KOLMAPÄEV, 7. nOVEMbEr 2012

KINNISVARA EHITUS

Nõmme ajalooline elektrijaam muutub eluruumiksAasta lõpuks renoveeritakse Nõmme keskuses piirkonna esimene ja ühtlasi muinsuskaitsealune elektrijaam, millesse tulevad elupinnad. Renoveerimist korraldava Endover Kinnisvara tegevjuhi Robert Laudi sõnul on uhke maja ehitatud 19. sajandi lõpus, kuid praeguseks amortiseerunud.«1922. aastani töötas hoones elektrijaam ning see oli kasutusel ka raudteelaste majana, mida ise-loomustavad tänini säilinud raudteearhitektuurile omased detailid,» ütles Laud. Mehe sõnul taas-tatakse objekt rangeid muinsuskaitse nõudeid arvestades. «Hoone renoveerimistööd on kestnud pool aastat ja nüüdseks hakkab maja juba ilmet võtma,» sõnas Laud.Hoone renoveerimisel säilitatakse algupärased detailid ning värvi- ja ehituslahendused. «Maja taas-tamisel võetakse kasutusele ka seni tühjalt seisnud pööningud, korterid valmivad valge karbina ning viimistletakse koostöös kliendiga,» ütles Laud. (PM) Foto: Endover Kinnisvara

2 7. november 2012

kinnisvaratehingud (ost-müük)september 2012 / tÄiendatud

uudisedonline-küsitlus

harju maakond 1373 (+225)* tehingutsh Tallinna linn 926 (+110)* tehinguthiiu maakond 15 (-33)* tehingutida-viru maakond 299 (+46)* tehingutJõgeva maakond 80 (-68)* tehingutJärva maakond 56 (-92)* tehingutlääne maakond 98 (+1)* tehingutlääne-viru maakond 131 (-23)* tehingutpõlva maakond 79 (+6)* tehingutpärnu maakond 238 (+21)* tehingutrapla maakond 83 (-36)* tehingutsaare maakond 123 (-17)* tehinguttartu maakond 313 (-3)* tehingutvalga maakond 68 (+10)* tehingutviljandi maakond 135 (+32)* tehingutvõru maakond 91 (+17)* tehingutkokku 3182 (+86)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

toimetaja Rain Uusen, rain.uusen@postimees.ee, tel 666 2194

kinnisvarareklaam ja kuulutused Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188 Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395

ehitusreklaam ja kuulutused Tallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330 Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391

kujundaja/küljendaja Andres Didrik, andres.didrik@postimees.ee, tel 666 2313

müügipakkumiste arv / korteridportaal harjumaa* tallinn eesti kokkuCity24 1645 5830 12 977soov.ee 510 1498 4828kv.ee 1597 5052 13 256estate24 766 2229 6739

müügipakkumiste arv / majadportaal harjumaa* tallinn eesti City24 1569 680 5940soov.ee 466 183 2388kv.ee 1983 582 7516estate24 692 514 4131

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + Tallinn

Andmed seisuga 5. november 2012 kell 10.00

müügipakkumiste arv

Eesti üüriturg koos kõigi oma eripäradega on käesoleval aastal palju kõneainet pakkunud. Üüriturul reegliks olev ja üürilevõtjaid pahandav kohustus maksta maak-leritasu on kirgede tormi üks peamisi põhjusi. Miks see aga nii on ja kuidas selline tava on välja kujunenud?

Raul ReinoDomus Kinnisvara juhatuse liige

I seenesest pole komme, et tarbija maksab kinni kõik toodete ja teenustega seo-

tud kulud, ju midagi enneole-matut. Kinnisvaraturgu eristab aga teistest majandusharudest see, et tarbija maksab kinni kõik kulud ja enamjaolt ei maksa teenusest tulu saav osa-pool midagi.

Et aru saada, kuidas selline veidravõitu olukord on tekki-nud, peame tagasi minema 90ndate algusesse, kui nii meie riik kui ka kinnisvaraturg olid verinoored.

Ähmane algusOmandireformi käigus, mil

vara erastati ja tagastati, tehti varade omanikeks tuhandeid kaasmaalasi, kellest paljude jaoks oli tegemist ootamatu ja õnneliku sündmusega. Endis-test üürnikest ja varade kasuta-jatest olid korraga saanud oma-nikud ja seda suure algustähe-ga. Popsitalu-rahvast oli korra-ga saanud härrasrahvas ja see tõstis eneseuhkuse skaala lak-ke. Tekkis teatav arrogantsus nii maaklerite kui üürilevõtja-te suhtes – värskete omanikena tajuti enese jõupositsiooni ning kuna omanikeks oligi saanud suurem osa täisealisest elanik-konnast, siis oli ka põhjust.

Loomulikult ei peetud va-jalikuks hakata kellelegi va-hendamise eest maksma. Kes elamispinda tahtis, see pidi ka maksma. Konkurents üürile-andjate vahel puudus, korteri tühjaks jäämise ohtu ei olnud siis ega ole ka praegu. Tõsist vastast sellisele mõtteviisile polnud toona ka kinnisvara-maakleritest, kes üleöö tekki-

nud kinnisvaraturul ja erasta-miste-ärastamiste sogasevõitu vees alles ujuma õppisid.

Kinnisvara olemus, kinnis-varaturu toimimise põhimõt-ted ja tegevused olid kinnisva-ramaakleri tiitli saanud tegelas-te jaoks paras udu. Maakleri ametit alles hakati õppima ning kes peaks ja kas üldse mingi teenuse eest maksma, selle üle mõtiskleti hiljem. Nõuka ajal polnud ju midagi sellist nähtud ega kuuldud, ko-gemus puudus, mistõttu maak-lerite enesekindlus oli habras ja nägemus kinnisvaraturu õig-lasest toimimisest ähmane.

Sama kehtis tegelikult ka üürilevõtjate kohta, kes ei osa-nud seisukohta võtta ega selga sirgeks ajada. Turg oli noor, tavad kujunema-ta. Seetõttu polegi mi-dagi imestada, et võit-sid need, kes esimese-na reageerisid ja oma seisukoha peale suru-sid.

Oli see nüüd mõist-lik või teadlik tegevus, on juba iseküsimus. Elus on ikka kombeks, et kes esimesena reageerib ja kindla seisukohaga esineb, see edu-maa saavutab ja teatavatel juh-tudel standardi kehtestab – na-gu juhtus ka Eesti üüriturul.

Konkurents tihenebKas viimased 20 aastat keh-

tinud harjumuses on veel elu-jõudu järgmised 20 aastat, on praegu veel enam kui keeruli-ne öelda. Jää on igal juhul lii-kuma hakanud, kuid triivimise kiirus ja tulemus on teadmata. Keeruline on tulevikku prog-noosida seetõttu, et paralleel-selt on käimas mitu protsessi.

Ühelt poolt näitab kinnis-varamaaklerite koda julget init-siatiivi ning on koostöös Eesti standardikeskuse ja tarbijakait-seametiga reguleerimas nõu-deid kinnisvaramaaklerite tee-nuste pakkumisele. Kui osa-pooltel jõudu ja energiat jät-kub, võib see tähendada muu-datusi maaklerite töös ning teenustasu küsimine muutub läbipaistvamaks ja põhjenda-tud tegevuseks.

Maaklerid üksi – ja päris kindlasti mitte siis, kui enamik maakleritest kaasa ei tule – tu-rukäitumist muuta ei suuda.

Laiemad protsessid võivad aga turuosaliste käitumisele veelgi enam mõju avaldada.

Märkimisväärselt on 20 aas-taga muutunud turuosaliste mõtteviis ning eriti viimaste aastatega on turule lisandunud inimesi, kes olude sunnil või vabal valikul peavad igati nor-maalseks ja mõistlikuks üüri-korteris elamist.

Omanikuks olemise võlud ja valud on eriti hästi selgeks saanud viimase viie aasta jook-sul. Seega on üürihuviliste hulk justkui tõusuteel. Samas mõjutavad majandust ja kin-nisvaraturgu rahvastikuprot-sessid, mis näevad ette elanike arvu kahanemist ja järelikult ka üürilevõtjate vähenemist.

See võib tähendada aga se-da, et üürileandjate konku-rents majanduslikult kindlus-tatud ja pikaajalist üürisuhet soovivate üürnike nimel muu-tub tõsisemaks – maakleritasu küsimata jätmine on hea müü-giargument ja eristumise või-malus.

Üüriturul tundub kindel olevat vaid see, et järsku ei muutu siin midagi. Turuosali-si on palju, erilist üksmeelt nende vahel pole ning see tä-hendab, et muutused toimu-vad aeglaselt. Üks võimalikke stsenaariume on elamispinda-de üüriturul sama, mis on juh-tunud äripindade üüriturul – ka seal valitses hulk aastaid ta-gasi komme, et üürilevõtja maksis kinni maakleritasu.

Aastatega, justkui tasahilju, see aga muutus ning nüüd maksab maakleritasu valdavalt kinni üürileandja. Sagedased on ka juhtumid, kus maakleri-tasu makstakse pooleks, kuid harvad on juhtumid, kus vaid üürilevõtja maksab üksinda kogu summa kinni. Kas nii lä-heb ka elamispindade üüritu-rul, saame näha ilmselt mitte varem kui kümne aasta pä-rast.

Eesti üürituru eripärad ulatuvad 90ndate algusesse

millal sirvisid viimati kinnisvarakuulutusi internetis?

korteriühistud tahavad elektrit osta ühiselt

Korteriühistud üle Eesti tunnevad korteriühistute lii-du kavandatud elektri ühis-ostu vastu suurt huvi, kinni-tas liidu juhatuse liige Urmas Mardi, kelle teatel tuli init-siatiiv ja idee ühisostu tege-miseks just korteriühistutelt. «Meie soov on leida ühistu-tele usaldusväärne koostöö-partner, kes avatud elektritu-ru tingimustes müüks ühis-tutele elektrit parima hinna-ga,» rääkis Mardi.

internet mõjutab kinnisvarateenuste kvaliteeti

Interneti levik on viimase kümne aasta jooksul muut-nud oluliselt kinnisvara-maaklerite kutset ja nõu-deid. «Kvaliteetset teenust saab pakkuda vaid laia koge-muste- ja oskustepagasiga maakler,» kirjutas Raid & Ko tegevjuht Andree Raid por-taalis E24. Interneti jõudmi-ne kõige kaugematesse maa-kolgastesse sunnib tõstata-ma küsimuse kinnisvara-maaklerite vajalikkusest, kir-jutas Raid. (E24)

investorid otsivad kindla rahavooga kinnisvara

Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaa-test ilmneb, et mitmed ette-võtted laiendavad oma kon-toreid või otsivad uusi ja pa-remaid pindasid. «Investee-rimisturul otsivad investorid pidevalt uut kvaliteetse ra-havooga kinnisvara, kuhu oma vaba kapital paiguta-da,» lisavad analüütikud. (ehitusuudised.ee)

eestis pakutakse üürile 4753 äripinda

2012. aasta septembris pakuti KV.ee andmeil üle Eesti üürile 4753 äripinda. Aastaga on pakkumiste arv kahanenud 403 pakkumise võrra ehk 8%.

Harjumaa äripindade üüri-pakkumiste arv on kahane-nud koguni 11%. Septemb-ris pakuti Harjumaal üürile 3691 äripinda. Äripindade üüripakkumiste arv on kas-vanud ainult Lääne-Virumaal ja Tartumaal. (adaur.ee)

tallinn pani oksjonile kallist kinnisvara

Tallinna Linnavaraamet ootab muude objektide seas ostjat Raplamaal asuvale Lü-mandu mõisa kinnistule ning Kivimäe saunale.

Ligi 3,7 ha suuruse Lü-mandu mõisa kinnistu alg-hind on 70 970 eurot. Kin-nistul asuvad mõisahoone kõrval ka ait, kelder, tõlla-kuur-tall ja laudavare, teatab linnavaraamet.

Nüüdseks tegevuse lõpe-tanud Kivimäe sauna järgi tuntud 3052 m2 suurune Si-hi 122 / Voolu 15 kinnistu on enampakkumisel alghin-naga 460 000 eurot. (Äri-päev)

merko teadis solarise lae varinguohust

Asjatundjad hoiatasid en-ne õnnetust Merkot, et So-larise keskuse kinosaali lagi on ohtlik, kirjutas Eesti Ekspress. Kolm aastat tagasi, vahetult pärast Solarise kes-kuse avamist alla varisenud teise kinosaali lae varingus jäi Harju maakohtu hinnan-gul süüdi Merko alltöövõtja-na lae ehitanud kipsifirma Straf, kriminaalasja materja-lid aga näitavad, et Merko oli ohust teadlik. (PM)

harju maakond 1412 (+280)* tehingutsh Tallinna linn 959 (+154)* tehinguthiiu maakond 46 (+12)* tehingutida-viru maakond 337 (+91)* tehingutJõgeva maakond 95 (-16)* tehingutJärva maakond 88 (-21)* tehingutlääne maakond 122 (+50)* tehingutlääne-viru maakond 162 (+50)* tehingutpõlva maakond 94 (+17)* tehingutpärnu maakond 212 (-76)* tehingutrapla maakond 88 (-2)* tehingutsaare maakond 174 (+26)* tehinguttartu maakond 343 (+86)* tehingutvalga maakond 81 (+9)* tehingutviljandi maakond 163 (-76)* tehingutvõru maakond 83 (-15)* tehingutkokku 3500 (+415)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2011. aasta sama perioodiga Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

kinnisvaratehingud (ost-müük)oktoober 2012 / esialgne

turukommentaar

64 vastajatwww.e24.ee

Alles täna tegin seda – 15,6%

Sel nädalal – 35,9%

Mõned nädalad tagasi – 17,2%

Aasta esimeses pooles – 6,3%

Eelmisel aastal – 1,6%

Ei mäletagi, millal/Tükk aega tagasi – 23,4%

Vastakad arvamused, kelle tasuda peaksid üüriturul jääma maakleritasud, tekitavad siiani vaidlusi. Tihenev konkurents kinnisvaraturul on aga juba muutusi toonud. Foto: Scanpix/CORBIS

Eriti viimaste aastatega on turule lisandunud inimesi, kes olude sunnil või vabal valikul peavad igati normaalseks ja mõistlikuks üürikorteris elamist.

37. november 2012

Ainulaadne korter Viimsi alevikusAiandi tee 16 Hind: 210 000€

5 tuba, üp: 239,8m², Uus Maa ID: 40493Margit Lipstuhl: 5680 1020

Rävala pst 6, Tallinn Tel. 627 2600, faks 627 2601 uusmaa@uusmaa.ee, www.uusmaa.ee

Päikseküllane ja merevaatega korter Kristiines Mustamäe tee 29Hind: 72 000€

2 tuba, üp: 43,9m², Uus Maa ID: 40835 Margit Lipstuhl: 5680 1020

Maitsekalt renoveeritud korterHaaberstis Järveotsa tee 2Hind: 46 500€

2 tuba, üp: 53m², Uus Maa ID: 40708 Margit Lipstuhl: 5680 1020

Merevaatega korter LasnamäelAlvari 33 Hind: 32 900€

1 tuba, üp: 33,8m², Uus Maa ID: 38832 Ave Klaser: 5557 0055

Valgusküllane renoveeritud korterkesklinnas Pärnu mnt 131 Hind: 35 900€

1 tuba, üp: 26,9m², Uus Maa ID: 38846 A.Klaser: 5557 0055, K.Sõmerik: 521 6697

Valgusküllane rõduga korterkesklinnas Keava tn Hind: 77 000€

1 tuba, üp: 44m², Uus Maa ID: 40783 Eve Kaunis: 503 1898

Remonti vajav eramu Keila vallasKersalu külasHind: 48 900€

4 tuba, üp: 77,9m² , Uus Maa ID: 40584 Külli Friedrichson: 5649 0753

Maitsekalt sisustatud korterHaabneeme alevikus, Tammepõllu 1 Hind: 79 000€

2 tuba, üp: 51,3m², Uus Maa ID: 40739 Marje Soosaar: 5620 1238

Kauni aiaga majaosa Kristiines,Linnu tee 81 Hind: 115 000€

3 tuba, üp: 84,1m², Uus Maa ID: 38722 Silva Rahnel: 502 5181

Avarate vaadetega koter vanalinnas,Suur-Karja 18 Hind: 137 000€

2 tuba, üp: 55,6m², Uus Maa ID: 40724 Tiiu Lehtonen: 5336 3708

Kaunite vaadetega korter NõmmelPärnu mnt 453D tornmajas Hind: 44 000€

2 tuba, üp: 46m², Uus Maa ID: 40672 Inga Viileberg: 5620 0936

Ainulaadne korter vanalinnas avarasisehooviga majas Uus tn Hind: 239 000€

4 tuba, üp: 120,6m², Uus Maa ID: 40818 Eve Kaunis: 503 1898

Väikese aiaosaga korter Nõmmel Kagu tn 14/Männiku tee 54 Hind: 49 000€

3 tuba, üp: 48,7m², Uus Maa ID: 36917 Silva Rahnel: 502 5181

4-korteriga maja Keila südamesHaapsalu mnt 7 Hind: 73 000€

üp: 241,5m², Uus Maa ID: 40787 Külli Friedrichson: 5649 0753

Viimane korter Kadrioru Köleri 14akortermajasKLIENDIPÄEV 8.NOVEMBRIL KELL 16.00-18.00

www.uusmaa.eeMargit Sild: 515 0069

Uued korterid Kadriorurenoveeritavas majas Faehlmanni 41

www.uusmaa.ee/kodukadriorusMargit Sild: 515 0069

Peetri küla Aasa põik 4 ridaelamuteehitus on alanud!

www.uusmaa.ee/aasaKristina Sõmerik: 521 6697

Uhiuued rõduga perekorteridLillekülas Keemia 7!

www.uusmaa.ee/keemia7Margit Sild: 515 0069, Kaija Kullat: 515 2945

5 tuba, üp: 143m², Uus Maa ID: 40455 Margit Sild: 515 0069

Korter Kadrioru renoveeritavasmajas Faehlmanni 41 Hind: 250 000€

Luksuslik korter KadriorusFr. R. Kreutzwaldi 12 Hind: 249 000€

3 tuba, üp: 85,6m², Uus Maa ID: 40786 Tiiu Lehtonen: 5336 3708

Privaatne maja Viimis vallasTammeneeme külas Hind: 220 000€

5 tuba, üp: 220m², Uus Maa ID: 40498 Eleri Soonsein: 527 7354

Nõmme roheluses ja vaikuses asuvridaelamu Särje tn Hind: 232 480€

5 tuba, üp: 145,3m², Uus Maa ID: 37301 Eleri Soonsein: 527 7354

Suure aiaga kaunis paarismaja Viimsivallas Pärnamäe külas Soosepa 26 Hind: 139 000€

4 tuba, üp: 117,1m², Uus Maa ID: 40752 Marje Soosaar: 5620 1238

WWW.UUSMAA.EE/KASSISABAKORTERID

MARGIT SILD: 515 0069KAIJA KULLAT: 515 2945

Renoveeritud korter LasnamäelKärberi 39 Hind: 53 000€

3 tuba, üp: 64,5m², Uus Maa ID: 35143 Ülve Vaarmets: 552 9262

4 7. november 2012

Rain uusenteemalehe toimetaja

T allinnas 18. oktoobril toimunud Rahvusva-helise kaubanduskes-

kuste nõukogu (ICSC) konve-rentsil arutleti Balti riikide kau-banduskinnisvara arengute ja tuleviku üle. Vaatamata oma väiksusele on siinne turg huvi-tav mitmel põhjusel.

Võimutsev tarbijaMaailma juhtiva ärikinnis-

varale spetsialiseerunud grupi CBRE Kesk- ja Ida-Euroopa uurin gute juht Jos Tromp mär-kis, et kui vanas Euroopas on kaubanduskinnisvara turul tun-da palju pessimismi, siis Balti riikides, Poolas ja Venemaal nä-hakse arengut ja potentsiaali. «Kuna 80–90% investeeringu-test on piiriülesed, panustavad arendajad aina rohkem Ida-Eu-roopa suunal,» ütles Tromp. «See on olemasolevatele keskus-tele üks oluline mõttekoht, sest kolmanda põlvkonna kauban-duspindade kasv jätkub ning moodsad lahendused pakuvad tarbijale rohkem, kui lihtsat võimalust kaupa soetada.»

Mida kujutavad endast need kolmanda põlvkonna kaubanduskeskused ja kuhu-poole areneb globaalne ostu-keskkond? Multikanalisus on esimene, mida rõhutavad abso-luutselt kõik kaubanduskinnis-vara spetsialistid. «Clicks vs Bricks» (klikid telliskivide vas-tu) ehk internetikaubanduse pealetung on paljud jaekauban-

dusettevõtted muretsema pan-nud – kui inimkond kolib in-ternetti, kas lähitulevikus üldse on kaubanduskeskusi vaja?

Kaubanduskinnisvara rah-vusvahelise arendaja Multi De-velopment Türgi projektide eest vastutav Joao Xavier usub, et kaubanduskeskused ei kao kuhugi, kuid need muutuvad aina interaktiivsemaks. Xavieri juhitavad Türgi kõige moodsa-mad kaubanduskeskused Istan-bul Forum ja Marmara Forum olid maailma esimesed ostukes-kused, kes tulid välja oma nu-titelefonidele mõeldud äpiga.

Xavier usub, et see on alles algus. «Lähitulevikus näeme nutitelefonide mitmeid uusi rakendusi, mis võimaldavad näiteks triipkoodide lugemist ja kassapidaja abita toimuvaid iseteenindavaid kaardimak-seid,» ütleb Xavier. «Kaupluste riiulitele aga kolivad kaupade virtuaalsed kehad, kus visuaal-se kujutuse kõrval kuvatakse ekraanile ka kogu vajalik infor-matsioon tootest.»

Kaubanduskinnisvara vi-sionäär, TDG Global Retail di-rektor Tony de Graaf teab sa-muti täpselt, milline näeb väl-ja tuleviku kaubanduskeskus. «2020. aastal on maailmas ka-sutusel 30 miljonit robotit, 2050. aastal aga juba sada mil-jonit robotit, kes tervitavad ja teenindavad kliente, võtavad tellimusi vastu või koristavad,» on Graaf kindel. «Innovat-sioon on niivõrd arenenud, et riietuskabiine polegi varsti va-ja – teksaseid saab jalga proo-vida arvutiprogrammi abiga

ning hologramm näitab, kui-das riided seljas istuvad. Kõik need tehnoloogiad on juba olemas ja nende laiem kasutus on väga lühikese aja küsi-mus.»

Nii saab offline-kaubandus online’i eeliseid rakendada. Sa-mas toimub ka vastupidine lii-kumine: suured internetikau-bamajad kolivad juba praegu pärisellu – Amazon, Google ja eBay on avanud oma esimesed kauplused Inglismaal. «Kaup-lejad saavad aru, et sellist või-mu ja valikut pole tarbijal ku-nagi olnud, sellepärast on kau-banduse ainuvõimalik tulevik multikanalisus ehk interneti-kaupluste, kaubanduskeskuste ja kataloogide sünergia,» on Joao Xavier veendunud.

Helitaust määrab eduKaubanduskinnisvara aren-

daja ja konsultatsiooniettevõt-te Reteam asutaja Kathrine Heiberg Taanist on veendu-nud, et iga kaubanduskeskuse edu taga on oskus oma tarbijat kuulata ja tema vajadustega ar-vestada. Oma klientidele soo-vitab Kathrine alati lõpptarbi-jaga otse suhelda.

«Lihtsad küsitlused aitavad aru saada, mis taustaga inime-ne käib konkreetses keskuses, mis kaubaliike ta otsib, mis värvilahendused ja interjööri stilistika on talle meelepära-sem, mis trajektooril ta kesku-ses liigub ning milliseid kesku-se nurki ta kunagi ei külasta,» selgitab naine. «Seinte ülevär-vimine, kaupluste ümberpai-gutamine ja liikumisskeemi ümberkorraldamine ei nõua suuri investeeringuid, kuid võib külastatavust ja müüki tõsta kolmandiku kuni poole võrra,» teab Heiberg, kui täh-tis on klienti kuulata.

Vähem tähtis pole ka see, mida klient ise kaubanduskes-kuses kuulab ja kuuleb. The Sound Agency juhatuse esi-mees Julian Treasure väidab, et ka tavapärane liiklusmüra

meie ümber mõjutab miljoni-te inimeste töövõimet ja elu-kvaliteeti. «Mittesobilik tausta-heli võib langetada müüki ku-ni 30%, kuid vaatamata selle-le on akustika siiani enamikus kaubanduskeskustes suurim probleem,» ütleb Treasure.

Keskmiselt kulutatakse 83% turunduseelarvest visuaal-setele lahendustele, kuigi uurin gud näitavad, et heli mõ-jutab tarbijakäitumist sama palju nagu pilt. Kui mängida Nokia tunnuseks olevat telefo-niheli, saavad inimesed ka kin-nisilmi kogu maailmas aru, mis brändiga on tegemist. See on muide maailma enim män-gitav muusikapala, mis kõlab 1,8 biljonit korda päevas.

«Igal brändil on olemas oma heli-identiteet ning heli-disain on jaekaubanduse tule-vik!» usub Treasure, kelle ette-võtte helilahendus aitas näiteks Glasgow lennujaamal tõsta müüki kümme protsenti. Treasure üks viimaseid projek-te on Londoni kaubamaja Harrods’i lasteosakonna helidi-sain, kus vastavalt kaubatemaa-tikale kuuleb poekülastaja sobi-likku taustaheli – tsirkusemuu-sikat, muinasjutulise orkestri muusikat, autode mürinat, kos-mosefilmide stiilis muusikat või beebide lalinat ja naeru.

Prognooside järgi kasvab perioodil 2012–2016 tarbimi-ne Eestis aastas keskmiselt 4%. Multi Developmenti rahvusva-heliste turgude uuringute ja kontseptsioonide osakonna ju-hataja Herman Kok usub, et Balti riigid on võrreldes Euroo-pa keskmisega investeeringu-teks suhteliselt hea regioon ning ka siin on tarbijate käitu-mine muutumas.

«Inimesed käivad nüüd kaubanduskeskustes mitte liht-salt ostlemas, vaid oma vaba aega veetmas,» teab Kok. «See-ga peavad ka kohalikest kau-banduskeskustest saama mitte lihtsalt funktsionaalsed, vaid lisatähendusega kohad.»

Türgi pealinnas asuvat Istanbul Forumi kaubanduskeskust peetakse Euroopa moodsaimaks. Foto: Multi Development

Kaubanduskinnisvara tulevik: kõrgtehnoloogiad ja multikanalisus

Juba praegu on Eestis kaubanduspinda tuhande ini-mese kohta peaaegu kaks korda rohkem kui Euroo-pas keskmiselt, kuid arendajaid see ei heiduta – lä-hiaastatel lubatakse laiendada kahte suurt Tallinnas juba olemasolevat kaubanduskeskust ning ehitada kolm uhiuut. Kuidas tihedas konkurentsis tarbijate poolehoidu võita, rääkisid maailma tipptegijad rah-vusvahelise kaubanduskeskuste nõukogu Baltimaa-de kaubanduskinnisvara konverentsil.

KOMMENTAAR

Tallinna kaubandus muutuste eel

Miks peaksid suured kaubandusketid laienema Balti riikidesse, kus rahvaarv on ligi seitse miljonit? Miks on Balti riikidel elaniku kohta Euroopa keskmisest kaks korda suurem kaubanduslik müügipind? Kas ja kuhu uued arendusprojektid Tallinnas mahuksid ning milline neist väga tugeva konkurentsi ja väikese turu tingimustes võidaks?

MaTI PoPsCityconi Baltimaade äridirektor, rahvusvahelise kaubanduskeskuste nõukogu Baltimaade komitee juht

Alustuseks veidi statistikat: Euroopa Liidus on kaubandusettevõtete keskmine müügipind tuhande elaniku kohta 250 m2 – Eestis on see arv 400 m2, Lätis ja Leedus 350 m2. Kuigi müügipindade vahe ulatub pea kahekordseks, on rendile antavate pindade arv väljaspool populaarseid kaubanduskeskuseid minimaalne või olematu.

Kuid turud seisavad järgmise viie aasta jooksul silmitsi uute arengutega, seega – kas on oodata ka muutust? Kuidas täita uusi üüripindu? Kas võidab uudne lähenemine?

On mitmeid majanduslikke põhjuseid, miks brändid peaksid laienema Ida-Euroopa regiooni, sh kolme Balti riiki, mille sisemajanduse kogutoodangu näitajad on Euroopa kõrgeimad.

Juba aastaid on kinnisvaraspetsialistid Lätis, Leedus ja Eestis olnud masenduses, kuna paljud suured rahvusvahelised jaemüüjad ei ole Balti regioonist huvitatud. Kuid majanduslanguse tingimustes on atraktiivsemaks muutunud ka Põhja-Euroopa turud – seetõttu võtame hea meelega järgmisel aastal vastu H&Mi ja Debenhamsi kauplused Tallinnas. Tegelikult on H&M oma koha sisse seadnud juba ka Riias.

Eelnimetatud brändid ootavad usaldusväärseid ja pikaajalisi partnereid, millele Cityconile kuuluvad keskused Tallinnas ka vastavad, olles suurimad, vanimad, kõige populaarsemad ja parimat valikut pakkuvad keskused.

Teiseks: turismisektor kasvab, turistid kulutavad aga oluliselt rohkem kui kohalikud kliendid. Kui Balti riigid ühendavad jõud lähinaabrite Rootsi, Soome, Norra ja Peterburiga, oleks meil kombineeritud populatsioon ligi 30 miljoni ulatuses, mis on jaemüüjatele tunduvalt mastaabisäästlikum.

Kinnisvara kvaliteet on hea, üürihinnad mõistlikud ning kuna Soome ja Rootsi turg on sarnane Balti riikide turuga, on oluliselt lihtsam tekitada ühtne klaster ja neis regioonides ka laieneda. Uutele brändidele ja jaemüüjatele on laienemine hea viis kaitsta end majanduslike väljakutsete eest ning riske hajutada. Selles perspektiivis on Balti- ja Põhjamaade regioon atraktiivne koht investeeringuks.

Kolmandaks – me laieneme ja areneme. Näiteks lähima kolme kuni viie aasta jooksul võetakse Tallinnas käsile uute kaubanduskeskuste rajamise projektid.

Ühest küljest tunnevad jaemüüjad segadust läheneva kasvu valguses – ligi 91% viie aasta jooksul, kui kõik projektid töösse võetakse. Teisest küljest nõuavad kasvu ka jaemüüjad, kes otsivad praegustele üüripindadele lisa.

Kuna meie kaubanduskeskustes vaba üüripinda pakkuda pole, on vanade tegijate turul laienemisel mitmeid plusse, näiteks parimad pinnad ja kliendid, kes on harjunud vastavas piirkonnas ostlema.

Uutel projektidel pole end kindlasti lihtne sisse seada, sest konkurents on tihe, turg väike ning tarbijate ostuvõimekus madal. Meie peamine eesmärk on hoida turupositsiooni kasvamise, arendamise ja kvaliteedi lisamise näol. Usun, et konkurentsi tugevdamine on meie võimalus, kuid eks paistab, kuidas läheb.

57. november 2012

sügisel, kui kulukas su-vepuhkus seljataga ning kooliaasta alguski oma-jagu väljaminekuid kaa-sa toonud, tuleb esime-ne küttearve paljudele peredele halva üllatuse-na. Pidevalt kasvavate kodukulude puhul on aga soovitada mitu head nippi, kuidas kulu-tusi ise kontrolli alla hoida.KRistel KossaR

« Kõigepealt tasub hooli-kalt lugeda ühistu, energia- või veefirma

saadetud kommunaalarvet, sest tarbijal peab olema täpne ülevaade, mille eest ja kui pal-ju tal maksta tuleb,» rääkis Swedbanki eraisikute rahaas-jade teabekeskuse juht Anne Kalberg-Sägi. «Kõrvutada ta-suks praegust arvet ka vara-semaga ning kui seal on nä-ha tõusu, millele te täpset selgitust leida ei oska, ärge kartke ühistu juhtkonnalt või firmalt selle kohta küsida.»

Kodukulude kohta parema ülevaate saamiseks soovitab Sägi ka kodumaja käekäigu vastu aktiivselt huvi tunda ja ühistu töös kaasa lüüa. «Kaa-luge, kas maja küttesüsteem või maja tervikuna vajab reno-veerimist, kaasates spetsialiste, kes aitavad mõõta maja ener-giatarvet ja soojakadu,» selgi-tas ta.

Ülevaatamist vajab ka ven-tilatsioonisüsteem. Olukorra hindamisel on abiks energiaar-

vutused, mis toovad välja hoo-ne aastase energiatarbimise ühe köetava pinnaruutmeetri kohta aastas.

«Kui ühistu otsustab maja küttesüsteemi uuendamise et-te võtta, tuleks hästi palju in-fot koguda võimaluste ja toe-tuste kohta,» rääkis Sägi. Eesti Korteriühistute Liit on samuti ühistute kogemustele toetudes kinnitanud, et renoveerimine toob kaasa kokkuhoiu kütteku-ludes.

Võimalikke kulutusi, näi-teks küttele, soovitab Sägi tä-hele panna juba oma kodu soetamisel. «Tutvuge muu hul-gas kindlasti maja energiamär-gisega ning uurige, millises sei-sus on maja küttesüsteem,» soovitas ta. «Uue elamu ehita-misel on võimalik projekteeri-misel arvestada kõiki vajalikke

aspekte, et lõpptulemus oleks energiasäästlik tulevikumaja, mille puhul on läbi mõeldud energiakulu nii kütte, sooja vee, valguse kui elektri kasuta-misel.»

Sägi hinnangul vajaksid iseäranis laste ja noorte seas selgitamist paljud kütte, vee ja elektri tarbimisega seotud elu-tõed. «Inimesele tasub süda-mele panna, et mõistlikult käi-tudes säästetakse nii perekon-na rahakotti kui ka keskkon-da,» rääkis Sägi. «Parim õpeta-ja on siiski vanema eeskuju,

mistap peavad vanemad ka ise hoolikad olema ning vaatama, et nad lampe asjatult põlema või vett solisema ei jäta.»

Heaks kokkuhoiuvõimalu-seks peab Sägi ka termostaate, millega küttekehi reguleerida. «Pole mõtet jätta huugama põ-randakütet, kui kedagi kodus pole – ka eluruumide kütteke-had võiks sellisel juhul keerata mõnevõrra madalamale tem-peratuurile.» Spetsialisti sõnul tasuks kütteperioodi alguses ka radiaatorid üle vaadata. «Ra-diaatoritest tuleks välja lasta sinna kogunenud õhk ning veenduda, et radiaatorid lähe-vad ühtlaselt soojaks. Tähele-panu tasub pöörata igale ra-diaatorile, mis teistega võrrel-des sama soojaks ei lähe, see võib viidata puudustele kogu süsteemis. Kui mõni radiaator pole töökorras, võib see mõju-tada kogu teie kodu ning ka teie naabrite toatemperatuuri ja küttearveid,» hoiatab Sägi.

Kütte puhul tasuks tähele-panelikult võrrelda erinevaid pakette ning alates 2013 jaa-nuarist ka erinevate pakkujate hindu avatud elektriturul. «Tu-leks vaadata, missugustel kel-laaegadel on elektri hind oda-vam – sellega säästate samuti,» soovitas Sägi.

Veel soovitab spetsialist sil-mas pidada veekulu. «Tasub jälgida ka sooja vee tarbimist ning siingi raiskamist vältida.» Kes tahab vett kokku hoida, peaks kindlasti eelistama duš-ši vannile. Samuti saab säästa köögis – nõudepesumasinaga pestes säästab hoopis enam kui pottide-pannidega voolava vee all lobistades.

Kuidas kodukuludelt säästa?

«Tutvuge muu hulgas kind-lasti maja energia märgisega ning uurige, millises seisus on maja küttesüsteem.»

6 7. november 2012

Kütteseadmeid tuleb kontrollida ja hooldada enne igat kütteperioodi, et ära hoida võimalikke avariisid ning vältida kõr-geid küttekulusid.

maRKo ValGetehnilise järelevalve ameti tehnikaosakonna peaspetsialist

Hoolduse õigeaegne tegemata jätmine, kütteseadme vale

seadistamine ja valesti valitud kütus võivad põhjustada katla efektiivsuse langemise ning selle kasutusea lühenemise. Hooldamata katla kasutamine võib kergemal juhul tuua kaa-sa rahalise kulutuse remont-töödele, halvimal juhul aga lõppeda tulekahju ning vara hävimisega.

Kütteseadmete paigaldami-sel ja hooldamisel tuleb alati järgida kasutusjuhendi inst-ruktsioone ning selles välja toodud hoolduse tegemise sa-gedust. Olenevalt seadme lii-gist võib hooldustöödel vaja minna ka spetsiaalseid vahen-deid, mistõttu on soovitav kaa-sata pädev spetsialist.

Väikekatelde ja küttesüstee-mide hooldustöid võib küll ise teha, kuid kasutusohutuse ning pika ja probleemideta ka-sutusea tagamiseks on siiski soovitav lasta vähemalt kord aastas kütteseadme spetsialistil katel üle kontrollida ning va-jadusel ka hooldus teha.

Korstna või lõõride hool-dustöid võib teha ainult asja-tundja, andmed selliste spet-sialistide kohta on kättesaada-vad kutseregistrist.

Enam kui 15 aasta vanuste-le gaasiseadmetele peab telli-ma pädeva ettevõtte tehnilise

kontrolli iga nelja aasta ta-gant.

Kohustuslikule tehnilisele kontrollile ja registreerimisele kuuluvad auru-, kuumavee- ja vedelikukatlad, millele tuleb teha tehniline kontroll nii en-ne kasutuselevõttu kui ka ka-sutamise ajal.

Tehnilise kontrolli teosta-mine on registreerimisele kuu-luvate katelde puhul kohustus-lik ning katla omanik peab kehtestatud tähtaegadest kin-ni pidama.

Registreerimisele kuuluva-te katelde tehnilist kontrolli teostab vastava kompetentsu-sega asutus, Eestis on sellise pä-devusega ainult Inspecta Esto-nia OÜ. Kütteseadmete paigal-damise, remondi ja hooldami-se käigus peab pädev ettevõte tegema ka surveseadmetöid, selliste ettevõtete andmed on kättesaadavad majandustege-vuse registrist.

Kütteseadmeid tuleb regulaarselt hooldada

REGISTREERIMISELE KUULUVAD KATLAD

aurukatlad, mille töörõhk on üle 1,0 baari või mille maht on üle 1 m³Kuumaveekatlad, mille töötemperatuur on üle 120 ºC või mille maht on üle 1 m³Vedelikukatlad, mille töötemperatuur jääb üle vedeliku keemistemperatuuri rõhul 1 baar või mille maht on üle 1 m³

Registreeritavate katelde perioodilised tehnilised kontrollid tehakse järgnevalt:Kord aastas – kasutuskontroll, • millega tehakse kindlaks, kas katla kasutamine on ohutu.Kord iga nelja aasta tagant – visuaalne uuring, • millega tehakse kindlaks, kas katel ja selle osad on nii seest- kui väljastpoolt korras.Kord iga kaheksa aasta tagant – survekatse, • millega tehakse kindlaks, kas katla osad on piisa-valt tugevad ja nendevahelised liited piisaval määral tihedad.

Allikas: tehnilise järelevalve amet

KOMMENTAAR

Viimane aeg valmistuda talveks

Heliis antoPindi Kinnisvarahalduse vanemhaldur

Suuremate ebamugavuste vältimiseks tasub vastu talve teha majades ära mitmed spetsiifilised tööd, et tagada hoone toimivus ka suuremate külmade ajal. Alustada võiks lihtsamatest võtetest, mida on kasutatud juba aastakümneid.

Kuldreegel on, et kõik uksed ja aknad, mida ei ole suure külma ajal vaja avada, suletakse ja tihendatakse, et külm siseruumidesse ligi ei pääseks. Korralikult suletud keldriavad tagavad siseruumis kõrgema temperatuuri, mis omakorda on ülioluline keldris paiknevatele veetorudele, samuti ei õhka tihendatud kelder läbi põranda/vahelae esimesele korrusele nii palju külma. See kehtib ka näiteks pööningu ja trepikodade kohta, kust võib lisaks lumi sisse tuisata ja veekahjustusi tekitada.

Väga lihtne nipp on aknatihendite silikoonimine – kui tihendid muidugi kummist on. See võimaldab aknaid ka külmaga avada, ilma et kinnikülmunud tihendid rebeneks. Rebenenud tihendid kaotavad enamiku oma

kaitsevõimest ning külm tuul hakkab kohe tuppa pressima.

Kui majas on mõni veetoru, mis igal külmal talvel kinni külmub (nt saun vms), siis lihtsam moodus on panna sinna küttekaabel, mida kergematel juhtudel saab paigaldada tervet torustikku avamata.

Loomulikult on igihaljaks teemaks ka torude soojustamine, seda eriti külmades ruumides, sest tihti külmuvad torud ära just keldrites. Maa-aluste torude soojustamisega ollakse tänavu paraku hiljaks jäänud, kuid kevadtööde nimekirja tasuks see igal juhul lisada, kui väga külmade talvede korral on oht veest ilma jääda.

Iseäranis suurt tähelepanu vajavad küttesüsteemid ja -kolded. Kindlasti tuleb igal sügisel korstnapühkija kutsuda – see pole kokkuhoiukoht, kuna nõge täis korsten võib põhjustada hoone põlengu.

Küttesüsteemide korral tuleb tellida korraline hooldus, suuremates majades näiteks tasakaalustamine, eramutes torustiku läbipesu. Elektrikütte korral tuleb vanemates majades jälgida, et küttekehade taga poleks ühtegi vana alumiiniumjuhet, kuna viimaste voolutugevuse taluvus on oluliselt nõrgem ning harvad pole juhud, kui põlengu põhjustajaks on olnud just vanad elektrijuhtmed.

Vähetähtis pole ka turvalisus. Viilkatusega majade puhul soovitame võimalusel paigaldada lumetõkked, seda vähemalt välisukse lähedusse, sest suure hooga peale sulaperioodi alla kukkuv lumi võib möödujale tõsiseid vigastusi tekitada.

Ja lõpetuseks – igas eramajas võiks olla varuks kotike graniitliiva, et libe trepp ka teistele pereliikmetele juba varahommikul turvaliseks teha.

77. november 2012

Reeglid ja nõuded muu-tuvad, samuti hoonete otstarve. soovides vähen-dada vastutust tulekahju tagajärgede eest praegu ja tulevikus, riskivad hoo-nete omanikud ning pro-jekteerijad vähem, kui nad valivad tulekindlad isolatsioonimaterjalid ju-ba hoonete ehitamisel.

alaR Kalmus Rockwool Groupi projektijuht

E hitamisel tuleb tõsiselt kaaluda hoone tuleva-si kasutusvõimalusi,

näiteks seda, et praegu eluma-jana kasutatavasse hoonesse võidakse tulevikus paigutada kas hooldekodu või lasteaed. Elumaja jaoks välja arvestatud evakueerimisaeg võib olla ab-soluutselt sobimatu auväärses eas hooldekodu elanike jaoks, kui hoone on muudetud hool-dekoduks.

Põlengu korral hoonest eva-kueerimise aeg võib varieeruda olenevalt hoone elanike mo-biilsusest ning nende teadmis-test avariiväljapääsude paikne-mise kohta. Ehitusmaterjalide ja tuleohutusmeetmete valikul tuleb neid tegureid arvestada.

Näiteks on inimeste kaits-misel paljukorruselistes hoone-tes äärmiselt suur tähtsus põ-lengukoha lokaliseerimisel. Enamikul juhtudel tekitab oh-tu elule mitte esmane tulekah-juallikas, vaid tule ja suitsu kii-

re, järkjärguline levik, mis sul-geb evakueerimisteed.

Kortermajad peavad olema ehitatud nii, et tulekahju kor-ral oleks inimestel lihtne ma-jast lahkuda, kuid samal ajal oleks pidurdatud ka tule levi-mise võimalus.

Turvalisus või kokkuhoid?Arhitektid ja projekteerijad

puutuvad sageli kokku ehitus- või renoveerimistööde eelarve-te koostamisega. Tihti jätab soovida valitud lahenduste ja materjalide kvaliteet. Paljud inimesed, kes selle probleemi-ga kokku puutuvad, teavad, et algne põhjus on odavama hin-na tagaajamises.

Isolatsioonimaterjalide va-likul võetakse arvesse ainult hinda, muid näitajaid, näiteks toote põhilisi parameetreid, peetakse tähtsusetuiks.

Tuleohutuse seisukohalt võib toodete valik sellise põhi-mõtte järgi tuua endaga kaasa äärmiselt ebameeldivad taga-järjed, mis võivad mõjutada mitte ainult neid, kes said tule-kahju ajal otseselt kannatada, vaid ka projekteerimise (ehitus-tööde) ajal otsuseid vastu võt-nud isikuid.

Tulekindel isolatsioonKõige kummalisem on see,

et sageli võib teisejärguline ehi-tusmaterjal või -toode, mille täpseid omadusi hoone omani-kud ei tea, muuta olukorda vä-ga palju. Sellisteks ehitusmater-jalideks on just isolatsioonima-terjalid.

Isegi kogenud insenere ja

arhitekte on üllatanud faktid selle kohta, millised võivad tu-lekahju puhkemise korral olla turvalisuse erinevused, kui ka-sutatud on kehvemate oma-dustega isolatsioonimaterjale.

2003. aastal puhkes Ühend-kuningriigis tulekahju, mille jä-rel süüdistati arhitekti hooletu-ses, sest tema projekti järgi ehi-tati toiduainetehase vaheseinad kergesti süttivatest isolatsiooni-materjalidest. Kuigi tulekahju puhkes hoone omaniku tege-vuse tõttu, tunnistati arhitekt süüdi tulekahju kiires levikus ja ta pidi kandma vastutust suu-rema osa kahjude eest.

Apellatsioonikohus tühistas selle kohtuotsuse, sest selgus, et hoone omanik ei esitanud arhitektile piisavalt andmeid nende ruumide otstarbe kohta, kus hiljem tulekahju puhkes.

Seega loodi pretsedent – kindlustusfirmad said aru, et neile võidakse hakata esitama kahjuhüvitiste hagisid ehitus-toodete sobimatute spetsifikat-sioonide tõttu, eriti juhtudel, kui projekteerijatele esitatakse hoone kasutamise kohta ebaõi-get teavet.

Ennetavad meetmedProjekteerijad ja tehnika jä-

relevalvespetsialistid peavad lä-bi mõtlema erinevad võimalu-sed, millist mõju võib tulekah-ju avaldada ehitusmaterjalide-le ning tagama, et valitakse so-bivad materjalid.

Uuringute tulemused ja muu teave ei ole levinud nii laialdaselt kui peaks, ent sellis-te organisatsioonide nagu USA

tuleohutusagentuuri ja Euroo-pa Tehnilise Tunnustuse Orga-nisatsiooni (EOTA) internetile-hekülgedel on tuleohutuse kü-simustes avalikustatud piisa-valt palju nõuandeid. Riigi- ja tuletõrjeasutuste pädevad spet-sialistid võivad aidata projek-teerijatel välja valida tooted, mis sobivad kõige paremini eri-neval otstarbel ehitatavatesse hoonetesse.

Olenevalt riigisisestest tule-ohutunõuetest võivad isolat-sioonimaterjalid vastata tule-tundlikkuse ning tuleohutuse

erinevatele standarditele ja klassifikatsioonidele. Näiteks on praegu mõnes Ida-Euroopa riigis tuletundlike isolatsiooni-materjalide kasutamine luba-tud kuni 25 meetri kõrguste paljukorruseliste hoonete välis-seinte piiretes.

Mujal, näiteks Saksamaal, on paljukorruselistes hoonetes süttivate isolatsioonimaterjali-de kasutamine täielikult keela-tud. Üha sagedamini tuleb et-te, et standardite kooskõlasta-mise ja rahvusvahelise prakti-ka tunnustamise vaimus ei

pruugi ehitusmaterjalid vasta-ta nõuetele, mille järgi loeti hooned varem tuleohutuse sei-sukohalt turvaliste hulka.

Ainult A1 ja A2 tuletundlik-kuse klassidesse kantud tooted vastavad tuletundlikkuse ran-geimatele standarditele ning võivad vähendada tulekahju-ohtu ja põlengutega seotud ta-gajärgi. Kivivillast toodetud isolatsioonimaterjalid on tava-liselt kantud A1 tuletundlikku-se klassi ja vastavad tuletund-likkuse seisukohalt kõige ran-gematele nõuetele.

Tuleohutus: hoonete funktsioon ajas muutub

Kortermajad peavad olema ehitatud nii, et tulekahju korral oleks inimestel lihtne majast lahkuda, kuid samal ajal oleks pidurdatud ka tule levimise võimalus. Foto: Scanpix/CORBIS

2-toaline ahiküttega korter Uuel tänaval (40 m², 2/2, aknad vahetatud, fassaad uuendatud, kuur). Hind 34 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

Kivimaja Külitsel Olevi teel (üp 187 m², kinnistu 2048 m², 5 tuba, maaküte, kamin, saun, järv 1,5 km) 145 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

3-toaline renoveeritud korter Elva kesklinnas(64,6 m², 2/3). Hind 55 000 €. Vahetusvõimalus korteri vastu Tallinnas. Tel 529 5618, Ilona.

2-toaline mug korter J. Kuperjanovi tänaval(38 m², 4/5, maja ajakohaselt soojustatud).Hind 39 900 €. Tel 506 8707, Urmas.

2-toaline korter korter Ilmatsalu 26a (50 m²). Tel 529 5618, Ilona.

Maja Elvas Põllu tn (üp 120,2 m², kinnistu 1182 m²). Hind 73 500 €. Tel 529 5618, Ilona.

Pool maja Karlova linnaosas Nigula tänaval. Heas korras, vaikne piirkond. Võimalik osta kas alumi-ne või ülemine korrus. Tel 506 8707, Urmas.

Kinnisvara müük, üür hindamine, haldaminewww.tonisson.ee

Riia 2, Tartu, E-R kl 9-17,tel 734 4888, 5666 4873,tartu@tonisson.ee

K I N N I S V A R A

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER

MÜÜA ½ MAJA MÜÜA MAJA MÜÜA MAJA MÜÜA KORTERKIIRE JA SOODNE HINDAMISTEENUS

- elamispinnad- äripinnad- eriotstarbeline kinnisvarakrediidiasutustele, finantsaruandluseks ja muudel eesmärkidel

Aivar Kõiv, tel 501 2477Ailen Kuusik, tel 5373 0096 (Võrumaa)

3-toaline näidiskorter Emajõe kaldal uues majas Siili tn 6 (60,4 m², 6/7, sisustatud, rõdu 18,6 m², parki-miskoht). Hind 109 000 €. Tel 508 2396, Agnes.

2-toaline mug korter 2004. a renov kivimajas Kroonuaia 37 (51,4 m², 2/3, kesklinn, botaanika-aia kõrval). Hind 66 500 €. Tel 506 8707, Urmas.

3-toaline korter Ranna tee uute majade kompleksis (58,8 m ², 3/3, köögimööbel ja tehnika, maaalune garaaž) 103 500 €. Tel 508 2396, Agnes.

MÜÜA KORTER MÜÜA KORTER MÜÜA MAJA MÜÜA KORTER

8 7. november 2012

Euroopa võlakriis süve-neb ning majanduskesk-konna väljavaated on ebaselged, mis teeb olu-korra kinnisvaraturul põ-nevaks. Kuigi kinnisvara-sektoris äkilist hinnatõu-su lähiajal tulemas pole, on see siiski turvaline ra-hapaigutus, arvestades kasvavat inflatsiooniohtu.

maRKo lind1Partner Kinnisvara konsultant

M adalate intressi-de tõttu pole mõtet raha pan-

gaarvel hoida. Kinnisvarasse raha paigutamise huvi tõusu näitab maa-ameti statistika, mille kohaselt on tehingute arv võrreldes mullu sama aja-ga tõusnud 32 protsenti. Kesk-mine hinnatase on aastaga tõusnud kümme protsenti, eriti Tallinnas, kus tööturg kii-remini taastus.

Kümneprotsendiline hin-natõus on pigem korrektsioon

reaalse ehitushinna poole ning pole alust arvata, et kallinemi-ne sama hoogsalt jätkub. Pi-gem toimub külgsuunaline lii-kumine praegusel tasemel, kuid viie aasta perspektiivis on hinnad kindlasti praegusest märgatavalt kõrgemad.

Tasub ostaAsjatu oleks karta, et või-

malik majanduskriis hinnad oluliselt allapoole viiks. Põhi, mille kinnisvara-mulli lõhkemine 2008. aastal teki-tas, oli väga sügav – kuni 37 protsen-ti ning langeda pole enam kuhu-gi.

Praegu on ost-miseks hea aeg, kuna Euribor on läbi aegade mada-laim. Pangamarginaalid on küll kevadisega võrreldes pisut tõusnud, aga kui arvestada, et inflatsioon on 3–5% aastas, maksab pank pigem laenuvõt-jale peale. Tänu madalale int-ressile alaneb laenujääk kiires-ti. Panga ees «sunnismaiseks»

jäämise hirm on liialdatud, sest turg on likviidne ning os-tetud vara on võimalik kas edasi müüa või üürida.

Äkilist hinnatõusu, mis oota mist põhjendaks, tulemas ilmselt ei ole, pigem on ette nä-ha vaikset ja stabiilset liiku-mist. Hind küll tõuseb, aga kindlasti mitte tempokalt. Uut buumi, mis hinnad kahe aasta-ga kahekordistaks, ei tule – sel-leks pole turul lihtsalt raha.

Ostmise puhul tuleks kind-lasti arvestada, et vara oleks jõukohane – mõistlik on kasu-tada laenumakseks 15–25% netosissetulekust, mis võimal-dab ka pisut säästa. Ostu- või müügitehingut tehes tasub ar-vestada, et pakkumis- ja tehin-

guhindade vahe on keskmiselt 3–5%. Normaalse tootlusega üürikorter teenib end tasa 15 aastaga.

Üürimajade nõudlusKui müümiseks otsest vaja-

dust pole, tasub vara välja üüri-da. Üürihinnad on Tallinnas ja Tartus aastaga 20–25% tõus-nud ja turg väga aktiivne – üüri lise võib leida juba paari-kolme päevaga.

Kui korter üüritulu teeni-miseks osta, tasub jälgida, et korteri ostuhind saaks üüritu-luga optimaalselt 15 aasta jooksul tasutud. Kui selline kaup õnnestub, on investee-ringu tootlus kordades kõrgem pankade pakutavast tähtajali-se hoiuse intressist.

Investorina tasuks kaaluda ka üürimajade ehitamist. See nišš on Eestis peaaegu olema-tu, kuid kapitalipaigutuse sei-sukohast mõistlik. Vaadates ehitushinda suletud netopin-na kohta ja teenitavat üüritu-lu, on oskusliku majandami-se korral võimalik investee-ring 12–15 aastaga tagasi tee-nida.

Kinnisvara – osta, müüa või hoida?

ostmise puhul tuleks kindlasti arvestada, et vara oleks jõukohane – mõistlik on kasutada laenumakseks 15–25% netosissetulekust, mis võimaldab ka pisut säästa. Normaalse tootlusega üürikorter teenib end tasa 15 aastaga.

Üürimajade teema muutus aktuaalseks ka Londonis toimu-nud suveolümpia eel – selles stratfordis olümpiamängude ajaks valminud majas teenis iga korter omanikele mitmeid tuhandeid eurosid tulu nädalas. Foto: Scanpix/CORBIS

Järgmine

KinnisVArA JA Ehitus

ilmub

12. detsembril

reklaami müük:

Marianne Peep tel 666 2188

Jaanus sarapuutel 666 2330