NOORE ARHITEKTI PREEMIA NOMINENDIDHomme, sõbrapäeval kuulutab presidentToomas Hendrik Ilves välja noore arhitektipreemia laureaadi – tänases lehes arutlevad nad ideaalidest, elust ja arhitektuurist. lk 6

13. VEEBRUAR 2013

2 || KINNISVARA JA EHITUS POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013

LVM Kinnisvara läbispraktikanädala StockholmisEKSPERIMENT. Ühel jaanuarikuu jahedal, kuid päikselisel esmaspäeva varahommikul maandus meie lend Bromma lennuväljal – alguse sai eksperiment töötada nädal aega kinnisvaramaaklerina Stockholmis.

Töökohtade vahetuse idee ja kokkulepe töötada Stockholmis kinnisvaramaaklerina sündis põhjanaabrite sügisesel visiidil Eestisse, kui võrdlesime, kuidas näeb välja maakleri tavapärane töönädal, millist pühendumist ja vastutust see eeldab, milli-sed on maaklerite sissetulekud ning kuivõrd erinev on prakti-ka erinevates riikides.

Vaatamata õigusruumide erinevustele on kinnisvara-maaklerite tegevus oma ole-muselt väga sarnane ja tööko-gemus nii siinsel kui ka sealsel kinnisvaraturul aitab kindlas-ti mõista, miks pealtnäha väga sarnased kinnisvaraturud on siiski erinevad ehk mida oleks meil Rootsi kolleegidelt õppida oma töö efektiivsuse ja klien-diteeninduse parandamiseks.

Kõige selle taustal alusta-sime kinnisvara-aastat ekspe-rimendiga, mis aitab hinnata meie positsiooni ja arenguid võrreldes teiste kinnisvaratur-gudega.

Sarnasused ja erinevusedOlnud küll eelteadmistega va-rustatud, keskendusime Stock-holmi jõudes esmalt turust üle-vaate saamisele. Ajaliselt kiire ülevaate kompenseeris hästi et-te valmistatud ettekanne, mis

tugines ülidetailsele statistikale – see on muuseas kättesaadav kõigile, kuni ostja ja müüja ni-mede ning ostuhindadeni välja.

Turuülevaate käigus sai sel-geks, et ainuüksi Stockholm koos eeslinnadega ületab Ees-tit rahvaarvult, rääkimata te-hingute rahalisest ja tükilisest mahust. Samas toimuvad Root-sis Eestiga hämmastavalt sar-nased protsessid.

Nii koondub elanikkond jõuliselt Stockholmi, mõningast konkurentsi pakuvad seejuu-res Göteborg ja Malmö. Prot-sessi mõistmiseks on hea näi-de see, kus iga päeva hommikul saabub Rootsi pealinna alaliselt elama ja tööle kaks suurt bus-sitäit inimesi, kellele tuleb õh-tuks kodu leida. Seega kasvab pealinna elanikkond igal aastal ligi 50 000 inimese võrra.

Samas seab sellele piiran-gud riiklikult kehtestatud üüri piirmäär, suurtes munitsipaal-korterites elavad üksikud ini-mesed ning üliettevaatlik aren-dustegevus ja selliste projekti-de finantseerimispoliitika. Vii masel juhul näiteks alustatak-se uue projektiga alles pärast seda, kui on olemas ostjad ka-hele kolmandikule korteritest. Seejuures tuleb ostjal uut kor-terit ostes oodata võtmeid paar-kolm aastat.

Rootsiga sarnased protses-

jatega, valmistab ette ja korral-dab müügilepingute allkirjasta-mist, võtab ühendust potent-siaalsete müüjatega ning kor-raldab uute kliendipäevade toi-mumisega seonduvat. Seejuu-res teenib keskmine maakler Stockholmis 3000 eurot kuus, müües keskmiselt 2-3 kinnis-vara kuus.

Kinnisvaramaaklerite tööd Rootsis iseloomustabki pea-miselt detailideni planeeritud müügiprotsess, mida toetavad erinevad partnerid (fotograa-fid, sisekujundajad, trükikojad, reklaamifirmad), üks ja ainu-ke kinnisvarafirmadele kuu-luv kinnisvaraportaal ja ava-tud andmebaasid, mis võimal-davad pakkuda teenust täpselt õigele sihtgrupile.

Töönädal Stockholmis õpe-tas, et vaatamata õigusruumi-de erinevusele on 95% ulatu-ses protsessid sarnased (erisu-sed tulenevad vaid seadusand-lusest) ning seejuures võimal-davad omandatud teadmised lühendada müügiperioode ka meie klientide jaoks Eestis.

Ingmar Saksing kuulub Eesti Kinnisvamaaklerite Koja juhatusse.

sid toimuvad ka Eestis, kus elanikkond koondub pealinna. Seejuures pakuvad mõningast konkurentsi Tartu ja Pärnu.

Kolmekordne teenistusEsimese tööpäeva ülikiire tem-po ja kestuse hiliste õhtutundi-deni tingis asjaolu, et kinnisva-ra müüakse Stockholmis pea-miselt pühapäeval ja esmas-päeval toimuvatel kliendipäe-vadel. Tööplaani oli neid lisa-tud kolm.

Tulenevalt suurest nõudlu-sest ja tunnipealt ettevalmista-tud müügiprotsessist on korte-rite keskmised müügiperioodid mõõdetavad päevades. Vastupi-di Eestile toimub kinnisvara-müük Rootsis selliselt, et alus-tatakse madalast hinnast ning korteri omanikuks saab kõr-geima pakkumise teinud ost-ja. Nii said esmaspäeval esitle-tud korterid kõik juba kolma-päevaks müüdud. Näiteks käis Södermalmis 570 000-eurose alghinnaga korteriga tutvumas 70 ostjat. Korter osteti 684 000 euro eest.

Teisipäevast reedeni kulges töönädal tavapäraselt. Maakler suhtleb pakkumise teinud ost-

Erilehe toimetaja: Rain Uusenrain.uusen@postimees.ee; tel 666 2194Kinnisvarareklaam ja kuulutused: Tallinn: Marianne Peep, marianne.peep@postimees.ee, tel 666 2188Tartu: Merit Saaremets, merit.saaremets@postimees.ee, tel 739 0395Ehitusreklaam ja kuulutusedTallinn: Jaanus Sarapuu, jaanus.sarapuu@postimees.ee, tel 666 2330Tartu: Virge Lomp, virge.lomp@postimees.ee, tel 739 0391

Kujundaja/küljendaja: Andres Didrik

Uuring: kinnisvara ostmiseks on aeg soodne Eesti Kinnisvarafirmade Lii-du (EKFL) tellitud uuringust selgus, et üle kolmandiku elanikkonnast peab kinnis-vara ostmiseks aega sood-saks, kõrgema sissetuleku-ga inimeste hulgas arvab sama suisa 51%. Kinnisva-raostu plaaniga inimeste hulgas enam kui pooled on alla 30-aastased noored.Uuringu kohaselt peab 37% elanikkonnast aega kinnis-vara ostmiseks soodsaks. Kõrgeim on protsent nel-jandas ehk ülemises pal-gakvartiilis, kus turule si-senemist pidas soodsaks 51% küsitletutest. Vanuse-grupiti olid kõige optimistli-kumad kinnisvaraturu suh-tes 16–29- ja 30–49-aas-tased.EKFLi tegevdirektori Tõnis Rüütli sõnul on hoolimata ettevaatlikkusest turu suh-tes elanikkond üllatavalt optimistlik. «Kahtlemata mängivad rolli ka eraisikute kontodele kogunenud hoiu-sed, mis otsivad parema tootlusega väljundit,» sõ-nas ta.

Välismaalased on Tallinna kinnisvaraturul aktiivsedVälismaalased tegid 2012. aastal Tallinnas 2300 kinnis-varatehingut, mis on 15 prot-senti enam kui aasta tagasi, analüüsis kinnisvarafirma 1Partner esindaja maa-ameti statistikat.2012. aastal suurenes välis-maalaste teostatud kinnis-varatehingute arv pea kõigis linnaosades, millest enim – 43 protsenti – kasvas Nõm-me, 33 protsendiga järgnes Põhja-Tallinna korteritehin-gute arv.Absoluutarvudes tegid välis-maalased kõige enam tehin-guid endiselt Lasnamäel, kus lepingute arv kasvas 2011. aastaga võrreldes 11 prot-senti 724-ni, mis moodustas kõigist pea kolmandiku.1Partner Kinnisvara Soome klientide maakleri Christian Ayreri sõnul on peamised välismaalastest tehingute tegijad venelased ja soomla-sed ning aastaga kasvas nii ostjate kui müüjate arv kõik-jal peale Pirita. Ayreri sõnul nähakse Tallinna korteris hea tootlusega rahapaigutust.

LÜH

IUU

DIS

ED

L

Kinnisvara müüakse Stockholmis peamiselt pühapäeval ja esmaspäeval toimuvatel kliendipäevadel.

Kinnisvaratehingud

Ost-müük (jaanuar 2013)

Harju maakond 1089 (+69)* tehingutsh Tallinna linn 735 (+51)* tehingutHiiu maakond 23 (-26)* tehingutIda-Viru maakond 264 (+83)* tehingutJõgeva maakond 103 (+45)* tehingutJärva maakond 79 (+15)* tehingutLääne maakond 48 (-48)* tehingutLääne-Viru maakond 177 (+74)* tehingutPõlva maakond 124 (+75)* tehingutPärnu maakond 171 (+66)* tehingutRapla maakond 95 (+24)* tehingutSaare maakond 99 (+10)* tehingutTartu maakond 278 (+83)* tehingutValga maakond 55 (+1)* tehingutViljandi maakond 119 (+43)* tehingutVõru maakond 70 (-19)* tehingut

KOKKU 2794 (+495)* tehingut

*) Muutus tehingute arvus võrreldes 2012. aasta sama perioodiga

: -

Müügipakkumiste arv / korterid

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1535 5169 11 676Soov.ee 608 1527 5021Kv.ee 1492 4443 11 918Estate24 743 1975 5907

Müügipakkumiste arv / majad

Portaal Harjumaa* Tallinn Eesti kokkuCity24 1486 665 5569Soov.ee 608 256 2853Kv.ee 1848 560 7025Estate24 717 447 3979

*) Kogu Harjumaa = Harjumaa + TallinnAndmed seisuga 10. veebruar 2013 kell 17.20

LVM Kinnisvara juhatuse liige

2300kinnisvaratehingut tegid 2012. aastal Tallinnas välismaalased.

POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013 KINNISVARA JA EHITUS || 3

Soetusmaksumus või turuväärtus?KINNISVARAINVESTEERINGUTE HINDAMINE. Raamatupidamise aastaaruannete koostamisel on kinnisvarainvesteeringute puhul kohustuslik kasutada õiglase väärtuse meetodit – õiglast väärtust on võimalik usaldusväärselt hinnata mõistliku kulu ja pingutuseta.

Objektiivseima tulemuse raa-matupidamises annab kinnis-varainvesteeringu kajastamine õiglases väärtuses ja aktiivse turu korral on selle parimaks indikaatoriks kinnisvarainves-teeringu turuväärtus.

Alternatiivselt kasutatud soetusmaksumuse meetodit kasutati varem pigem järjepi-devalt (ehk valiti, kas õiglase väärtuse või soetusmaksumu-se meetod ning kasutati jätku-valt), kuid nüüd kajastatakse kinnisvarainvesteeringuobjek-ti soetusmaksumuse meetodit vaid siis, kui õiglast väärtust ei ole enam võimalik mõistli-ku kulu ja pingutusega usal-dusväärselt hinnata, ning se-da vaid senikaua, kuni õiglast väärtust on taas võimalik usal-dusväärselt hinnata.

Kinnisvarainvesteeringute arvestus- ja kajastamismeeto-dite valimisel tasub tähelepa-nu pöörata eelkõige järgneva-tele asjaoludele:

• Kui raamatupidamise heas tavas fikseeritud arvestus- ja aruandluspõhimõtetele tähele-panu ei osutata, moonutab see ettevõtte finantsseisundit.

• Sõltuvalt vara soetami-se ajast ei pruugi soetusmak-sumuse kajastamine olla ob-jektiivne, kuna enamiku kin-nisvaraturu kõrgajal soetatud ja rajatud varade soetusmak-sumus ületab nende praegus-te turupõhiste sisenditega lei-tud väärtust.

Soovitav on soetusmaksu-muse meetodit kasutada pigem piiratud turuga (ehk eriotstar-beliste) varade korral, mille pu-hul reaalset turgu kui sellist ei eksisteeri ja õiglase väärtuse määramine on keeruline. Kui-gi ettevõtetel puudub otsene kohustus selleks, on Eesti raa-matupidamise hea tava koha-selt siiski soovitav kinnisvara-investeeringute turuväärtuse hindamisel kasutada ettevõt-teväliste professionaalsete ehk kutseliste (atesteeritud) hinda-jate abi.

Sõltumatu hinnangNõue ei kehti juhul, kui ette-võttel endal on vastava kva-lifikatsiooniga spetsialistid, kuid ka siis võib olla (maksus-tamise, vähemusosanike hu-vide kaitse vm aspektide tõt-tu) mõistlik saada väärtusele sõltumatu osapoole hinnang.

Vastava spetsialisti kaasa-mine ettevõtte kinnisvara hin-damiseks suurendab hinnan-gute täpsust ja adekvaatsust. Hindajad jälgivad ja analüü-sivad pidevalt kinnisvaratu-ru infot, maandades vara tu-ruväärtuse kajastamisega seo-tud riske. Võib julgelt märkida, et eksperte omavaid ettevõt-teid on minimaalselt.

Juhul kui ettevõtte juht-kond katsub ise hinnata ette-võtte bilansis oleva kinnisva-ra turuväärtust, võib tulemus olla ebapädev teadmatuse, os-kamatuse või hindamiseks va-jalike alusandmete puudulik-kuse tõttu ja lõpptulemusena ei pruugi seetõttu juhtkonna poolt hinnatud vara väärtus ettevõtte majandusaasta aru-andes olla kajastatud õiglases ehk turuväärtuses.

Enamikul suuremate kin-

nisvarabüroode hindajatel on ka juurdepääs maa-ameti te-hinguregistrile, kus kajastu-vad kõik Eestis teostatavad kinnisvaratehingud.

Kasuta eksperteMuudel ettevõtetel juurde-pääs sellisele tehinguinfole puudub, mistõttu on ka kee-ruline omal käel pädevalt õig-last väärtust määrata – liht-salt müügipakkumiste põh-jal väärtuse määramine on äärmiselt ebatäpne, reaalsu-ses võib hilisem tehinguhind pakkumishinnast väga palju erineda.

Sõltuvalt kasutatud si-senditest ja muudest andme-test võib leitud tulemuseks olla ka hoopis erinevat liiki väärtus:

• Kasutades konkreet-se objekti võimalikke raha-voogude andmeid juhul, kui need ei vasta turutaseme-le (nt omandisuhete kaudu seotud ettevõtetel, kus üüri-lepingud ei vasta turu hinna-tasemetele vms), on tulemu-seks pigem kasutusväärtuse-le omane tulemus, mitte aga õiglane väärtus.

• Teine levinud viga on näiteks kalli tehnoloogia või sisseseade arvestamine kin-nisvara väärtuse sisse, mida teha ei tohiks. Tootmiseks vms kasutatav tehnoloogia ei kuulu kinnisvaraobjekti lahutamatute päraldiste hul-ka, mistõttu seda tuleb käsit-leda eraldiseisvalt.

Uus Maa Kinnisvarabüroo hindamisosakonna juhataja, kutseline hindaja

Mis on mis?

• Eriotstarbeline vara – vara, mille kasutus selle erilise iseloomu tõttu piirneb mingit konk-reetset liiki kasutusala või kasutajatega ning mida harva, kui üldse, müüakse vabal turul – välja arvatud juhul, kui toimub vara kasutava ettevõtte müük.

• Soetusmaksumus – vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üle-antud mitterahalise tasu õiglane väärtus.

• Õiglane väärtus – RTJ 5 (Raamatupidamise Toimkonna juhend) kohaselt on vara õiglase väärtuse parimaks näitajaks summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvita-tud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus.

• Turuväärtus – hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval mine-ma üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltuma-tus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta.

• Kutseline hindaja – hindaja, kes on sooritanud Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu ja Kutse-koja poolt korraldatava kutseeksami ning kellele on väljastatud vastavat kvalifikatsiooni tõendav kutsetunnistus.

• Maa-ameti tehinguregister – maa-ameti peetav register, kus registreeritakse Eestis toi-muvad kinnisvaratehingud ning milles sisalduva info kasutamise võimalus on litsentseeri-tud maahindajatel, kellele on vabariigi valitsuse kehtestatud korras välja antud vastav te-gevuslitsents.

:

Hindamiseks vajalike andmete puudulikkuse tõttu ei pruugi juhtkonna hinnatud vara väärtus olla kajastatud õiglaselt.

Professionaalsed hindajad jälgivad ja analüüsivad pidevalt kinnisvaraturu infot, maandades vara turuväärtuse kajastamisega seotud riske. : /

Järgmine

KINNISVARA JA EHITUSilmub 6. märtsil

KINNISVARAJA EHITUS

4 || KINNISVARA JA EHITUS POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013

Üürilepingu sõlmimisel süvene detailidesseÜÜRISUHE saab alguse lepingu sõlmimisest – võimalike probleemide vältimiseks on äärmiselt oluline vormistada korrektne leping.

Üürilepingu vormistamise üheks probleemsemaks ko-haks võib pidada lepingupool-te puudulikke andmeid, mis esialgu ei paista ohumärgina, kuid praktikas saab üürile-andja just ebakorrektse lepin-gu tõttu märkimisväärset ra-halist kahju.

Esimese etapina pannakse-gi üürilepingusse kirja lepingu-pooled, kes astuvad õigussuh-tesse. Tihti esineb aga olukordi, kus ei pöörata niivõrd tähelepa-nu lepingupooltele, kuivõrd le-pingu sisule (tingimustele), mis on samuti vaieldamatult oluli-se tähtsusega.

Aktuaalne on probleem, et üürileping sõlmitakse ühe isi-kuga, kuigi tegelikkuses tu-leks sõlmida see enamate isiku-te ringiga. Lepingupoolte vahel tekkinud probleemide lahenda-misel alustatakse ühe lepingu-poole pöördumisega teise osa-poole poole, mistõttu on nende korrektne kajastamine lepingus vaieldamatult oluline. Paraku

CKE kinnisvara OÜ büroo juhataja/jurist

jäetakse praktikas see aga ta-gaplaanile.

Üürilepingu sõlmimise üks olulisemaid alustalasid on le-pingupooled. Tavapärane on si-tuatsioon, kus ühte eluruumi soovivad üürida kaks või enam täisealist isikut. Sellele järgneb omaniku või maakleri lihtne küsimus: «Kellega teist lepin-gu sõlmime?».

Leping mitme isikugaNii saabki ühest üürnikust le-pingupool, kuigi tegelikkuses asuvad eluruumi elama ka kol-mandad isikud, keda lepingus ei kajastata või mõnel juhul märgitakse nad kui üürniku-ga koos elavad isikud. Üürile-andjale pole see aga väga õigus-kindel viis juhtudel, kui üürnik otsustab üüri või kõrvalkulude eest mitte tasuda või tekitab muud varalist kahju üüripin-nale. Sel juhul vastutab tasu-mata üüri või kõrvalkulude eest üksnes see isik, kes on lepin-gupool, mitte aga temaga koos elavad isikud.

Sageli on lepingutes sätes-tatud, et üürileandjale tekita-tud kahju eest vastutavad soli-daarselt ka üürnikuga koos ela-vad isikud, kuid tegelikkuses ei saa üürileandja neilt tasuma-ta üüri või kõrvalkulude tasu-mist nõuda, sest tegemist pole

õiguslikus mõttes lepingu osa-pooltega.

Seega – kui eluruumi soovib üürida enam kui üks isik, tuleks üürileandjal tõsiselt kaaluda le-pingu sõlmimist nende kõigi-ga. See tähendab, et kõik isikud tuleks märkida lepingupoolteks ning kõik peaksid ka üheskoos lepingule alla kirjutama.

Otstarbekas on üürilised eristada lepingus järgmisel ku-jul: üürnik 1, üürnik 2 jne. Selli-ne lahendus aitab laiendada isi-kute ringi, kellele probleemide tekkimisel võimalikke nõudeid esitada ning kellelt võlgasid sisse nõuda. Sel juhul on üürileandjal õigus nõuda igalt lepingupoolelt kohustuste täitmist ning viivita-tud aja eest nõuda kahjuhüviti-sena kokkulepitud viivist.

Nii vastutavad kõik osapoo-led lepingust tulenevate kohus-tuste eest üheskoos ehk soli-daarselt, mis tähendab, et võlg-nevuse korral võib üürileand-ja võla sissenõudmiseks valida oma äranägemise järgi, kellelt (või ka mitmelt korraga) ta ko-hustuste täitmist nõuab.

Teine oluline aspekt on le-pingupoolte kontaktand-med. Üldjuhul on üürileand-ja kontakt andmed perfektselt kajastatud, kuid üürniku omad mitte. Üürniku aadressiks on sa-geli märgitud seesama eluruumi

POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013 KINNISVARA JA EHITUS || 5

Üürilepingu sõlmimisel süvene detailidesse

aadress, mida üüritakse või on aadress üldse märkimata jäetud.

Korrektsed kontaktidJuhul kui üürnik peaks oota-matult teadmata suunas üüri-tud pinnalt lahkuma ning jät-ma tasumata üüri ja kõrvalku-lud või on ta tekitanud üüritud asjale kahjustusi ning tema tele-foninumber ja meiliaadress pole enam kasutusel, on üürileand-ja ilmselgelt kehvas olukorras.

Võimalus nõuda tekitatud kahju hüvitamist on seeläbi oluliselt raskendatud põhjusel, et üürileandjal puudub üürni-kuga igasugune kontakt. See-ga tuleks lepingu sõlmimisel uurida üürnikult võimalikud

aadressid, kus üürnik alaliselt või peamiselt elab, sest üürni-kul võib olla üheaegselt ka mi-tu elukohta.

Olukorras, kus isikud vahe-tavad elukohta, ei esita nad tih-ti rahvastikuregistrile taotlust elukoha-aadressi muutmiseks – seetõttu on sageli registrijärg-seks elukohaks üürniku endi-ne kodu, kus elavad tema lähi-sugulased.

Otstarbekas on üürilepin-gusse märkida ka üürniku rah-vastikuregistri-järgne aadress – kui peaks kujunema ees-pool kirjeldatud olukord, oleks üürile andjal mingisugunegi juhtnöör, kust alustada üürni-ku otsimist. Juhul kui üürnik

ise ei ela nimetatud aadressil, on tõenäoline, et seal elab üür-niku sugulane, kellelt on või-malik saada informatsiooni te-ma praeguse elukoha kohta.

Samuti peaks üürileand-ja fikseerima enda jaoks info üürniku töökoha kohta, mis võib vajadusel aidata üürniku leidmisel.

Võimalike eelkirjeldatud probleemide vältimiseks võiks üürileandja tulevase üürniku või üürnike osas teha omal käel taustauuringu. See on hõlpsas-ti teostatav internetiavarustes, abiks on näiteks Google, sot-siaalvõrgustik Facebook, Amet-likud Teadaanded, avaldatud kohtuotsused Riigi Teatajas jpt.

Vaid detailselt läbi mõeldud leping kaitseb tulevikus tekkivates võimalikes vaidlustes. : /

6 || KINNISVARA JA EHITUS POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013

President Ilves kuulutab välja noore arhitekti preemiaARHITEKTUUR. Kaheksa arhitekti kandideerivad viiendat korda välja antavale noore arhitekti preemiale, mille võitja kuulutab homsel sõbrapäeval Kumus välja vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Linnalahendused OÜ, Paik Arhitektid OÜ

[1] Olen suu-rema osa ener-giast pühenda-nud avaliku sektori tööle ja ühiskondlikele asjadele, seepä-rast on mul teiste arhitektidega võrreldes vähem säravaid val-misehitatud objekte. Juhul kui mind selles kontekstis premee-ritakse, annaks see kinnitust senise töö vajalikkusele ning loodetavasti rohkem tahtejõu-du ühiskondlike asjadega edas-pidigi aktiivselt tegeleda.[2] Julgen öelda, et Eesti arhi-tektid on tasemel ja arhitek-tuurikultuur areneb heas suu-nas. Paljuski on selle aluseks korralik arhitektuuriharidus, mida tuleb hoida ja arenda-da. Ehituskultuuri probleem-semat osa näeme aga tervik-keskkonna loomisel, mis väl-jendub näiteks süsteemi-tus valglinnastumises, auto-kesksetes liikluslahendustes, kahtlase kvaliteediga ehitis-tes, avaliku ruumi kadumises või muidu heitlikus ruumili-ses arengus.

See pole enamasti olnud arhitekti teha ja probleemi ta-ga võib näha erinevaid põhju-seid – mõnikord on ametkon-nad oskamatud või arendajad ahned, osa probleeme tuleb õi-guskeskkonna vastuolulisusest, kuid vahel siiski ka arhitekti paindumatusest.

Olen üldiselt optimist-lik, mõeldes, et oleme noor riik, mis alles õpib ja pole veel jõudnud hästi toimivaid süstee-me välja arendada ning samas oleme väikeriik, mis hea tah-

teemalehetoimetaja

te korral on võimeline kiires-ti muutuma.

Kuna tunnetan, et võrrel-des kümne aasta taguse ajaga on rahva ootused hea elukesk-konna järele tunduvalt suure-nenud, võiks ju loota, et ka po-liitikute – nii riigi- kui linnajuh-tide – tahe panustada ehitata-va keskkonna kvaliteeti peaks lähitulevikus kasvama. [3] Minu jaoks algab uuendus-likkus alati mõtlemisest ning see võib seisneda ka vana asja taasavastamises.

[4] Eestis ma ei eristakski kui-gipalju nooremate ja vanema-te arhitektide väljakutseid. Kui läänes on nii-öelda suurde ellu sissetrügimine noortele raske proovikivi, siis meil on noor-tel olnud üsna kerge leida oma võimalusi. Minu jaoks isiklikult algasid väljakutsed sellega, kui pärast ülikooli otsustasin esi-mesed kolm aastat töötada ko-halikus omavalitsuses.

Ise valisin peamiseks üles-andeks enese sisulise kehtesta-mise olukorras, kus ühiskond-lik suhtumine austas eelkõi-ge formaalseid reegleid, pidas maaomanikku peaaegu pühaks ning kus linnaarhitekti roll oli üldsusele üsnagi mõistetamatu.[5] Hoiduksin ühe ehitise väl-jatoomisest. Olen üksikobjek-tide asemel tegelenud rohkem linnade ja riigiruumiga. Hea näitena tooksin välja Hollan-di, kus on osatud ülitiheda rah-vastikuga elukeskkond aren-dada logistilises mõttes silma-paistvalt ladusalt toimivaks süsteemiks, hoides sealjuures ka üksikobjektide esteetiliselt head taset.

Tegelikult ma ei arva, et peaksime ideaale kaugelt maalt otsima. Seepärast toon pildi-na välja hoopis ortofoto Tallin-na vanalinnast, mis terviku-na on suurepärane näide ruu-mist, kus tihedalt kokkupaki-tud struktuuris peitub võluv mitmekesisus.

Meil on uute asjade loomi-sel palju õppida oma riigi va-nalinnadest ja muudest vana-dest linnaosadest, mis on ela-miseks tunduvalt sobivamad, ühtlasi palju mitmekesisemad kui enamik uuemal ajal tead-likult planeeritud elukeskkon-di. Võiksime rohkem näha ise-kujuneva ruumi väärtusi, välti-des seejuures ülemääraseid for-maalseid reegleid, mis suuna-vad uut ruumi pigem ükslui-suse suunas.[6] Mulle on eeskujuks kõik need inimesed, kes lisaks ta-valisele tööle panustavad oma aega ühiskonna üldisesse aren-gusse, leides võimalusi anda en-dast midagi sellist, mida neilt keegi ei oota, ei telli ega nõua.

Kavakava OÜ

[1] See oleks suur üllatus, sest ma pean en-nast pigem sildade ehitajaks ja väärtuste hoidjaks kui lipu-laevaks. Üks osa minu tegevu-sest on maastikuarhitektuuri integreerimine arhitektitöösse läbi sellesuunalise arhitektuu-rihariduse Eesti Kunstiakadee-mias, mistõttu oleks suurepä-rane, kui preemia kaudu leiaks see laiemat kandepinda.

Maastikuarhitektuur on Eesti oludes nagu luksuskaup, kuid seda enam tuleks vähe-seid ressursse läbikaalutult ra-kendada. Ruum on tervik, hoo-nete sees, vahel, ümber, ning seda tuleb terviklikult ka pla-neerida ja kujundada. Hoo-nete arhitektuur on kindlas-ti kõige silmatorkavam linna-ruumi komponent, aga kuna linn ei koosne üksikutest ma-jadest, vaid tänavatest, välja-kutest, parkidest, siis see, kui-das on kujundatud (või kuju-nenud) majadevaheline ruum,

loob kokkuvõttes linna iseloo-mu.[2] Eestis pole pikalt või süga-vuti kultiveeritud mingit üht tüüpi suhtumist või stilistikat – see on loonud põnevaid dis-sonantse, ootamatuid kooslu-si. Teisalt tähendab see muidu-gi seda, et meil on raske välja tuua mingit «oma nägu» – see on alatises muutumises. Sellele on kaasa aidanud meie katkes-tuste ajalugu, mis pole ka ruu-mil kunagi lasknud muutuda liiga konformistlikuks.[3] Innovaatilisus tähendab mi-nu jaoks eeskätt vaba mõtle-mist, tehnikad ja tehnoloogiad on abivahendid ideede teosta-miseks. Seejuures ei istu mul-le nihilistlik innovaatilisus, st uuendus uuenduse iseenda pä-rast, vaid eetiliselt läbikaalutud edasiviiv mõtlemine.[4] Praegu kooli lõpetav noor arhitekt on hoopis teistsuguses olukorras kui 90ndate lõpus. Ühiskond on palju stabiilsem ja selgepiirilisem, mis tähen-dab, et noortel on vaja kauem ennast koguda ja tõestada. See on arhitekti töö iseloomu ar-vestades üsna loogiline asjade kulg. Need, kes lõpuks hoo sis-se saavad, on juba piisavalt tu-gevad ja iseseisvad. Majanduse aeglustumise tõttu jõuab aga arhitektide laudadele tundu-valt vähem uute hoonete telli-musi. Selle asemel tuleb ümber orienteeruda ja tegeleda mitme-

suguste re-teemadega: rekonst-rueerimine, renoveerimine, re-vitaliseerimine. Räägitakse ka nn vaese arhitektuuri tulekust, kus glamuurse staararhitektuu-ri ajastu asendub madala eelar-vega sotsiaalselt tundliku arhi-tektuuriga.

Minule see suund täitsa is-tub, juhul kui sellest ei kujune välja odavarhitektuuri massi-liikumine. Väike (ehitus)eel-arve paneb tihtipeale just in-novaatilise mõtlemisaparaa-di paremini tööle kui liigne küllus.[5] Mind paeluvad lihtsad ja ehedad lahendused, kus on sees üks tugev mõte või siis hoopis väike kiiks. Äsja käis Eestis kü-las ja pidas ausa ühiskonnakrii-tilise loengu ammune sõber Sa-mi Rintala, kelle enamik töid on ta enda kätega tehtud. Sa-mi töödest sobiks näiteks koos Marco Casagrande ja norra tu-dengitega ehitatud ujuv saun – äärmuslikult lihtsa vormi ja väikese eelarvega tehtud ob-jekt, mis on hea näide funkt-sionaalse arhitektuuri ja ümb-ritseva maastiku sümbioosist. Arhitektuur ei tohiks olla lii-ga kaldu monumendipüstita-mise poole, vaid peaks olema midagi inimesele olemuslikult vajalikku.

Maastikuarhitektidest ni-metaksin Gilles Clement’i, hul-lu prantslast, kes on ühest kül-jest väga hea inimesetundja,

KÜSIMUSED

1. Kui homme antakse noore arhi-tekti preemia just sinule, siis mida see sinu jaoks tähendab, millised uksed avab ja miks?2. Mida arvad arhitektuurikultuu-rist ja -väärtustest ning suunda-dest Eestis?3. Kui arhitektil palutakse olla in-novaatiline, kuivõrd see tähendab siis tänapäevaseid materjale, 3D-jooniseid ja muud tehnilist ning kuivõrd innovatsiooni mõtlemi-ses, tervikpildis?4. Mis on Eestis noore arhitekti jaoks suurim erialane väljakutse?5. Kui tuua maailmast üks hea näide, mis on sinu arvates oma-moodi arhitektuuri-ideaaliks, ke-hastades õigeid põhimõtteid, lä-henemisi vms olulist, siis mis ob-jekt see oleks ja miks?6. Kes on sulle eeskujuks Eestis?

Kuna linn ei koosne üksikutest majadest, siis

see, kuidas on kujundatud majadevaheline ruum, loob

kokkuvõttes linna iseloomu.

Räägitakse vaese arhitektuuri tulekust, kus glamuuriajastu asendub madala eelarvega sotsiaalselt tundliku arhitektuuriga.

Eeskujulikke arhitek-tuurinäiteid ja inspi-reerivat innovatsioo-ni näeb üle maailma palju. Noore arhitekti preemiale kandidee-rivate Eesti arhitekti-de eeskujusid illust-reerivad Snøhetta projekteeritud Oslo ooperimaja (vasakult ülevalt päripäeva), Siiri Vallneri ja Indrek Peili töö «Kai» linna-installatsioonide fes-tivalil LIFT 11, ortofo-to Tallinna vanalin-nast (mis Toomas Paaveri sõnul on ter-vikuna suurepärane näide ruumist, kus ti-hedalt kokku pakitud struktuuris peitub võluv mitmekesisus), Peter Zumthori Bru-der Klausi kabel Sak-samaal ning Sami Rintala ja Marco Ca-sagrande ehitatud ujuv saun Norras.: , , .

Oslo ooperimaja

Ujuv saun Norras

Unikaalset ja põnevat arhitektuuri luuakse kõikjal maailmas

POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013 KINNISVARA JA EHITUS || 7POSTIMEES, 13. VEEBRUAR 2013 KINNISVARA JA EHITUS || 7

President Ilves kuulutab välja noore arhitekti preemia

teisalt suurepärane botaanik, kes oskab peaasjalikult tai-medega välja võluda võrratult emotsionaalseid ja tähendus-rikkaid ruume.[6] Kui ajas tagasi vaadata, siis Valve Pormeistri maastiku- ja vormitunnetus on lihtsalt suu-repärane ning tema tööd mõ-juvad siiani värskelt. Tänasest päevast mu enda kolleegid, kes on väga pühendunud, otsinguli-sed ja loovad isiksused.

HEAD Arhitektid OÜ

[1] Sellele tu-leks mõelda preemia and-mise järel.[2] Arhitektuur ja arhitektuuriharidus on Eestis elujõuline, üksikhoone tasan-dil on häid näiteid küll. Kah-juks on tekkinud puudus hoo-pis elementaarsetest asjadest – näib, et hariliku hoonestatud linnatänava saavutamine on kehtiva poliitika raames pea võimatu ülesanne. Arhitektid peaksid end väljendama konk-reetsemalt ja olema valmis va-jadusel ise muutma arhitektuu-ri algtingimusi. [3] Arhitekt on eelkõige mõtle-ja, kelle mõte ulatub füüsilisse ruumi välja. Mõtlemine peab olema lihtsalt tulemuslik, seda ei peaks veel eraldi innovaatili-seks nimetama. Uus põnev teh-

nika võib olla vahel osa prot-sessist.

Arhitektuur võiks teadli-kumalt suhestuda tulevikuga, mitte taastoota pooljuhuslik-ke kombinatsioone varasemast «Darwini meetodil». Uuendus-likkus on eeldusena sees. [4] Püstitada ise kriteeriu-meid, kuid olla seejuures teis-tele mõistetav. Enamasti see ei õnnestu.

Mulle meeldivad arhitek-tuuris pealtnäha tagasihoidli-kumad asjad, mille sisu avaneb pikaajaliselt. Aga see sisu peab seal tegelikult ka olema. Ja pea-lispinda ei tohi kunagi alatäht-sustada.[5] Kui lühidalt, siis hea arhi-tektuur, mis seab uusi kritee-riumeid, loob uued seosed ning sellele kõigele on leitud inspi-reeriv ja kokkuvõtlik vorm. See pole mingi ideaal, aga põ-himõtete illustratsiooniks sobib «Kai», Siiri Vallneri ja Indrek Peili töö linnainstallatsiooni-de festivalil LIFT 11.[6] Ma ei ole eeskujude järgija. Tähtis on asjades ise selguse-le jõuda, leida mõttekaaslasi ja kaastöötajaid.

MTÜ Kultuurikatel

[1] Kui ma ei eksi, siis saa-detakse laureaat

Eestist võimalikult kaugele – õppereisile ümber maailma ... Paar aastat tagasi tegin tegeli-kult juba maakerale ühe jutiga poolteist tiiru peale. See juh-tus poolkogemata, kuid eriala-sed kontaktid arenesid kõvasti. Kohtasin mõttekaaslasi, kellest mõned olen jõudumööda Eesti Kunstiakadeemia arhitektuu-riteaduskonna avatud loengu-te sarja raames esinema kut-sunud.

Alustatut jätkates tooksin uuelt reisilt ilmselt taas kaasa hulga ideid loengusarja ja Eesti Kunstiakadeemia arhitektuu-riteaduskonna rahvusvahelis-te koostööprojektide arenda-miseks. Täiendaksin olemas-olevaid erialaseid sidemeid, et kriitilisi mõtlejaid ja stimulee-rivaid loovpraktikuid Eestisse tulevikuski kohale meelitada, et samas Eestit nende maail-makaardile üllatusliku ja inspi-reeriva paigana joonistada.[2] Vahel tundub, et Eestis nn tavakodanik või «enamus» (ke-

da keegi pole näinud) häbeneb mõnd ehitist, mis mujalt tulija-le tundub köitev ... Värske pilk aitab ära tunda erilise, mis Ees-tis ehe ja omane. Kuidas ühis-konnas tervikuna osata targe-mini ja osavamalt ära tunda ja hoida seda, mis muudab meie elukeskkonna unikaalseks ja eriliseks?[3] Uuenduslikke, klaare ja si-dusaid kontseptsioone – ter-viklahendusi realiseerida, val-mis ehitada pole üldse liht-ne. See-eest sisutühjust uute tehnoloogiate ja materjali-dega varjata küllap oluliselt kergem, kui rahakott kanna-tab. Nii et väljakutse on pi-gem nende kahe poole ühen-damises – kuidas luua kont-septuaalses mõttes innovaa-tilist elukeskkonda nii, et see haarab ka uuenduslikke ehi-tusviise ja -materjale.[4] Väljakutseid on palju ja vä-ga erinevaid – neist kõigist moodustub muster, mida ta-jume reaalsusena. Aga üheks neist mustri kujunemist mää-ravatest väljakutsetest võib ol-la arusaam arengubioloogiaga seonduvatest ontogeneesi põ-himõtetest ehk võime mõista ja oskus ette näha, kuidas üks või teine arhitektuurne idee ja tehniline teostus toimib konk-reetse paiga, sealse sootsiumi kontekstis.

Arhitekt peaks suutma ehituslikke olukordi analüüsi-da kui bio(tehno)loog, kus ar-hitektuurne (geniaalne?) idee ehk «geen» on istutatud tea-tud elukeskkonda, spetsiifilis-tesse arengu- või kasvutingi-mustesse.[5] Miski, mida me kõik kan-name endaga pidevalt kaasas, mis tingib meie bioloogilise va-jaduse (hea) arhitektuuri ja lin-naplaneerimise järele – raku-ehitus.[6] Mu vanaisa Guido Rajalo on kahe doktorikraadiga kee-miainsener, kelle särav elujaa-tav maailmavaade, teguderoh-ke elu täis entusiasmi ja idea-lismi, teadmistejanu ning os-kus omandatud teadmisi ja-gada, analüütiline mõtlemine, diplomaatiline taktitunne ini-mestega suhtlemisel ja veel tril-jon muud imelist isikuomadust on olnud mulle seniste valiku-te tegemisel ja sihtide seadmi-sel oluliseks toeks.

AB Indrek Näkk OÜ

[1] Eks noo-re arhitekti preemia saa-mine tähendab ikka tunnustust ning sellega kaasnev laiem tähelepanu või-maldab siinsel arhitektuuri-maastikul rohkem kaasa rää-kida.[2] Arvan, et keskmine Eesti kodanik oskab veel liiga vähe arhitektuuri väärtustada, kuid tendents on paremuse poole. Eesti arhitektid on teinud küll sel sajandil piisavalt suure sam-mu edasi ning siin on kindlas-ti oma teened nii Eesti Kunsti-akadeemial kui ka Eesti arhi-tektkonnal üldse kasvulavaks tingimuste loomisel. [3] Innovatsioon on millegi uut-moodi tegemine, uute ideede ellurakendamine. See võib olla ka vanade materjalide uutmoo-di kasutus, kuid eelkõige väl-jendub innovatsioon uuendus-

likus lähenemises, mõtlemise kvaliteedi paranemises.[4] Eestis on noorel arhitektil väga lai valik eneseteostuseks, seda nii siin kohapeal kui ka rahvusvahelisel areenil, pro-jekteerimises, osaledes kon-kurssidel, ühiskondlikes orga-nisatsioonides või tehes telli-mustöid.

Kuna projekteerimisturg on jälle avanenud, on minu jaoks piisavalt põnevaid väljakutseid erinevate hoonete projekteeri-mise näol ning uus ja huvitav on mulle kindlasti ka töö rah-vusvahelises arhitektide orga-nisatsioonis Euroopa Arhitek-tide Nõukogus Brüsselis, kus olen järgnevad kaks aastat ju-hatuse liige.[5] Selle küsimuse puhul võiks kõigepealt arutleda ja filoso-feerida, kas on olemas ideaal-set ehk täiuslikku arhitektuuri. Häid arhitektuurinäiteid on sa-mas maailmas palju. Ühe konk-reetse objektina võiks välja tuua 1929. aastal ehitatud Mies van der Rohe Saksamaa esin-duspaviljoni Barcelonas. Hoo-ne oli oma vormilt ja materja-likäitluselt oma ajast ees ning näitab meile suunda siiani.[6] Mul on olnud palju häid õpetajaid nii koolis kui ka koostööpartnerite ja kolleegi-de seas, kes on kindlasti ka ees-kujuks olnud, kuid ühe ja ainu-kese väljatoomine oleks teiste suhtes ebaõiglane.

Arhitektuuribüroo B210

[1] Tunnustus on alati tore. Samuti on tore olla nominendiks sel-liste kolleegide kõrval. Auhin-nareis võimaldaks külastada ju-ba tuttavaid kolleege välismaal ja luua uusi kontakte – siduda Eesti tihedalt maailma arhitek-tuurivõrgustikku. Aga vaevalt, et ükski arhitekt preemiate ni-mel töötab. Arhitektuur on tõ-sine töö. Preemiajärgsel hom-mikul tuleb jälle stuudios laua taha istuda.[2] Eestis on väga mitmeke-sine keskkond, mis on kvali-teet omaette. Paljud välisküla-lised peavad Tallinna palju põ-nevamaks kohaks kui lähedal asuvaid stilistiliselt ühtsemaid pealinnu. Samas võib öelda, et kohalik üldsus oskab rohkem väärtustada üksikobjekte kui terviklikke keskkondi, näiteks head avalikku linnaruumi.[3] Ootame avasüli tellijaid, kes paluvad olla innovaatili-sed. Loomulikult on arhitek-tuuri loomine väga suur ette-võtmine ning seetõttu on tel-lijal turvalisem eelistada mit-meid kordi järele proovitud la-hendusi. Kuid arhitektuur on ka arhitekti ja tellija koostöö – kui kliendil on südikust uuen-duslikuks mõtlemiseks, siis ar-hitektil sellistest mõtetest juba

puudu ei jää. Samuti ei pruu-gi uudsus tähendada tavalisest kallimat toodet, innovaatiline võib olla ka näiteks ehitise loo-mise protsess iseenesest.[4] Meie tööviis on väga ho-risontaalne ja me armastame põhjalikke sisulisi arutelusid. Väljakutse on jõuda ühisele nõule ja parimale lahendusele arhitekti ja tellija vahel nii, et see rikastaks ka tavaliste lin-laste elu. Püüame lähtuda põ-himõttest, et meie lahendused oleksid edasiviivad – paneksid inimesi avatult mõtlema kesk-konnast nende ümber, sellest hoolima ja ka ise selle nimel te-gutsema.[5] Arhitektuuribüroo Snøhetta projekteeritud Oslo ooperima-ja, mis arvestab ühtmoodi hästi nii ümbritseva loodusliku kesk-konna kui linnaruumiga: hoo-ne suhtleb veega, mille ääres ta asub, moodustades laia linliku sillutatud kaldaala, lubades lin-lastel ka oma «turjale» ronida. See ei ole tänaval kõrguv täh-tis maja, mille uksed õhtul luk-ku pannakse, vaid avalik linna-ruum, kohtumise ja ajaveetmi-se paik, mis peidab endas ka üht armastatud funktsiooni – ooperiteatrit.[6] Meie eeskujud on meie sõb-rad. Ikka ja jälle ei suuda me ära imestada, kui motiveeritult ja agaralt inimesed oma tööd teevad. Tihtipeale on need ka näiteks kunstnikud, graafili-sed disainerid, kellega pidevalt koostööd teeme, aga veel took-sin välja Salto, Kavakava arhi-tektid ja teised ärksad tegijad, näiteks Kuu ja Kaos.

kogu kollektiiv

[1] Meie kan-dideerimise põhjus on pi-gem see, et arhi-tektuur leiaks Ees-tis laiemat kõlapinda. Arvame, et seda Heldur Meeritsa ette-võtmist tuleb igapidi tunnus-tada ja olla kaasatud.[2] Eesti kontekstis saab har-va rääkida kvaliteetsest elu-keskkonnast, kuid juba tihe-mini kvaliteetsetest üksikob-jektidest. Eestis ei mõelda üldi-selt arhitektuurist kui kultuu-ri osast.[3] On oluline, et pime tehno-loogia ning projekteerimistark-vara võimaluste kasutamine ei domineeriks kriitilise mõtlemi-se üle. Meie jaoks seisneb inno-vaatilisus täpsemas suhestumi-ses keskkonna ja ruumi kasu-tajaga.[4] Iseenda areng ning iseen-da arengu ja majanduse aren-gu ühildamine.[5] Tänapäevastest objektidest võiks välja tuua Peter Zumtho-ri Bruder Klausi kabeli Saksa-maal, kus hoone tekkeprintsiip, äärmine lihtsus ja materjalitun-netus on jahmatav.

See on hoone, mis on liht-salt ise, mis ei representeeri mi-dagi, ta lihtsalt on.[6] Ei ole ühtegi väga selget ees-kuju, aga näiteks maastiku ja keskkonnaga suhestumise poo-lest oleme alati imetlenud Val-ve Pormeistri loomingut. Tege-likult ei saagi meie puhul nii-võrd rääkida eeskujudest, kui-võrd erinevate eluvaldkondade inimestest, kelle mõtted meid huvitavad ja kellega sooviks koostööd teha.

Näib, et hariliku hoonestatud linnatänava saavutamine on kehtiva poliitika raames pea võimatu ülesanne.

Väljakutse on jõuda ühisele nõule ja parimale lahendusele arhitekti ja tellija vahel nii, et see rikastaks ka tavaliste linlaste elu.

«Kai» linnainstallatsioonide festivalilt LIFT 11

Bruder Klausi kabel Saksamaal Tallinna vanalinn