodil, sh juulis kasutati 7,3 % planeeritust.
• Seitsme kuu eraldiste maht on eelmise aastaga võrreldes suurenenud põhiliselt tänu riigipoolsete maksete taastamisele kohustuslikku kogumispensionifondi (+33,6 mln), suuremast sotsiaalmaksu laekumisest tingitud Eesti Haigekassale eraldatavate vahendite mahu kasvust (+18,7 mln) ja pensionikulude kasvust (+9,1 mln).
Kogumispensionifondi maksete taastamine suurendab
sotsiaalkulusid• Sotsiaalkulud moodustavad 2011. aasta riigieelarvest 40,8% (2,49 mld eurot). Neist suurimad: • pensionide kulud (väljamaksed 743,0 mln ehk 57,8% planeeritust, sh juulis 104,6
mln);• eraldis Haigekassale ravikindlustuseks (väljamaksed 425,1 mln ehk 59,8%
planeeritust, sh juulis 69,8 mln);• peretoetuste kulud (väljamaksed 57,9 mln ehk 56,4% planeeritust, sh juulis 7,9 mln);• vanemahüvitise kulud (väljamaksed 100,7 mln ehk 59,2% planeeritust, sh juulis 14,2
mln);• puuetega inimeste toetused (väljamaksed 30,9 mln ehk 62,8% planeeritust, sh juulis
4,5 mln);• erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks (väljamaksed 47,5 mln ehk 58,8%
planeeritust, sh juulis 4,8 mln);• riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi (väljamaksed 37,8 mln ehk
47,7% planeeritust, sh juulis 7,3 mln);• eraldis Töötukassale töötutoetuse kuludeks (väljamaksed 4,2 mln ehk 37,3%
planeeritust, sh juulis 0,0 mln);• Seitsme kuuga kulus suurimateks sotsiaalkuludeks 1,447 mld eurot
(58,1% ) aastaks planeeritust, mis on 56,6 mln eurot (+3,9% ) rohkem võrdluses eelmise aastaga.
• Võrdluses eelmise aastaga on suurenenud ravikindluskulu 18,7 mln eurot (+4,4%), pensionikulu 9,1 mln eurot (+1,2%), vanemahüvitis 0,6 mln eurot (+0,5%), puuetega inimeste igakuised toetused 2,3 mln eurot (+7,4%) ja taastatud riigipoolsed kanded kohustusliku kogumispensioni fondi 33,6 mln eurot.
Sotsiaalmaksu laekumise kasv suurendas Haigekassa tulusid
• Kuue kuu tulu oli 364,8 mln eurot, mis on 16,6 mln eurot (+4,6%) rohkem võrdluses eelmise aastaga.
• Kuue kuu kulu oli 366,4 mln eurot, mis on 14,1 mln eurot (+3,9%) rohkem võrdluses eelmise aastaga. Kasvanud on kulud raviteenustele 17,3 mln eurot (+6,4%), ajutise töövõimetuse hüvitisteks 1,47 mln eurot (+3,3%) ravikindlustustoetusteks 14,6 mln eurot (+4,0%) ja meditsiiniliste abivahendite hüvitamiseks 0,19 mln eurot (+8,2%). Ravimite hüvitamise kulud on pisut vähenenud.
Kuiste tulemite võrdlus aastad 2009-2011 (mln eurot)
-20
-15
-10
-5
0
5
10
15
20
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon
Töötuse kahanemine vähendab Töötukassa kulusid
• Juuni lõpus oli registreeritud töötuid 52 347, mis on 28 703 töötut vähem võrdluses eelmise aastaga ja 3 918 töötut (-7,5%) vähem võrreldes eelmise kuuga. Registreeritud töötute osakaal tööjõust oli juuni lõpus 8,1%, mis on 4,4 protsendipunkti vähem võrreldes eelmise aastaga. Juunis võeti uusi töötuid arvele 5 677, mis on 1 057 isikut (-18,6% ) vähem võrdluses eelmise aastaga. Vabu töökohti oli juuni lõpul pakkuda 4 065, mis on 1 792 vakantsi (+44,1% ) rohkem võrdluses eelmise aastaga.
• Kuue kuu tulu oli 121,7 mln eurot, mis on 1,8 mln eurot (+1,5%) rohkem võrdluses eelmise aastaga.
• Kuue kuu kulu oli 61,0 mln eurot, mis on 31,2 mln eurot (-51,1%) vähem võrdluses eelmise aastaga. Vähenenud on kulud töötuskindlustushüvitisele 17,4 mln eurot (-94,5%), koondamis-hüvitisele 4,0 mln eurot (-115,8%), pankrotihüvitisele 2,7 mln eurot (-111,3%), hüvitistelt makstavale sotsiaalmaksule 4,5 mln eurot (-103,2%), töötutoetusele 2,4 mln eurot (-67%).
Kuised tulemid 2009-2011 (kuni 01.05.2009 koos Tööturuametiga)
-30
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
2009 2010 2011 2011 kumulatiivne tekkepõhine eelarvepositsioon (parem skaala)
Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) I
…
387,3 505,1 58,639,5
22,1465,7
638,4
61,2 63,7 24,5458,8
702,5
59,3 84,526,0
406,4733,9
58,8 100,128,6
425,1743,0
57,9 100,730,9
0
100
200
300
400
500
600
700
800
Ravikindlustus Pensionikulu Peretoetused Vanemahüvitis Puuetega inimeste toetused
2007 2008 2009 2010 2011
Peamised sotsiaalkulud (7 kuud) II
13,531,93
75,2420,242,29
94,3236,216,06
73,6050,20
8,104,10
47,474,17
37,750
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Erijuhtudel makstav sotsiaalmaks Töötutoetus II sammas
2007 2008 2009 2010 2011
Kulud valitsemisalade lõikes – 7 kuud
Seitsme kuuga on protsentuaalselt enim väljamakseid tehtud Keskkonna-ministeeriumi valitsemisalas (249,81 mln eurot e 90,7% planeeritust), mis on tingitud sellest, et keskkonnaministeerium on kandnud Rahandus-ministeeriumile, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile üle 190,7 mln eurot heitmekvoodi müügist saadud tulusid.
5,68 286,2558,01 141,91 249,81 100,34 301,61 164,48 114,04 151,59 71,98 1 540,39 25,28
55,158,3
54,849,3
90,7
56,1 54,150,3
41,9
58,8
35,4
59,9
47,3
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
Riigi-kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Kulud valitsemisalade lõikes ilma välisvahenditeta – 7 kuud
5,24 215,7957,32
141,53 23,63 98,45 177,41 77,01 110,80 144,8343,53
1 513,81 25,15
55,0
64,2
54,8
49,1 49,3
55,8 54,7
59,3
52,5
58,5 58,4 58,9
47,0
0
10
20
30
40
50
60
70
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
1 600
Riigi-kantselei
HTM JUM KAM KKM KUM MKM PÕM RM SIM (julg) SIM (reg) SOM VÄM
kulud (mln eurot) kulud (% eelarves planeeritust)
Riigikassas hallatavaid likviidseid finantsvarasid üle 1
miljardi euro
• Seitsme kuuga on riigi likviidsed finantsvarad suurenenud kogumahus 81,2 mln eurot, mis tulenes peamiselt klientide poolt hoitavate vahendite mahu kasvust 158,1 mln eurot, samas on oluliselt vähenenud likviidsusreserv (84,9 mln eurot) ehk riigi jooksvad tulud on olnud väiksemad kui kulud.
• Juulis vähenesid finantsvarad kokku 27,6 mln eurot.
353,5 381,0 409,6 460,0 301,8 320,2 326,0
5,5 17,2 23,827,2
27,9 28,2 30,4
62,4
305,8 305,8305,8
118,8
489,1
485,0564,4
133,0623,2
483,8 398,9
34,2
43,664,0
57,6
134,2
171,3 329,4
0
200
400
600
800
1 000
1 200
1 400
2005 lõpp 2006 lõpp 2007 lõpp 2008 lõpp 2009 lõpp 2010 lõpp 31.07.2011
Stabiliseerimisreserv Omandireformi Reservifond Erakorraline PensionireservLikviidsusreserv (kassareserv) Klientide vahendid
Valitsussektori 2011. aasta eelarvepuudujääk
kevadprognoosi kohaselt 0,18% SKPst
Kuue kuuga oli kogu valitsussektor tekkepõhiselt ülejäägis 115,8 miljoni euroga ehk 0,74% SKPst* (394,5 miljonit eurot parem kui eelneval aastal).• riigieelarve ülejäägis 21,3 mln (0,14% SKPst);• kohalikud omavalitsused ülejäägis 57 mln (0,36% SKPst);• sotsiaalkindlustusfondid ülejäägis 56,4 mln (0,36% SKPst);• ülejäänud valitsussektor defitsiidis 18,4 mln (0,12% SKPst).
*Prognoositav SKP Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi alusel 15,65 mld eurot.
0,74
-1,14
-1,92
-4,0
-5
-4
-3
-2
-1
0
1
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12
% SKPst
2008 2009 2010 2011
Recommended